Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus
välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi:
- programmifailid
-andmefailid
5
Programmifailid sisaldavad korraldusi teatud tegevuste täitmiseks arvutil.
Andmefaile võib omakorda jagada mitmeti. Kui asjale läheneda süsteemide Windows
seisukohalt siis võib eristada näiteks tekstitöötlussüsteemiga Word loodud faile,
tabeltöötlusprogrammiga Excel loodud faile, joonistusprogrammiga Paint loodud faile jne.
Nagu öeldud, eristatakse faile nimega. Operatsioonisüsteemides MS DOS ja Windows 3.1
koosnes faili nimi kahest osast :
Erinevalt AT standardiga emaplaatidest, millel oli kaks kuue klemmilist (vägagi sarnast) toitepistikut, on ATX-i 20 klemmiga toitepistik ühes tükis- see asjaolu teeb võimatuks ühendada juhtmed emaplaadiga valesti ning seega vältida emaplaadi hävimist. Lisaks senistele pingetele (5V), on lisatud 3.3 V ja toiteploki sisse-väljalülitamise signaal (küll vaid soovituslikult, kuid praktikas paistavad mõlemad siiski levinud olevat). Viimatinimetatud signaali olemasolul lülitub arvuti näit. Windows 95 väljundmenüüst valiku "Shut down the computer?" tegemisel ka tõepoolest välja. Toitepistiku pesa soovitab standard panna plaadi paremasse serva, et see jääks toiteploki lähedusse. Toitelüliti ühendatakse emaplaadi esiservas oleva pistikuga, mis võimaldab lühistada toiteploki sisse-väljalülitamise signaali. Seega pole enam arvuti sees vaja esipaneeli juurde tuua võrgupinget, niisugune muudatus vähendab aga häireid ja suurendab ohutust
USB välkmälu (USB drive) mälupulk, USB-ajam. Välkmälukaart, mida saab ühendada arvuti USB pordiga. See väikesemõõtmeline seade emuleerib* väikest kettaajamit (siit ka nimetus "drive" ehk "ajam") ning võimaldab hõlpsasti transportida andmeid ühest arvutist teise. Kuna USB-ajamid sisaldavad oma protsessorit, siis uuemate opsüsteemidega arvutite puhul ei vaja USB-ajamid mingeid draivereid, kuid vanemate süsteemide jaoks nagu Windows 98 ja Mac OS 8 on draiverid veebis saadaval. *Emuleerimine, emuleering - ühe andmetöötlussüsteemi jäljendamine teisega, nii et see võtab vastu samu andmeid ja annab samu tulemusi. Tavaliselt toimub emuleerimine riistvara või püsivara abil. *Emulaator - seade või programm, mis imiteerib teise seadme või programmi tööd. Mälukaart (memory card) eemaldatav mälumoodul kasutamiseks sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides, elektronmärkmikes jt. mobiilseadmetes
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
Lisaks pakub CLR programmi loomiseks vajalikke klasse. Lisaks klasside kasutamise võimalusele on paljud neist ka päritavad e. nendest on võimalik pärimise teel luua oma klasse. Kõrval asuvalt diagrammilt on näha, et raamistik lisab uue kihi programmi ja riistvara vahele, mis loomulikult ei mõju hästi programmi jõudlusele. Hea uudis on see, et Microsofti .NET raamistik integreerub üsna ilusti Windowsi sisse muutudes osaks Windowsist. Enamgi veel, kui võtta Microsofti viimane Windows e. Vista siis raamistik ongi Windows! See tähendab seda, et kõik klassid ja meetodid, mida Microsoft kasutab oma operatsioonisüsteemi loomisel, on kasutamiseks ka kõigile teistele arendajatele, mis omakorda annab kätte väga võimalusterohked vahendid kiiresti funktsionaalsete programmide ehitamiseks. CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud
Kõik kommentaarid