SISSEJUHATUS Elame infoajastul. Paljudele meist on saanud koostööpartneriks arvuti. Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate:
Olulisemaid klaviatuuri kiirlülitusi 1.CTRL+a= märgista kogu töö 2.CTRL+c= kopeeri (copy) 3.CTRL+v= kleebi (paste) 4.CTRL+s= salvesta (save) 5.CTRL+z=võta tagasi 6.CTRL+y= tee uuesti 7.CTRL+x=lõika 8.CTRL+F=otsi või asenda 9.CTRL+N= ava uus fail 10. CTRL+End= kursor liigub kohe töö lõppu 11. CTRL+Home= kursor liigub kohe töö algusesse 12. End= kursor liigub rea lõppu 13. Home= kursor liigub rea algusesse Pildi lisamine 1. Kõigepealt kontrolli kus asub kursor, pilt asetub kursori kohale 2. Seejärel ava menüü LISA 3. Vali alammenüüst PILT 4. Edasi vali LÕIKEPILT 5. Paremalt paanilt vali KORRALDA LÕIKEPILTE 6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8. Klõpsan pildi kõrval olevat noolekest ja kopeerin pildi 9. Nüüd lähen tagasi oma töösse ja kontrollin jälle kursori asukohta enne kui pildi kleebin 10. Kleebin pildi 2 Pildi töötlus 1.Tee...
1. Triin Koitla . 9a klass 2. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud programmidele . 3. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? Ehituse poolest. 1 lamparvutid; 2 transistorarvutid; 3 integraalarvutid (mikroskeemil komponente tuhandetes); 4 tsentraalsel mikroprotsessoril põhinevad (integral-)arvutid (kiipides kompnente miljonites) 4. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid!
arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi? Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). 3. Palju kaalus ja kui suure pindala (ruutmeetrites) võttis enda alla esimene EA ? See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t. 4. Esimene arvuti, mis kasutas programmi (nimi ja valmistamise aasta) ? ABC, 1942 Teise generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene teise generatsiooni arvuti ? Aastal 1947 leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori. Selle leiutise avastamine oli alguseks teise generatsiooni arvutitele. 2. Mida kasutatakse elektronlampide asemel ? Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota plaju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. 3
RIISTVARA SILVER KARU Riistvara Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Riistvarad Emaplaat Protsessor Mälu Videokaart Kõvaketas CD-ROM, DVD-ROM (või mõni analoogiline seade - laserketas) Disketiseade Helikaart Võrgukaart Modem Monitor Klaviatuur Hiir Printer Veebikaamera Skanner Kõlarid Puhvertoiteallikas ehk UPS (lühend sõnadest Uninterruptible power supply) PILDID EMAPLAAT HIIR KÕVAKETAS MODEM PRINTER VIDEOKAART CD-rom
Failihalduse kordamisküsimused: 1.Kuidas sulgeda korrektselt arvuti? Sulgeda kõik avatud programmid ja akna. Start > Turn Computer > Turn off. Äikeseohu korral ühendada lahti vooluvõrgust ja sideliinidest. 2.Mitu faili asub kaustas Failid? Olekuribalt: 33 objekti. 3.Mitu kausta koos alamkaustadega asub kaustas Failid? Failid > Protertist 50 faili. 4.Kui suur (täpselt) on kausta Failid kõige vanem fail? Järjestuse muutmisega.Details > sorteerida Size alusel > teesid.doc properties 104KB (106496 b). 5.Miks kasutatakse ketta formaatimist
jagada. Charles Xavier Thomas de Comar Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). 1822- hakkas Babbage valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas differentsiaal-mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin. Varsti hakkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815- 1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta oli maailma esimene naisprogrammeeria. Charles Babbage Augusta Ada King 1889-aastal hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Herman Hollerith 1896-aastal asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924
ARVUTI RIISTVARA Täida tabel! Sisendseadmed Kasutusotstarve, Hooldus ja Liigid ülesanne tervisekaitse hiir Lihtsustab arvuti mehhaaniline(kuuliga) Mehhanilist hiirt on kasutamist. ja optiline hiir. vaja seest puhastada. Selle abil saab Hiir peab vastama käe töölaualt valida suurusele (väikestele näiteks ikoone. lastele väiksem hiir). kuvar Kuvab pildi, Vedelkristall ja LED Kuvari tagumine osa
tähendab siis seda, et tehes rasket füüsilist tööd, inimene higistab ja tal on palav. Sel juhul võiks/peaks ruumi temperatuur olema natukene madalam, kui tavaliselt (20°C). Sama seost järgides peaks aga istuva inimese töökeskkonna temperatuur olema natukene kõrgem. Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha tihedamini peale hakkavad tulema. Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe. Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla "nina vastu lina" arvuti kuvari ees. See on ebamugav, rääkimata lähedalt monitori vaatamise kahjulikkusest silmadele. Ruumi peab olema ka toolile, millel tavaliselt istutakse, kui arvutiga töö jälle lahti läheb. Loomulikult ei keela teil keegi arvutiga töötades seista, kuid et seegi asend
Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka
Kui Sa kasutad NTFS failisüsteemi (tavaliselt see Windows XP ja Vista puhul nii ongi), siis tuleb enne antud programmi kasutamist oma süsteem õieti sulgeda kas siis login-ekraani või siis Start menüü kaudu. Kui Sa ei saa login-ekraani kaudu oma süsteemi sulgeda, siis tee: · Lae ennast Safe Mode'sse (vajuta mitu korda klahvi F8 enne kui ilmub Windows'i logon ekraan). · Sisselogimise ekraanis peab olema ka kompuutri sulgemise parameeter--sulge oma arvuti. · Mõnikord tuleb seda proovida isegi paar korda... Selle programmi buutimisplaat toetab enamus kettakontrollereid ja ka PS/2 ning USB klaviatuure. HOIATUS! Kui Sa omad EFS krüpteerituid faile ja kui Sul on XP või Vista süsteem, siis on need krüpteeritud failid pärast parooli muutmist (asendamist) MITTELOETAVAD! Neid saab jälle lugeda siis kui Sa oled oma vana parooli "ülesse leidnud"...; tavakasutajad neid krüpteerituid faile tavaliselt ei oma.
...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed
Salme Põhikool Referaat '' Arvuti '' Mirge Arge 7 . klass Läätsa 2011 Arvuti Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade mis töötleb või genereerib informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele; masin, mis lihtsustab operatsioone, mis peast tehes võtaksid väga kaua aega. Arvutit võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi
..................................................................................... 7 Vaktsiinihävitusviirused (bounty hunter).................................................................................. 7 Võrguviirused ......................................................................................................................... 8 Makroviirused ......................................................................................................................... 8 Soovitusi arvuti ja andmete kaitseks....................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda,
Riistvara Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda
Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Optimaalse arvutitöökeskkonna kujundamise ABC, s.o. sobiliku mööbli valiku ning töövahendite Kokkuvõte Tutvusin Arvuti kahjulikkuse valtimise abinõudega! Istunud juba kord arvuti taha ei saa me arugi kui tunnike on möödunud. Kogu tähelepanu on koondunud ekraanile ja samaaegselt toimub vilgas mõttetegevus ning erinevate signaalide vastuvõtt. Kuna liigutused on väga minimaalsed, unustab inimene kõige selle juures oma ülejäänud keha. Selle tulemusel arenebki lihastes staatiline pinge. Et paremini mõista arvutitöö tulemusel tekkivate häirete ja
Arvuti kahjusus Arvutil on oma erinevad kahjulikud kiirgused ja magnetväljad , mis võivad kahjustada tervist . Kuvarist tuleks olla minu arvates vähemalt 50 cm kaugusel , sest see kahjustab silmanägemist . On ka peale selle üks kindel asi , et ei tohi olla kaua arvuti taga , sest arvuti ekraani vaatamine pingutab silmi . Arvuti taga olemine põhjustab ka uimasust ning väsimust . Mulle räägitakse koguaeg kodus , et liiga lähedal ei tohi arvutile olla ja üle poole tunni nad ei luba arvuti taga olla . Sama käib ka tegelikult teleka kohta , sest ka telekal on oma kajulikud kiirgused ja magnetväljad. Kui mina kaua arvuti taga istun , hakkavad mu silmad valutama või vett isegi vett jooksma . Peale seda , kui olen olnud umbes neli tundi arvutis või isegi rohkem ,
Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta
ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952
ARVUTI RIISTVARA Saaremaa Ühisgümnaasium Teele Treiel SISUKORD · Arvuti protsessor Arvuti välised salvestusseadmed · Magnetlint · Disketiseade · CD -CD-de jagunemine · USB mälupulk · Mälukaart · ID-kaardi lugeja 2 ARVUTI PROTSESSOR · arvuti "aju" · täidab operatsione · töötleb andmeid 3 MAGNETLINT · Plastist riba · Kasutatakse andmekandjana 4 DISKETISEADE · Andmesalvestusseade · Andmed diskettidele · Viimasel ajal eba- populaarsed · 1969 5 CD · Inglise keeles Compact Disc · Andmekandja · Kettakujuline · Esmakordselt müügil 1983 6 CD-de jagunemine
.............................................................6 9.Neljanda Generatsiooni arvutid...........................................................................7 10.Kokkuvõte..........................................................................................................9 11.Kasutatud allikad:............................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Sõnaga arvuti meenub tõenäoliselt kõigile kohe personaalarvuti - arvuti, kus saab Internetis suhelda, mängida ja muud vajalikku teha. Sellise arvuti väljakujunemiseni kulus palju aega. Varem olid arvutid algelisemad ja põhiliselt ainult arvutamise jaoks mõeldud. 3 2. Ajalugu Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades
Iseseisev töö. 1) IBM asutati aastal 1924 2) Ajakiri ,, Time" kuulutas välja 1982 aastal inimeseks arvuti 3) Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. 4) Arvutikorpus on arvuti riistvara osa, mis majutab arvutisiseseid komponente. Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ROM ehk püsimälu on digitaalseadmete mälu tüüp HDD ehk kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt
docstxt/132542996499401.txt
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Margus Henning Aap-11 Arvuti komponendid Juhendaja õpetaja Indrek-Marek Loos Väimela 2012 Sisukord Millised lisaseadmed paneks ma oma arvutile ? Lisaseadmeteks: · HP DeskJet 1050 · Speedlink veebikaamera Reflect LED SL-6815-SBK-01 · Creative Inspire A200 · HP 22" LCD LE2002X · Lindy kõvaketta dokk NAS server (mini). 3.5" SATA/IDE HDD. USB 2.0
Arvuti õpetus Hiir--saab liikuda ekraanil liikuda Klavertuur- selga saab kirjutada Monitor- näeb pilti Kõlarit- saab muusikat kuulata Kuvar- arvuti aju Klaverturi märgid Delete- on kustutamise märg Home- saad oma kodulehele minna Num Lock- saab küljepealt nr kirjutata Enter- on ära saatmiseks nupp Caps lock- on suure tähe tegemiseks Esc- saad arvuti välja lülitada End- on lõpp viimistlus Võtmesõnad Fail- arvutisse salvestatud objekt Kaust- kataloog, kus teie failid asuvad Dokument- programmi poolt loodud fail, näiteks kiri Mälu- Puhver, kus arvuti hoiab aktiivselt tööd Menüü- valik käske ekraanil Emaplaat- sisemine plaat, mis on ühendatud otse arvuti külge
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või
mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja ketastega. Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas kalkulaatori, mis suutis nii liita, lahutada, korrutada kui ka jagada. Antud masinad olid laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori Charles Babbage leiutis, mida hakati tootma 1883.aastal. Seadeldis oli lokomotiivisuurune ning töötas aurujõu mõjul. Ligi dekaad hiljem hakkas ta esimese naisprogrammeerija Augusta Aga Kingi abiga välja töötama masinat, mille idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Paraku ei saanud nende unistuste seadeldis kunagi valmis. Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama masinat, mida
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2
Merilin Viigimäe ARVUTI OHUTUS Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD ARVUTI OHUTUSED 1. Lapsevanemad ja hooldajad.................................................................................................. 2. Eale vastav ohutu kasutus..................................................................................................... 2.1 Nooremad kui 7-aastased.............................................................................................. 2.2 7-9-aastased..................................................................
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega
Aikeni väitekirja teooriaosa käsitles harilike mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite lahendamist. Et vähendada arvutustööde mahtu, hakkas Aiken välja mõtlema lihtsaid masinaid üksikute ülesannete (näiteks polünoomide arvutamise) automaatseks lahendamiseks. Nõnda jõudis ta lõpuks ideeni luua universaalne automaatarvuti, mis oleks võimeline lahendama väga mitmesuguseid teadus- ja tehnikaülesandeid. Firma IBM nõustus finantseerima arvuti loomist ja loovutas Aikeni käsutusse neli inseneri. Töö kestis umbes viis aastat ning 1944.aasta augustis anti Harvardi ülikoolile üle "Operatsioonide järjestuse automaatjuhtimisega arvuti", mida tuntakse nime all Mark-I. 3 Reaalarvutite töökiirus oli väike ja nad ei olenud töökindlad. Põhjuseks oli eelkõige
Kilingi-Nõmme gümnaasium Kristiina Veelaid 1 ARVUTI RIISTVARA Referaat 2011 SISUKORD Tiitelleht .....................................................1 Sisukord ....................................................2 Sissejuhatus ..............................................3 Arvuti riistvara..............................................4 Mis on üldse arvuti riistvara.......................4 Riistvara komponendid.................................4 Emaplaat...........................................5 Kuvar ehk monitor.................................5-6 Mälupesad ...........................................6-7 Pistikupesad...........................................7 BIOS.....................................................8 SISSEJUHATUS Referaat arvuti riistvarast. http://riistvara.kolhoos
13.10.11 Arvuti kahjulikkus inimesele Pidev töö arvuti taga ei lisa tervist. Tervist tuleb otsida metsast või spordisaalist. Tundide pikkune arvuti taga istumine - kas omal soovil või tööd tehes - toob kaasa hulga ebameeldivusi. Esimest korda hakkasid Kanada õpetlased tõsist huvi tundma arvuti võimaliku kahjuliku mõju vastu inimese tervisele 1984.aastal. Ajendiks said ühe haigla meditsiinilise personali arvutud kaebused. Pärast põhjalikke uuringuid leiti ühene side haiguste ja elektromagnetilise kiirguse vahel. Õpetlased tõestasid, et pidev töö arvuti taga võib esile kutsuda südame-veresoonkonna haigused, häirida kesknärvisüsteemi tegevust, mõjuda raseduse arengule ning alandada tunduvalt immuunsust.
Karol Pakkas ET21 Arvuti toiteplokk Arvuti toiteploki ülesanne on muundada ja alandada vahelduvvool(110-230v) stabiilseks alalisvooluks (3.3-12V), mida saab kasutada arvutikomponentides. Toiteploki põhilisteks komponentideks, milles kasutatakse materjalide isoleerivaid omadusi on trafod, kaablid, trükiplaat ja elektrolüüt kondensaatorid. Samas kasutatakse elektrijuhtmeid, mis on kaetud PVC-ga. PVC-l on väga hea suhteline dielektriline läbitavus = 3.0. Kaablite pistikute juures kasutatakse ka
Arvuti Korpus Arvuti korpus on ümbris, mis hoiab endas suuremosa arvuti komponente. Tegemist on tavaliselt metallse konstruktsiooniga, standartselt terasest või alumiiniumist. Antud materjalid on laialdaselt kasutatud tänu oma maandusomadusele, vastupidavusele ning odavuse tõttu. Kasutatakse ka teisi materjale, näiteks on puidust korpuseid. Arvuti korpuse suuruse määrab tavaliselt ära emaplaat, kuna tegemist on arvuti kõige suurema komponendiga. Emaplaatide puhul on ära defineeritud standartsed suurused, nagu näiteks ATX emaplaadid. Tavakasutaja arvutite puhul on dokumenteeritud tavaliselt ainult korpuse sisemised dimensioonid. Server masinate puhul on tähtsad ka korpuse enda välised dimensioonid. See on vajalik serveri rackidega tegelemise puhul. Igapäev arvutite puhul kasutatakse suuremosa ajast ATX standardit. Kontorikeskkonnas, kus ruum
Arvuti Elise Laius Sissejuhatus ajalugu tüübid riistvara tarkvara arvuti mälu internet Ajalugu 1968 Douglas Engelbart 1970. Hewlett Packard lauale mahtuv arvuti 1977 jaanuar Commodore PET 1982 aasta masin Tüübid (1) Statsionaarsed: tööarvuti lauaarvuti mänguarvuti kõik-ühes arvuti kodukino arvuti Tüübid (2) Mobiilsed: sülearvuti netbook tahvelarvuti taskuarvuti Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid
Arvuti puhastamine Kursuse lõputöö 1. Laen alla vajalikud programmid Kuna mul on macOS süsteemiga arvuti on mul juba sisse ehitatud viirusetõrje. Arvuti regulaarseks puhastamiseks valisin vabavara CCleaner. 2. Viiruste kontroll Arvutit peab kontrollima vähemalt korra kuus viiruste suhtes. Viirused kindlasti aeglustavad seadet ning võivad kahjustada kõike teie arvuti sisest. Seetõttu on hea teha oma tähtsatest dokumentidest ja failidest koopiaid. 3. Tühjendan brauseri vahemälu Kuna enamus tegevusi on seotud internetiga on ka sealne puhastus vajalik. Brauseritel on komme paljut internetis külastatut salvestada kõvakettale, et hiljem lehtede laadimine kiirem oleks. Samas sellise ajaloo kaasa vedamine teeb süsteemi aeglasemaks. Seetõttu kustutan brauseri ajutisi faile ja küpsiseid aeg-ajalt. 4. Registri puhastamine
Arvuti sisu Süsteemiplokk Emaplaat Protsessor CD-lugeja Mälu Kõvaketas Klaviatuur Funktsionaa lsed klahvid Numbrid Järgmine rida Tühik Nooled Tähed Failid Redigeerim a Aken Ülevaad e
2. Tunned end tujuka, masendunu, kergesti ärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit. 3. Tunned vajadust kulutada üha enam aega ja raha arvutiga seotule, et muuta oma tuju. 4. Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused. 5. Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust. 6. Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel. 7. Arvutiga seotud tegevuste kontrollimine ebaõnnestub sul korduvalt. 8. Ilmneb füüsilisi tundemärke, näiteks seljavalu, migreen, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen. 9. Jätkad arvuti kasutamist ka siis, kui mõistad, et see tekitab probleeme reaalses elus. Jälgimise põhjal on sõltuvussümptomid sellised:[5] enesessetõmbumine; soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis;
Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm ventilaatorit ja ühte tagumise paneeli 120mm ventilaatorit 5.25" pesad: 4 3.5" kõvaketta sahtlid: 6 Laienduspesasid: 8 Esipaneeli liides: Kaks USB 3.0 ühendust Üks Firewire ühendus 3.5" kõrvaklappide/mikrofoni ühendus ·Hind 116,80 (,,1A.EE") ...
liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeline arvuti Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks
...............................................................................................9 2 Mis on personaalarvuti Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest osadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur, hiir. Kõiki arvuti osasid, mida on võimalik käega katsuda (ehkki mõnikord oleks selleks vaja arvuti lahti võtta), nimetatakse riistvaraks. Peale riistvara on igal arvutil ka tarkvara, mille moodustavad programmid ja andmed. Riist- ja tarkvara on ühtviisi olulised. Arvutite ühilduvus tähendab seda, et nendel arvutitel on ühesugune tarkvara. Mõiste "IBM- ga ühilduma viitab firmas IBM 1981. Aastal toodetud esimesele personaalarvuti mudelile IBM PC(Personal Computer)
.......... 15 4. ID- Kaardi lugeja........................................................................................................... 16 Kokkuvõte.........................................................................................................................17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 18 3 SISSEJUHATUS Kõik arvuti seadmed mis on protsessori kasti sees, on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas, on välisseadmed ehk arvuti lisatarvikud. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner ja nii edasi. 4 1. SISENDSEADMED 1.1 Klaviatuur
· - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI Trükkimiskiirus 10 lk/min · - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga · - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Modem Arvuti ühendamiseks teiste arvutitega telefoni liinide kaudu Kiirus 56 Kbps · - Võrgukaart (LANcard) 10/100 Mbps · - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W Tarkvara
Arvuti koolitunnis Lugupeetud kaasõpilased - tänaseks väga aktuaalseks saanud teema, et koolitundides kasutada arvuteid on saanud vastakaid arvamusi. Miks tahavad õpilased tundidesse kaasata arvuteid, ja miks õpetajad ja vanemad neid vajalikeks ei pea? Millised on moodsate tundide miinused, ja millised plussid? Sellel aastal alustas meie klass projektiga, mille põhimõtteks on matemaatika õppimine e- õpikutega. Õpilased olid vasikavaimustuses, kui teada said, et nüüdsest kasutame osades tundides arvuteid. Antud vaimustus läks aga üle ning nüüd tundub mulle, et õppimise asemel tegeletakse arvutites pigem internetis surfamise ja mängimisega. Kuna arvutid ei ole kõige kiiremad, lähevad tunnid aeglaselt ning seega hakkab mõnelgi õpilasel üpris igav ning ta ei keskenud tunni teemale. Ka õpetaja on viimasel ajal hakanud üha enam märkusi tegema, et kõrvaliste asjadega tunnis ei tegeleta. Tõin näite matemaa...
Riistvara Riistvara (i.k. Hardware) on arvuti füüsilised komponendid, mida saab käega katsutada ehk teiste sõnadega erinevad seadmed ja seadised. Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal);
on võimalik näiteks 10ndsüsteemis arvutamisel. ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID Kahendsüsteem Kahendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkümnendsüsteem ARVUSÜSTEEMID ARVUSÜSTEEMID Numbrite hulk mingisuguses arvus näitab selle arvu järku 01 kahejärguline 010 kolmejärguline 010101 kuuejärguline Madalamad järgud on paremal, kõrgemad järgud vasakul ARVUSÜSTEEMID Miks kahendsüsteem Arvuti koosneb elektroonsetest lülititest (lambid, transistorid, kiibis olevad transistorid). Elektriliste signaalide olekud ja nende võimalikud kasutamised Signaali ja kiibi veakindlus Miks kahendsüsteem TTL signaalinivood Miks kahendsüsteem Lihtsaimal juhul on tegemist kahenivoolise edastusega ja saatja genereerib signaali, millel on kaks võimalikku nivood tähistame need ,,0" ja ,,1".
ÜLESEHITUS uses crt; begin clrscr käsk või käsud readln; end. ;- käsu lõpu tunnus := omistamistehte märk 'tekst' - tekstikonstant uses crt - tuuakse käsutusele lisakäsud. clrscr; - ekraani puhastamine Sisestamiskäsk Readln( sulgudes on muutuja); Väljastamiskäsk writeln( loetelu ); hargnemiskäsk: if tingimus then käsk või käsud else käsk või käsud else- võib puududa, else ees pole KUNAGI semikoolonit. käsk või käsu osad võivad olla begin ja end vahel. korduskäsud: 1)Loendajaga korduskäsk kasutatakse kui korduste arv on ette teada. begin for i:=1 to 10 do end; 2) Eelkontrolliga korduskäsk Tingimust sisaldav korduskäsk, kus korduste arv ei ole ette teada, võib olla i:=1; loendaja algväärtus while <=20 do while - senikui begin käsk või käsud tingimuse muutmine või loendaja muutmine i:=i + 8; sammuga 8 , võib olla sammuga misiganes. end; 3) Järelkontrolliga korduskäsk Liidame kõik arv...
Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, mis salvestab kõik klahvivajutused algul failina arvuti kõvakettale ja hiljem saadab need üle interneti ettenähtud e-posti aadressile või FTP-serverisse. Klahvinuhk võib olla ka riistvaraline selle võib paigutada klaviatuurijuhtme pistiku ja pesa vahele või monteerida klaviatuuri sisse. Niisugused klahvinuhid salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
