Okeanose ja Tethyse 3000 (5000?) tütart, ning sama palju oli neil veel vendi. Styks oli okeaniid, kes voolas allilmas jõena, ta voolas aeglaselt ning tema jaheda vee kohal hõljusid vaimud. Ka oli see Styks, kus neriid Thetis oma surelikku poega Achilleust ujutas, et poissi haavamatuks muuta. Samas okeaniid Metis oli Zeusi esimene naine, kelle Zeus alla neelas kui Metis rase oli. Ometi ei takistanud see pisiasi Athenal (Metise ja Zeusi tütre) ,,sündida" Zeusi peast. Najaadid Puhta vee nümfid. Najaadid olid jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga
Nereust hüüti meretaadiks.Neruse naine oli Doris, Okeanose tütar.Neil oli viiskümmend nägusat tütart, merenümfi, keda kutsuti nereiidideks.Poseidoni naine Amphitrite kuulus ka nereiidide hulka. Triton oli Mere pasunapuhuja.Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Triton oli Poseidoni ja Amphitrite poeg. Proteus oli mõnede allikate järgi Poseidoni poeg, teiste järgi Poseidoni kaaslane. Proteus oli võimeline oma välimust muutma ja tulevikku ette kuulutama. Najaadid olid samuti veenümfid.Nad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Leukothea ja tema poeg Palaimon olid kunagi surelikud, neist said aga merejumalad. Allmaailm Surnute riiki valitses Hades oma kuninganna Persephonega. Tartaros ja Erebos on mõnede müütide järgi allilma osad:Tartos sügavam osa, Maa poegade vangla; Erebos on paik, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist.
Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5
sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse „tüliõun“ mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. 5. Prokrustese säng*- inimesi ühetaoliseks tegema 6. Sesyphose töö*- ränk ja mõttetu töö 7. Penelope truudus*- 8. Lethe jõgi*- 9. Pandora laegas*- 10. Trooja hobune*- kingitus vaenlaselt/toob halba õnne/kahjulik kingitus 11. kentaurid- 12. nümfid- 13. najaadid- 14. kükloobid- 15. gorgod- 16. amatsoonid- 17. Paan- 18. Agamemnon- 19. Menelaos- 20. Iphigeneia- 21. Bakhos- 22. Kerberos- 23. Laerthes- 24. Kassiopeia- 25. Kassandra
ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Tänapäeval öeldakse ,,tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli valmistab. 5. Prokrustese säng*- inimesi ühetaoliseks tegema 6. Sesyphose töö*- ränk ja mõttetu töö 7. Penelope truudus*- 8. Lethe jõgi*- 9. Pandora laegas*- 10. Trooja hobune*- kingitus vaenlaselt/toob halba õnne/kahjulik kingitus 11. kentaurid- 12. nümfid- 13. najaadid- 14. kükloobid- 15. gorgod- 16. amatsoonid- 17. Paan- 18. Agamemnon- 19. Menelaos- 20. Iphigeneia- 21. Bakhos- 22. Kerberos- 23. Laerthes- 24. Kassiopeia- 25. Kassandra
Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Allmaailm Surnute riiki valitses üks kaheteistkümnest suurest olümplasest, Hades. Tartaos ja Erebos on mõnede müütide järgi allilma osad. Tartaos on sügavam osa, Maa poegade vangla. Erebos on paik, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist. Homeruse järgi on allilm hämar, varjuline paik, varjude riik. Seal on vana paadimees
katki. Tema sümbol oli käärid. Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. Muusad - kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Najaadid - jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud
antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus (rituaalsed tantsud härgade ees), maokultus (preestrinnakujukesed madudega) päikese- ja kuukultus o Arhailine ajastu - piirkondlikud jahiloomadega seotud kultused, usk loodusvaimudesse (najaadid, drüaadid jt), agraarne viljakuskultus, esivanematekultus meeste salajased kultusliidud ja kultusmängud (Olümpia, Nemea, Isthmose, Püütia mängud), naiste kultusliidud (Demeteri, Kore müsteeriumid), perekondlik kodukoldejumaluse kultus, kangelaste- pooljumalate kultus (Herakles), müüt kulturiheerosest (Prometheus) o Klassikaline ajastu - üldkreeka panteoni tekkimine sulandunud: Egeuse
Kuid ta oli tõotuse andnud ning isa jutt ei veennud poega ümber. Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Phaeton soovis vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Z karistas piksenoolega Phaetonit ning P kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks. "DAIDALOS" Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga
Äkki hakkas kaarik visklema. Hobused olid aru saanud, et vankris oli vale juht. Nii tormasid nad ülepeakaela, põrgates vastu tähtkujusid ja süüdates kõrgemad mäed ja Olümpose. Gaiagi ei suutnud kuumust taluda. Ta karjumine äratas jumalate tähelepanu ja Zeus karistas Phaetoni, tappes ta oma välgunoolega. Kaarik laskus merre,aga Phaeton kukkus kaarikust välja, maandudes salpärasesse Eridanose jõkke, mis kustutas leegid ja jahutas surnukeha. Najaadid matsid surnukeha maha. Pilet 14 - Kangelased enne Trooja sõda, Theseus Pilet 15 - Herakles Nemea lõvi kägistas ära, kandis nahka turvisena Hydra tappis ära, kõrvetades päid ja viimase kivide alla mattes Püüdis aasta aega Artemise kuldsete sarvedega hirve Püüdis kinni metssea, ajas taga ja siis ajas lumme Puhastas Augeiase tallid kahe jõe abil ära Lasi maha Stymphalose linnud Tõi ära Minosele kingitud sõnni Tappis Diomedese ja tõi ära tema inimsööja märad
Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama, neid hirmutasid ka Skorpion ning Vähk ja teised taevased tähtkujud. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad kõik põlesid. Phaeton soovis vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Z karistas piksenoolega Phaetonit ning P kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, Päikese (Heliose) tütred, tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks. 14.pilet THESEUS Theseus oli ateenlaste suur kangelane, tema isa oli Ateena kuningas Aigeus. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning, et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima
Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama, neid hirmutasid ka Skorpion ning Vähk ja teised taevased tähtkujud. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad – kõik põlesid. Phaeton soovis vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Z karistas piksenoolega Phaetonit ning P kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, Päikese (Heliose) tütred, tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks. 14.pilet THESEUS Theseus oli ateenlaste suur kangelane, tema isa oli Ateena kuningas Aigeus. Aigeus läks enne lapse sündi Ateenasse, kuid jättis ühte koopasse mõõga ning paar jalatseid, et poiss saaks sealt need kätte ning, et isa ta ära tunneks. Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima
tema alla vaadata. Lisaks on tee ääres veel ohtlikud tähtkujud. Phaeton sellest ei hoolinud ning otsustas ikkagi kaarikut juhtida. Vaid viivuks sai ta seda au nautida, kui hobused said aru et neid juhib vale käsi. Phaeton ei suutnud ohje kinni hoida ja nad põrkasid vastu Skorpioni ning Vähki. Kaarik süütas kogu maailma, mäed, metsad- kõik põlesid. Jupiter tappis piksenoolega Phaetoni, kes kukkus Eridanose jõkke. Najaadid matsid ta maha ning Phaetoni õdedest heliaatidest said paplipuud 7. Rooma eleegia – Augustuse võimuga kaasnes tugev keskvõim ning sõna- ja mõttevabadus vähenes. Keskenduti armastusele – elu sisule. Tähtis oli autori minakesksus. Luuletaja oli noor, kirjeldas enda suuri ja sügavaid tundeid, igatsust, rivaalitsemist, armastatu soosingu saavutamist, kannatust truudusetuse pärast ja kohtumisrõõme – armastus on raske ja kurb. Tihti räägitakse fiktiivsest armastusest.
peegelpildisse, kui ta seda selges mägiallikas nägi. Enesearmastuses aga ei leia keegi täitumust: niipea kui Narkissos oma peegelpildile lähenes, muutus see ähmaseks; läks ta aga kaugemale, kadus pilt sootuks. Ometi ei saanud ta oma peegelpildist lahti ja muudkui püüdis asjata seda emmata. Päevast päeva lamas ta allika juures ega võtnud teragi suhu, kuni eluvaim temast lahkus. Kuigi Narkissos oli nii paljudel südame murdnud, leinasid teda õed allikate nümfid najaadid ja puude nümfid drüaadid. Ka jumalad ei tahtnud, et ta unustuse hõlma langeks, ning muutsid ta ilusaks lilleks, mis kannab tänini tema nime nartsiss. Juba antiikkunstis oli Narkissose lootusetu enesearmastus sagedaseks motiiviks, sest antiikajal armastati ilusate noorukite pilte ja milline nooruk võis veel ilusam olla kui see, kes oma peegelpilti kõigile teistele eelistas? Ent Narkissose surematuses on
annaabi.ee 
