Ubuntu Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur Unity, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab
modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa vaba tarkvara – peamiselt GNU/Linuxi operatsioonisüsteemi – kasutamise levikule ja arendamisele. 4 4 http://www.fsf.org/ 6 Distributsioonid Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on: 1) Ubuntu - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5 2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud lähtekoodiga tarkvarad. Samas on näiteks kasutatavad repositooriumid samad Ubuntuga..6 3)Debian-on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon,
Selle võimaluse kasutamisel saadetakse ja võetakse meile vastu ainult siis, kui meiliprogrammi käivitub. · Saada ja võtta sõnumeid vastu käsitsi. Selle võimaluse kasutamisel saadetakse ja võetakse sõnumeid vastu siis, kui klõpsate POP3- või IMAP4-meiliprogrammis asuvale suvandile ,,Saada ja võta vastu". · Saada ja võtta vastu sõnumeid kindlaks määratud aja tagant. Selle võimaluse kasutamisel loob meiliprogramm serveriga ühenduse kindlaksmääratud aja tagant, et sõnumeid saata ning alla laadida. 5 Kokkuvõte Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest see on ettevõtte kohaselt mõistlikum ja kasulikum ning sisaldab ka rohkem võimalusi.
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, D ebian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur GNOME, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Evolution jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiend...
nuppu OK. 6. Tippige väljale Kuvatav tekst tekst, millega soovite hüperlinki tähistada. 7. Abiteabe kuvamiseks kursori hoidmisel hüperlingil klõpsake nuppu Kohtspikker, tippige soovitud tekst väljale Kohtspikri tekst ja seejärel klõpsake nuppu OK. Meiliaadressi hüperlingi loomine Kui klõpsate meiliaadressi hüperlinki, käivitub automaatselt teie meiliprogramm ja loob meilisõnumi, nii et väljal Adressaat on õige aadress (kui meiliprogramm on installitud). 58 1. Klõpsake töölehel lahtrit, kus soovite hüperlingi luua. Võite valida ka objekti (nt pildi või diagrammielemendi), mis hakkab hüperlinki tähistama. 2. Klõpsake menüü Lisa jaotise Lingid nuppu Hüperlink. Samuti võite paremklõpsata lahtrit või objekti ja seejärel klõpsata kiirmenüü käsku Hüperlink või vajutada klahvikombinatsiooni CTRL+K. 3
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
