Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamend...
Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6.
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand · Töö on väärtus omaette Konservatiivne partei
Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne.
Charles Montesquieu(1689-1755)-Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu teda peetakse liberatismi üheks isaks. Jean-Jacques Rosseau(1712-1778)-Võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Denis Diderot(1713-1784)-Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandija. See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt, andes hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus
Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu.[13] Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga-aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida. Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond
Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu. Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga- aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida. Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli
meelsusele oli patt Independenid- juhtiv poliitiline suund, toetajaskond olid ohvitserid. ,,Ettepanekute peatükid"- konstitutsiooniprojekt, mis käsitles ka tuleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. *kellel pole varandust pole riigis ka huvisid. Majandus: *monopolide kaotamine *südametunnistuse vabadus *parlamendi laiali saatmine *uus kord valimiste läbi viimises Levellerid rajaja John Lilburne -> võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus);"Rahva kokkulepe"-> demokraatliku konstitutsiooni projekt e.üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus. Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine
lühikest soengut, mille järgi neid hakati hüüdma ümarpeadeks. 1.2 Ühiskondlik poliitilised teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendus Põhilise toetajaskonna moodustasid ohvitserid, kes soovisid poliitikas osaleda. 1647a. avaldati armee nimed konstitutsiooni projekt: · Juhtiv osa riigi valitsemisel pidi kuuluma parlamendile · Kaotada monopolid · Sooviti südametunnistuse vabadust Levellerid Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja ,,Rahva kokkulepe". · Üldine valimisõigus · Ühekojaline parlament · Vabariik · Kõikide inimeste võrdsus seaduste ees · Vandemeeste kohtuloomine 1.3 Valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant
ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust. Lähituleviku tähtsaimaks poliitiliseks eesmärgiks peeti olemasoleva parlamendi laialisaatmist. Levellerite liikumine Teise uue ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise rev. Ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli Lilburne. Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu.Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. Viimaste hulka arvasid Lilburne ja ta pooldajad usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ning trükivabaduse. Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. Nende liikumine muutus massiliseks, kui sellega ühinesid sõdurid. Levellerite progr. Formuleeriti dokumendis, mis kandis pealkirja ,,Rahva kokkulepe." Sisulit oli see dem.
Puritanism-kalvinismi erikuju.Puritaanid olid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Ümarpead- puritaanid hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses,moes meestesoeng.Nendeks kutsuti ka kodusõjas parlamendi poolel võitlevaid.Kavalerid-ümarpeade vastasleer.Presbüterlased- koguduse vanemad.Independendid-arvasid et kogudused peavad olema sõltumatud.Levellerid-uue ideoloogilise ja poliitilise suuna liikumine.Tõelised levellerid- 1647.a kujunenud vasakpoolne suund.Digerid-nad asusid omavoliliselt jäätmaid kaevama,äärmuslik liikumine.
demokraatlik vabariik; ,,rahva kokkulepe"-demokraatliku konstitutsiooni projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21. eluaastast). parlament ühekojaline, kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide kaotamine; tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine; rüütliläänide kaotamine-tekkis eraomand; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund tõelised levellerid kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon(filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja). Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole, kunn valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja
Nõuti odavat anglikaani kirikut. 2 alavoolu: presbüterlased, kes uskusid, et piiskopi asemel peaks kogudust juhtima koguduse vanem, ning independendid, kes arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu. Puritaanid muutusid poliitilisteks parteideks Inglise revolutsiooni ajal. Rahvamasside hulka liikudes tekkis puritanismis palju erinevaid sekte. Ptk 3: Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendid (ohvitserid) Levellerid Digerid Põhimõtted - Juhtiv osa võimust - seisuste eeliste - kõik sünnivad parlamendile kaotamine, võrdsena - maksumaksjatele isikuvabadus - maa- ühine, valimiõigus - valimisõigus võrdne õigus - monopolide kõigile - rahumeelne
o milles nähti ette üldist valimisõigust kõikidele meestel al 21 eluaastast ja valimisringkondade moodustamist elanike arvust lähtuvalt o parlament ühekojaline o kuningavõim tuli asendada vabariigiga o rõhutas inimeste võrdsust seaduse ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust · majanduses nõudsid monopolide kaotamist · nõudsid kehvikute maksukoorma kergendamist Tõelised levellerid ja digerid · intensiivistunud olid tarastamised kogukondliku maa kasutuse lõpetamine · rüütlilääne kaotamine tõi kaasa suuri probleeme feodaalne maaomand asendati maa eraomandusega · talupojad rentnikud ja põllutöölised · Liburne nõudis kogukonnamaade tagasiandmist · 1647 kujunes vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine o Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest
meestele. · Parlament koosnegu vaid alamkojast. · Kaotada kuningavõim, kuid kehtestada demokraatlik vabariik. · Majanduses nõuti monopolide kaotamist ja abi vaestele. · Liikumise kõrgpunkt Sõdurite ülestõus 1649. Cromwell surus talle ustavate vägedega selle veriselt maha. · Tähendas demokraatliku mahasurumist ning suunda diktatuurile. c) Tõelised Levellerid: · Vaesed talupojad olid rahulolematud mõisnike tunnistamisega maaomanikeks ja pooldasid maa kuulumist kõigile, kes seda harivad. · Ühe grupi nendest moodustasid digerid, kes hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid. · Cromwelli sõjavägi ajas ka nende salgad laiali. Valgustusajastu 1. Valgustuse olemus a) Valgustus oli 18. saj. tähtsaim vaimne liikumine.
reformide elluviimisel ning kodanike osalus kasvab koos ühiskonna arenguga. Erakonnad - poliitilised ühendused, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob lähedane arusaam poliitika laiemast eesmärkidest, lihtsalt huvirühmast eristab neid võime erinevaid üksikhuve laiemaks tervikuks sulatada ja selgelt väljendatud soov võimu teostada. Tekkisid koos poliitikaga nt Inglise revolutsioonis 1640-1660 konkureerisid juba eri rühmitused, nadu independentid ja levellerid. Oluline tõuge erakondade arengusse oli 18.saj lõpul Ameerika ja Prantsuse revolutsioonidel. Sealt edasi saab jagada erakondade arengu 5 põhijärguks: Eel- ehk protoerakonnad Kaadierakonnad Patronaažierakonnad - erakond, kes jagab oma toetajatele ka mittepoliitilisi haldusametid ministeeriumi spetsialistidest rongisaatjateni - > korruptsioon natuke Massierakonnad Pühendunud erakonnad - diktaatorlikud või karismaatilised nt
levellerite liikumine, mille rajajaks oli John Lilburne. John Lilburne levellerite juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas ka levellerite programmdokumendi ,,Rahva kokkulepe": ° Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu, ent arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. ° Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakatigi Lilburne toetajaid nimetama levelleriteks. ° Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. ° Isikuvabaduste hulka pidi nende arvates kuuluma usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus. ° Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. ° Levellerite liikumine muutus massiliseks. ° Nendega ühinesid sõdurid, kes olid talupojad, käsitöö- ja kaupmehesellid ja õpipoisid.
Kuni I MS:“Liberaalse monarhia” idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed John Locke (1632-1704): Alternatiiv I: rahvavalitsus Türannia vältimiseks: “piirajad ja tasakaalustajad” (checks and balances). Varauusajal marginaalne suund. Levis 17. saj. 3 eri tüüpi võimu: Levellerid Inglise kodusõja ajal (1640-ndad). Sõjaväe radikaalsem osa: Seadusandlik (kõrgeim) alamate nõusolek (consent) on fundamentaalne Täidesaatev universaalne valimisõigus (s.t. kõik mehed) kui inglase “sünniõigus”. Föderaalvõim (välisasjad) Mõistuslikud olendid peavad osalema endid puudutavate seaduste tegemises Montesquieu’ valitsusvormid
piiblit emakeeles, kõrgemast seisusest puritaanid olid õppinud Calvini teoseid ning puritaanidest poliitikud pidasid end jumaliku kutsumusega poliitikuteks ja Jumala väljavalituteks. Puritaanide kogudused olid muutunud sisuliselt poliitilisteks organisatsioonideks. Cromwell kuulus independentide hulka, kes ei pooldanud riigikirikut, puritaanide esialgsed liitlased - presbüterlased aga pooldasid rahvuskirikut, lisaks neile olid liitlasteks ka radikaalsed levellerid, kes soovisid luua võrdsusel põhinevaid kommuune ehk kommunismi. 1649. aastal puhastas Cromwell parlamendi presbüterlastest, hukkas kuninga (Charles I), saatis laiali Lordide Koja, rajas vabariigi ning alistas armeega mässama hakanud levellerid. Puritaanlastest armee nägi Cromwellis Jumala vahendit ning nimetasid ta Lord Protektoriks, riigipeaks. Nad uskusid, et Vana Testamendi Taanieli raamatus ennustatud neljas impeerium, neljas kuningavõim, lõppes Charles I-ga ning
poliitikud pidasid end jumaliku kutsumusega poliitikuteks ja Jumala väljavalituteks. Puritaanide kogudused olid muutunud sisuliselt poliitilisteks organisatsioonideks. Cromwell kuulus independentide hulka, kes ei pooldanud riigikirikut, puritaanide esialgsed liitlased - presbüterlased aga pooldasid (Soti) rahvuskirikut (siiani on sotlastel oma presbüterlik riigikirik), lisaks neile olid liitlasteks ka radikaalsed levellerid, kes soovisid luua võrdsusel põhinevaid kommuune ehk kommunismi. 1649. aastal puhastas Cromwell parlamendi presbüterlastest, hukkas kuninga (Charles I), saatis laiali Lordide Koja, rajas vabariigi ning alistas armeega mässama hakanud levellerid. Puritaanlastest armee nägi Cromwellis Jumala vahendit ning puritaanid nimetasid ta Lord Protektoriks, riigipeaks. Nad uskusid, et Vana Testamendi Taanieli
Demokraate võidi süüdistada selles, et üritatakse luua midagi Jakobiinide diktatuuride taolist võimu. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed. Monarhia pooldajad väitsid, et monarh suudab seaduste valitsemist ja liberaalselt isikute kaitset tagada. Alternatiiv I: rahvavalitsus · Varauusajal marginaalne suund. Levis 17. sajandil · Levellerid Inglise kodusõja ajal (1640-ndad). Sõjaväe radikaalsem osa: · alamate nõusolek (consent) on fundamentaalne · universaalne valimisõigus (s.t. kõik mehed). Iga inglase "sünniõigus". Kuna seadused puudutavad kõiki ning kõik inimesed on mõistuslikud, peavad kõik nende tegemises valimiste kaudu osalema · poliitilise osaluse puudumine = orjus Rahvavalitsuse idee 18. Sajandil
annaabi.ee 
