Wordi kasutusjuhend (8)

5 VÄGA HEA

MS Word

Töö alustamine programmis MS Word

Sarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust:

Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest.

Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust:

Documents - klõpsutades sellel valikul , ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis.

Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm.

Töö lõpetamine

Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku. Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.

Word-i programmiaken

Nimeriba

Microsoft Word

Menüüriba

FILE EDIT VIEW INSERT FORMAT TOOLS TABLE WINDOW HELP
Igas menüüs on terve rida käske. Mingi käsu valimiseks klõpsutage hiirega kõigepealt menüü nimel ja seejärel avanenud rippmenüüs soovitud käsu nimel.
FILE – korraldused kogu dokumendile
New - avab uue dokumendi
Open - avab olemasoleva dokumendi
Close - sulgeb parajasti aktiivse dokumendi
Save - salvestab parajasti aktiivse dokumendi
Save As – olemasoleva faili salvestamine uue nimega (dokumendi vana versioon jääb muutmata kujul alles)
Save As HTML - salvestab dokumendi hüpertekstina
Versions – dokumendi erinevate versioonide salvestamine
Page Setup – lehekülje suuruse ja muude parameetrite seadmine
Print Preview - saab vaadata, kuidas näeb dokument välja trükikujul
Print - dokumendi välja trükkimine
Send To – faili kopeerimine vastavalt vajadustele
Properties - dokumendi statistika ja sisu kirjeldus
Viimati kasutatud dokumentide loetelu
Exit - väljumine tekstitoimetist MS Word
EDIT - teksti parandamise-muutmisega seotud käsud
Undo – korralduse tühistamine
Repeat – korralduse kordamine
Cut – lõikamine
Copy – kopeerimine
Paste – taasesitus
Clear – puhastamine
Select All – kõigi objektide märkimine
Find – otsimine
Replace – asendamine
Go To – soovitud kohta liikumine
VIEW - dokumendi vaatamise erinevad võimalused, ekraanipildi kujundamine
Normal - tavaline vaade teksti kiireks sisestamiseks
Online layout – nn veebivaade, kus teksti kuvatakse vastavalt akna suurusele ning lisandub navigeeritav sisukord
Page Layout - trükikuju vaade (sellisena ilmub tekst paberile)
Outline - struktuurvaade, mis hõlbustab dokumendi reorganiseerimist
Master Document - selles vaates saab jagada dokumendi alamdokumentideks (kasulik suurte projektide korral, nt raamatud või mitmeosalised aruanded)
Toolbars - saab nupuridasid sisse-välja lülitada
Ruler - saab töölehe ülaosas ning vasakul asuvaid joonlaudu sisse-välja lülitada
Document Map – sisukorravaade, kus kuvatakse vaid dokumendis leiduvad pealkirjad
Header and Footer - jaluste ja päiste sisestamine
Footnotes - selgitavate leheküljelõpu ja dokumendilõpu indeksite vaatamiseks
Comments - saab vaadata dokumenti lisatud kommentaare ja märkusi
Full Screen - näidatakse dokumenti terve ekraani suurusena (tagasi endise ekraanipildi juurde saab, kui vajutada klahvi ESC)
Zoom - ekraanipildi suuruse muutmine
INSERT - objektide lisamine teksti
Break – lehekülje, veeru vms katkestuse lisamine
Page Numbers - lehekülje numbrite lisamine päisesse või jalusesse
Date & Time - dokumenti kuupäeva ja kellaaja lisamine
Auto Text – inglisekeelsete tüüpväljendite automaatsisestus
Field - saab lisada konkreetseid välju (näiteks valemeid, autoteksti, kuupäeva-kellaaega, ....)
Symbol - saab lisada sümboleid, mida klaviatuuril ei ole
Comment – kommentaaride lisamine
Footnote - saab lisada leheküljelõpu ja dokumendilõpu selgitavaid indekseid
Caption - saab organiseerida piltide, valemite, tabelite , .... nummerdamist
Cross - Reference - saab kergesti lisada viiteid mingile dokumendi osale
Index and Tables - saab teha dokumendile indekseid ning sisukorda (milliselt leheküljelt mingi teema kohta informatsiooni saab)
Picture – piltide lisamine dokumenti
Text Box – tekstikasti lisamine dokumenti
File - saab dokumenti mingi teise faili sisu lisada
Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada
Bookmark – järjehoidjate lisamine dokumenti kiireks liikumiseks soovitud kohta
Hyperlink – viidete (teistele dokumentidele, veebilehtedele jne) lisamine
FORMAT – korraldused teksti vormindamiseks (välimuse muutmiseks)
Font - saab valida eri kirjastiile
Paragraph - saab muuta lõikude formaati ( reavahe , laius, taandread jms)
Bullets and Numbering - nummerdatud ja nummerdamata loetelude tegemine
Borders and Shading - teksti ümber piirete tegemine ja taustavärvide muutmine
Columns - teksti asetamine veergudesse
Tabs - tabulatsiooni määramine (millistesse positsioonidesse hüppab kursor , kui vajutada klahvi TAB)
Drop Cap - lõigu esimese tähe suuruse muutmine
Text Direction – teksti suuna määramine
Change Case - teksti SUUR- ja väiketähtedeks muutmine
Auto Format - teksti automaatne kujundamine
Style Gallery - saab teksti kujundamisel kasutada juba valmistehtud stiile
Style – stiilide kiirmuutused ja täiendused
Background – lehekülje taustavärvi muutmine (Online layout vaate puhul)
Object – objekti (pilt, joonistus vms) vorming
TOOLS – lisavahendite ja töökeskkonna korraldused
Spelling and Grammar - õigekirja kontroll ning (ainult inglise keele kohta) teksti võimalike grammatika ja kirjastiili vigade kontroll
Language - saab valida keele, mille sõnastiku järgi teostatakse õigekirja, grammatika jms kontrolli
Word Count - loendatakse sümbolite, sõnade, .... arv tekstis
Auto Summarize – kokkuvõte dokumendist
Auto Correct - parandatakse automaatselt kirjavead, kui Te trükite vigase sõna (ingl k)
Track Changes - saab eristada varem valmis tehtud dokumenti ja hiljem tehtud muutusi (peale muutuste tegemist saab need veel ükshaaval läbi vaadata)
Merge Documents – mitme dokumendi ühendamine jooksvasse dokumenti
Protect Document - saab keelata dokumendi muutmise (võib teha nii, et muuta saab ainult see, kes teab Teie poolt pandud parooli )
Mail Merge - aadresside trükkimiseks ümbrikutele või aadressisedelikestele ning sarnaste tekstide tegemiseks - näiteks peokutsete koostamiseks (kutse tekst tuleb ainult üks kord sisse trükkida, inimeste andmeid saab kergesti vahetada). Saab kasutada mingis andmebaasis olevaid andmeid (näiteks andmebaasi, kus andmed sõprade kohta: nimi, aadress, ....).
Envelopes and Labels - võimalus ümbrikute ja aadressilipikute kujundamiseks (ümbrikutele on võimalik trükkida saaja ja saatja aadress, eri teksti, peale selle on võimalik lisada graafikat (näiteks firma logo ))
Letter Wizard – arvuti abiga kirja kirjutamine
Macro - saab käivitada, muuta, luua ja kustutada makrosid. Makros on kirjas terve hulk Wordi käske, mis üksteise järel täidetakse. On olemas näiteks makro, mis käivitatakse Wordiga töö alustamisel . Selles makros on tavaliselt kirjas käsk New - avada uus dokument, ....
Templates and Add-Ins – dokumendi stiili valimine
Customize - saab ise teha nupuridasid, uusi menüüsid, saab olemasolevatesse menüüdesse uusi käske lisada ning teha uusi kiirväljakutseid (klaviatuurilt)
Options - saab muuta Wordi sätinguid (konfiguratsiooni)
TABLE - tabelite koostamine ja kujundamine
Draw Table – tabeli joonistamine käsitsi
Insert Table - tabeli lisamine teksti
Insert Rows – ridade lisamine
Delete Rows - ridade kustutamine
Merge Cells - märgistatud lahtrite ühendamine
Split Cells - aktiivse lahtri jaotamine mitmeks väiksemaks lahtriks
Select Row - tabeli rea märgistamine
Select Column - tabeli veeru märgistamine
Select Table - terve tabeli märgistamine
Table AutoFormat - saab valida erinevaid tabeli kujundamise võimalusi
Distribute Rows Evenly – ridade kõrguse ühtlustamine
Distribute Columns Evenly – veergude laiuse ühtlustamine
Cell Height and Width - saab muuta lahtrite kõrgust ja laiust
Headings - seda käsku saab kasutada ainult tabeli esimese rea kohta. Kui see on sisse lülitatud ja tabel ulatub mitmele leheküljele, siis näidatakse iga lehekülje alguses tabeli esimeses reas olevat teksti
Convert Text to Table - teksti tabeli kujule viimine
Sort – tabeli lahtrite järjestamine
Formula - saab tabelisse valemeid lisada
Split Table - saab tabeli mitmeks väiksemaks tabeliks jagada
Gridlines - saab tabeli abijooni (lahtriruudustikku) sisse-välja lülitada
WINDOW - dokumendiaknaga seotud käsud
New Window - avatakse parajasti aktiivse dokumendi jaoks uus aken. Tänu sellele on võimalik näha üheaegselt dokumendi eri osasid
Arrange All – kõigi avatud dokumentide nähtavaks reastamine
Split - saab jagada aktiivse akna kaheks osaks. Tänu sellele on võimalik näha üheaegselt dokumendi eri osasid. Kui soovite ekraani kaheks osaks jagamise lõpetada, siis valige käsk Window‑>Remove Split.
Nimekiri avatud failidest. Parajasti aktiivse dokumendi nime ees on linnuke . Kui soovite aktiviseerida mõnda teist dokumenti, siis klõpsutage selle dokumendi nimel.
HELP - abiinfo
Microsoft Word Help – abiinfo on jaotatud alamosadeks: Wordi kasutamise õpetamine samm sammu haaval, näited ja demonstratsioonid, vastused sagedastematele küsimustele, programmeerimine Word-is ja tehniline toetus
Contents and Index - abiotsing märksõnade kaudu. Näidatakse tähestiku järjekorras ära kõik teemad, mille kohta saab abiinfot
Whats This – vastus küsimusele Mis see on? saadakse objektile viidates
Microsoft on the Web – MS viited Internetis
Word Perfect Help - õpetus, kuidas WordPerfect-i käske Word-is kasutada
About Microsoft Word - info kasutatava Wordi koopia kohta: versiooni number, litsentsi andmed; samuti on siin veidi infot arvutisüsteemi kohta.

Nupuriba

Ribal on välja toodud nupud mõnede menüükäskude kiiremaks valimiseks.
Igal nupul on nimi. Et teada saada nupu nime, tuleb hiirekursori teravik viia nupu peale ja natuke oodata. Mingi nupuga seotud käsu valimiseks klõpsutage hiirega sellel nupul. Nupurida saab vastavalt kasutaja soovile täiendada või muuta. Selleks klõpsutage menüül View ja valige rippmenüüst Toolbars. Avanenud uuel rippmenüül on kasutusel olevad nupuread tähistatud linnukesega.

Tekstiaken teksti sisestamiseks

Tekstiakna kuju ekraanil oleneb sellest, millise vormi olete valinud menüüst View. Soovitav on rippmenüüst valida Page Layout - sel juhul näete töölehte ekraanil sarnaselt väljatrükile. Rohkem, kui ühe lehekülje vaatamiseks ekraanilt valige nupult Zoom sobiv vähendus (protsentides - 50%, 25%, 10%).

Olekuriba ekraanipildi alaosas

Sellel real antakse pisut informatsiooni ekraanil oleva dokumendi kohta - dokumendi lehekülgede arv jms. Samuti võib sellele reale ilmuda teade, mida parajasti tehakse (näiteks salvestatakse).

Teksti sisestamine

Peale tekstitoimeti MS Word käivitamist avatakse tavaliselt tühi dokument. Kui tekstitoimeti käivitati topeltklõpsuga dokumendil , siis avatakse tühja dokumendi asemel see dokument, millel topeltklõps tehti.
Ekraanil olevasse dokumenti saab klaviatuurilt sisestada tähti, numbreid ja kirjavahemärke. Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv Shift ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada soovitud klahvile.
Klahvi Caps -Lock abil saab sisse-välja lülitada suurtähtede saamise režiimi. Kui Caps-Lock on sisse lülitatud (tuli Caps-Lock põleb), siis klaviatuurilt tähti sisestades ilmuvad dokumenti suurtähed. Väiketähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi Shift ja vajutada soovitud tähe klahvi. Kui Caps-Lock ei ole sisse lülitatud, siis tähti sisestades ilmuvad väiketähed. Suurtähtede saamiseks tuleb all hoida klahvi Shift ja vajutada soovitud tähe klahvi.
Sõnad tuleks eraldada tühikuga (selle saamiseks vajutage klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). NB! Ka kirjavahemärkide JÄRELE tuleb panna tühik. Reavahetus toimub automaatselt (kui rida saab täis, siis viiakse kursor automaatselt järgmisele reale), ärge kasutage reavahetuseks Enter klahvi! Mingil kindlal kohal reavahetuse tegemiseks vajutage Shift+Enter (hoida klahvi Shift all ja vajutada klahvi Enter). Lõigu lõpetamiseks vajutage klahvi Enter. Tühja rea saamiseks vajutage samuti klahvi Enter.

Töö tekstiga

Tekstikursor

Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal - seal, kus vilgub tekstikursor. Tekstikursori liigutamiseks on järgmised võimalused:

teha vajalikus kohas hiireklõps;

nooleklahvid - kursor sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale;

Home - rea algusesse ;

End - rea lõppu;

Ctrl +nool paremale/vasakule - sõna võrra vasakule/paremale;

Ctrl+nool üles/alla - lõigu võrra üles/alla;

Ctrl+Home – dokumendi algusesse;

Ctrl+End – dokumendi lõppu;

PgUp - ekraani võrra üles;

PgDn - ekraani võrra alla;

Shift+F5 – viimasesse parandamiskohta liikumine (Word peab meeles 3 viimast parandamiskohta).

Teksti parandamine

Teksti redigeerimine toimub toimetamiskohal. Seega tuleb kõige esimese sammuna viia kursor sinna, kus Te soovite teksti parandada.
Kui soovite teksti juurde trükkida, siis lihtsalt tippige klaviatuurilt vajalik tekst sisse. Teksti sisestamisel saab olla kaks režiimi (nende režiimide vahel saate liikuda klahvi Insert abil, vaikimisi on aktiivne vahelekirjutamisrežiim):

Ülekirjutamisrežiim - asendatakse juba olemasolev tekst alates toimetamiskohast sümbolhaaval klaviatuurilt tipitava tekstiga (vana tekst ei jää alles).

Vahelekirjutamisrežiim - klaviatuurilt teksti sisestades lükatakse juba olemasolev tekst paremale (vana tekst jääb alles).

Sümbolite kustutamine

Sümbolite kustutamiseks on järgmised klahvid :

Delete - kustutada üks sümbol kursorist paremalt.

Backspace - kustutada üks sümbol kursorist vasakult.
Kui soovite rohkem teksti kustutada, siis võite sümbolite ükshaaval kustutamise asemel vastava teksti märgistada ja vajutada suvalist klahvi.

Teksti märgistamine

Tihti on vaja teha operatsioone mingi suurema hulga sümbolitega (kustutada, kujundada samasuguseks, kopeerida jne). Sellisel juhul tuleb enne vastava operatsiooni sooritamist vajalikud sümbolid märgistada. Märgistamiseks on järgmised võimalused:

lohistada hiirega üle märgistamist vajava teksti.

viia kursor märgistamist vajava ploki algusesse, vajutada alla klahv Shift, liigutada kursor märgistamist vajava ploki lõppu (hiireklõpsuga või klaviatuuri abil, vaadake kursori liigutamise osa), lasta klahv Shift lahti.

sõna - topeltklõps sõnal.

rida - klõps vasakul rea ees valikuserval.

lause - Ctrl + klõps lausel.

lõik (paragraph) - topeltklõps vasakul valikuserval vastava lõigu juures või kolmikklõps lõigu sees.

kogu dokument - Ctrl + klõps vasakul valikuserval (ka käsk Select All menüüst Edit või klahvikombinatsioon Ctrl+A).
On võimalik kasutada ka teksti plokkimise režiime:
F8 - lülitab sisse plokkimise režiimi. Kui Te peale seda liigutate kursorit, siis märgistatakse automaatselt tekst, mis jääb kursori vana ja uue asukoha vahele. Plokkimise režiimi saate lõpetada, kui vajutate klahvi Esc ( plokk jääb alles).
Proovige ka vajutada mitu korda F8 ning seejärel Shift+F8. Ctrl+Shift+F8 - lülitab ristkülikplokkimise režiimi sisse/välja.

Märgistuse mahavõtmine

Märgistuse mahavõtmiseks liigutage kursorit (hiireklõps kusagil tekstis, nooleklahvid jne).

Teksti kopeerimine ja teisaldamine

Tihti on vaja samas dokumendis sisestada sarnast teksti, samuti on mõnikord vaja kopeerida teksti ühest dokumendist teise ( dokumendid võivad asuda isegi erinevates programmides). Et mitte seda teksti käsitsi uuesti sisestada, on loodud võimalused teksti kopeerimiseks ja ümbertõstmiseks:
Teksti teisaldamine (ühest kohast teise viimine):

Märgistada tekst, mida soovite ümber tõsta;

Valida Edit menüüst käsk Cut või klõpsutada nupul Cut;

Viia kursor kohta, kuhu Te soovite antud teksti panna;

Valida Edit menüüst käsk Paste või klõpsutada nupul Paste.
Teksti kopeerimine:
Märgistada; Edit/Copy või nupp Copy; kursor uude kohta; Edit/Paste või nupp Paste.
Käskude Cut ja Copy tulemusel kopeeritakse märgistatud tekst lõikelauale (Clipboard) – teatud piirkonda arvuti mälus. Käsu Paste tulemusel kopeeritakse lõikelaual olev tekst Teie dokumenti alates kursori positsioonist.
Teksti teisaldamist ja kopeerimist saab teha ka ilma menüüsid avamata. Märgistada tekst ja:

teisaldamine samasse dokumenti – vedada hiirega uude kohta;

teisaldamine samasse või teise dokumenti - Shift + vedada hiirega uude kohta;

kopeerimine samasse või teise dokumenti - Ctrl + vedada uude kohta.

Teksti otsimine ja asendamine (Edit -> Replace)

Otsitav ja asendatav tekst:

Find What: - siia tuleb trükkida sümbolite järjend, mida Te soovite leida või asendada .

Replace With: - siia tuleb trükkida sümbolite järjend, millega Te otsitava teksti asendate.

Valikud :

Match Case - saab valida, kas eristatakse suur- ja väiketähti (kui valik on sisse lülitatud, siis eristatakse)

Find Whole Words Only - saab valida, kas asendatakse ainult terved sõnad või ka sõnaosad.

Käsunupud:

Find Next - otsida reale Find What: trükitud teksti.

Replace - asendada reale Find What: trükitud tekst reale Replace With: trükitud tekstiga.

Replace All - asendada automaatselt terves tekstis kogu seal leiduv reale Find What: trükitud tekst reale Replace With: trükitud tekstiga.

Close - sulgeda otsimis- või asendusaken.

Dokumendi kujundamine

Kirja kujundamine

Teksti loetavamaks ja kenamaks muutmiseks võite kirja kujundada, st kasutada erinevaid kirjatüüpe (font), -suurusi (font size ) ja laade (font style).
Kirja muutmiseks märgistage kõigepealt teksti osa, mille kirja Te soovite muuta ja seejärel valige kirja muutmise käsk. Kui soovite kohe sisestada teksti mingis kindlas kirjas, siis valige enne teksti sisestamist sobiv kiri. Allpool on toodud võimalused kirja muutmiseks:

Kirja muutmiseks on nupureal nupp Font – saab valida kõiksuguseid erinevaid kirjatüüpe, alates masinakirjast ja lõpetades ilukirjade ning loomade piltidega.

Kirja laadi muutmiseks on nupureal nupud Bold - rasvane kiri, Italic - kaldkiri ja Underline – allajoonitud kiri. Ühele tekstiosale saab omistada ka mitu laadi.

Kirja suuruse muutmiseks on nupureal nupp Font Size.

Kõiki eelpooltoodud võimalusi saab valida ka käsu Format->Font või hiire paremklõpsu alt avaneva käsu Font abil.

Menüüst Format->Font saab valida ka mõningaid nn “ efekte ”, näiteks:

Strikethrough - läbikriipsutatud kiri;

Subscript - alaindeks;

Superscript – ülaindeks;

Shadow – varjutatud kiri.

Aknas Font on kolm lipikut: Font, Character Spacing ja Animation. Kui kõik eelnevad käsud olid olemas lipikul Font, siis lipikul Character Spacing on mõned võimalused tähemärkide vahemike muutmiseks:

Spacing - saab määrata, kui suur on vahemik sümbolite vahel. Valikud on: Normal - tavaline, Condensed – vähendatud;

Expanded - suurendatud . Kui palju sümbolite vahesid suurendada või vähendada, seda saate määrata lahtrist By;

Position - saab muuta teksti positsiooni, st nihutada seda rea kesktelje suhtes üles- või allapoole.
Animation tähendab tekstile liikuvate efektide lisamist.

Kirjatüübi valik ja kasutamine

Elu jooksul on igaüks lugenud miljardeid tähti ja miljoneid sõnu, aga võimalik, et pole iial märganud nende kirjatüüpi. Ent šrift on olulisemaid lugeja alateadvuse mõjutamise vahendeid. Ta köidab tähelepanu, rõhutab dokumendi stiili ja tooni, annab värvingu kasutatud sõnadele, loob lehekülje meeleolu - ja seejuures ei tunne lugeja reeglina šrifti äragi.
Kuigi šriftist ja selle kasutamisest on kirjutatud palju raamatuid ja kunstnikud õpivad “oma” valima eluaeg , algab valik kahest ülitähtsast põhimõttest:

Šrift on vahend teksti edastamiseks. Ta peab tegema sõnad kergesti loetavaks ja looma sobiliku tausta . Ta ei tohi teksti tappa.

Pole olemas häid ega halbu šrifte, on sobilikud ja sobimatud. Mõelge, kes peaks teie teksti lugema hakkama ning millise tunde tahate lugejas tekitada, seejärel valige sobiv kirjatüüp.
Ametikirjade puhul on eksimatuks valikuks Times New Roman - kiri, mis töötati välja, tõstmaks ajalehe “Times” loetavust ja hoidmaks kokku lehepinda. See on sama kiri, mille kasutamist nõuab Valitsusasutuste asjaajamise kord. See on kiri, mis installeeritakse Windowsi installeerimisel; mis on kaasas enamiku arvutiprogrammidega; mida pakub kasutamiseks MS Wordi stiilitabel; mida kasutatakse nii palju, et ta ei seostu õieti mitte kellegi ega millegagi ning seetõttu ei hakka teile kunagi vastu töötama.

Lõigud

Tähtis tekstiosa Wordi dokumendis on lõik. Lõiguna käsitletakse kõike, mis paikneb kahe lõiguvahetusmärgi (¶-märgi) vahel. Lõiguvahetusmärk on üks nn erisümbolitest. Erisümbolite näitamist saab sisse/välja lülitada nupu Show/ Hide (¶-nupp) abil.
Uus lõik tekib Enter-klahvile vajutamisel – lisandub uus lõigulõpu märk. Lõigulõpu märki saab kustutada nagu tavalist sümbolit.
Igal lõigul võib olla oma kujundus. Erinevalt märgivormingule (kirja kujundus), mis võib hõlmata üksikuid tähti, sõnu ja lauseid , kehtib lõiguvorming (lõikude kujundus) alati tervele lõigule.
Uue lõigu tekkimisel on üldreegel, et tekkinud lõik on eelnevaga sama vorminguga. Lõigu tekkimisel on järgmised võimalused:

Kursor lõigu alguses. Tekib uus lõik olemasoleva ette ja see on alati vana (järgneva) lõiguga sama kujundusega.

Kursor lõigu keskel. Enter-klahviga jagatakse lõik kaheks, mõlemad ühesuguse kujundusega.

Kursor on lõigu lõpus. Tekib uus tühi lõik, mis on samasuguse kujundusega kui eelmine , kui lõigu stiil ei määra teisiti.
Kõik lõiguvormingud (lõikude kujundamine) teostatakse lõikudega, milles on kursor (pole oluline, kas kursor on lõigu alguses, keskel või lõpus) ja lõikudega, mis on võetud plokki (mis on märgistatud). Edaspidi loodavad lõigud säilitavad eelneva lõigu vormingu . Lõigu vorming salvestatakse lõigu lõppu tähistavas ¶-märgis, seepärast peab olema väga hoolas lõikude ja lõiguvahesid sisaldavate tekstiosade kustutamisel. Ühendatud lõik on esimesega ühte stiili.

Lõikude joondamine

Lõiku võib joondada nelja moodi: vasakule, keskele , paremale või rööpjalt (paralleelsete servadega ). Nupuriba nupud:

Left ,

Center ,

Right ja

Justify.
Lõiguvorminduseks on võimalik kasutada ka käsku Paragraph menüüst Format või hiire paremklõpsuga avanevat käsku Paragraph.
Avanenud aknas on järgmised põhiosad:

Alignment - teksti joondamine.

Left - ... vasakule.

Centered - ... keskele.

Right - ... paremale.

Justified - ... vasaku ja parema ääre järgi.

Indentation - määrab teksti asukoha vasaku ja parema äärejoone suhtes.

Left - valida teksti kaugus vasakust äärejoonest.

Right - valida teksti kaugus paremast äärejoonest.

Special - saab lõigu esimest rida vasakule-paremale nihutada.

None - lõigu esimene rida on järgneva tekstiga samal tasemel.

First Line - taandrida , s.t. lõigu esimene rida nihutatakse paremale. Kui palju nihutada, see tuleb valida kastikesest By.

Hanging - lõigu esimene rida nihutatakse vasakule. Kui palju nihutada, see tuleb valida kastikesest By.

Spacing - määratakse ära, kui palju tühja ruumi jäetakse lõikude või ridade vahele.

Before - tühja ruumi hulk enne lõiku.

After - tühja ruumi hulk peale lõiku.

Line Spacing - valida, kui palju ruumi jäetakse ridade vahele.

Preview - Teie valitud lõiguformaadi näidis.

Lõigutaanded

Lõigu teksti saab taandada tema paigutamiseks eemale ülejäänud tekstist.
Joonlaual taandamiseks märgitakse lõik, mida soovitakse taandada ja seejärel nihutatakse taandusmärgid horisontaaljoonlaual soovitud kohta.
esimese rea taandus (First Line)
lõigu (ülejäänud ridade) vasak taandus (Hanging)
kogu lõigu vasak taandus (Left Indentation)
kogu lõigu parem taandus (Right Indentation
Format menüü Paragraph käsuga saab seada lõigu taandustele täpsemad mõõtmed.

Tabulaatorid

Lihtsamate tabelite koostamiseks on hea kasutada tabulaatorit. Esiteks kontrollige, et Teil oleks ekraanil joonlaud (View->Ruler). Teiseks lülitage sisse erimärkide näitamine (¶-nupp).
Tabulaatorikorraldus = klahvi Tab vajutus.
Kuni ei ole määratud teisiti, paiknevad joonlaua all servas ½-tolliste (umbes 1 cm) vahedega peenikesed joonekesed - vaikimisi tabulaatori märgid. Tabulaatorikorraldus viib kursori järgmise sellise märgini.
Vajadusel võib tabulaatorid (vasaku joondusega, tsentreeritud, parema joondusega ja kümnendtabulaator) ise joonlauale paigutada, sel kombel saab määrata joone, milleni tabulaatorikorraldus joondab. Kuna tabulaator on lõiguvormingu korraldus, kehtib see lõigule, milles asub kursor, või lõikudele, mis on plokki võetud, ning lõikudele, mis eelmistest edaspidi sünnivad.

Valige soovitud tabulaatoritüüp klõpsates ülemisest joonlauast vasakul asetseval nupul └.

Tabulaatori lisamiseks tehke hiirega klõps joonlaual kohas, kuhu Te soovite teksti joondada.

Tabulaatori liigutamiseks lohistage see joonlaual soovitud kohta.

Tabulaatori kustutamiseks lohistage see joonlaualt minema.

Tabulatsiooni täpsemaks määramiseks saab kasutada käsku Tabs menüüst Format.

Loetelud

Nummerdatud või täpploetelude tegemiseks tuleb tekst, millest Te soovite loetelu teha, märgistada ning seejärel valida käsk Bullets and Numbering menüüst Format. Avanenud aknast saate valida kolme lipiku vahel:

Bulleted - täpploetelud;

Numbered - nummerdatud loetelud ;

Outline Numbered - mitmetasemelised loetelud.
Valige sobiv lipik ning seejärel täpsemalt loetelu tüüp ja klõpsutage nupul OK. Selle tulemusel pannakse märgistatud plokis iga lõigu ette valitud loetelusümbol. Kui vaikimisi pakutavad loetelude tüübid Teid ei rahulda, siis nupu Modify abil saate loetelu tüübi endale meelepäraseks muuta.
Loetelude tegemiseks on olemas ka nupud Numbering ja Bullets nupuribal, samuti saab kasutada hiire paremklõpsu all olevat vastavat käsku.

Teksti paigutamine mitmesse veergu

Teksti mitmesse veergu paigutamiseks tuleb kõigepealt tekst, mida Te soovite mitmesse veergu saada, märgistada. Seejärel klõpsutage nupul Columns ning määrake ära, mitmesse veergu Te soovite seda teksti saada (nii mitmenda veeru peal vasakult lugedes klõpsutagegi). Selle tulemusel paigutataksegi tekst mitmesse veergu. Kui soovite täpsemalt määrata, kuidas teksti veergudesse panna, siis käsu Columns abil menüüst Format saate seda teha.
Tekst pannakse veergudesse järgmiste põhimõtete järgi:

Tekst voolab esimeses veerus lehekülje lõpuni, seejärel voolab teises veerus jne. Kui teksti on vähe, siis võib seda näiteks jätkuda ainult esimesse veergu.

Veeru katkestamiseks enne lehekülje lõpp saab lisada veerukatkestuse menüüst Insert‑>Break‑>Column Break

Kui Te märgistasite mingi osa teksti seest, siis ei voola tekst mööda esimest veergu mitte lehekülje lõpuni, vaid märgistatud ala lõpuni.

Objektide lisamine teksti

Menüü Insert lõpus on viis võimalust objektide lisamiseks teksti:

Picture – mingi olemasoleva pildi lisamine dokumenti

Text Box – tekstikasti lisamine dokumenti

File - mingi olemasoleva faili sisu lisamine dokumenti

Object - saab ise mingit tüüpi objekti, näiteks pildi, mingi programmiga valmis teha ning dokumenti lisada. Samuti on võimalik juba olemasolev objekt dokumenti lisada

Bookmark – järjehoidjate lisamine dokumenti kiireks liikumiseks soovitud kohta

Hyperlink – viidete (teistele dokumentidele, veebilehtedele jne) lisamine
Objekti kustutamiseks tehke objektil hiirega üks klõps (aktiviseeritakse objekt) ning seejärel vajutage klahvi Delete.
Objekti suuruse muutmiseks tehke objektil hiirega üks klõps, liikuge objekti äärejoonel olevale mummukesele (mustale kastikesele) nii, et hiire kursor muutub kahe otsaga noole kujuliseks ja lohistage vajalikus suunas.
Objekti muutmiseks tehke objektil topeltklõps. Käivitatakse programm, millega see objekt on tehtud. Muutke seal objekti ning tagasi Word-i tulemiseks valige programmist väljumise käsk.

Lehekülje seaded

Word kasutab vaikeseadeid lehekülje suuruse, orientatsiooni, veeriste, leheküljenumbrite ja teiste variantide jaoks. Variandid, mis mõjutavad dokumendi väljanägemist, sisaldavad järgmist:

paberi suurus – Page Setup-> Paper Size->Width/Height

lehekülje orientatsioon – Page Setup->Paper Size->Orientation ( Portrait / Landscape )

vabad veerised – Page Setup->Margins->Top/ Bottom /Left/Right

päis- ja jalustiitlid – Page Setup->Layout->Headers and Footers (kuidas neid kuvatakse paaris ja paaritutel lehtedel)

vertikaaljoondus – Page Setup->Layout->Vertical Alignment
Lehekülje seaded määratakse käsuga Page Setup menüüst File. Avanenud aknas on neli lipikut: Margins, Paper Size, Paper Source ja Layout, millelt saab eelpoolnimetatud variante seada.
Kui soovitakse, et dokumendi teatud osad erineksid ülejäänutest, võib dokumendi jagada osadeks , ingl k Section . Näiteks, et kasutada üht päis- või jalustiitlit dokumendi esimesel leheküljel ja seejärel erinevat päistiitlit ülejäänud lehekülgedel, võib esimese lehekülje teha eraldi osaks. Osa alguse ja lõpu märkimiseks kasutatakse osakatkestust Insert‑>Break‑>Section breaks

Päised ja jalused

Dokumendi päis (header) on tekst, mis ilmub iga lehekülje ülaossa ja jalus (footer) on tekst, mis ilmub iga lehekülje alaossa. Jaluse või päise loomiseks või muutmiseks valige käsk Header and Footer menüüst View. Ilmub nupuriba Header and Footer. Tähtsamad nupud selles nupuribas on:

Switch Between Header and Footer - hüpatakse päisest jalusesse või vastupidi, olenevalt sellest, kus parajasti ollakse;

Page Numbers - lisatakse jooksva lehekülje number;

Date - lisatakse kuupäev;

Time - lisatakse kellaaeg ;

Close - suletakse nupuriba ning saab jälle põhidokumendis teksti sisestada.
Peale käsu Header and Footer valimist saate sisestada teksti päisesse või jalusesse. Vaikimisi pannakse see tekst päise või jaluse vasakusse serva. Lehekülje keskele teksti sisestamiseks tuleb vajutada klahvi TAB, päise paremasse serva teksti sisestamiseks vajutage kaks korda klahvi TAB.

Stiilid ( laadid )

Stiil (ingl k style) on vormingute komplekt, millele on antud nimi. Lõigustiil hõlmab kõiki lõigu vormindamisega seotud määranguid nagu reavahe, teksti joondus , vaba ruum lõigu ees ja järel, lõigutaanded (vasak, parem ja esimese rea oma), tabulaatorid jms. Samuti on määratud ka lõigus vaikimisi kehtiv märgistiil (font, kirja suurus, ….).
Muutus laadis kajastub automaatselt kõikides lõikudes, kus seda kasutatud on!!
Word’i on sisse ehitatud hulk vaikimisi stiile ehk siselaade nagu Heading1, Heading2, Normal jne. Tavaliselt ongi vaikimisi lõigustiiliks Normal.

Stiili rakendamine

Kui tööpaan Style pole veel avatud, klõpsake tööriistariba Formatting nuppu Style .

Valige tekst, mida soovite vormindada .

Klõpsake tööpaanil Style vormingut, mida soovite rakendada.

Stiili muutmine

Et kiiresti muuta kogu teksti, mis on vormindatud mõne kindla stiiliga, võite selle stiili ümber muuta. Kui näiteks teie põhipealkirjad on 14-punktises paksus vasakjoondatud Arialis, hiljem aga otsustate, et soovite pealkirju kuvada hoopis 16-punktises keskjoondatud Arial Narrow 's, ei pea te oma dokumendis iga põhipealkirja vormingut muutma . Selle asemel võite lihtsalt muuta pealkirja stiili vastavat atribuuti.
Kui soovite, võite panna Microsoft Wordi mõnda laadi automaatselt muutma: kui muudate mõnda laadi sisaldava teksti vormingut, märkab Word seda ja värskendab laadi automaatselt. Kui Word värskendab laadi automaatselt, värskendatakse kogu selle laadiga vormindatud tekst, et see vastaks teie muudetud teksti vormingule. Laadide automaatset värskendamist soovitatakse laadide kasutamises kogenud kasutajatele.

Kui tööpaan Styles pole avatud, valige menüüst Format->Style.. või klõpsake tööriistaribal nuppu Style .

Klõpsake laadi nimel, mida soovite muuta, ja seejärel klõpsake käsku Modify….

Valige soovitud suvandid.

Et näha veel suvandeid, klõpsake nuppu Format ja seejärel atribuuti (nt Font või Numbering), mida soovite muuta.

Klõpsake pärast iga atribuudi muutmist nuppu OK ja korrake protseduuri iga täiendava atribuudi muutmiseks.

Uue stiili loomine

Klõpsake tööpaanil Style nuppu New.

Tippige väljale Name laadi nimi.

Klõpsake boksis Style Type väärtust Paragraph, Character, Table või List, et määrata loodava laadi tüüp.

Valige soovitud suvandid või klõpsake nuppu Format, et veel suvandeid näha.

Sisukord

Sisukord on dokumendis sisalduvate pealkirjade loend . Sisukorra loomisel võib kasutada Microsoft Wordi sisemisi pealkirjalaadide (Heading1 kuni Heading9.) vorminguid. Kui soovite kasutada oma pealkirjavorminguid, rakendage kohandatud stiile.
Pärast kaasatavate pealkirjade määramist võite valida kujunduse ja sisukorra valmis teha. Sisukorra loomisel otsib Word määratud pealkirju, sordib need pealkirjatasemete alusel ja kuvab sisukorra dokumenti.

Sisukorra loomine

Veenduge, et pealkirjad, mida sisukorda soovite lülitada, on vormindatud sisseehitatud pealkirjastiilidega.

Klõpsake kohta, kuhu soovite sisukorra lisada.

Valige menüü Insert käsk Index and Tables ning klõpsake suvandit Register , Tabel of Contents and Indexes.

Klõpsake vahekaarti Table of Contents.

Klõpsake nuppu Formats.

Otsige jaotisest Formats laad , mille olete dokumendis pealkirjadele rakendanud.

Sisestage väljale Show Levels (laadi nimest paremal) number vahemikus 1 kuni 9 tähistamaks taset, mida vastav pealkirjalaad esindab.

Klõpsake nuppu OK.

Valige muud soovitud sisukorrasuvandid.

Sisukorra värskendamine

Kui lisate, kustutate, teisaldate või redigeerite dokumendis pealkirju või muud teksti ja soovite, et need muudatused ka sisukorras peegelduksid tehke hiireklõps sisukorrast vasakul märgistades nii kogu sisukorra. Seejärel vajutage funktsiooniklahvi F9, seejärel valige, kas tahte teha parandusi vaid leheküljenumbrites või ka pealkirjades. Näiteks peaksite seda tegema juhul, kui redigeerite pealkirja või teisaldate selle teisele leheküljele.

Sisukorra välimuse muutmine

Valige menüü Insert käsk Index and Tables ning seejärel klõpsake soovitud vahekaarti.

Klõpsake loendiboksis Formats suvandit From Template ja seejärel klõpsake nuppu Modify.

Klõpsake jaotises Style laadi, mida soovite muuta ja seejärel klõpsake nuppu Modify.

Valige loendiboksis Format soovitud suvandid.

Tabelid

Tabel koosneb ridadest ja veergudest. Rea ja veeru ristumiskohas moodustub lahter , mida saate täita teksti ja piltidega. Tabeleid kasutatakse sageli teabe korraldamiseks ja esitamiseks. rida

Tabeli loomine veerg

Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli luua.

Klõpsake tööriistaribal Standard nuppu Insert Table.

Valige lohistades soovitud arv ridu ja veerge.
Samuti võite kasutada käsku Insert Table menüüst Table. Kasutage seda toimingut tabeli mõõtmete ja vormingu valimiseks enne tabeli lisamist dokumenti.

Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli luua.

Valige menüüs Table käsk Insert Table.

Valige avanenud aknas tabeli veergude ja ridade arv.

Sisemise tabelivormingu kasutamiseks klõpsake käsku AutoFormat.

Valige soovitud suvandid.

Tabeli loomine teise tabeli sisse

Veebilehtede kujundamiseks looge pesastatud tabeleid. Kujutlege veebilehte ühe suure tabelina, mis mahutab teisi tabeleid — teksti ja piltide paigutamine erinevatesse tabelilahtritesse aitab teil oma lehe eri osi küljendada.

Klõpsake menüüs Table käsku Draw Table.

Ilmub tööriistariba Tables and Borders ning hiirekursor muutub pliiatsiks.

Asetage pliiats lahtrisse, kuhu soovite pesastatud tabelit (või teise tabeli sees paiknevat tabelit).

Joonistage uus tabel. Tabeli servade määratlemiseks joonistage ristkülik. Seejärel tõmmake ristküliku sisse veeru- ja reajooned.

Kui olete pesastatud tabeli loomise lõpetanud, klõpsake mõnda lahtrit ja alustage tippimist või sisestage pilt.
Märkus. Kui teil on mõni valmistabel, saate selle kopeerida ja teise tabeli sisse kleepida.

Lahtri, rea või veeru lisamine tabelisse

Rea kiireks lisamiseks tabeli lõppu klõpsake viimase rea viimast lahtrit ja seejärel vajutage tabeldusklahvi (TAB) või sisestusklahvi (ENTER).
Veeru lisamiseks tabeli viimasest veerust paremale klõpsake viimast veergu. Valige menüü Table käsk Insert ja seejärel klõpsake käsku Columns to right.
Rea või veeru joonistamiseks soovitud kohta võite kasutada ka tööriista Draw Table.

Lahtriveeriste muutmine tabelis

Kõigi lahtriveeriste muutmine:

Klõpsake tabelit .

Klõpsake menüüs Table käsku Table Attributes ja seejärel vahekaarti Table.

Klõpsake nuppu Properties.

Sisestage pealkirja Cell default alla soovitud uued väärtused.
Ühe lahtriveerise muutmine:

Klõpsake soovitud lahtrit.

Klõpsake menüü Table käsku Table Attributes ja seejärel vahekaarti Cell.

Klõpsake nuppu Properties.

Tühjendage märkeruut Same as Previous ja sisestage uued veeriseväärtused.

Teksti paigutuse muutmine tabelis

Teksti suunda tabeli lahtrites saab muuta nii, et tekst kuvatakse vertikaalselt või horisontaalselt .

Klõpsake tabelilahtrit, mille teksti suunda soovite muuta.

Klõpsake menüüs Format käsku Text Direction.

Klõpsake soovitud suunda.
Teksti joonduse muutmine tabelilahtris. Vaikimisi joondab Microsoft Word teksti tabelis lahtri vasakusse ülanurka. Teksti joondust lahtris — nii vertikaaljoondust (üles, keskele või alla) kui ka horisontaaljoondust (vasakule, keskele või paremale) — saab muuta.

Klõpsake lahtrit, mille teksti soovite joondada.

Valige tööriistaribal Tables and Borders soovitud horisontaal- ja vertikaaljoonduse suvand — näiteks Joonda alla keskele või Joonda üles paremale .

Tabeli ruudujoonte kuvamine või peitmine

Ruudujooned moodustavad lahtripiirid ja neid ei prindita. Vaikimisi on kõigil tabelitel must ½ ühekordne pidevääris, mis prinditakse. Selle äärise eemaldamisel jäävad ruudujooned alles, kuni need peidate.

Klõpsake menüü Table käsku Hide Gridlines või Show Gridlines.

Tabelilahtrite ühendamine üheks lahtriks

Võite ühendada kaks või enam samal real või veerus asuvat lahtrit üheks lahtriks. Näiteks võite ühendada mitu lahtrit horisontaalselt, luues tabeli pealkirja, mis ulatub läbi mitme veeru.

Valige lahtrid , mida soovite ühendada.

Võite valida ka mitu objekti, mis ei pea asuma järjest. Klõpsake esimest soovitud lahtrit, rida või veergu, vajutage juhtklahvi (CTRL) ja seejärel klõpsake järgmisi soovitud lahtreid, ridu või veerge.

Klõpsake menüü Table käsku Merge Cells.
Märkus. Kui ühendate veerus mitu lahtrit, luues vertikaalsuunalise tabelipealkirja, mis ulatub läbi mitme rea, klõpsake pealkirja teksti suuna muutmiseks tööriistaribal Tables and Borders nuppu Change Text Direction.

Tabelilahtri tükeldamine

Klõpsake lahtrit või valige mitu lahtrit, mida soovite tükeldada.

Klõpsake Table käsku Split Cells.

Valige veergude või ridade arv, milleks soovite valitud lahtrid tükeldada.

Tabelipea kordamine järgnevatel lehekülgedel

Väga pika tabeliga töötamisel tuleb see leheküljepiiri kohast katkestada. Võite tabelit reguleerida, et tabelipea ilmuks mitut lehekülge hõlmavas tabelis nii, nagu soovite.
Korduvad tabelipäised on nähtavad ainult küljendivaates või dokumendi printimisel.

Valige päiserida või -read. Valik peab hõlmama tabeli esirida.

Klõpsake menüüs Table käsku Repeat Header Row.
Märkus. Microsoft Word kordab tabelipead automaatselt uutel lehekülgedel, mis järgnevad automaatsetele leheküljepiiridele. Word ei korda päist, kui sisestate tabelisse leheküljepiiri käsitsi.

Kirjakooste (ingl k Mail Merge)

Kasutatakse peamiselt tüüpkirjade personaliseerimiseks (standardse sisuga kirjad, kus muutuvad vaid üksikud elemendid, nt “Kirja saaja”, “Aadress” jms), aadresside trükkimiseks postisiltidele, kataloogide, samuti hulgilevituseks mõeldud meilide ning fakside jne koostamiseks.
Kirjakooste põhiprotsess koosneb järgmistest põhisammudest:

Põhidokumendi koostamine (main document, form letter), mis sisaldab kujundatud teksti, mis jääb samaks iga versiooni puhul.
Põhidokument: Wordi kirjakoosteoperatsioonis dokument, mis sisaldab teksti ja pilte, mis on koostedokumendi igas versioonis samad (nt vormkirja saatja aadress või tervitus ).

Andmeallika loomine või seadmine, mis sisaldab teavet üksikadressaatide kohta. Andmekategooriad (nt nimi, eesnimi , aadress jne) on igas dokumendis erinevad.
Andmeallikas: Fail, mis sisaldab dokumenti ühendatavat teavet, näiteks kirjakoostes kasutatavate nimede ja aadresside loend.

Andmeallika ja põhidokumendi ühendamine lisades või kohandades põhidokumendis koostevälju.
Koosteväli: Põhidokumenti lisatav kohatäide. Lisage näiteks koosteväli «Linn», et Word lisaks andmeväljal Linn talletatava linna nime (nt "Tallinn").

Uue koostedokumendi loomine, ühendades andmeallika andmed põhidokumendiga.

Andmeallikas

Andmeallikas on fail (nt Microsoft Outlooki kontaktiloend), mis sisaldab koostedokumendi igas koopias erineval kujul esinevaid andmeid.
Andmeallikana võib kasutada ka suvalist tekstifaili, mis sisaldab:

tabeldusmärkide või komadega eraldatud andmevälju
Iga andmevälja nimi on kirjas andmeallika esimesel real (päisereal). Andmeväljade nimed on näiteks Sihtnumber ja Perekonnanimi.)

ja lõigumärkidega eraldatud andmekirjeid.
Andmekirje: Seostuva teabe tervikkomplekt, mis vastab andmeallika ühele teabereale. Andmekirje on näiteks kogu kliendiloendis sisalduv teave ühe kliendi kohta.
Vormikirjade loomiseks peate kasutama tööpaani Mail Merge

Valige menüü Tools käsk Envelopes and Labels ja seejärel klõpsake käsku Mail Merge.

Klõpsake jaotises Main Document väärtust Form Letters .

Klõpsake linki Next: Create Document.
Eelnevalt avatud dokumendist alustamiseks klõpsake nuppu Use Active Document.

Klõpsake linki Next: Get Data.
Andmeallika otsimine või loomine ja adressaatide valimine

Klõpsake jaotises Get Data nuppu Open Data Source.

Klõpsake linki Browse.

Otsige dialoogiboksis Find andmeallikas üles ja klõpsake andmeallikat, mida soovite kasutada.

Klõpsake nuppu Open.
Kõik andmeallika kirjed kuvatakse dialoogiboksis Kirjakooste adressaadid, kus saate koostesse kaasatavate adressaatide loendit täpsemalt piiritleda.

Valige dialoogiboksis Merge Records adressaadid, keda soovite kaasata.

Märkige ruudud adressaatide kõrval, keda soovite kaasata, ja tühjendage ruudud adressaatide kõrval, keda soovite välja jätta.

Koosteväljade lisamine

Selleks klõpsake põhidokumendis kohta, kuhu soovite andmeallikast andmete (nimed, aadressid jms) ühendamiseks välja lisada.
Koosteandmete vormindamiseks peate vormindama koosteväljad oma põhidokumendis. Ärge vormindage andmeid andmeallikas, kuna vormingut ei säilitata, kui te andmed dokumenti ühendate.

Valige põhidokumendis väli, mis sisaldab teavet, mida soovite vormindada, sh ümbritsevad koosteväljamärgid («« »»).

Klõpsake menüü Format käsku Font ja valige soovitud suvandid.
Kui soovite koostekirju redigeerida või need edaspidiseks kasutamiseks salvestada, võite need üheks dokumendiks koguda.

Klõpsake tööriistaribal nuppu Merge to New Document.

Kõigi dokumentide ühendamiseks klõpsake nuppu All.

Ainult dokumendiaknas kuvatud dokumendi ühendamiseks klõpsake nuppu Current Record .

Dokumendijada ühendamiseks klõpsake nuppu From ja tippige seejärel kirjete numbrid väljadele From ja To.

Microsoft Word avab kõiki üksikkirju sisaldava ühe uue dokumendi. Seejärel saate dokumendi edaspidiseks kasutamiseks salvestada nagu iga muu tavalise dokumendi.

Dokumendi salvestamine

Kui Te sisestate tekstitoimetis teksti, siis esialgu hoitakse teksti arvuti operatiivmälus. See on aga ajutine andmete hoidmise koht. Et Teie poolt sisestatud tekst säiliks, tuleb ta salvestada arvuti kettale. Dokumendi salvestamiseks on File menüüs kaks käsku: Save ja Save As.
Valides käsu Save (sama funktsiooni täidab nupp Save nupuribal) on kaks võimalust:

Kui tegu on uue dokumendiga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As

Kui tegu on dokumendiga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse dokumenti juurde.
Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad:

Save in: - siit saab valida ketta , kuhu dokument salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval allanoolekesel.

Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda, siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil. Selles aknakeses liikuge kausta, kuhu Te soovite oma dokumendi salvestada.

File Name: - siia tuleb tippida nimi, mille Te soovite dokumendile anda (enne nime tippimist aktiviseerige see lahter - tehke selles hiirega klõps).

Save as type: - siit saab valida, mis formaadis Te soovite oma dokumendi salvestada. Vaikimisi on formaadiks Wordi dokumendi formaat . Seda rida on mõttekas muuta siis, kui Te soovite Teie poolt tehtud dokumenti hiljem mõne teise programmiga vaadata/parandada. Sellisel juhul tuleb siit valida sobiv tüüp.
Kui vajalik kaust on aktiviseeritud ja dokumendi nimi sisse trükitud, klõpsake nupul Save.
Käsku Save As võib kasutada dokumendist koopia tegemisel või kui Te soovite säilitada ka dokumendi eelmist versiooni.

Dokumendi printimine

Enne dokumendi väljatrükkimist vaadake nupu Print Preview või käsu Print Preview abil menüüst File, kuidas näeb dokument välja trükikujul. Trükieelvaatlusakna saab sulgeda nupu Close abil.
Käsu Page Setup abil menüüst File saate muuta sätteid teksti kauguse kohta paberi äärtest, paberi suuruse jms kohta.
Dokumendi väljatrükkimiseks on kõige lihtsam võimalus klõpsutada nupul Print - selle tulemusel trükitaksegi dokument paberile.
Kuid alati pole hea nupu Print abil dokumenti välja trükkida, sest siis ei saa Te muuta sätteid: kuidas ja millisel printeril Teie dokument trükitakse. Vaikimisi kasutatakse parajasti aktiivset printerit ning trükitakse välja kogu dokument.
Kui Te soovite enne dokumendi väljatrükki teha mõningaid valikuid (muuta printerit, trükkida ainult mõned üksikud leheküljed jne.), siis valige käsk Print menüüst File.
Avaneb aken Print, kus on järgmised osad:

Printer - valida printer, millega Te soovite dokumendi välja trükkida. Kui kastikeses Print to File on linnuke, siis ei trükita dokumenti mitte printeril paberile, vaid salvestatakse ta erilises formaadis kettale.

Page Range - valida trükipiirkond: kas soovite trükkida kogu dokumendi (All), parajasti ekraanil oleva lehekülje (Current Page), märgistatud piirkonna ( Selection ) või teatud kindlad leheküljed (Pages).

Copies - mitmes eksemplaris soovite selle dokumendi välja trükkida.

Print What - mida Te soovite trükkida, kas põhidokumenti (Document) või midagi muud (märkusi - Annotations, kokkuvõtvat infot - Summary Info jne.).

Print - trükkida kõik osas Page Range määratud leheküljed (All Pages in Range), trükkida ainult paaritu leheküljenumbriga (Odd Pages) või paaris leheküljenumbriga ( Even Pages) leheküljed Teie poolt määratud trükipiirkonnast.
Kui valikud on tehtud, siis klõpsutades nupul OK prinditaksegi dokument välja.

.RTF Laadi alla originaalfail 24 lk · .rtf · 233 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-07-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

233 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marieela0020 Õppematerjali autor

Sellekaudu saad õppida, mircrosoft wordi erinevaid funktsioone kasutama.

Sarnased õppematerjalid

odt

Wordpadi, Notepadi ja OpenOffice võrdlus

Antsla Gümnaasium Uurimustöö Wordpadi,Notepadi ja OpenOffice võrdlus Koostaja:Jaanika Vichterpal Juhendaja: 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Wordpad................................................................................................................................................4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine......................................................................................................5 Oma dokumendi vormindamine...........................................................................................................6 Dokumendi salvestamine......................................................................................................................7 Progra

Informaatika

pdf

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

.........................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .....................................................................................................................................8 Teksti komponendid, erimärgid. Navigeerimine, märkimine, kopeerimine ja tesaldamine ..........................9 Tekstidokumendi põhilised komponendid .................................................................................................9 Erikorraldused ja erimärgid.....................................................................

Infotöötlus

doc

EXCEL - Tabelitöötlus

· Contents - abiinfo on jaotatud alamosadeks: Exceli kasutamise õpetamine samm sammu haaval, näited ja demonstratsioonid, vastused sagedastematele küsimustele, programmeerimine Excel-is ja tehniline toetus · Search For Help On - otsitakse informatsiooni Teie poolt sisestatud teema kohta · Index - abiinfo indeks. Näidatakse tähestiku järjekorras ära kõik teemad, mille kohta saab abiinfot · Quick Preview - Excel-i kiirülevaade, demonstreeritakse ka Wordi uusi võimalusi (erinevusi eelmise Excel-i versiooniga) · Examples and Demos - näited ja demonstratsioonid · Lotus 1-2-3 - Exceli õpetus neile, kes oskavad kasutada programmi Lotus 1-2-3 · Multiplan - Exceli õpetus neile, kes oskavad kasutada programmi Multiplan · Technical Support - info tehnilisest toetusest programmile Excel (näiteks fax) · About Microsoft Excel - info kasutatava Excel-i koopia kohta: versiooni number, litsentsi andmed; samuti on siin veidi

Arvutiõpetus

docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. 1. REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud

Informaatika

docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. 3 1.REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud

Informaatika I

doc

Exeli õpetus

MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk

Informaatika

docx

Tere tulemast kasutama Wordi

Tere tulemast kasutama Wordi! Juhised, mida saab redigeerida, jagada ja printida Erinevalt varasematest kasutusjuhenditest saate seda dokumenti kohandada vastavalt oma vajadustele. Selle dokumendi lugemine on küll abiks Wordi põhitõdede omandamisel, ent see pole mõeldud ainult vaatamiseks. Redigeerige seda, et saaksite õppida tegevuse käigus. Selles dokumendis annab punases kirjas tekst Proovige järele märku võimalusest harjutada Wordi funktsioonide kasutamist. Wordi abil on õigesti kirjutamine hõlpsam Word kontrollib õigekirja ja grammatikat automaatselt ning joonib valesti kirjutatud sõnad alla punase lainelise joonega. Grammatikavigu tähistab sinine topeltallakriipsutus. Proovige järele. Viige kursor selle lõigu lõppu ja vajutage uue lõigu alustamiseks sisestusklahvi (ENTER). Kirjutage mõni õigekirja- ja grammatikavigadega lause ning seejärel vajutage lõigu lõpetamiseks sisestusklahvi (ENTER).

Informaatika

docx

Wordi juhend

Sisukord 1.Sissejuhatus...................................................................................................................................2 2.Tekstitöötlusest ja Wordist............................................................................................................3 1.Dokument..................................................................................................................................3 2.Tekstitöötlusest.........................................................................................................................3 3.Muud komponendid..................................................................................................................3 3.MS Word 2010 kasutajaliides.......................................................................................................5 Joonis 1 Lint.........................................................................................................................

Informaatika

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (8)

K. Kreek: Tõsi see on, materjali kallal on nähtud kõvasti vaeva. üppematerjal missugune. Olgugi, et see on vanema versiooni Word'ile, on selle abiga võimalik palju õpitut meelde tuletada, mida pole pidanud igapäevaselt kasutama. Kui oled MS Wordis täiesti võõras, kuid oskad mingil määral inglise keelt ja valdad veidigi arvutit, ning soovid Wordi oskuslikult kasutama õppida, siis see materjal on Sinule! ;)

21:51 10-08-2010