TÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö ülesehitus (struktuur) kujuneb lõplikult kirjutamise ajal. Peatükkide ja alapeatükkide üldskeem tuleks autoril siiski varakult kavandada. See on vajalik, et materjali õigesti jaotada ja teemat loogiliselt arendada. On välja kujunenud teadusliku töö struktuur, mis oma loogilises arendatuses peegeldab probleemi leidmise ja täpsustamise, lahenduse otsimise ja leidmise etappe. Tutvustatakse kasutatud teooriaid, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses: · tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peav...
Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. T...
Toode Hind ühik piim 9,90 kr l leib 13,90 kr kg H sai 7,00 kr kg munad 12,00 kr tk piim leib sai munad või jahu või 19,00 kr tk jahu 20,00 kr kg Winston 37,00 kr tk hapukoor 15,00 kr tk 54,00 kr kaerahelbed 9,00 kr kg kohv 54,00 kr kg 9,00 kr 15,00 kr 37,0 Hind b sai munad või jahu Winston hapukoor kaerahelbed kohv 9,90 kr 13,90 kr 54,00 kr 7,00 kr 12,00 kr ...
AS Välik Härra Paul Tamm AS Meie Aed AS Meie Aed AS Välik 02.03.2012 nr. 54 Heeringa 17 80099 Pärnu Koostöö võimaluse ja kauba pakkumine Härra Paul Tamm Meie aktsiaselts tegeleb aiandusega: aiasaaduste kasvatamisega ja turustamisega. Sellest lähtuvalt saame Teile pakkuda porgandi-, kõrvitsa-, redise- ja peediseemneid, värskeid kurke ja tomateid, sügisperioodil õunu ja ploome. Hea kvaliteedi tagame. Soovi korral transport meilt. Kui teie firma on huvitatud tarnetest ja vastava lepingu sõlmimisest, siis palume võtta meiega ühendust. Lugupidamisega Leo Kaan Leo Kaan Direktor Lisa(d): 1 lehel 1 eksemplaris Koopia(d) müügiosakond Karel Varik [email protected] Kuuseoksa 19a Telefon 547229824 Arvelduskonto 10...
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma k...
See ei tähenda aga, et pärast veeru B kustutamist järgneks veerule A veer C. Ridade ja veergude sildid jäävad alles, nende sisu nihkub aga automaalselt edasi. Ridu ja veerge saab kustutada Edist menüüst käsuga Delete. *Lahtrite, ridade ja veergude lisamine Lahtrite lisamine: Lahtrite aktiveermine-lisamine-lahtrid Ridade lisamine: Rea aktiveerimine-lisamine-read Toimingud töölehtedega *Töölehtede ümbernimetamine Vormindus-leht-muuda nime Aktiveeri leht-muuda nime *Töölehtede lisamine Lisamine-leht Parem klõps töölehe peale-lisa *Töölehtede kustutamine Töölehe nime peal parem klõps-kustuta Redigeermine-leht-kustutamine *Töölehtede kopeerimine ja ümberpaigutamine Töölehtede ümberpaigutamine: Parem klõps töölehe nime peale-teisalda/kopeeri Redigeeri-leht-teisalda/kopeeri Töölehtede kopeerimine: Töölehe nime peale parem klõps-teisalda/kopeeri Redigeeri-leht Parem klõps-kopeeri-paste
Vertical, sealt vali Absolute position ja vali Page. Seejärel salvesta mall. Kirjamalli koostamine programmiga Open Office 1. Käivita OpenOffice.org Writer. Salvesta dokument käsuga Fail Salvesta kui... . Vali failitüübiks ODF tekstidokumendi mall (.ott). Vali mallile sobiv salvestuskoht. Anna mallile nimi (nt kirjamall) ja klõpsa nupul Save. 2. Säti dokumendi struktuur erineva esilehega: selleks klõpsa nupul Stiilid ja vormindus või vajuta F11. Avanenud aknas vali Leheküljestiilid. Paremklõpsuga stiilil Vaikimisi ava kohtmenüü ja vali Muuda. Kaardil Lehekülg vali formaat A4 ja veeriste mõõdud vastavalt standardile (30/12/15/12 mm). Kaardil Päis märgista ruut Päis. Klõpsa Sobib. Lisa lehe päisesse keskele leheküljenumber: Lisamine Väljad Leheküljenumber. Seejärel tee topeltklõps leheküljestiilil Esimene lehekülg. Paremklõpsuga stiilil Esimene lehekülg ava kohtmenüü ja vali Muuda
1. Uue töölehe sisestamine Töövihikusse uue töölehe lisamiseks avage Lisamine sealt käsk Leht avaneb Lehe lisamine aken, kust saate valida kas uus leht lisatakse enne või pärast käesolevat lehte, saate valida uute lehtede arvu. Lisatavatele lehtedele saate ise märkida nime, valikute kinnitamiseks vajutage Sobib. 2. Töölehe nime panemine Töölehele nime andmiseks valige tööleht mille nime te soovite muuta. Muutmiseks avage Vormindus siit käsk Leht ja selle alt Muuda nime nüüd avaneb Lehe ümbernimetamine aken. 2 Valemid ja funktsioonid 1. Aritmeetiliste valemite sisestamine Valemi sisestamiseks valige lahter ning sisestage märk( = ). Õige tulemuse saamiseks tuleb teada, et Calc korrutab ja jagab enne ning seejärel liidab ja lahutab. 2. IF loogikafunktsioon
Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 3 2.1. Selleks mine oma töö teisele leheküljele ja lisa sektsiooni katkestus, mis näitab millisest dokumendi osast tahad teistmoodi vormindust. Keeruline ja segane . Tee täpselt nii nagu järgmiselt kirjas on. Tekstikursor pane teise leheküljele e sisukorra lõppu vilkuma, siis vali: Insert > Break > Next page st ma tahan, et uus vormindus algab järgmiselt leheküljelt. 2.2. Nüüd pane tekstikursor vilkuma kolmandale leheküljele. 2.3. Vali View > Header and Footer , ilmub aken (vt allpool). 2.4. Vali, kas tahad leheküljenumbri lisada päisesse või jalusesse. 2.5. Seejärel vajutad et katkestada ühendus lõplikult eelmise sektsiooniga. 2.6. Seejärel lisa leheküljenumber, sinna kuhu vaja. !!!Leheküljenummerdus algab kolmandalt leheküljelt, just nii nagu vaja.
Plangi malli tegemine Open Offices (Libre Office) Ava Open Office org Writer 1. Ava Vormindus Lehekülg. Pane paika veerised vasak 30, parem 15, üleval, all 12 cm 2. Ava - Lisamine (Insert) Väljad (Fields) - Muud (others) Avaneb Väljad sealt Funktsioonid kohahoidja (placeholder) tekst Trükkida järgemööda kõikide elementide nimetused näiteks "Aadress" Ilmub sõna "aadress" vasakule poole, kursor paika allapoole ja kordub sama, trüki vajalikud elemendid. Pane paika vahed! Salvesta
Tooge näiteid www.neti.ee ja www.google.ee põhjal! 7. Kuidas otsingut teostades määratleda failivorming? Tooge näiteid www.neti.ee ja www.google.ee põhjal! 8. Nimetage veebipõhiseid entsüklopeediaid ja sõnastikke! 9. Kuidas salvestada veebilehte nii, et ta oleks väga lihtsalt asukohast avatav? 10. Kuidas käib failide allalaadimine veebilehelt? 11. Kuidas on kõige otstarbekam kopeerida pilte ja tekste dokumenti, et säiliks õige vormindus? 12. Kuidas muuta prinditava dokumendi veeriseid, paberi orientatsiooni, formaati? 13. Nimeta põhilised printimissuvandid!
a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1.1 Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 p, rasvane ja kaldkirjas, suur algustäht 1.1.1 Punkti pealkiri (Heading 3) 1314 p, rasvane, suur algustäht 1) Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-stiilis, korjatakse sisukorda. Seepärast tuleb hoiduda pealkirjade stiili kasutamisest muuks otstarbeks.;
Registrikirje võib luua: üksiku sõna, fraasi või sümboli kohta; 2 mitut lehekülge hõlmava teema kohta; mis viitab mingile teisele kirjele, näiteks ,,Programm. Vt MS Office". Kui kõik registrikirjed on märgitud, tuleb valida registri vorming ja register valmis teha. See käib nii: klõpsa kohta kuhu soovid valmis registri lisada; et dokumendi õige vormindus säiliks, peab väljakoodid ja peitteksti peitma. Kui registrikirje väljad (XE) on näha, kliki tööriistaribal nuppu . Seejärel kogub Word registrikirjed, paneb need tähestikulisse järjekorda, lisab leheküljenumbrid, otsib ja eemaldab sama lehekülje korduvad kirjed ning kuvab registri dokumenti. Valige menüüst Lisa Viide Register. Võib valida saada olevate
autoriteetne isik, näiteks väejuht või pealik. Riiklik õigus-õigusnormid tekivad läbi formaalse õigusloome menetluse, mille käigus võidakse anda osadele tavadest õiguslik tähendus või luua uusi käitumisnorme. 5)kokkuleppelisus-õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi arusaamu, millised õiguslikud nähtused on olemas ja mis on nende tähendus (avalikus kohas alkoholi tarbimine ei ole sünnis, maksud). 6)vormilisus-seadustel määrustel on kindel vormindus, sõnastus ja vorm (seadus, määrus). Õiguse funktsioonid e ülesanded- 1)korrafunktsioon-tagab korra inimeste vahelisetes suhetes, ka suhetes riigiga, määrab piirid ja teostamise korra (menetluse). 2)rahufunktsioon- tagada rahu inimeste vahelistes suhetes, kokkuleppe puudumisel pöörduda kohtu poole. 3)otsustusfunktsioon-seaduse rakendaja teeb otsuse (ettekirjutuse, kohandab sunnivahendit, määrab karistuse).
. . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht. Punkti pealkiri (Heading 3) 13-14 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kõikide töö iseseisvate osade: resümee, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, registrite, loetelude ja lisa pealkirjad vormistatakse esimese astme (Heading 1) pealkirjadena, kuid neid ei
sisuslaidide alla. Slaiditüüpi saab valida paremal ääres olevast tulbast, mille pealkirjaks on Layouts. Slaiditüübi valimiseks tuleb klõpsata endale vajamineval slaiditüübil ning sellega ongi tüüp valitud. Slaidi tüübi muutmiseks klõpsa slaidil, mida soovid muuta, ava slaidipaigutuse vaated ning klõpsa uuel kujundusel. 9 6. Slaidi tausta muutmine Slaidi tausta muutmiseks vali vormindus, sealt vali lehekülg ning viimaks taust. Seejärel vali värviloendist sobiv taustavärv. Kui oled sobiva tausta leidnud, siis klõpsa ,,sobib" nupul. 10 7. Teksti sisestamine Teksti sisestamiseks klõpsa tekstil Klõpsa... ja sisesta soovitud tekst. 11 8. Piltide lisamine ja kustutamine Piltide lisamiseks esitlusele on mitu erinevat võimalust
Tekstitöötlus - lihttekst - kogu info ainult tekstina, plain text, html, , WYSIWYG, - what you see is what you get, kooditabel, - määrab kuidas faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata ASCII -, 7 bit tabel mis sisaldab 128 sümbolit Unicode - teksti redigeerimis standard UTF-8: sümboli kodeerimis standard Latex: laiendab Tex keelt struktuuri, sisu ja haldusega Markdown: teksti vormindus keel 5. Nädal Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, Python: 1989 HTML: 1990, lubas internetil laieneda world wide webi HTTP: 1990, võrguprotokoll, mis aitab veebilehitsejatel serveritega suhelda veebis Internet eestis: 1990, pandi käima regulaarne ühendus oma instituudi ja FUUG(asus Soomes) masina vahel Linux:1991, tegi soomlane Linus Torvalds
20. Tabelite raamjooned Töölehe vorgustikujooni saab varjata/kuvada menüüst Tools - Options... - View - kontrollkastist Gridlines. Koostatud tabeli voib vormindada ümbris- ja lahtritevaheliste joontega. Lihtsaimad variandid selleks on vormindamise nupureal. Vormindamiseks tuleb valida soovitud lahter (lahtrid), teha hiirega klops vastava vorminduse nupul ja valida sobiv vormindus. 21. Töölehe lahtrite vormindamine Lahtri vormingut saab muuta menüü Format käsuga Cells..., sama dialoogiakna saab kätte, tehes parempoolse hiireklopsu Exceli lahtris voi plokki märgitud tabeliala sees, avaneb kiirmenüü, kust tuleb valida käsk Format Cells. Arvude vormindamine Vaikimisi rakendab Excel töölehe lahtrisse sisestatud
Language) juhtkeelt siia juurde kuulub ka Printer Job Language (PJL). Käske printerile saates täidab see erinevaid funktsioone. Saab vahetada fondi suurust, kirjaliiki, paberi nihutamine reavahetusel, printimine teatud leheküljest. Algselt valis iga printeritootja omale juhtkoodi, kuid on välja kujunenud enim kasutatavad ja levinud käsustikud. PCL peamised käsugrupid : Tööde juhtkäsud Graafikakäsud Lehekülje vormindus Prindimudelid Kursori positsioneerimine Kasutajamääratud kujundid Fontide valik Makrod Fondihaldus Programmeerimis juhendid Algmaterjal www.arvutiweb.ee (http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50 ) 11 4. LASERPRINTERI (CLP 610ND) SEADISTUSED 4
kohapeal mille viivad läbi Juht-Proviisor. Samuti on võimalus osaleda erinevatel Loengutel, messidel ja osaleda konkurssidel, mis pakuvad arengut ja eneseteostuse võimalust. Usutakse, et koolitusse investeeritud vahendid tasuvad end ära tööliste rahulolu, klientide rahulolu ning ka suurema tulu näol. Koolitused omavad kindlat kohta iga-aastasel planeerimisel. Koolituse kava koostamisel plaanitakse teha oma valikuid kooskõlas töötajate soovidega. Sama, et peamine on vormindus, 1,15 reasamm ja tekst ka paremääres joondu 4 ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS Makrokeskkond Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,7%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 1,8%. oodatud, see tähendab, et on olemas teatud ohud, kuid üldine väljavaade on siiski positiivne. Ehk üldised makromajanduslikud
Kõik peatükid algavad uuelt leheküljelt (page 1 break) Arvutil koostatud sisukord 1 Referaat salvestatud õigesse kausta 1 Kogu referaat on ühe failina 1 3 LEHEKÜLJE Veerised: vasakule ja üles 3-4 cm, 1 VORMINDUS 10 P paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega Kõik leheküljed on nummerdatud 1 3.1 MÄRGIVORMING Kirja suurus 12 1 Font Times New Roman 1 Pealkirjad stiilis Heading1, alapealkirjad 1 Heading2 jne
vabadesse mäluallikatesse ja aadressidele Tekstitöötlus: lihttekst Eksam– Eksamkogu Eksaminfo Eksamainult Eksamtekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kubab mõni teine rakendus või seade. Nt: Eksamhtml, EksamMarkdown, EksamLaTeX, EksamPostScript, rõhk sisul mitte vormil WYSIWYG Eksam– Eksamwhat you see is what you get (lõplik vormindus kohe redigeerimistarkvaras näha) kooditabel Eksam– Eksammäärab kuidas faili salvestatud sümbolit näidata ascii Eksam- Eksam(7bit, 8bit), 128märki unicode Eksam– EksamTähemärkide kodeerimissüsteem utf-8 Eksam– EksamPeamine Unicode standard mis on latex, markdown, nende Eksamplussid Eksamja Eksammiinused. LaTeX on dokumentide ettevalmistussüsteem, mis kasutab märgenduskeelt ja TeX-programmi
4.3. Sisukord Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud heading-stiilis. Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse INSERT > INDEX and TABLES > TABLE of CONTENTS. Avanevas dialoogiaknas antakse käsud sisukorra vormistamiseks: näidata lehenumbrid (Show Page Numbers), joondada need paremale (Right Align Page Numbers), kasutada pealkirja ja lehekülje numbri vahel täitesümboleid, nt punktiiri (Tab Leader rippmenüü), määrata sisukorra vormindus (Format pakub erinevaid võimalusi, mis kuvatakse aknal Preview), enam kasutatakse vormi From template. Show Levels määrab, mitu taset 16 pealkirjahierarhiast lülitatakse sisukorda (tavaliselt 3). Klõpsa OK ja valmis on hüpertekstiline sisukord. Sisukord on otstarbekas koostada juba töö tegemise käigus, sest sisukorras toodud pealkirjad
Virtuaalmälu – OS mapib reaalse mälu „näilikuks“, virtuaalmälu kombineerib aktiivse muutmälu ja mitteaktiivse mälu kettal, et saavutada laiem kogumälu maht Tekstitöötlus: Lihttekst – kogu info ainult tekstina, võib sisaldada kujundusmärgendeid, lõppvarianti kuvab mõni teine rakendus või seade, N: HTML WYSIWYG (What you see is what you get) – teksti protsessor, suunatud teksti kujundamisele, lõplik vormindus kuvatakse otse redigeerimistarkvaras Kooditabel – määrab, kuidas tuleb faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata Ascii – ehk American Standard Code for Information Interchange on 128-tähemärgiline keelemärkide tabel, 7-bitine Unicode - rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks, unicodes antakse igale märgile oma koodipunkt, mis on unikaalne utf-8 – Unicode’i 8-bitine kooditabeli formaat
...............................................................4
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kirjatüüp
ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormindus-
vahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.......................................................................4
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
level) määratud arv 2 (vt allole- vat joonist). Sisukorrasuvandid (Table of Sisukord veebivaates Contents Options) dialoogak- Valmisvormingud nast saab lisada, eemaldada või muuta pealkirja taset sisukorda Sisukorras pealkirjade (vormindus)laadide kuuluvatele pealkirjadele vasta- muutmine va sisukorrataseme numbri (1..9) lisamise, eemaldamise või Laadide määramine muutmisega pealkirjade laadi- pealkirjade tasemeteks delt. Samuti saab üksikuid peal- sisukorras Sisukorras kuvatavate kirju lisada või eemaldada sisu- pealkirjade tasemed
Praeguse kellaaja saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+Koolon Kuupäeva- ja kellaaja vormingu kustutamine 17 Numbrite teema lõpetuseks ühest kustutamise nüansist. Asi on selles, et kui soovid numbri pesast eemaldada, siis tavaliselt kasutad Delete klahvi. Kui aga oled lahtrisse sisestanud kuupäeva (või kellaaja), siis seda Deletega sealt ära ei saa. Vormindus ikkagi säilib! 1. Valige terve andmetabel, sh kõik valemid, sisendväärtused, tulemväärtused, vormingud ja kommentaarid. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Tühjenda ning seejärel käsku Tühjenda kõik. Nüüd näiteks jääb pesasse alles ainult "7". Andmete kustutamine ja parandamine
Kahjuks lõppeb see 72pt'ga ära. Loomulikult saad sa ise soovitud arvu sisestada, kuid palju mugavam hoopis haarata hiirega kõrvalolevast ikoonist ning lohistada hiirt vasakule-paremale. Suurtäht kiri, kapiteelkiri, üla- ja alaindeks, allajoonimine ja läbikriipsutamine Selles valikus peaks enamus olema üheselt mõistetavad. Kapiteelkirja tahaks lähemalt tutvustada. Tegemist onn kirjavorminguga, kus väiketähed kuvatakse x-tähe kõrgusena ja suurtähtedena. See vormindus ei muuda numbreid ega suurtähtkirja. Kasutatakse akronüümide, initsiaalide, ajalooliste nimetuste nagu BC (Before Christ, eKr) ja AD (Anno Domini, pKr), ajaformaatide juures nagu AM ja PM ning artikli autorite puhul. Teksti venitamine Üks õudsamaid asju, mida sa tekstiga teha saad, on selle venitamine. Teksti venitamise asemel kasuta parem kitsamaid fonte nagu Helvetica- Narrow, Arial-Narrow jt või laiemaid fonte Wide Latin, Blackoak jt Tähe kõrguse nihutamine
annaabi.ee 
