Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TROOJA SÕDA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS
Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest.
Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna,
mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale ' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera , Aphrodite , Pallas Athena . Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks
valiti Trooja prints Paris , sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima . Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda.
17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE
TROOJA SÕDA
Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis.
Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu
Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus . O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu , kuid saadik pani O poja adra ette siis,
kui o põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema.
Achilleust hoidis kinni ema, sest ta teadis, et A saab seal surma. Ema saatis A Lykomedese õukonda, kus A kandis naiseriideid. Saadikud said A kätte niiviisi, et
saabudes Lykomedese juurde ning pakkudes naistele ehteid ja ka sõjariistu, Achilleus võttis loomulikult relvad, ja see reetis ta.
1000 laeva asusid Trooja poole teele, kuid olukord merel oli raske, sest Põhjatuul ei lakanud puhumast, sest kreeklased olla tapnud Artemise lemmikuluki,
jänese ning jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Isa nõustus ning saatis koju naisele kirja, et tema tütre ja Achilleuse pulmad on tulekul.
Tütre ‘pulma’ jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma.
Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub . Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi.
Trooja sõjaväe juht oli Hektor . 9 aastat peeti Trooja sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt trooja poolele. Tüli puhkes,
kuna kreeklased olid vangistanud trooja preestri tütre, kuid Agamemnon ei nõustunud isa palvatega tütar tagastada ja Apollon lasi nooli kreeklaste sekka ja paljud mehed
surid.
(katk) Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Achilleus teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid
vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agamemnon tuli samuti alla anda. Kui Agam nõudis Ach teist autasu, neid Briseist. Ach tõotas, et Agamemnon
peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite,
Ares , Artemis , Apollon troojalaste poolel, Hera, Athena, Poseidon kreeklaste poolel. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid tahtis olla erapooletu, sest Hera
oleks ta peale siis pahane. Lõpuks Z nõustus tr aitama . Ta saatis Agam unenäo, mis rünnakupuhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning
ta magas oma telgis. Lahingu käigus jäid vastamisi Paris ja Menelaos. Menelaosel õnnestus Paris jalust rabada, kuid Aphrodite päästis Parise ja kandis Troojasse.
Kuigi tr vihkasid Parist, ei aidanud keegi raevus Menelaosel Parist otsida. Agamemnon teatas, et tr on kaotanud ning peavad Helena välja andma. See oli õiglane,
ja tr oleks nii teinudki, aga Athena segas Hera õhutusel vahele. Hera tahtsi, et sõda lõpeks siis, kui Tr oleks varemeis. Athena mõjutas troojalast ning too lasi
Menelaose pihta noole, kes sai kergelt haavata . Muidugi puhkes lahing taas. Kr vapramaid võitlejad peale Ach, keda lahingus polnud, olid Aias ja Diomedes . Aenase,
Aphrodite poeg, oleks peaaegu kr käe läbi surnud, aga Aphro proovis teda päästa, saades ise samas haavata ning põgenes Olümposele. Apollon päästis Aenase, kus Artemis
ta terveks ravis .
Ares kaitses Hektorit ning kui Diomedes jumalat nägi, käskid kr taganeda, mille peale Hera vihastas ning käskis Zeusil Ares peatada. Hera juhtis Diomedese rünnakule
ning Ares sai kõhtu haavata ning põgenes. Arese kadudes, taganesid troojalased. Hektor pidi minema oma ema juurde, kes pidi ohverdama oma kõige ilusama rüü Athenale
ning paluma halastust . Kuid Athena ei võtnud palvet kuulda. Enne lahingusse tormamist külastas Hektor oma naist Andormachet ja poega Astyanaxit ning nendega hüvasti
jättes palus jumalatelt tema pojale armu .
Uuesti lahingus, tuli Z meelde Thetisele antud lubadus ning läks maa peale troojalasi abistama. Kr läks raskeks, nende esivõitleja oli kaugel telgis ning tusatses
ülekohtu pärast. Hektor oli ülivõimas ning kreeklased olid peaaegu laevadeni löödud. Agamemnon lubas Brisise Achilleusele tagasi saata, kuid Ach teatas, et teda ei saa
ära osta ning soovitas kõikidel koju sõita. Järgmisel päeval asus Hera taas kr pool tööle, ta ahvatles Z tr unustama ning kr saatis lahingus edu. Hektor oli peaaegu
surnud kui Z tr häda nägi. Hera väitis, et süüdi on Poseidon, kuna too oli kr Z käsule vaatama abistanud, kuigi Hera käsul. Jällegi oli õnn tr poolel, sest Apollon
võitles koos Hektoriga, keda ta oli turgutanud. Patroklosel, Ach sõbral, tuli kr häda nähes plaan panna selga Ach kuulsad rakmed ning Ach asemel lahingusse minna.
Nii saigi ja tr, arvates, et Ach on lahingus lõid vankuma. Patroklos sattus Hektoriga vastamisi ning Hektor tappis Patroklose. Siis võttis H Ach rakmed ja rüü ning
pani need selga. Ach ootas Patroklose naasmist kuid teda ei tulnud. Surmast kuuldes oli Ach sügavas leinas ning soovis minna lahingusse, et tappa Hektor. Ema tõi
talle Hephaistose sepistatud uued rakmed ning Ach läks sõtta. Odysseus, Diomedes, Agamemnon, paljud teised olid viga saanud. Kogunud kr väeriismed kokku viis Ach nad
rünnakule. See oli viimane lahing, kus Hektor suri. Ach tuli koos Athenaga, Hektor oli üksi, sest Aphrodite kartis Athenat. Athena pettis Hektorit nii, et muutis end
Aphro sarnaseks ja siis tappis Ach Hektori. Kuigi H enne surma palus, et Ach ta keha koju saadaks, vedas Ach laipa ümber Trooja. Olümposel ei meeldinud laiba mõnitamine
kellelegi peale Hera, Athena, Poseidoni.
Priamos , Hektori isa läks Ach paluma, nii et Ach pehmenes ning andis koletu laiba tagasi. Ach lubas nii kaua sõda tagasi hoida kuniks Hektor on maetud. Kangelast
leinati Troojas kaua, 9. päeval põletati Hektori keha ning tuhk maeti sügavasse hauakoopasse.
18.pilet
TROOJA LANGEMINE
Kuigi Hektor oli surnud, oli kr ikka raskes olukorras. Ach tappis Paris, kes laskis noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse
kastnud, jäi jalakand kuivaks , sest ema hoidis sealt last kinni).
Ach rakmed sai endale Odysseus, teine kandidaat oli Aias. Loomulikult oli Aias solvunud. Athena nuhtles Aiast hullumeelsusega ning kui Aias öösel Agamemnonit ja
Menelaost tapma läks, pidas ta loomakarja sõjaväeks ning tappis loomad ära. Suurt oinast pidas ta Odysseuseks, vedas tolle oma telki ning peksis teda. Siis möödus
hullusehoog ning nähes, mida teinud oli, tappis enese. Parise tappis aga Oinone , nümf kellega ta enne TR sõda koos elas. Paris oli haavata saanud, kuid nümf ei
aidanud teda. Pärast Parise surma tappis nümf ka enda.
Odysseus mõtles välja kavala plaani: ehitati suur, seest tühi puuhobune , kuhu sisse peitsid end Kr sõjamehed. Näiliselt sõitsid kr laevad minema, kuid jäid saarte
varju pidama . Kr laagriplatsile jäi ainult Sinon, kes rääkis tr valelugu: kr olla tahtnud teda, Sinonit, ohverdada Athenale, kuid Sinon oli põgenenud. Tr jäid meest
uskuma. Suur puuhobune, mis Tr väravas seisis , oli olnud kingitus Athenale, ning mille hävitades toovad tr omale Athena viha. Linna müüride vahel tooks hobune tr
aga
õnne. Priamose tütar Kassandra ning preester Laokoon ei usaldanud seda juttu ning arvasid, et hobune tuleb hävitada. Kassandra ennustas Tr hukku. Laokooni tapsid
Poseidoni saadetud 2 suurt madu , kes tolle surnuks pigistasid. Nii polnud kahtlustki, et Laokoon valetas ning hobune viidi Troojasse. Südaööl ronisid kr hobusest
välja ning hakkasid linna hävitama. Segaduses tr ei jaganud asja ning nii Tr häviski. Aphrodite oli ainuke jumal kes tr aitas. Ta aitas Aenase, oma lapse, põgenema
ning samuti ka Ilusa Helena, sõja põhjustaja, kelle ta viis Menelaosele, Helena mehele tagasi.
Hommikuks oli Troojast järel vaid rusuhunnik, kõik olid surnud, peale mõnede naiste, kes viidi Kreekasse orjadeks . Seal oli ka Hektori naine, Tr kuninganna Hekabe jt.
Enne laevadele minekut tapeti Hektori väike poeg, visates lapse kaljult alla.
TROOJA SÕDA #1 TROOJA SÕDA #2 TROOJA SÕDA #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katariine Odelos Õppematerjali autor
Raamatu ,,TROOJA SÕDA\'\' lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla

Kirjandus
-Antiikmütoloogia- sisukokkuvõte
26
doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

ajada). Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100-käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis). Zeus lõi aga tolle oma välgunoolte ja kõuega maha ning mattis Etna alla

Antiikmütoloogia
Trooja sõda
4
doc

Trooja sõda

TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar.

Ajalugu
Ilias
3
doc

Ilias

ILIAS Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp

Kirjandus
Vana-Kreeka Antiikkirjandus
24
docx

Vana-Kreeka Antiikkirjandus

· Müüdid olid mõeldud maailma seletamiseks · Müütide tegelasteks on jumalad kui ka heerosed(jumal + tavainimene = heeros(surelik kangelane)) · Kreeklased inimese universumi keskpunkti ja hakkavad inimest uurima · Vanakreeklaste maailmapilt oli humaanne(inimlik) · Mütoloogia = müütide kogum · Mütoloogiast sai kreeklaste kirjanduse peamine allikas · Näiteks nii ,,Iliase" kui ka ,,Odüsseia" süzee pärines trooja sõdadest Maailma loomine · kõigepealt oli Kaos ­ tohutu sügavik, pimedus · Kaosel sündis laps Öö(Nyx) ja Erebos(sügavik) · Erebosel ja Öö'l sündis Armastus · Armastus sünnitas endale seltsiliseks Valguse ja Päeva · Siis sündis Maa (Gaia) · Maa sünnitas Taeva(Uranos) · Maa ja Taeva lapsed olid Monstrumid(koledad) · Monstrumeid oli 3: neil oli 100 kätt ja 50 pead

Kirjandus
Homeros
4
doc

Homeros

ILIAS Sissejuhatus "Ilias" on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel e.Kr. "Ilias" on vanakreeka eepiline poeem, mille autoriks peetakse Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis

Kirjandus
Homeros-Ilias
2
doc

Homeros "Ilias"

Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul. Jumalad arutlevad Olümpose mäel, kas jätkata Trooja sõda või see lõpetada. Pandaros

Kirjandus
kirjandus 2020 talv
18
docx

kirjandus 2020 talv

Lõpuks sai Zeus teada, et too naine on merenümf Tethis, ning ohu vältimiseks pandi Thetis naiseks kreeka kangelasele Peleusele. Nende pulma jäeti kutsumata tülijumalanna Eris, kuid too viskas pulmaliste sekka kuldse õuna kirjaga “kõige kaunimale”, ning loomulikult läksid naised omavahel tülli. Riidu läksid kolm tähtsaimat: Zeusi abikaasa Hera, sõjakas linnade kaitsja ja tarkusejumalanna Athena ning ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite. Kohtunikuks määrati Paris Alexandros, Trooja kuninga Priamose poeg, kes eelistas Aphrodite lubadust (maailma ilusaim naine). Kauneim naine Helena oli kahjuks juba võetud Sparta kuninga poolt, kuid viimase äraoleku ajal läks Paris talle külla ning Aphrodite abiga röövis Helena. See põhjustas kreeklaste sõja Trooja vastu, mille ülemjuhatajaks oli Sparta kuninga vend, Agamemnon. Kümnendal piiramisaastal mõtlesid Kreeklased välja viisi Trooja vallutamiseks - Trooja hobuse. Troojalased läksidki

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun