Kordamine Vara-keskaeg 11.kl 1. Milliseid aastaid loetakse tinglikult keskaja aluseks ja lõpuks? 476 (Romulus Augustus tõugati võimult) 1453 (Konstantinoopoli vallutamine) 2. Dateeri vara-keskaeg (sajandid) V-XV 3. Frangi riik. Mil moel aitas ristiusu vastuvõtmine kaasa frankide kujunemisele Euroopa suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Seda kasutasid ära välisvaenlased (nt islamlased, kes vallutasid nii Põhja-Aafrika, Hispaania kui ka mitu Vahemere...
Karolingide impeeriumi lagunemine Karl suri 814 Ludwig Vaga suure vaevaga valitseb hiigelriiki Sõda tema poegade vahel 843 Verduni leping: Lääne Frangi riik Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid
jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Lääne rooma riik oli sisetülidest lõhestatud ja ei suutnud ennast pealetungivate barbarite eest kaitsta.476 aastal(5 saj) kukkutati viimane rooma keiser . See tähistab lääne rooma riigi lakkamist ja seda aastat loetakse ka keskaja alguseks. Frangi riigi tekke 5 saj.Tänapäeva prantsusmaale tungisid frangihõimud nende eesotsas oli kuningas O..... tema juhtimise moodustati Galias frangiriik 5saj lõpul võttis vastu ristiusu ning selle tulemusel oli paavst nõus teda toetama võistluses teiste mitte ristitud germaanlaste vastu. 6-7sajandil frangi riigi võimsus nõrgenes põhjuseks oli vana tava ,et kuninga surma järel riik jagatakse poegade vahel.See tõi kaasa kodussõjad.niisuguse riigi kindlustamise perioodilkerkisid esile majortoomused.Need olid kuninga lähemad abilised ,kes pidid kuningale nõu andma majandus küsimuste alal ,kuid järk järgult
sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne Seisustesse sünnitakse Rüütli aukoodeks: heldekäelisus, aus, vapper, usklik, viisakas, tähelepanelik, ustav, hea suhtleja --olid vabad mehed. *Viikingid Riigid, mille loomisel lõid kaasa viikingid: Island, Norra, Taani, Rootsi, Venemaa, Prantusmaa Miks viikingid reisisid? Toidu puudus, tülid ja konfliktid
opositsiooniga. Tänutäheks abi eest kroonis paavst aastal 800 Karl Suure Roomas keisriks. Karl Suur ründas samal aastal Bütsantsi. Kokkupõrked süvendasid ida ja läänelõhet veelgi. Karolingide impeerium Riigis elas umbes 15-18 miljonit inimest. Riiki hoidsid koos relvad. Riigil puudus pealinn. Karl Suure õukond oli koguaeg teel ja keiser peatus kord ühe kord teise vasalli juures. Tugeva keskvõimu seadusandluse, raharingluse ja maksusüsteemini frangiriik ei jõudnudki. Karolingide panus kultuuriarengusse Karl Suure ajal toimunud kultuuriarengut nimetatakse karolingide renessanssiks. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi. Karolingide pärand Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a. sõlmiti Verdun kokkulepe, millega riik jagati lõplikult kolmeks: Ida-
Greki k6ige kuulsain fresco on Noah. Skulptuur Ei olnud eriti arenenud v2ljaarvatud yksikud pisikeded puunikerdused Vladimiris.Omap2raseks ja iseseisvaks j2i Vene kunst kuni 18 saj alguseni.Mil tsaar Peeter esimene raidus tee Euroopasse. Merovingide ja karolingide kunst Merovingid 4>6 saj toimus Euroopas h6imude liikumine,mida tuntakse suure rahvaster2nde all.Rooma riigi territooriumil tekkis ja lagunes hulk riike,neist k6ige v6imsam ja pysivam oli frangiriik,kes hakkasid arenema feodaalsuhted.Kunstiperiood on oma nime saanud frangiriigi valitsejate dynastia j2rgi. L22ne Rooma riigi langusega h2vis k6rgelt arenenud antiikkultuur.Barbaritel oli oma usund,k2sit66 oskus.K6rgel tasemel oli metallic t66tlemine.Levinud olid looma motiivid,kusjuures erinevad kehaosad omandasid iseseisvat ornamentaalse kaunistuse v22rtust.Levinud oli p6im ehk paelornament.V2ga osavalt yhendati metal(eriti kuld ja h6be)v2rvilise sulamiga v6i kividega.Kasutati ka glasuuri
valitseja. 801. Aastal vallutas Barcelona, rajati hispaania mark, valitses markkrahv. Weseri lahing (782) lõppes saksi vangide hukkamisega. 788 liigendas Baieri hertsogkonna, 796 laiendas frankide valdused Balkanile. Piirid ulatusid edelas Barcelonani, idas Elbeni ning tp Viinini, lõunas poolde Itaaliasse. Leo III kroonis 800.a rooma keisriks. 812. Aastal sõlmisid KS ja bütsantsi basileus Michael I rahulepingu, basileus tunnistas Karli keisrina. Frangiriik ei olnud tugev, igaüks vaatas ise kuidas hakkama sai. Käsitöö ja põlluharimine olid liigendatud. Raha etendas poliitilist rolli. Kultuuriline edasiminek suur. Seadsid eeskujuks antiikaja. Järgmisena võimul poeg Ludwig I Vaga, kaotas impeeriumi 817 oma poegade vahel. 843. Tulid pojad Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis jagas riigi kolmeks.Ida-F riik 10.s tuli võimule Ottoniidide dünastia. Lääne-F riigis võtsid võimu 967.a Kapetingid, alustasid
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
· 1453 langes Konstantinoopo Türklaste kätte ja riik lakkas eksisteerimast. · Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid 1. hoidis ja säilitas antiikkultuuri 2. töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad) slaavi tähestik 3. arenesid erinevad teadused FRANGI RIIK MEOVINGIDE AJAL Esimene püsivam riik, mis Lääne-Rooma territooriumil tekkis oli Frangiriik Gallia territooriumil. Territooriumi ajalugu jaotatakse järgmiselt: 1. Keltide ajastu kestis 1 a tuh keskpaigani e.Kr 2. Keldid Rooma võimu all kuni 476 3. Germaanlaste võimu all 4. Frangi kuningriigi ajajärk e. Merovingide dünastia kuni 8 saj alguseni 5. Frangi Keisririigi ajastu e. Karolingide ajastu 800-10 saj II pool Merovingide dünastia e. Frangi Kuningriik 486-dat a loetakse Frangi Kuningriigi tekkimiseks, kui Frangi väepealik Chlodovec 481-511 kuulutas end kuningaks
Majandus süsteem oli mahajäänud, kuid neine kultuuriline panus oli märkimisväärne. (nim karolingide renesanss). 1. antiik ajadega samaväärsete teadmiste saavutamine. 2. soositi kunstnike , filosoofide ja luuletajaid 3. rajati ilmalikke õppe asutusi 4. kloostrid hakkasid täitma ka kultuuri keskuste rolle. 814 päris võimu ludvig 1. vaga Kes jagas juba 817 a riigi oma poegade vahel ära. 843a sõlmiti verduni leping millegi frangi riik lõplikult jagati kolmeks. 1-ida frangiriik saksamaa 2 lääne frangi riik prants 3 lõuna frangi riik italy. Feodaal suhted Feodalismi tekke põhjusteks olid 1. frangi riik vajas tugevat sõjaväge, et sõjamehed jõuaksid osta raske ratsaväe varustust anti neile maa koos talupoegadega ,kes tegid tööd ja maskid makse neile. Sõjameestest kujunes rüütlite kiht (Feodaalid). 2. vajati kindlat võimu süsteemi kus alluvus suhted oleksid paigas. Vasall alam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
