Ubuntu Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur Unity, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab
modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa vaba tarkvara – peamiselt GNU/Linuxi operatsioonisüsteemi – kasutamise levikule ja arendamisele. 4 4 http://www.fsf.org/ 6 Distributsioonid Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on: 1) Ubuntu - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5 2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud lähtekoodiga tarkvarad. Samas on näiteks kasutatavad repositooriumid samad Ubuntuga..6 3)Debian-on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon,
Selle võimaluse kasutamisel saadetakse ja võetakse meile vastu ainult siis, kui meiliprogrammi käivitub. · Saada ja võtta sõnumeid vastu käsitsi. Selle võimaluse kasutamisel saadetakse ja võetakse sõnumeid vastu siis, kui klõpsate POP3- või IMAP4-meiliprogrammis asuvale suvandile ,,Saada ja võta vastu". · Saada ja võtta vastu sõnumeid kindlaks määratud aja tagant. Selle võimaluse kasutamisel loob meiliprogramm serveriga ühenduse kindlaksmääratud aja tagant, et sõnumeid saata ning alla laadida. 5 Kokkuvõte Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest see on ettevõtte kohaselt mõistlikum ja kasulikum ning sisaldab ka rohkem võimalusi.
teatud versioonidega. Paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused nagu Lawrence Livermore Rahvuslik laboratoorium, olid sunnitud ennast mõneks ajaks Internetist täielikult lahti ühendama. Kahjud ründe tagajärgede likvideerimiskuludest moodustasid ühtekokku 98 miljonit dollarit. Worm ise töötas järgmisel põhimõttel: nimelt kasutas ta ära muidu väga turvaliseks peetava operatsioonisüsteemi Unix-i augu programmi sendmail silumisreziimis (see meiliprogramm töötab ootereziimil ja ootab, kuni teised süsteemid temaga ühendust võtavad ja elektronposti annavad) ning ühe augu finger deemonis fingerd, mis teenindab fingeri kutseid. Kui worm seadis end mõnes süsteemis sisse, hakkas ta koguma teavet teiste sellega ühendatud hostarvutite kohta ning tegi siis katset neisse siirduda, üritades seda teha järgemööda mitmel erineval viisil. Kui nakatumine õnnestus, katkestati side. Uues
Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, D ebian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur GNOME, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Evolution jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel
File korraldus Work Offline. Klõpsa tööriistariba nupul History, vali vasakust paanist veebileht, mida tahad lugeda, ja klõpsa selle nimel. Lehe sisu kuvatakse akna paremas pooles. Elektronpost Windows XP koosseisus on elektronposti ja uudiseklient Outlook Express. E-post on Interneti enamkasutatav teenus. See on igatpidi mugavam harilikust postist. E-post on sadu kordi kiirem, ei vaja marki, ümbrikku ega postkasti ja sellele vastatakse tavaliselt kiiremini. Meiliprogramm võimaldab automaatselt vastata aadressil, kust sõnum tuli. Vastuse sisuks pakutakse ette kogu saabunud sõnum. Sellest võid vajalikud osad alles jätta, et neile vastata, ebavajalikud aga kustutada. E-posti sõnum (meil) läkitatakse sinu arvutist teenusepakkuja või arvutivõrgu meiliserverisse, kust see automaatselt vajalikule aadressile suunatakse. Sulle saabuvad sõnumid tulevad teenusepakkuja või arvutivõrgu meiliserverisse. Dial-Up
nuppu OK. 6. Tippige väljale Kuvatav tekst tekst, millega soovite hüperlinki tähistada. 7. Abiteabe kuvamiseks kursori hoidmisel hüperlingil klõpsake nuppu Kohtspikker, tippige soovitud tekst väljale Kohtspikri tekst ja seejärel klõpsake nuppu OK. Meiliaadressi hüperlingi loomine Kui klõpsate meiliaadressi hüperlinki, käivitub automaatselt teie meiliprogramm ja loob meilisõnumi, nii et väljal Adressaat on õige aadress (kui meiliprogramm on installitud). 58 1. Klõpsake töölehel lahtrit, kus soovite hüperlingi luua. Võite valida ka objekti (nt pildi või diagrammielemendi), mis hakkab hüperlinki tähistama. 2. Klõpsake menüü Lisa jaotise Lingid nuppu Hüperlink. Samuti võite paremklõpsata lahtrit või objekti ja seejärel klõpsata kiirmenüü käsku Hüperlink või vajutada klahvikombinatsiooni CTRL+K. 3
Näited käskudest: kõigepealt tuleb ennast identifitseerida (sisestada kasutaja ja parool), LIST käsuga saab vaadata, mis failid on olemas, RETR käsuga saab faile küsida ja STOR käsuga saab faile saata. Serveri poolt vastatakse mingite koodidega, kas näiteks selline kasutaja ja parool on olemas jne. 15. Elektronpost, SMTP, MIME Elektronpost on selline süsteem, kus kasutajad saavad elektroonseid kirju saata. E-posti süsteem koosneb kolmest komponendist: kasutajaagendid (meiliprogramm), e-maili serverid, SMTP (protokoll). Kasutajaagent on meiliprogramm, kus saab kirju koostada, lugeda, vastata ja kogu kirjakasti hallata. Meiliserverid on need, kus hoitakse kasutajale saadetud kirju ja neid kirju, mida kasutaja tahab teele saata. Kui kasutaja kirjutab kirja oma meiliprogrammis ja saadab kirja teele, siis kasutaja arvuti suhtleb kohaliku meiliserveriga ja kohalikus meiliserveris pannakse kiri väljuvate kirjade järjekorda