Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone Hadese abikaasa Zeus Jupiter ülemvalitseja vihmajumal pilvede koguja käsutas piksenooli Athena Minerva täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast
Mesopotaamias oli kiilkiri ( u 600 märki). Kirjamärke raiuti algul kivisse, hiljem vajutati kiilukujulise templiga või tõmmati krihvliga pehmesse savipinda, mis seejärel põletati. Kirja loeti ülevalt alla, hiljem vasakult paremale. Jumalaid kujutati ette inimestesarnasena. Jumalate elupaik oli taevas. Inimesed suhtlesid jumalatega läbi preestrite. Igale jumalale oli pühendatud tsikuraat. Tähtsaim jumal oli Enil ( tuule,tormi vihmajumal). Istar ilu, armastuse ja sõjajumalanna. Pärast surma ootab sünge ja rõõmutu põli. Astroloogia ennustamine Astronoomia täheteadus Eepos "Gilgames". Tublid matemaatikud kell ja ring!
Eelika Kuusik 10C 23.09.2013a. Antiikkunst Across 2. Figuuri edasiandmise tema täieliku ulatuse järgi 8. Tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater 9. Aphrodite esimene alasti naisekuju 10. Maalikunsti liik, millel ilmusid esimesena muutused inimese kujutamise juures Down 1. Ülemvalitseja ja vihmajumal 3. Koloss päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju 4. Armastuse- ja ilujumalanna 5. Märjale krohvile värskelt maalitud pilt 6. Kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest 7. Monumentaalne haudehitis 8. Elamu, kus ruumid paiknesid ümber avatud siseõue
ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRAIANUSE COLOSSEUM SAMMAS PANTEON(kõikide CARACALLA TERM AKVEDUKT(veejuhe) Jumalate tempel) KEISER HADRIANUSE POMPEI LINN VIA APPIA(e sõjatee) MAUSOLEUM(e haua- Kamber) KREEKA JUMALAD 1.ZEUS peajumal, taeva-, pikse- ja vihmajumal 2.POSEIDON merejumal 3.HADES allilma ja surnute jumal 4.HESTIA kodukolde jumalanna 5.HERA abielude kaitsejumalanna 6.ARES sõjajumalanna 7.ATHENA tarkuse ja lahingujumalanna 8.APOLLON ilu-, poeesia- ja muusikajumal 9.APHRODITE armastuse- ja ilujumalanna 10.HERMES varaste jumal 11.ARTEMIS jahi- ja viljakusejumalanna 12.HEPHAISTOS tule- ja sepatööjumal
Kreeka jumalad Mees jumalad Nais jumalad ZEUS-Ülemvalitseja, Zeus on taeva isand, HERA-abielu kaitsja ja, abielunaiste kaitsja vihmajumal, pilvede koguja ning käsutab ja abistaja (lehm ja paabulind) piksenooli(tamm, kotkas) POSEIDON-peajumalast järgmine. Ta on HESTIA- neitsilik jumalanna. Tema oli merede ja veekogude valitseja, maapõue kodukoldejumalanna, kodu isandaks, maa hoidjaks. Ta tekitas oma smbol(kodukolle) kolmhargiga maavärinaid. Nähtavale ilmus Poseidon koos arvulise seltskonnaga, kuhu kuulusid väiksemad jumalad ja mereloomad (härg ja hobune) HADES-allmaailma ja surnute ARTEMIS- jahijumalanna, nooruse ja valitsemisejõukuse jumal, maapõue metsloomapoegade kaitsja. Ta oli kõrgeim peidetud väärismetallide isandsurmajumal küttkättemaksja (küpress ja surmajumal (kiiver, mis muutis selle metsloomad(põder). kandja nähtama...
· Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud impeerium kolooniaid riikide liit riik omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal · Ohverdasid tihti inimesi · Ohverdasid inimesi harva · Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei · Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis olnud, haridust said vaid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik preestrid käimine kohustuslik
Maajade kultuur Kultuuri algus Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid palj...
tubakat, puuvilla ja kakaod. Muidugi tegelesid ka käsitööga, kuna nad pidid valmistama endale kõik eluks vajaliku. Kuid olid ka edukad mitmel teadus- ja kunstialal. Eriti kõrgel tasemel oli matemaatika ja astronoomia. Neil on ka oma kalender, mis jagas aasta 260 päevaks. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning ohverdasid ka inimesi. Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid. Ohverdamine Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid ka oma verd. Maajade kiri
a. pKr. Maajad ehitasid Kesk-Ameerika vihmametsadesse võimsaid linnu, kus olid võimsad kivist astmikpüramiidid ja suured valitsejapaleed Linnad olidjumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal võisid elada ainult preestrid ja valitsejad. Maajade linnriigid hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevaid külasid. Usk oli maajadele väga tähtis. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id hoiavad taevast maa peale langemast. Aga taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Siniseks
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa
Paljud jumalad proovisid teda sealt vabastada kuid asjatult .Lõpuks vabastas Hephaistos ta sealt tingimusel ,et ta võib jääda Olümposele . Niisiis saigi Hephaistos Olümposele elama ja abiellus Aphrotitega . Zeus oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Kreetal. Zeus oli ainuke laps keda Kronos alla ei neelanud tänu Rhea kavalusele .Rhea andis Kronosele hoopis mässitud kivitüki mille Kronos alla neelas. Nii jäigi Zeus elama.Ja temast kasvas taeva pikse ja vihmajumal . Peagi tõukas ta isa troonilt, nagu oli teinud Kronos oma isaga .Zeusist sai peajumal Olümposel. Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi .Teadaolevalt on Zeusil 25 last. Aphrodite sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust .Temast kasvas armastuse ilu ja viljakusejumal. Arvatavasti on Aphrodite idamaise päritoluga ja
Religioon oli nende igapäevaelu lahutamatu osa. Enamik majades oli mingisugunegi pühamu ja iga päev algas palvetega. Igapäevased palved puudutasid enamasti tavalisi probleeme, nagu põllukultuuride jaoks vajalik vihm, lapse tervis, hea jahisaak. Need palved tehti sellistele jumalatele nagu: Hunab-Ku, looja jumal; Itzamna, kõikide jumalate isa, välja arvatud Hunab-Ku; IX Chel, kõigi ema; Yum Cim surmajumal; Kinch Ahau, päikesejumal ja Chac, vihmajumal. Neil võüis olla kuni 166 jumalat ja kõik olid nõudlikud. Selleks, et hoida kosmosejõude tasakaalus püsida, oodati korrapäraseid ohverdusi. Jumaltele ohverdati peamiselt verd. Kultuuri keskmes koos jumalatega olid Maiade kalendrid. Kaks kõige laialdasemalt kasutatavat kalendrit olid päikesekalender, mis põhineb Maa 365-päevase orbiidil Päikese ümber ja 260-päevase püha kalender. Püha kalendrit kasutati mitmel otstarbel: ennustuste ettevalmistamiseks või tuleviku
Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos asteegid (1350- 1521 a pKr). Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlaste arvust. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi. Religioonis mängisid suurt rolli vihmajumal Tlaloci ja päikese- ja sõjajumal Huizilopochtli. Mõlemale toodi inimohvreid püramiides ja templites. 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kes hävitasid pealinna Tenochtitlani ja kogu Kesk- Ameerika kultuuri. Andide tsivilisatsioon Samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Esimesed suuremad asulad tekkisid II a.t eKr.
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli
Äga suurt rolli mängis ohverdamine. Pallimängudolid tähtsal kohal. Maiad kasutasid kahendkpmnendsüsteemi ja tundsid numbrit 0. Neil oli 2 erinevat kalendrit. Rituaalne aasta oli 260 päeva. Päikesekalender oli aastapikkusega 365 päeva. Asteegid. Riigi ees otsas oli piiramatu võimuga kuningas. Pooled elanikud olid vabad, teised aga sunnitöölised, kes harisid kuninga ja ülikute maavaldusi.Kasutati ka orjatööd. Neil oli 2 jumalat , Põhja pool oli vihmajumal ja lõuna pool oli sõjajumal. Nendele toodi ohvreid. Lõpus asteeke vallutasid hispaanlased. Kuid nende keelt kõneldaks eMehhokos tänaseni. Inkad. Nelja Ilmakaare Riik. Olid sajandi jooksul tsentraliseeritud suurriik. Riiki juhtis keiser.Madalam kiht oli sunnimaine külakogu. Olid totalitaarne riik. Nende usundi järgi oli maailma loonud taevajumal.Päikesekultus oli inkade riigiusund. Haridussüsteem oli ametnikele , sõjaväelastele, preestritele jne. Kirja neil ei olnud
Neil olid rituaalid märgitud spetsiaalsesse kalendrisse ja nad järgisid seda. Pärast Maiade lõppu said tähtsaks asteekide impeerium.Algselt elasid Texoco järve ümbruses, kuhu rajasid oma tulevase pealinna Tenochitlani. XV saj alistasid nad vallutusretkedega suured maavaldused. Nad võtsid omaks tempelpüramiidid, kirja ja kalendrisüsteemid.Riiki juhtis kuningas kes oli piiramatu võimuga. Pealinna elanike arv võis olla üle 200000. Linnas oli 40 püramiidtemplit. Neil oli vihmajumal Tlaloci ja sõjajumal Huitzilopochtli. Mõlemale toodi arvukalt inimohvreid. Ohvritel lõigati püramidi tipus süda seest ja löödi pea maha ning veeretasid keha alla. Nende rahavste keeli kõneldakse Mehhikos siiamaani. Andide tsivilisatsioonid. Tekkis Andide mägismaal. Olud olid erinevad. Seal olid kuivad rohtlad. Ookeani kallas oli kalarohked. Põlluharimise tegid võimalikuks mägijõed. Oluliseim kultuur oli kartul. Samuti kasvatasid nad laamasid.
ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud riik impeerium kolooniaid riikide liit omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal · Ohverdasid tihti inimesi · Ohverdasid inimesi harva · Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei olnud, · Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis haridust said vaid preestrid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik käimine kohustuslik · Laps läks kooli pärast · Laps läks kooli umbes 7-aastaselt
1325.a. otsustasid Culhuacani elanikud asteeke ootamatult rünnata. Asteegid said sellest teada ja põgenesid Texcoco järve ühele soisele asustamata saarele. Huitzilopochtli oli saatnud preestritele nägemuse, et tuleb paigale jääda kohas, kus kotkas istub kaktuse otsas ja nokib madu. Nii ka sündis. See pilt on praegu Mehhiko vapil. Saarele rajati linn, mis sai nimeks Tenochtitlan - Tenochi linn. Saare keskele rajati hõimu- ja sõjajumal Huitzilopochtli ja vihmajumal Tlaloci kaksiktempel - Suur püramiid ehk Teocalli - Jumala Maja. Linn koosnes 4 hõimukvartalist. 1519.a. elas seal umb. 550 tuhat elanikku ja oli maailma suurimaid linnu. Ajapikku rajati saarele kanalid, kuivendati ja ühendati 3 tammi kaudu mandriga. Ehitusmaterjal tuli osta kalasaaduste eest naabritelt, järvele rajati põldude ja aedade tarbeks ujuvad saared - nn. järvepõllud, aga vedada sinna ka magedat vett, sest Texcoco oli soolase veega. 1376.a
turukohtunikud, bartertehingud- raha asendasid kakaooad, kullatolm, keebid, puuvillakangad Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline, 3 põhiklass- ülikud, lihtrahvas(maksukohuslased), orjad. Lihtrahvas organiseeritud capulli'desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort. Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit- päikese- ja usukalender, paber ja hieroglüüfid, koodeksid ,templid, teed, kirjandus, meisterlik kivitöötlus, insenerimeisterlikkus, chocolatl ja tomatl MAIADE LINNRIIGID: o Iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust
Tänapäeval tähistatakse selle kujundiga inimelu ja tegevuse rutiinsust. ALLILM Allilma valitses Hades. Hinged kellel pidi olema suur teeraha viis allilma paadiga Charon. Väravas valgvas kolme pea ja draakoni sabaga põrgukoer Kerberos. Hingede üle mõisteti kohut, kurjategijaid karistasid erünnosed ehk suuriad. Allilma piiras 3 jõge: Phlegethon (tulejõgi), Styx (jumalate tõotusjõgi) ja Lethe (unustusejõgi). JUMALAD Zeus (Jupiter): peajumal, taevaisand, vihmajumal pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Pettis pidevalt Herat (oli palju armusuhteid, mida püüdis varjata.) Hera (Juno): Zeusi naine ja õde, abielunaiste kaitsja, oli hästi armukade. Halastamatu Zeusi armukeste vastu maksis kätte. Poseidon (Neptunus): merejumal, kel oli võime maad väristada. Kujutati kolmharki hoides. Hades (Pluto): allilma valitseja, halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane. Surmajumal, kuid mitte surm ise. Viimasti kutsuti Thanatos.
müüte, mis ei seleta üldse midagi. Need lood kujutavad endast üksnes meelelahutust, palasid, mida inimesed üksteisele pikkadel talveõhtutel jutustavad. ,,Pygmalionil ja Galateia" lugu on üheks niisuguseks. Kuid neis teostes esineb ka religioon. Kindlasti taustal, kuid ikkagi selgesti märgatvalt. Alates Homerosest ja lõpetades tragöödiate või isegi hilisemate teostega, võib müütidest välja lugeda, mida inimolend oma jumalailt vajab. Piksepilduja Zeus näis kunagi olevat vihmajumal olnud. Ta oli isegi päikesest võimsam, kuna kaljune Kreeka vajas vihma rohkem kui päikesepaistet ja jumalate jumal oli ju see, kes võis kinkida oma kummardajate eluks nii tarvilikku vett. Kuid Homerose Zeus ei ole enam loodusnähtus. Tema on isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas. ,,Odüsseias" on ta mõjujõud suurem. Seal ütleb seakarjus, et kerjus ja rändur on saadetud Zeusi poolt ja need, kes vaestele abi ei anna, patustavad Zeusi enese vastu.
7. Aphrodite Zeusi ja Dione tütar, ilu- ja armastusjumalanna, koos tiivulise poja Erosega; 8. Hephaistos Hera poeg, tule ja oskustöö jumal; 9. Hades Zeusi vend, allilma valitseja, surma jumal, Zeusi käskjalg, surnute teejuht; 10. Ares Zeusi ja Hera poeg, verejanuline ja hirmuäratav sõjajumal; 11. Hestia Zeusi õde, kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Zeus ülemvalitseja Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, ta käsutas piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalike võtteid, et oma truudusetust naise(Hera) eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Zeus ei abistanud kunagi valelikke, kes oma tõotust ei pea
riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad, Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena. Väga tähtsal kohal maajade elus oli usk. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach (loe: tsak), kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id hoiavad taevast maa peale langemast. Aga taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus. Maa all asus allilm, põrgu. Allilmu oli üheksa. Üheksandas, kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch (loe: aa puts).
rajasid niisutussüsteeme ja osalesid ehitustöödel Tähtsamad jumalad Egiptus osad kehastasid loodusnähtusi, osad loomad/linnud. Ra peajumal, Osiris viljakuse jumal ja allmaailma valitseja, Isis Osirise õde ja abikaasa ning viljakuse jumalanna, Horos taevajumal, Seth kõrbete jumal, Anubis matustetalituste jumal, Thot - kuujumal Mesopotaamia Anu taevajumal, Enlil tuule, vihmajumal, Ea maaaluste vete isand, Sin kuujumal, samas päikesejumal, Istar taevakuninganna, Tammuz viljakusjumal, Marduk - kaitsejumal Surmajärgsus Egiptus usk surmajärgsesse ellu, palsameerimine (siseelundite eemaldamine, keha kuivatamine), Mesop ei usutud nii palju surmajärgsesse ellu, aga allmaailm oli olemas Ehnaton Ühel hetkel kehtestati Egiptuses monoteism Ehnatoni tõttu (14. saj ekr); Aton muutus tähtsaimaks jumalaks, sest Ehnaton tahtis preestrite võimu vähendada
Sealses paradiisis elaski taevalik perekond, antopomorfsed ehk inimesekujulised omavahel sugulussidemetes jumalad, kes valitsesid inimeste üle, olles samas ka ise inimlikult ekslikud ja sugugi mitte täiuslikud. Tähtsaima, n.ö tuumikperekonna moodustasid 12 jumalat Zeus, Poseidon, Hades, Hestia (keda hiljem asendas Dionysos), Hera, Apollon, Ares, Athena, Aphrodite, Hermes, Artemis ja Hephaistos, aga Olümposel elas veel teisigi jumalaid. Zeus oli ülemvalitseja, taeva jumal, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Tema oli võimsam kui teised kokku. Tema naine oli Hera, kõrgeim jumalanna, abielu kaitsja ja taevajumalanna, kes oli samas ka Zeusi õde. Zeus pettis teda pidevalt ja kuna Hera oli väga armukade, kujutatakse teda mütoloogias põhiliselt Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusamas. Zeusi ja Hera lapsed olid Ares ja Hephaistos sõjajumal ja sepakunsti jumal.
tähtsad, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge. Paljud kreeka jumalad said hiljem ka rooma jumalateks, kuid teiste nimede all. Näiteks Zeus oli Jupiter ja Hera oli Juno.Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime, nt. Paani. Jumalatest.... Zeus oli võimsam kui teised jumalad kokku. Tema palee asus Olümpose mäel.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Kuid tal oli nõrkus ilusate naiste vastu. Kuid ta proovis iga hinna eest oma truudusetust enda naise eest varjata. Zeusil oli palju lapsi ja kui ta ilmus kaunite neidude juurde, siis oli ta alati inimese kujuga. Ta lind oli kotkas ja puu oli tamm. Hera oli tema naine ja õde. Ta oli abielukaitsja. Tegelikult karistas ta neid, kellesse Zeus armus. Temale olid pühendatud lehm ja paabulind. Athena oli Zeusil tütar, aga ema ei olnudki
TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o...
emotsioonid, valdavalt kurjade nähudega, kunstnik suutis edasi anda ka kige peenemaid emotsioone) Keraamika, beebi 1200-900 eKr (32 cm kõrge)( Olmeekide keraamikas on populaarsed igasugused kolme jalaga ja kahe kaelaga anumad, kivitöötlus väga kõrgel tasemel. Kauss 1200-900 eKr (perfektselt ümar) Theothiuacam 200eKr-750pKr Päikese tempel 1-25 pKr Theothiuacam kuupüramiidi otsast 200 eKr-750 pKr Templi detailid vihmajumal ja sulismadu Maajad ja nascad 1000eKr-900 pKr Tikal linnulennult 500 eKr-1000 pKr (linnas üle 500 templi, lossi ees hauad) Gigantse Jaaguari tempel 20 pKr Looduslähedane kujutamine näo juures, ülejäänud stiliseeritud, proportsioonile ei pandud rõhku, alistatutel ülitäpsed emotsioonid Uxmali linn 600 eKr-900 pKr (tempel ümardatud nurkadega, loss ja tempel ühel kõrgusel) Uxmali linn lossi sissepääs (nool)
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu. Kükloop – Ühesilmsed hiiglased. Sireen – Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Nümf – Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Najaad – kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. KAKSTEIST PEAJUMALAT Zeus - Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Pole kõikvõimas ega kõiketeadja. Armus pidevalt. Sümboliks kotkas ja tamm. Hera - Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon - Merede valitseja, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes. Hades - Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel
üle, kuni tema poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada. 1. Zeus (Jupiter). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma.Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele.Zeusist sai ülemvalitseja.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised kokku. Ometipolnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata."Iliases" veab teda Poseidon ninapidi ja seda teeb ka Hera. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise Hera eest varjata. Kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Ta nõudis peale ohvrite ka õigeid tegusid
· Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine (maaja elamu peamine "mööbliese"), kivist tööriistade valmistamine · Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad · orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena · Väga tähtsal kohal maajade elus oli usk · Kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana · Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv · taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus · Allilmu oli üheksa · Kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch · Usuti, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet · Toodi palju inimohvreid · Ohverdamiseks valitud inimese
Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema kindlat eluaega ei oska keegi öelda ja pole ka kindel kas ta on ikka nende kahe eepose autor kuna need eeposed olid väga levinud ja autoreid võis olla rohkem kui üks. Kuigi on Homeros tuntud kui Euroopa esimene ilukirjanik. 4. Olümposel elas kokku 12 jumalat ja kokku oli neid kuskil 25. 5. Zeus Jupiter Peajumal, äikesejumal, vihmajumal Poseidon Neptunus Merede valitseja Hades Pluto Jõukuse jumal, surnute valitseja; surma jumal, kuid mitte surm ise. Ares Mars Sõjajumal (Zeusi ja Hera poeg) Artemis Diana Metsloomade kaitsja, ta oli ka hea kütt. Ta on nooruse, puhtuse, süütuse, noorte naiste kaitsja Apollon Apollo Oli ilus, andekas muusik ja laskurite jumal, kellel pole
valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Homeros ütleb, et isegi tuuled ei häirinud Olümpose rahu, seal ei sadanud vihma ega lund; pilvitu taevas piiras teda kõikjalt ja valge päikesehelk sädeles ta seintel. 1 Zeus (Jupiter) Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud, saatus, on temast tugevam.Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja
jumalatele. Pallimängustaadion Chichen-Itzas Austati jaaguari ja madu. Need olid kaks peamist kultuselooma Mesoameerikas. Maiade usund pidas maailmas loojaks taevajumalat. Peajumalaks oli tema poeg vihmajumal, kellele alllusid taevakehade, ilmakaarte ja viljakusjumalad. Arhitektuur Maiade arhitektid kasutasid kohalike ehitusmaterjalide kõiki võimalusi, saavutades mõjukaid tulemusi. Lubjakivi lõigati korralikult plokkideks, mis täpselt kokku sobitati. Arhitektid ladusid selliseid plokke ka astmeliselt,
türkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi, mida kasutati keerukalt kaunistatud keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan(1325 1521), mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekide tähtsaim tempel Suur temple, asetses selle linna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine
Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast
10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. Ometi polnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu tamm. Tema oraakel elas Doonau tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid.
peal liikvel." Tahavaatepeeglisse ilmus paar sekundit hiljem hääletaja läbimärjaks kastetud kuju teepervel. Hetkeks tundis ta end hästi. Hetk või paar hiljem tundis ta end halvasti, et oli end hästi tundnud. Siis tundis ta end hästi, et oli tundnud end halvasti, et oli tundnud end hästi ja rahuldustundega sõitis ta edasi öhe. Ja kui ta edasi sõitis, lohisesid vihmapilved taevast pidi talle järele, sest kuigi ta sellest ise teadlik polnud, oli Rob McKenna vihmajumal. Tema teadis ainult seda, et tema tööpäevad olid jubedad ja ka puhkused olid järgemisi õudsed olnud. Pilved teadsid vaid seda, et nad armastasid teda ja tahtsid tema lähedal olla, et teda jumaldada ja kasta.
(Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevas kõigist. " Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõige teadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused
Riiki juhtis piiramatu võimuga kuningas. Asteekidel oli mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan, mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekidel olid tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Asteekide tähtsaim tempel oli Suur temple, mis asetses pealinna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Vihmased suvekuud olid pühendatud vihmajumalale ja kuivad suvekuud seevastu sõjajumalale, sest siis võeti ette sõjaretki, et võtta vange, kelle ohverdamisega said toitu jumalad. Ohverdamine oli võigas vaatepilt. Ohvritelt eemaldati süda, löödi pea maha ja keha heideti püramiidi trepist alla väljakule. Ka asteegid lähtusid rituualide kalendrist, sest iga 52 aasta tagant
ja õde Hestia (Vesta). Zeusil oli naine Ares (Mars), ning nende lapsed Apollo (Apollo), Aphrotite (Venus), Hermes (Mercurius). Artemis (Diana) ja Hera poeg, mõnikord mainitakse ka Hephaistos (Vulcanus) Zeusi pojana. 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku (nagu tänapäeval kivi, käärid, paber, kaev), missugune osa universumist kellelegi kuulub. Zeusist saigi niiviisi ülemvalitseja. Tema oli taevaisand, pilvede koguja ja vihmajumal. Samas käsutas just tema hirmuäratavaid piksenooli. Zeus oli võimas kui kõik teised taevalised kokku. Kuid ometi ei olnud Zeus kõiketeadja ja kõikvõimas. Talle hakkati vastu ja samas võis teda ka tüssata. Põhilised kes teda haneks tõmbasid oli Hera ja Poseidon. Arvatakse ka et salapärane jõud ja saatus olid temast tugevamad. Hera olla küsinud Zeusilt (tänu Homerosele) kas too üritab ka surmast pääseda kui saatus on tema hukule määranud.
Kõige suuremad ohverdajad Piltkiri Tempelpüramiidid, kanalisatsioon, planeeritud linnad, kasutasid sideainet Hispaanlased vallutasid 16 saj Maiad 300-800 pKr Kesk-Ameerika, Guatemala Kuningad Kihistumine: kuningad, preestrid, ametnikud, talupojad, orjad Tegevusalad: Koostasid kalendreid, pallimängud, põlluharimine, metalli valmistamine Ohverdamine, peajumal oli Vihmajumal Astronoomia, hieroglüüfkiri, head matemaatikud(tundis numbrit 0) Püramiidtemplid, observatooriumid, sideaine Hispaanlased vallutasid riigi Inkad Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik Peruu aladel Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad
maailma. Hallutsinogeensed taimed, paastumine, verelaskmine genitaalidest või muudest kehaosadest, autohüpnoos ja mitmesugune rütmiline tegevus aitas šamaanidel jõuda unelaadsesse seisundisse, kus nad said vahetult suhelda jumalate, vaimude ja esivanematega. (Foster 2002: 256-257) Usk. Väga tähtsal kohal maiade elus oli usk. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach (loe: tšak), kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maiad arvasid, et Chach’id hoiavad taevast maa peale langemast. Taevaid oli kolmteist. Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus. Maa all asus allilm, põrgu. Allilmu oli üheksa. Üheksandas, kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch (loe: aa putš). (Maajadest…) Tants
koguaeg Zeusi kõrval. Justitia kaitses õigust ja vihkas ülekohut 52. Fortuna- küllusejumalanna, helde ja lahke. tema käes oli küllusesarv. fortuuna silmad olid kinni seotud Zeus/Jupiter Titaar Kronose ja Peajumal, taeva-, Naistemees, Piksenoo Rhea poeg pikse-, ja abielurikkuja, l, vihmajumal äkiline Kotkas Hera/Juno Titaar Kronose ja Taevajumalanna,ab Karistas Zeusi Kuldne Rhea tütar , Zeusi ielu ja perekonna armukesi ja nende peaehe abikaasa ja õde kaitsja lapsi, armukade ja kaval
Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevasist kõigist . Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast... Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid
struktuuride tugevdamiseks ehitama pakse müüre. Samuti tugevdati pseudokaart, mille tulemusena ilmusid omaette seisvad linnaväravad. Väga peenelt töödeldud fassaadikivid asetati betooni peale ningmosaiikkividega loodi seina ülemises osas dekoratiivseid motiive, mis moodustasid kontrasti fassaadi alumise, kaunistamata osaga. Maia jumalusi kujutati mõnikord ka dekoratsioonidel. Suurelt olid levinud pika ninaga jumaluse maskid, mis arvati olevat vihmajumal Chakki, kuid praegu usutakse, et need kujutasid ühtlasi kõrgema lindjumaluse Vuqub Caquixi üht aspekti, keda hilise eelklassikalise ajajärgu kunstis väga sageli kujutatakse. Mosaiikidel leidub ka maiade maailma abstraktsemaid motiive: ristuvad ribad ja sõrestikud, spiraalid ja meandrid. Mõned arheoloogid arvavad, et geomeetriline mosaiik sai alguse väljaspool maia piirkonda Oaxaca mägismaal. Levinud on mitme kõrvutise ukse eraldamine sammastega, kuid kasutati ka ühe ukseavaga fassaadi
2.Zeus Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale:"Olen võimsam ma taevasist kõigist. Võisiis proovige , et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne tekett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ...Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida
asupaiga (pani paika ka ühe maailmapuud toetavatest koldekividest). Ta oli samanistlik jumal, ka seotud arstimisega, seotud ka kuningate ja kuningavõimuga. Kinich Ahau (päiksesilmne isand), keda kujutati Itzamna noorema variandina. Taloli sageli kujutistel lõuahabe ja maokujulised vuntsid. Allilmas võtab ta jaaguari kuju ning jaaguarina oli ta sõjajumal ning seostus tugevalt maia valitsejaga. Oli kuningavõimuga kõige tihedamalt seotud jumal. Chak vihmajumal. Klassikalisel perioodil kujutati teda sageli poolenisti maona. Ta oli ka viljakusjumal, elas koobastes niiskuses (koopad on kohad, kus sünnivad vihmapilved), ta avas maapinna maisijumala sünniks. Teda austatakse Yucatanil rahvausundis siia maani (tema auks peetakse pidusööke). Kuujumalannal oli kaks aspekti nn jumalanna I, kes oli noor ja ilus (kuusirp) ja jumalanna O, kes oli vana ja hirmus. Selles aspektis oli ta seotud vikerkaarega ning kandis nime Ix Chela. Vikerkaar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
