· Esmakordselt müügil 1983 6 CD-de jagunemine Funktsioonilt jaotatakse · CD-ROM · CD-R · CD-RW 7 USB MÄLUPULK · Andmekandja · Kompaktne · Suur mälu 8 MÄLUKAART · Eemaldatav mälumoodul · Sisaldab välkmälu kiipe · Väga väike 9 ID-KAARDI LUGEJA · Ühendatakse arvuti külge · Loeb ID-kaardil olevat infot · Ühendatakse USB pesaga 10 SUUR TÄNU TÄHELEPANU EEST. 11
12. Olev: kellena? millena? -na pesana, suurena, pesa/dena, suur/tena, maana maa/dena -ta pesata, suureta, pesa/deta, suur/teta, 13. Ilmaütlev: kelleta? milleta? maata maa/deta -ga pesaga, suurega, pesa/dega, 14. Kaasaütlev: kellega? millega? maaga suur/dega, maa/dega
Püüa alati joota hea valgustusega ja hea tõmbega töökohas. Vaja minevad asjad 1. Jootekolb 2. Puhastuskäsn 3. Jootetina 4. Jootepast või jootevedelik 5. Tinapump 6. Lisatööriistad KRUVIKEERAJA Mida kujutab endast kruvikeeraja ? Kruvikeeraja ehk kruvits on tööriist kruvide sisse- ja väljakeeramiseks. Lihtsaim käsikruvikeeraja koosneb käepidemest ja selle sisse kinnitatud vardast, mille ots sobib teatud tüüpi kruvi peas oleva pesaga. Kruvi keeramiseks surutakse kruvikeeraja kruvi peas olevasse soonde või pessa ning seejärel keeratakse, hoides survet. On olemas ka elektrimootoriga keeratavad kruvikeerajad. Kruvikeerajad jagunevad otsiku (pea) järgi kaheks: · ristpeaga (otsikuga) kruvikeerjad · lapik (lame) otsikuga kruvikeerajad Ristpeaga kruvikeerajate tähistuseks kasutatakse enamasti kombinatsiooni tootja poolt tootele määratud nimest/numbrist ja ristpea läbimõõdust (vt allpool pildil), samas
peamine jooksuaeg jääb sügisesse. Kui karja külastab piirkonna tugevaim kult, siis hakkavad kõik emised üheaegselt indlema. Nii saab kult ühe ööpäeva jooksul panna aluse terve karja järelkasvule. Poegima minnakse karjast eraldi. Kesikud ehk noored metssead jäävad selleks ajaks omapead. Umbes kahe nädala pärast saadakse jälle perega kokku. Taaskohtumisrõõm on suur. Poeginud emised tutvustavad kiledate põrsaruiete saatel karjale uusi nägusid. Siin saad pesaga lähemalt tutvuda ja soovi korral ka sisse ronida. Kui näed metsas sea poegimispesa, siis lahku kiirelt ja vaikselt, sest inimese kohalviibimine häirib pesaelu ja emis on poegimisajal valmis ohuallikat ründama. Pisipere (kangast pesa juurde tuleb piirde taha ,,päris pesa" kus on ka põrsas sees) Esimese nädala jooksul põrsad oma kärssa pesast välja ei pista. Kuid juba kahe nädala möödudes kõnnivad pisikesed omal jalal. Põrsad on esimestel elukuudel triibulised
Metsakuklased koguvad aprillist septembrini kuni 1000 kg lehetäinestet pesa kohta. Pere järglaste valguvajaduste rahuldamiseks söödetakse vastseid lehetäilihaga. Sügisel, kui õhutemperatuur langeb alla 5 0C, ei külastata enam puudel elavaid lehetäisid. Oktoobris jätkatakse lehetäineste kogumist sama puu juurtel toituvatelt juuretäidelt veel kuu lõpuni, sest pinnas püsib kauem soojana. Kuklased ehitavad puujuurte ümber isegi turvalised "tun-nellaudad", mis on pesaga ühendatud pinnasekäikude abil. Lautasid õhutatakse, puhastatakse mullast ning kui pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur nende biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad
metsataimede, sh metsamarjade tolmeldamisel ja aitavad kaasa nende viljumisele. Kõik Eestis elavad metsakuklaste liigid on arvatud ka 14 erineva Euroopa riigi rahvuslike punaste raamatute, sh Eesti Punane Raamat, 20012002, liikide nimistutesse. Metsakuklased kuuluvad Eestis III kategooria kaitsealuste loomaliikide nimistutesse. Metsakuklaste (Formica s. str.) liigirühm kuulub ka Rahvusvahelise Punase Raamatu (IUCN Red Data Books) ohulähedaste liikide kategooriasse. Suured, üle 500 pesaga kuklaseasurkonnad, mis on terves Euroopas haruldased, väärivad riiklikku kaitset. Seni on moodustatud metsakuklaste kaitseks Padakõrve ja Akste looduskaitsealad. 2008. aastal esitati taotlus kahe laanekuklase, Haavametsa ja Aravu asurkonna kaitse alla võtmiseks Räpina metskonnas. Kaitset väärivad mitmed teisedki metsakuklaste asurkonnad Eestis. Saastemetallide kõrgenenud kontsentratsioon atmosfääris ja seostuvalt sipelgate toidutaimedes ning röövputukates on
märksa parema pildikvaliteedi kui liitvideo puhul. Svideot kasutatakse laialdaselt VHS ja Beta ED videokaamerate, videomagnetofonide ja kvaliteetsete televiisorite juures. Erinevalt tavalise liitvideo puhul kasutatavatest RCA pistikutest kasutatakse Svideo puhul spetsiaalset 5 jalaga pistikut. 20. TVout : selle pesaga saab pildi arvutist televiisorisse sobiva kaabliga (analoog video signaal, seega on ainult video, audio puudub) 21. S/PDIF : Sony ja Philipsi poolt välja töötatud jadaliides digitaalse audio ülekandeks näit. CD ja DVDmängijate ning võimendite vahel. S/PDIF kujutab endast AES/EBU liidese laiatarbevarianti ning kasutab kuni 10 m pikkust tasakaalustamata 75 oomist koaksiaalkaablit, mille otstes on RCA konnektorid. Ka S/PDIFliidese kiudoptiline vaste Toslinkkonnektor kuulub sama
Kuna kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, siis võib pesa ka alla kukkuda. Selle ärahoidmiseks ehitavadki kotkamehed tehispesi looduslike pesade asukohtade lähedusse. Alates munemisest viibib emalind pesa juures ja isalinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad söönuks saama emalind ja pojad. Kui leidub mõni pesa, mis on puu ladvas nagu valge-toonekure oma, siis tegemist on ilmselt kalakotka pesaga. Kalakotkas võib muneda 2-3 muna ning lennuvõimeliseks saavad pojad juuli lõpuks. Lennuõppimisest saagipüüdmiseni läheb aega. Eesti kalakotkaste pesitsevate paaride pojade arv on üks Euroopa kõrgemaid, tänu keskkonna vabanemisele kloororgaaniliste ainete (DDT) saastest ja osaliselt ka tehispesadele. Levik Eelkõige pesitseb Ida- ja Lõuna-Eestis ja levib ka tasapisi lääne poole. Konnakotkad
Kallavere Keskkool Mutt Referaat Koostaja: Katrin Mett Juhendaja: Monika Kallaste Maardu 2012 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Kes on mutt? ............................................................................................................... .......4 Elupaik...................................................................................................... .........................6 Eluviis...................................................................................................... ...........................7 Mida sööb mutt?..................................................................................................8 Muti ...
Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1) Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid. Protsessoril on talle omane käsusüsteem Tuntumad tootjad: Intel (Dual core, Core 2 Duo) AMD (Athlon , Duron, Sempron) Protsessor Protsessori jõudlust iseloomustavd: Tuumade arv (kahetuumaline, neljatuumaline) Taktsagedus (2,66GHz) Tänapäeva protsessor vajab sundjahutust (ventilaator) Protsessor Protsessor peab sobima emakaardil oleva protsessori pesaga. Erinevatel tootjatel (Intel , AMD)erinevad pesad. Intel socket 775, uuemad LGA1156 AMD socket AM3 ja vanemad AM2+ Protsessori paigaldamisel emakaardile ei tohi vigastada kontakte. Emakaart Ühendab erinevad komponendid Võimaldab komponente kinnitada Tänapäeval on emakaardile integreeritud tavaliselt: Helikaart heli tekitamiseks koos kõlarite ühenduspesadega Võrgukaart arvuti arvutivõrku ühendamiseks
Rumal metskult võttiski nõu kuulda.Suskas korra kihvadega ,rebis oma rinna lõhki ja heitis sedamaid hinge.Rebane tormas ta liha sööma ,nüüd oli tal jälle mõneks päevaks toitu.Kuid varsti lopes ka metskuldi liha otsa.Rebane konutas augus ja teda vaevas nälg.Augu äärel aga kasvas puu ja selle puu otsa ehitas Rästas endale pesa.Rebane jälgis teda tükk aega august ,siis aga küsis: Rebane:Kuule rästas ,mis sa teed? Rästas:Teen pesa. Rebane:Mis sa pesaga teed? Rästas:Munen sinna mune. Rebane:Aga mis sa munadega teed? Rästas:Haun munadest pojad välja. Rebane:Kuule rästas ,kui sa mind august välja ei aita ,söön ma su pojad ära. Rästas:Ära söö vennas ,ma aitan su kohe august välja. Rästas muutus kurvaks ,jäi mõttesse ,kuidas saaks Rebase august välja.Siis hakkas ta metsas ringi lendama ,korjas oksakesi ja raage nind loopis need auku.Loopis seni ,kuni Rebane august välja ronib.Rästas arvas ,et
sedasi mälumooduli suuruseks kuni 16 gigabaiti (kasutades 16 kiipi). Esimesi DDR3 prototüüpe tutvustati 2005. aasta algul. Tooted emaplaatide näol ilmusid turule 2007. aasta juunis. Need põhinesid Inteli P35 „Bearlake“ kiibistikul, mille DIMM'id (Dual in-line memory module) toetasid kuni DDR3-1600 (PC3-12800) andmeedastust. Intel Core i7 protsessor, mis lasti välja novembris 2008, suhtleb mäluga otse, ilma kiibistiku abita. Core i7 toetab ainult DDR3 tüüpi mälusid. AMD esimesed AM3 pesaga Phenom II X4 protsessorid, mis anti välja veebruaris 2009, olid AMD esimesed DDR3 toega protsessorid. DDR3 DIMM mälumoodulitel on 240 kontakti, need on elektriliselt mitteühilduvad DDR2 moodulitega ja neil on ühendussälk teises kohas. DDR3 SO-DIMM mälumoodulitel on 204 kontakti. DIMM DIMM (Dual In-line Memory Module) - DIMM mälu oli suur edasiminek RAM mälude tootmises, sest nad olid võrreldes SIMM tüübiga hulga kiiremad. DIMM mälu kiirus on kuni 133 Mhz
noort inimest. Olles poes juba mõned sekundid viibinud ja tervitusest ilma jäänud, hüüan ise rõõmsalt ,,Tere!", üks neist vastab mulle sama rõõmsalt, teine aga süveneb arvuti ekraani edasi. Olles saanud vähemalt ühe müüja tähelepanu, esitlen talle oma soovi. Õnneks on mul reaalne ostusoov olemas ja see pole ka kõige lihtsamate hulgast. Nimelt, soovin ma osta mälukaardi lugejat, mis ühenduks USB pesaga otse, mitte läbi eraldi juhtme. Noormees juhatab mu õige seina juurde, kuid ei paista mu küsimusest väga hästi arusaavat. Seletan veelkord ja teisel korral ta siiski mõistab mind kuid tõdeb, et neil sellist ei ole. Ta näitab siiski olemas olevaid kaardilugejaid. Panen tähele, et tooted on klicki poes väga üksteise külge surutud ja kaablitega kinnipandud. Ei õnnestu mul näha nende hindu ega informatsiooni karbi peal. Sama ka müüjale vihjates, ei tee ta katsetki mu
12. Erinevaid tehnoloogilisi tanke: A- labasegisti ja veesärgita, 1- luuk, 2- segisti ajam 3-segisti labad4-väljutusava5- termoisolatsioon B- veesärgi, kuid segistita: 1- vee sisestusava2vee väljutusava3-veesärk4-välutusava5-luukC-raamsegisti ja veesärgiga tank, 1- segisti, 2- segisti ajam, 3- veesärgivee sisestusava, 4- vee väljutusava, 5- toote väljutusava A - klaasist vahetükk voolu visuaalsekkontrolliks, B anduri pesaga 4 varustatud põlv 3 Läbivoolukraan: A avatud asendis, B- suletud asendis, C kraani elemendid: 1 kinnitusmuhv, 2- südamikuga jäigalt ühendatud käepide, 3- läbivooluavaga südamik, 4 fikseerimismutter, 5 voolukanal Kolmikkraani lülitused: A vool läbib kraani otse, B vool läbib kraani vasakult ülesse, C- kolmikkraani üldvaade Keermestatud korgiga proovivõtusõlm: 1 torustik, 2 ava, 3 tihend, 4 keermestatud kork
protsessori pesa Socket 754 "Socket 939" asendati omakorda "socket am2"-ga 2006 aasta Mail. See oli teine pesa loodud AMD-i AMD64 seeria protsessoritele. "Socket 939" jaoks toodeti nii ühetuumalisi kui ka kahetuumalisi protsessoreid.(Athlon 64, Athlon 64 FX, Athlon 64 X2) Socket 939" toetab ainult DDRAm mälu kiirusega kuni 6,4 GB/s. Protsessoritel on tugi 3DNOW, SSE2 ja SSE3 jaoks. Videokaartide suhtes leidub "Socket 939" nii AGP kui ka PCI-E 16x videokaardi pesaga emaplaatidel. Kõige kiiremateks "Socket 939" protsessoriks loetakse "Opteron 185" ja "Athlon 64 FX-60" Mõlemad sagedusel 2,6 Ghz ja 1MB L2 vahemäluga. Kiireimaks ühetuumaliseks aga peetakse protsessorit "Athlon 64 FX-57" Kuna see jooksis natuke paremini sagedusel 2.8Ghz. Socket 940 on põhimõtteliselt sama, aga kasutab DDR2 vahemälu ja protsessor on 64 bitine. Socket T LGA 775 ehk Socket T on emaplaadil olev protsessoripesa, mis on mõeldud Inteli protsessoritele
mille kestel isaslind sageli emaslinnu kõrval oksal laulab. Aegajalt tõuseb ta lauldes õhku ja teeb pesapaiga kohal kaare, tiibadega omapäraselt veheldes ja küljelt küljele viskudes, et lõpuks samale või teisele oksale tagasi laskuda. Pesapuuna eelistab rohevint kuuske. Pesa ehitab emaslind. Väljastpoolt koosneb pesa kuivadest kõrtest, raagudest, samblast ja samblikust, sisevooderduses leidub aga villa ja karvu. Vormilt ja ehitusviisilt sarnaneb pesa üldjoontes metsvindi pesaga, välisviimistluselt jääb sellele aga alla. Pesas olevad munad on sinakad kuni valkjad, hele- ja tumepruunide tähnide ning laikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Häirimise korral käituvad rohevindid pesa juures võrdlemisi rahulikult, ainult mõnikord viskub emaslind pesalt maha ning eemaldub aeglaselt vigast teeseldes, et häirijat pesast eemale juhtida.
Paralleelsünteesi meetodid ja eelised. Paralleelsüntees - suure hulga erinevate individuaalsete keemiliste ühendite üheaegne süntees, kasutades iga lähteaine jaoks eraldi minireaktorit ja ühesuguseid reagente. Igas reaktoris tekib individuaalne ühend. Paralleelsüntees on kiire ning skriining väga kiire, täpne. Kolbide asemel kasutatakse pesadega mikroplaate (microtitre plate). Pesa maht võib olla 2-100 μl ning ühel mikroplaadil võib olla kas 96, 384 (4x96) ja 1536 (16x96) pesaga. Võib kasutada ka kuni 96 2-ml reaktsioonipesa, mis on automatiseeritud juhtimisega (inertgaas, segamine, lisamine, töötlus jne). Eelisteks on: Igas pesas tekib individuaalne aine, mille aktiivsuse saab otse määrata Iga sünteesitud aine struktuuri saab otse määrata Sünteesi saab läbi viia homogeenses lahuses Protsessi saab kergesti automatiseerida Karuselltüüpi reaktor 12 pesaga, temperatuurivahemikus 20°C kuni 160°C või 20°C kuni -70°C.
Võimendi projekt Helisagedusvõimendi Struktuur Iga võimendi koosneb eelvõimendist ehk pinge- ja reguleervõimendist, ning võimsusvõimendist ehk lõppvõimendist. Eelvõimendi põhilised plokid on struktuurskeemil näidatud. Konkreetses võimendis võivad mõned struktuurskeemil näidatud plokkidest puududa. Üks aste võib täita mitut ülesannet, näiteks töötada korraga tämbri regulaatorina ja pingevõimendina, ka plokkide järjestus võib olla teistsugune, näiteks pingevõimendusaste võib olla tämbriregulaatorist eespool. Stereovõimendi puhul on kaks samasugust kanalit A ja B kanal. Stereovõimendis töötavad rööbiti kaks võimenduskanalit ja lisandub stereotasakaalu regulaator ehk stereobalanss. Helisagedusvõimendi struktuurskeemi määravad temale esitatavad nõuded. Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk eb...
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korp...
sarnaneb oma tehnoloogia poolest gaaskeevitusega. TIG keevituse eelisteks on, et see sobib väga paljude metallide keevitamiseks, ei ole pritsmeid, saab keevitada suhteliselt õhukesi materjale. Puuduseks on protsessi suhteline aeglus, tundlikkus tuuletõmbe suhtes (nagu ka MIG-MAG-il) ja tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes. Päripolaarsus on tavaliselt kõige enam kasutatav polaarsus, mis võimaldab keevitada enamikku materjale. See tähendab, et TIG-põleti on ühendatud P2 negatiivse pesaga ja keevitatava eseme klemm on ühendatud positiivse pesaga P1. Selle polaarsuse kasutamisel on elektroodi kulumine piiratud, sest kuumus mõjub põhiliselt keevitatavale esemele. Seda polaarsust kasutatakse siis, kui keevitatakse hea soojusjuhtivusega materjalide, nagu vask ning samuti ka terase keevitamiseks. Terase keevitamiseks on soovitav kasutada punaseid tooriumiga legeeritud (2% tooriumi) volframelektroode. Elektroodi läbimõõt varieerub vastavalt valitud keevitusvoolule.
koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond; c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist; e) üle kanda soojust jahutussüsteemi; f) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. 20. Kolvi tüübid ja liigid Kolvi tüübid: 1) silinderkolb; 2) pöördkolb; 3) tervikkolb; 4) liitkolb. Kolb liigitub:a) terasvöökolb; b) terasest kompressioonrõnga pesaga kolb; c) astmelise põhjaga e ninakolb d) kumer-, lame- ja nõgus- peakolb; e) sisemise põlemis-kambriga(ta) kolvid; f) põlemiskambri jahutusega(ta) kolvid. Nendel kolvidel, millel osa põlemiskambrist on kolvi sees (otsepritse diiselmootor), on kolb seetõttu kõrge. 21. Kolvi koostisosad a) kolvipõhi; b) kolvipea; c) kolvisoon alljärgnevad parameetrid: *) kolvisoone sügavus ja laius; *) kolvisoone põhi*)
19. ISO-OSI füüsilise kihi seadmed repiiter, jaotur(hub) ja modem. Repiiter – kui võrgud on pikad, muutub signaal nõrgaks. Repiiter võtab signaali vastu, võimendab seda ning saadab edasi. Teiseks võib repiiter olla tõlkefunktsiooniga – kui on ühendatud näiteks keerdpaar ning koakskaabel. Võimaldab füüsiliselt võrku pikemaks teha. Jaotur – kordab saadud signaali teistesse hostidesse (välja arvatud sinna, kust tuli. Rohkem kui kahe pesaga repiiter. Modem – muudab ühe signaali teiseks, et saaks kasutada erinevaid kaableid ja signaale (translaator). Moduleerib – demoduleerib. 20. Liinikoodid (NRZ, RZ, Manchester, AMI), signaali taastamine. Liinikoodid – infot edastatakse pingenivoona. Digitaalsignaal pole sama nagu binaarne. Digitaalsignaal võib olla kahe väärtusega, aga ei pea. NRZ – no return to zero. Lihtsalt arusaadav. Koodi keskväärtus on pidevalt 0, mis on positiivne.
Tunnuseks on "saba". Maitse meenutab pisut lagritsat. Apteegitilli viljad on köömnetest lühemad ja aniisist pikemad. Maitse meenutab aedtilli ja sellerit. Võib olla "sabaga". Koriandri vili on ümar, kollaka värvusega, valge pipra suurune. Maitse meenutab sidrunit. Tähtaniisi viljad on tähekujulised, mille sees asuvad pruunid seemned. Valmistatakse põhiliselt jahvatatult. Lõhn meenutab aniisi, kuid on varjunditerikkam. Kardemoni viljad on kolme pesaga õlgkollased ovaalsed karbikesed, milles asuvad seemned. Maitse on terav, lõhn tugev, kuid meeldiv, mille annavad kardemoniõlid. Muskaatpähkel on muskaadipuu viljas asuv seeme. Seda ümbritseb võrkjas ja rasvane seemnerüü, mida kutsutakse muskaadiõieks. Maitseainena kasutatakse mõlemaid. Maitse on terav, põletav, aroom tugev, peen ja vaigulõhnaline. Vanill on troopikamaades kasvavate orhideeliste liaanikauntest saadud maitseaine. Kaunte pikkus on 25...30 cm
See toimib ainult numbriliste loendite puhul. Seejuures siia sisestatav number võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Siin on tegelikult kaks nüanssi: o Kui see lõppväärtuse pesa tuleb enne, kui on märgitud pesad, siis loend lõppebki selle koha peal. o Kui aga lõppväärtust ei tule enne märgitud pesade lõppu, siis loend lõppeb ikkagi selle märgitud pesaga. · Valiku Kuupäev märkimine. Muidugi saad ka Sammu ja Lõppväärtusega veel vajadusel loendit täpsustada. o Päev loendisse tulevad kõik kuupäevad. o Nädalapäev on tegelikult tööpäeva tähenduses ehk loendisse tulevad ainult need kuupäevad, mis jäävad vahemikku esmaspäev kuni reede. NB! Programm ei tunne riigipühi! o Kuu loendis muutub ainult kuu. Päev jääb aga alati samaks
Häired või veateated kunstliku hingamise ajal Häire/veateade Põhjus Meetmed Eelrõhk madal O2 balloon on tühi Vahetage balloon välja Ballooni ventiil pole avatud Keerake ventiil lahti Voolik pole korralikult ühendatud Proovige gaasirõhku gaasimagistraali pesaga magistraalis ja kontrollige ühendust Paw (rõhk Hingamissond/toru on niverdunud Sisestage hingamissond hingamisteedes) liiga kortsudeta, kontrollige kõiki kõrge voolikuid (eriti laste puhul)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
