ÜLESANNE Teema: Tabeli loomine ja vormindamine 1 Tabeli loomine. Veergude ja ridade lisamine. Veergude ja ridade mõõtmete muutmine. Lahtrite joonistamine. Lahtrite ühendamine. Teksti joondamine lahtris. Teksti suuna muutmine lahtris. Tabeli vormindamine. Kustutamine. 1. Looge tabel: veergude arv 7, ridade arv 4. Tabelit saab luua mitmel viisil: tabelimallide kasutamine; menüü Tabel kasutamine; käsu Lisa tabel kasutamine; tabeli joonistamine; teksti teisendamine tabeliks. Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli lisada. Klõpsake menüü Lisa jaotise Tabelid nuppu Tabel ning klõpsake seejärel käsku Lisa tabel. Sisestage jaotises Tabeli suurus veergude ja ridade arv. Klõpsake OK nuppu. 2 Loodud tabeli read on ühekõrgused ja veerud ühelaiused. Tabeli lahtrivõrgustik on
SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20 TABELILAHTRITE ÜHENDAMINE ÜHEKS LAHTRIKS 20 TABELILAHTRI TÜKELDAMINE 20
1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Windowsi töölaud on ekraanil kuvatav tööpiirkond, mis on korraldatud nagu tavaline kirjutuslaud. Töölaualt leiate ikoonid, menüüd ja aknad, mida saate kasutada programmide avamiseks ja toimingute tegemiseks. Windowsi töölaual saate neid liigutada ja ümber paigutada, nendega tegelemist alustada ja lõpetada just nagu tavalisel laual. Menüü Start Üks olulisimaid asju töölaual on menüü Start, mis sisaldab kõike vajalikku Windowsi kasutamise alustamiseks. Siin on mõned toimingud, mida saate Start-menüü abil teha: programmide käivitamine, failide avamine, arvuti taaskäivitamine, arvuti sulgemine. Mõne Start-menüü käsu juures on paremnool. See tähendab, et lisamenüü kaudu saab teha veel valikuid. Liikuge noolega käsule (näiteks Kõik programmid) ja kuvatakse teine menüü.
Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 sellest peaks enamikule kasutajaist piisama. Igal lahtril on oma aadress, mis kosneb rea ja veeru tähisest, milles see lahter asub
........................................................................7 Sissejuhatus.....................................................................................8 Tabeltöötluseprogrammi kasutamine 1. Tabeltöötluseprogrammi avamine ja sulgemine. OpenOffice Calc avamiseks avage arvuti Start menüüst programmid ning sealt kataloog OpenOffice ning OpenOffice.org Calc. 2. Ühe töövihiku avamine Uue tabeli avamiseks klõpsta Fail sealt valida käsk Uus ning Arvutustabel. Uue tabeli saab avada ka kasutades tööriistaribal olevat nuppu Uus ning avaneb uus tabel. Juba olemas oleva ja salvestatud tabeli saab avada fail menüüst klõpsates nupule Ava. Avanenud aknast otsida soovitud dokument märkige see ühekordse klõpsuga ja vajutage nuppu Ava. 3. Malldokumendi salvestamine ja avamine Salvestamiseks mallina avage Fail, siis valige käsk Mallid ja järgmiseks käsk Salvesta
vormindamist. Teksti valimine: Millal iganes te soovite teha midagi oma dokumendi tekstiga, nt kopeerida või vormindada, peate esmalt selle valima. Teksti valimiseks viige hiirekursor kohast, kust te soovite oma valikut alustada, vasakule. Kui kursor on paigas, klõpsake ja hoidke all vasakut hiire nuppu, samal ajal kursorit üle valitava teksti lohistades. Valitud tekst tõstetakse esile. Kui olete oma valiku lõpule viinud, vabastage hiire nupp. 4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine Kui teil on ühes dokumendi osas tekst, mida soovite viia teise ossa, on teil kaks võimalust teksti teisaldamiseks ilma, et peaksite seda ümber tippima: Te saate selle kopeerida ja kleepida teise kohta või siis mujale teisaldada. Kui te kopeerite teksti, paigutatakse see tööpaanile Lõikelaud. Seejärel saate kleepida selle teise asukohta. Originaaltekst säilib.
hõlpsam Word kontrollib õigekirja ja grammatikat automaatselt ning joonib valesti kirjutatud sõnad alla punase lainelise joonega. Grammatikavigu tähistab sinine topeltallakriipsutus. Proovige järele. Viige kursor selle lõigu lõppu ja vajutage uue lõigu alustamiseks sisestusklahvi (ENTER). Kirjutage mõni õigekirja- ja grammatikavigadega lause ning seejärel vajutage lõigu lõpetamiseks sisestusklahvi (ENTER). Paremklõpsake allakriipsutatud teksti või vajutage klahvi F7. Valige vigade parandamiseks mõni pakutud soovitustest. Word peab sõnaarvestust teie asemel Proovige järele. Minge selle rea lõppu, vajutage sisestusklahvi (ENTER) ja tippige mõni sõna. Dokumendi sõnade arv kuvatakse jooksvalt akna allservas oleval olekuribal. Edaspidiseks kasutuseks salvestamine, juurdepääs kõikjal Kui salvestate selle dokumendi OneDrive'i, pääsete sellele hiljem juurde kõikjal: saate dokumendi avada arvutis, tahvelarvutis või telefonis. Tehtud muudatused
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel
MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt Lahtri vorming Lahtri vormingu muutmiseks tuleb avada menüü Vorming (Format) Lahtrid (Cells). Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte.
.............12 Lõigu vormindamine (Avaleht (Home)) ......................................................................................................12 Rea- ja lõigu vahe.....................................................................................................................................13 Lõigu vormindamise ripploend ................................................................................................................13 Täpp-, nummerdatud ja mitmetasemeline loend (Avaleht (Home)) .............................................................14 Tabelduskohad .............................................................................................................................................16 All- ja lõpumärkused (ViitedAllmärkused, ReferencesFootnotes) .......................................................17 Jaotised ja piirid (Küljendus, Page Layout) .............................................................................................
Mõne minuti pärast, protsess on lõpule jõudnud ja Disk Cleanup dialoogiboks sulgub, jättes oma arvuti puhtamaks, tõhusamalt ja potentsiaalselt suurendada arvuti kiirust. Windows Vista usersIn Start käsku Kõik programmid, klõpsake Tarvikud klõpsake System Tools ja seejärel käsku Disk Cleanup. Kui Disk Cleanup Options dialoogiaknas valida, kas soovite puhastada oma faile ainult või kõik failid arvutisse. Kui Disk Cleanup: Drive valik kuvatakse dialoogiboks, valige kõvakettal, mida soovite puhastada ja seejärel nuppu OK. Kliki Disk Cleanup sakk ja seejärel märkige ruudud soovitud failid kustutada. Kui olete valides failid, mida soovite kustutada, klõpsake nuppu OK ja seejärel toimingu kinnitamiseks nuppu Kustuta failid. Disk Cleanup siis eemaldab kõik ebavajalikud failid arvutist. See võib võtta mõne minuti. More Options tab on olemas, kui soovite puhastada faile kõigi kasutajate arvutis.
Edit > Paste Special…), seejärel klõpsa avanenud dialoogiaknas valikunupul Kleebi link (ingl. Paste Link; asub kohe loendikastist vasakul), ning lõpuks klõpsa dialoogikastis nupul OK. Tagasi diagrammi loomise juurde. Tabeli päiserida muutub diagrammi abs- tsissteljeks (rõhtteljeks), vasakpoolse veeru lahtrite andmed – legendiks (ja vasakpoolse ülanurga lahtri sisu – dia- grammi pealkirjaks). Püsttelje arvud moodustatakse vastavalt tabeli arv- andmetele. Kui tabelit eelnevalt ei olnud, tuleb andmed ja sildid sisestada käsu
Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + SHIFT + M. ……………………………………….
esitatud näidet. 3 1.REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'. Nüüd on valitud lõik alati lehekülje alguses ning lehepiir on seostatud otseselt antud lõiguga. 1
pdf failina esitatud näidet. 1. REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'. Nüüd on valitud lõik alati lehekülje alguses ning lehepiir on seostatud otseselt antud lõiguga. 1.2
Joonis 5.7.2 Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt. Arve koostame nii, et mõlemad arve osad mahuvad lehele A4. Esmalt koostame arve esimese osa, mille seejärel kopeerime lehe alla. Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR. Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust.
Tabeleid on mugav vormistada ja esitleda, andmete põhjal saab koostada ka ülevaatlikke diagramme. Üks levinumaid tabelitöötlusprogramme on Microsoft Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls Excel'i tabelites säilitatakse kogu infot lahtrites ehk pesades. Lahtriks (cell) nimetatakse rea (row) ja veeru (column) ristumiskohas asuvat andmevälja. Tabeli ridu tähistatakse numbritega 1, 2, 3 jne, veerge aga tähtedega A, B , C jne. Ridu ja veerge näitavad tabelis rea- ja veerusildid. Lahtri aadress koosneb veeru nimest ja rea numbrist, nt B8. Igasse lahtrisse võib sisestada vaid ühe väärtuse (arv, kuupäev, tekst jm). Peale andmete võivad tabelis olla ka mitmesugusteks arvutusteks mõeldud valemid. Valemites kasutatakse teistest lahtritest võetud andemid, mis omakorda võivad ka ise
Kellelt saadud/kellele makstud siin käib firma/ettevõtte nimi, kes raha ülekandis või kellele Sa ise maksid/ülekandsid. Aadress - siin käib firma/ettevõtte aadress. Sisstulek sissetulnud/ülekantud raha summa. Väljaminek välja läinud/ära makstud raha summa. Selgitus võid lisada, milleks raha kulutasid või kui Sul on vaja mõne tehingu kohta midagi selgitavat kirjutada (näiteks, kui bensiini kulust arvad maha 20%). TABELI PEALDISE KOOSTAMINE, KUJUNDAMINE Esimeses lahtris käib tavaliselt järjekorra number. Siis omad ka ise paremat ülevaadet, mitu tehingut Sa oled sooritanud. Tee hiireklõps lahtris A1 ja sisesta tekst Jrk. Vajuta parempoolsele nooleklahvile , et liikuda järgmisesse lahtrisse B1. Sinna kirjuta Kuupäev, võid ka lühendatult lihtsalt Kuup., järgmisesse lahtrisse kirjuta Dok. nr. Lahtrisse D1 sisesta tekst Kellelt saadud/kellele makstud. Nagu Sa märkad, on tekst nii pikk, et läheb üle veergudest E ja F.
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks
olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes. Nendega saab täita mitmesuguseid tegevusi: mõõtmete muutmine, teisaldamine, kopeerimine, pööramine, grupeerimine, vormindamine (värvuste ja mustrite määramine jm.). Kujundite ja piltide lisamine töövihikusse toimub vastavalt käskudega Shapes ja Pictures, mis asuvad INSERT menüü grupis Illustrations. Käsu Shapes alusel kuvatakse valik malle, mis on jagatud gruppidesse (vt kõrval), kust saab valida vajalike kujundeid ja paigutada neid töölehele. Käsu Pictures alusel kuvatake Saab määrat dialoogiboks Insert Picture, mille abil saab liikuda mööda kaustu ja otsida Täpsemalt va sobivaid pilte.
Kujutis (Shape) graafilised kujutised: pildid, joonised, skeemid, diagrammid jms. Tabel (Table) koosneb horisontaalselt paiknevatest ridadest ja vertikaalselt paiknevatest veergudest. Tabelit saab kasutada andmete esitamiseks ja vormide koostamiseks, aga ka kujundamiseks (nt tiitellehe loomiseks). 3 Esimene lahter Teine lahter Kolmas lahter Neljas lahter Viies lahter Ühes lahtris võib olla ka mitu rida Kaks lahtrit on koos (käsk Merge) Võib ka nii kokku panna Jagasin lahtri kaheks. Väli (Field) võimaldab lisada dokumenti teatud kindla iseloomuga informatsiooni: (nt kuupäeva 30.01.2014, autori nime jms). Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES
Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast klahviga F1 abil tuuakse välja
12. Määrake 7. rea (Kokku) arvandmetele rahavorming ja lisage dollari ($) tähis. Valime rea 7 ja menüüst ,,Home/Cells/Format/FormatCells.. /Number/ /Currency" Symbol $English (U.S.) ja Decimal places 2 13. Lisage ridade 6. ja 7. vahele uus rida. Asetame kursori reale 7 ja valime menüüst Home/Cells/Insert/ käsu InsertSheetRows. Uus rida tekib kursoriga valitud rea ette. 14. Järjestage kogu tabel nii, et tootmine oleks veeru D (dets.06) järgi kahanev. Asetame kursori tabelisse (näiteks D5) ja valime menüüst ,,Home/Editing/Sort&Filter/CustomSort. Avanevas dialoogaknas valime Sort by ColumnD(dets.06); SortOn - Value ja valiku Order - kahaneva (LargestToSmallest) 15. Lisage dokumendi päisesse paremasse serva oma ees- ja perekonnanimi. ja keskele sõna Aruanne. Menüüst View/WorkbookView/PageLayout avanevas aknas
AO4 ehk MS Excel (Andra-Liis ja Marina 12.kl) 1. Mis on lahter? 2. Kuidas muuta ridade ja veergude suurust? 3. Kuidas toonida üht pealkirja tabelis? 4. Kuidas ja miks vormindatakse lahtreid? 5. Mis on lahtri suhteline ja lahtri absoluutne aadress? 6. Valemite koostamine põhimõtted! (+; - ; *; / ) 1. Iga tabeli ruudukest nimetatakse lahtriks e pesaks. Lahter (cell) on rea ja veeru ristumiskoht. Veeru täht ja rea number moodustavad aadressi, näiteks: A1, B2, K25 2. Vaikimisi on iga lahtri pikkus 10 tähemärki. Kui lahtrisse sisestatav tekst on pikem, siis näidatakse temast seega ainult 10 esimest tähte. Kogu tekstinähtavale toomiseks tuleb nihutada lahtri või rea laiust just samamoodi nagu seda tehti akende laiuse muutmisel (viia hiire nool ülemise aadres-sirea: A, B, C, .... peal selle veeru lõppu, mille suurust on vaja
loend on ehk ingl. My list has); kui tabelil on päiserida, siis jälgi, et oleks valitud Päisereaga (ingl. Header row) -2- Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik ehk esimese rea asukohta ei muudeta, vastasel juhul olgu valitud Päisereata (ingl. No header row). Tingimuse Sortimisalus (ingl. Sort by) esimesest rippmenüüst leiad veergude pealkirjad, millise veeru järgi soovid sorteerida. Rippmenüüga Tüüp (ingl. Type) saad määrata, kas veerg sorteeritakse teksti (ingl. Text) või arvavaldise (ingl. Number) järgi. Tõusev järjestus (ingl. Ascending) – kasvavas järjekorras: 0 9, A Z Laskuv järjestus (ingl. Descending) – kahanevas järjekorras: 9 0, Z A Tabelit saab sortida kuni kolme erineva lahtri järgi (Sortimisalus, Järgmine alus ehk ingl.
2008 2009 2010 Kristiina 16 Vanari · Numbrite vahel kasuta koma ! ( mtte punkti ) · Arvudes ära kasuta tühikuid ! 23 · Arvu sisestamiseks lahtrisse kasuta ainult numbreid ! NB! Ühikud näita alati päisreal ( mitte kunagi lahtris ) ! Pikkus m Laius cm Kaal g Raskus t 3 4 cm 4 2 9 Liitmine : Sum nupp liidab tabeli arvandmed : klõpsa lahtris , kuhu peab tulema . 9 9 18 24 Rahvas Keel Elanike arv tuhandetes Marid mari 750,0 Komid komi 477,0 Tsuvasid tsuvasi 1800,0
operatsioonisüsteemist, mida soovite paigaldada). 3.5. Operatsioonisüsteemid, mida WMware Microsoft Windowsi keskkonnas toetab: 1. Windows 8 2. Windows 7 3. Windows Vista 4. Windows XP (Service Pack 3) 5. Windows Server 2012 6. Windows Server 2008 7. Windows Server 2003 Standard 8. Windows XP Home Edition (Service Pack 2 või uuem) 3.6. LISAKS: Et kasutada abisüsteemi programmis WMware Workstation ("Help" menüü all), on vaja ühte neist veebilehitsejatest: Internet Explorer 6 või uuem, Mozilla Firefox 1 või uuem, Netscape 7 või uuem, Safari 1 või uuem, Opera 7.54u2 või uuem. 6 4. VMware Workstation 9 installeerimine NB! Nagu juba mainitud on VMware Workstation 9 tasuline programm. Toode tuleb osta, et kasutada selle täisfunktsioone. See programm saadaval ka demo versioonina! 4.1. Avage "VMware-workstation-full-9.0.0-812388
eest kaitseta. Samuti riskeerite te viiruste levitamisega teistesse arvutitesse. 5. Nuhkvaratõrje kasutamine Nuhkvara on tarkvara, mis võib kuvada reklaame, koguda teavet teie kohta või muuta teie arvuti sätteid, tavaliselt ilma teie nõusolekut küsimata. Näiteks saab nuhkvara installida veebibrauserisse soovimatuid tööriistaribasid, linke ja lemmikuid ning muuta vaikeavalehe või kuvada sageli hüpikreklaame. Osa nuhkvara ei kuva avastatavaid tunnusmärke, kuid kogub salaja tundlikku teavet näiteks teie vaadatud veebilehtede või tipitava teksti kohta. Enamus nuhkvara installitakse läbi teie poolt alla laaditava tasuta tarkvara, kuid mõnedel puhkudel võib lihtsalt veebilehe külastamine põhjustada nakatumise nuhktarkvaraga. Arvuti kaitsmiseks nuhkvara eest kasutage nuhkvaratõrjeprogrammi. Sellel Windowsi versioonil on sisseehitatud nuhkvaratõrjeprogramm Windows Defender, mis on vaikimisi sisse lülitatud
eest kaitseta. Samuti riskeerite te viiruste levitamisega teistesse arvutitesse. 5. Nuhkvaratõrje kasutamine Nuhkvara on tarkvara, mis võib kuvada reklaame, koguda teavet teie kohta või muuta teie arvuti sätteid, tavaliselt ilma teie nõusolekut küsimata. Näiteks saab nuhkvara installida veebibrauserisse soovimatuid tööriistaribasid, linke ja lemmikuid ning muuta vaikeavalehe või kuvada sageli hüpikreklaame. Osa nuhkvara ei kuva avastatavaid tunnusmärke, kuid kogub salaja tundlikku teavet näiteks teie vaadatud veebilehtede või tipitava teksti kohta. Enamus nuhkvara installitakse läbi teie poolt alla laaditava tasuta tarkvara, kuid mõnedel puhkudel võib lihtsalt veebilehe külastamine põhjustada nakatumise nuhktarkvaraga. Arvuti kaitsmiseks nuhkvara eest kasutage nuhkvaratõrjeprogrammi. Sellel Windowsi versioonil on sisseehitatud nuhkvaratõrjeprogramm Windows Defender, mis on vaikimisi sisse lülitatud
Word 2016 põhioskused 3.10.2018 WORD 2016 ildi lisamiseks valige menüüst Lisa käsk Pildid. Lõikepiltide lisamiseks aga valige P menüüst Lisa käsk Veebipildid ja tippige pildi temaatika. Järgmisena valige sobiv lõike- pilt ning topeltklõpsuga lisage see teksti. Teksti vormindamiseks kasutage kirjade ja kirja- suuruste bokse. Tekstiefektide loomiseks WordArti abil valige menüüst Lisa käsk WordArt. Teksti märgistamiseks hiire abil: sõna märgistamiseks tee topeltklõps tekstilõigu märgistamiseks tee selle sõnal; kõrval valimisribal topeltklõps või
avaneb paremal nähtav dialoogiaken. Veergude arv (ingl. Number of columns) – määrab veergude arvu; Ridade arv (ingl. Number of rows) – määrab ridade arvu; Kindel veerulaius (ing. Fixed column width) – määrab veergude laiuse; -1- Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Automaatsobita sisuga (ingl. Autofit to contents) – määrab veeru laiuse vastavalt sisule; Automaatsobita aknaga (ingl. Autofit to window) – määrab veeru laiuse võrdselt kogu lehe laiuses; Tabelilaad (ingl. Table style) – saab määrata valmis vorminduse (vaikimisi Kontuurtabel ehk ingl. Table Grid; seda saab muuta nupuga Automaatvorming… (ingl. AutoFormat…) avanevas dialoogiaknas); Jäta mõõtmed uute tabelite jaoks meelde (ingl. Remember dimensions for new tables) – salvestab sinu määratud seaded järgmiste kordade jaoks. 3
Loetelud semikoolon a; b; c koma a, b, c NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Region and Language veeb d Language Funktsioonid Arvavaldised Tekstavaldised Loogikaavaldised Ajaavaldised veeb Valemid ja avaldised Valem on korraldus Excelile leida (tuletada) mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. Valem esitatakse kujul: = avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad):
Fontide valik Makrod Fondihaldus Programmeerimis juhendid Algmaterjal www.arvutiweb.ee (http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50 ) 11 4. LASERPRINTERI (CLP 610ND) SEADISTUSED 4.1 Riistvara seadistamine Kiires paigaldusjuhendis (,,Quick Install Guide") näitame ära printeri seadistamise. 1 Valige stabiilne koht, kalle ei tohiks olla suurem kui 2mm. Printeri kõrguse seaded peaks olema samuti paigas vastasel korral võib see mõjutada trükikvaliteeti. Valige koht, kus on piisavalt ruumi õhu ringlemiseks, tuleks jälgida et printer ei saaks liigset niiskust. Jätke ruumi katete ja sahtlite avamiseks. 2 Pakkige masin lahti ja kontrollige kõiki osi mis printeriga kaasas. 3 Eemaldage kleeplint mis masinat kinnitab. 4 Paigaldage kõik toonerikassetid. 5 Võite sisse panna paberid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
