Lühis ja kaitsmed Mis on lühis? Lühiühendus e lühis vooluringi osa otste ühendus juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike Lühis Juhtmed kuumenevad üle Voolutugevuse suurenemine Kogutakistus on väga väike Miks tekib lühis? Riknenud isolatsiooniga faasi ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel Faasijuhtme kokkupuutel elekriseadme Maaga ühendatud metallkerega Elektriohutuse nõuete rikkumisel Kaitse Kaitseb vooluallikaid, elektriseadmeid, juhtmeid Katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Jadamisi elektritarvitiga Elektrivõrkudes, liiklus vahendites jm seadmetes
FÜÜSIKA Lühis. Kaitsmed. Alalisvoolu +ja Vahelduvvool ja Faas I=U:R r muutub lõpmatuselt väikseks, murru väärtus muutub suureks Kui takistus läheb väga väikeseks, siis voolutugevus läheb väga suureks, kui voolutugevus läheb väga suureks siis juhtmed kuumenevad, ja võivad ümbritseva materjali põlema panna. Ülemäärase voolutugevuse eest kaitsevad elektrikaitsmed. Elektrisüsteemi kõige nõrgemaks lüliks peab olema kaitse. Kaitsmed: sulavkaitsmed ja korduskasutavkaitse (bimetalli kaitse) Ei paranda kaitset vaid ostan uue, (10A,6Ajne) sulavkaitsel Bimetall on 2 erineva suurusmetalli P=i*u I=P:Uy Elektrivoolu töö Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundamine
Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhu ringvool ehk tsirkulatsioon. Saunaahjul on ka keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku kuuma ahjuga ja toimub soojusülekanne ahjult kividele. Samuti kuumenevad ka puidust seinad ja saunalava kuid see toimub aeglasemalt, sest puit on halb soojusjuht. Kui inimene sauna läheb on tema kehatemperatuur madalam kui õhu temperatuur saunas, toimub soojusülekanne inimese keha kuumeneb. Ka istumisel puidust saunalavale toimub soojus-ülekanne. Algul pingile istudes tundub puit keha vastas kuum, kuid soojusülekande kaudu temperatuurid ühtlustuvad ja enam ei tundu iste kuumana.
· Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3. Päikesevarjutus + joonis: -Päikesevarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike on ühel joonel ning Kuu vari langeb Maale. 4. Teleskoobitüübid + kirjelda ühte lähemalt (ei leidnud kirjeldusi, kahjuks)
astronoom(91) täheteadlane fenoloogia (100)-mis uurib regulaarselt looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- Kuu faas on Kuu Päikesest valgustatud osa väljanägemine väljaspool Kuud, tavaliselt Maal asuva vaatleja jaoks asteroid(128)-ehk väikeplaneedid komeet(128)-on väga hõredad taevakehad. meteoorkeha(129)-kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jää. galaktika tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise
b) Mikrolained on suunatud ühte kohta c) Ta soojendab veerohket kohta 2. Mis aastal lasti välja esimene mikrolaineahi? a) 1990 b)1954 c)1940 3.Millal jõudis mikrolaineahi Eestisse? a)peale seitsmekümnendate b) seitsmekümnendatel c) eile 4.Kes oli Percy Speanser? a)Piraat b) Mikrolainete avastaja c) pähklipureja 5.Kas mikrolaineahjus saab vet panna keema? a) ja b) ei 1.Kas on tõsi, et mikrolained tapavad kõik tervisliku toidus ära? 2. Miks taldrikud ja mud asjad kuumenevad, kui nendes ei pole praktiliselt vet? 3.Miks Percy Speanser unustas oma pähklikommi mikrolaineradaari juurde? Maksim Emil Zakurakin 23AT
bakeliidist. Lihtne puhastada ja hooldada. • Toodetud Prantsusmaal. Tefal Revelation pann 24 cm Omapoolne hinnang • Hinnang ,,Hea,, kuna nendel pannidel pole kasutatud tefloni, pliid ega kaadjumi mis võivad olla mürgised. • Sammuti on panne lihtne puhastada, kuna pannidel on Resistium või Titanium Force katte. • Pannid on väga vastupidavad nii kuumale kui ka kriimustustele. Omapoolne hinnang • Pannid kuumenevad ühtlaselt nii on lihtne toitu valmistada. • Enamus selle firma panne sobib kõikidele pliititele ka. Induktsioonipliitidele. • Pannidel Thermo-spot mis näitab millal on pann piisavalt kuum, et hakkata praadima. Tänan kuulamast!
astronoomia(91)- teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna astronoom(91) – astronoomiaga tegelevad isikud fenoloogia (100)- regulaarsetell loodusvaatlustel põhinev bilooogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- kuu erinevad ilmingud asteroid(128)- väikeplaneet komeet(128)-sabatäht meteoorkeha(129)- kivi-või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine ja päikese näiva asendi muutumine taevavõlvil 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98)
muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Saunaahjud on ehitatud metallist, sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhuringlus. Saunaahjul on keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku kuuma ahjuga ja toimub soojusülekanne ahjult kividele. Samuti kuumenevad ka puidust seinad ja saunalava, kuid see toimub aeglasemalt, sest puit on halb soojusjuht. Mõnes saunas on ka veepaak, millega soojendatakse vett. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla, kus küttekeha teda soojendab. Inimese keha sisaldab vett ja teatud temperatuuril hakkab inimese kehale tekkima higipiisad. Mida kuumem on õhk, seda rohkem tekib ka higipiisku. Kui keha jahtub, siis kehatemperatuur langeb
jood ja astaat. Halogeenlampide puhul on pirnis natuke gaasi. Nende probleem on see, et nende kasutegur on väike. Volframhalogeenlambid ei tuhmu, s.t. täiuslik valgus kestab terve tema eluea. Halogeenlampide kasutamisel elamutes ja korterites tuleb olla ettevaatlik. Need tekitavad kahjulikku ultraviolettkiirgust, seetõttu tuleks valida valgusti, mille pirn on kaitstud kaitseklaasiga. Kuna halogeenlambid kuumenevad 300600 kraadini, tuleks need asetada valgustatavast pinnast võimalikult kaugele. Naatriumlamp Naatriumlampe arendati peamiselt Hollandis ja Saksamaal. Neid lampe oli kergem toota. GECI, Philipsi ja Osrami koostöö tulemusena tehti madalarõhuline naatriumlamp 1932sel aastal. See oli keskmise tõhususega, kuid saavutas märgatava kasutusvõimsuse 1960ndaks aastaks. Valgusnähtused Levimine Peegeldumine Hajus peegeldumine Täielik peegeldumine
ringjoonelistel orbiitidel. LO Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks. EUROPA Europa on planeet Jupiteri üks kuudest. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Galileo Galilei poolt avastatud Jupiteri kuudest on Europa kõige väiksem. Arvatakse, et Europa pindmise jääkihi all asub ookean. GANYMEDES Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Tegemist on suurima kuuga päikesesüsteemis. Ganymedese
Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. ASTEROIDID Peale planeetide tiirleb ümber Päikese veel miljoneid kivirahne. Nemad liiguvad mööda radu, mis jäävad Marsi ja Jupiteri vahele. Mõni kivikene on pisike nagu pipratera. Teise läbimõõt küünib 1000 kilomeetrini. METEOORID Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Euroopa tuntuim
lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Kui mootorile on rakendatud nõrk koormus (kui väliselt koormust pole, siis on selleks hõõrdejõud laagrites ja kommutatori ning harjade vahel) siis kasvab kiirus väga suureks, mis võib mõnedele mootoritele isegi kahjulik olla, tugev kulumine ja harjade ning kollektori kuumenemine. Samas on ka täielik kinni kiilumine enamikele alalisvoolumootoritele kahjulik kasvab vool ja mähised kuumenevad. Rootori pöörlemine S N 3 Kokkuvõte Alalisvoolumootor on üks kõige lihtsam mootor. Mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest ja kommutaatorist. Kuidas mootor töötab? Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga
temperatuuride vahe, seda intensiivsemalt toimub soojusülekanne. Eristatakse kolme soojusülekande vormi - soojusjuhtivus, konvektsioon ja kiirgus. Soojusjuhtivuse all mõistetakse materjali omadust spontaanselt ära anda soojusenergiat kuumemalt kehalt külmemale, aineosakeste vastumõju tulemusena. See võib toimuda nii keha siseselt, ühelt kehalt teisele kui ka kahe keha vaheliselt, mis on eraldatud kolmanda kehaga. Konvektsioon on protsess, mille vältel vedelik või gaas, kuumenevad sooja kehaga kokkupuute tulemusena. Pindade vaheline soojusülekanne toimub soojusjuhtivuse tulemusena. Selle tagajärjel kuumemad kihid muutuvad kergemaks ning liikudes ülespoole viivad endaga kuumalt kehalt saadud soojuse. Kui jahutava keskkonna osakeste liikumise kiirus on tingitud ainult nende temperatuurist, siis nimetatakse sellist konvektsiooni loomulikuks. Kui on aga kasutatud ventilaatoreid või pumpasid, et konvektsiooni protsessi kiirendada, nimetatakse konvektsiooni kunstlikuks
Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Energia muundumine Kütuses olev keemiline energia muudetakse tema põlemisel silindris, mehaaniliseks tööks. Põlemine on keemiline reaktsioon, kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga. Selle tulemusena gaasid kuumenevad ja paisuvad ning mootori osade kaudu muudetakse energia pöörlevaks liikumiseks Et mootor saaks pidevalt töötada, toimub ühe energialiigi muutumine teiseks pidevalt. Kütuse süütamisel silindris vabaneb keemiline energia, mis kolvi, kepsu ja vantvõlli abil muudetakse mehaaniliseks tööks. Saadavast mehaanilisest tööst tuleb osa paratamatult tarvitada abiseadmete käitamiseks. On ju vaja käima panna elektrit tootev seade (generaator), sest autos
Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. KESKKOND Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama vastupidavus muutub aga probleemiks nende jäätmete prügimäele ladustamisel. Bakterid, kes biolagundavad ehk kõdundavad puud, paberit ja looduslikke kiude, ei suuda lagundada enamikku plastmassidest. Tulemusena jäävad plastmassid prügimägedes muutumatuteks. Teadlased on välja töötanud plastmasse, mis on biolagundatavad, mõned neist baseeruvad taimsetel saadustel
numbrilistele arvutustele, ning tänu sellele töötavad halvemini üldisemate andmetöötlus ülesannete puhul. Superarvutite mälu on väga hoolikalt disainitud, et tagada, et protsessor saaks pidevalt infot ja juhendeid. Superarvuteid ei kasutata ainult ilmaennustamises, vaid ka kvantfüüsikas, kliimauuringutes, molekulide modelleerimiseks ja füüsikaliste simulatsioonide jaoks. Kuna superarvutid on nii võimsad ja teevad palju arvutusi ning selle tagajärjel kuumenevad üle, siis on neid tihtipeale vaja jahutada. Tehnoloogiad, mis on välja töötatud superarvutite jaoks, sisaldavad: 1. Vektortöötlust 2. Vedelikjahutust 3. NUMA – arvuti mälu disain 4. Andmete paigutamist korraga kahele füüsilisele kettale, et neid kiiremini kasutada. 5. Paralleelseid failisüsteeme Üldiselt kasutatakse superarvuti kiiruse mõõtmiseks ühikut „FLOPS“ ehk ujuvkoma arvutuste arv sekundis
Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I voolutugevus (A)
sagedusest.Mahtuvus takistus on tingitud mahtuvuse olams olust vooluringist. Mahtuvus takistus sõltub mahtuvusest ja voolu sagedusest. Oomiseadus vv ringis-voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline kogu takistusega I=U/R. Vv ringis võimsus on arvutatav valeminga P=I*Ucosfii. Resonandiks elektriahelas nim nähtust, mis seisneb voolutugevuse sund võnkumises amplituudi järsk kasv. Resonantsi kahjulik toime 1) tugeva voolutugevuse tõttu kuumenevad juhtmed üle määra 2) Suured pinged põhjustavad isolatsiooni läbilöögi. Vahelduvvoolu generaator on seade mille abil toodetakse vv.Generaatori töö põhimeb elektromagneti induksiooni nähtusel. Generaator kooseb 2 põhiosast induktorist ja ankrust.Generaatori induktor pannakse pöörlema ankur tehakse liikumatult.Liikumatut osa nim staatoriks, pöörelv osa rootoriks. Ankru mähise igas keerus ondutseeritud emj mille amplituudi
Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga. · Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik). · Piisaval hapniku juurdevoolul põleb kogu tahm leegi sees ja ei eraldu keskkonda. · Tahma põlemine annab leegile oranzikaskollase värvuse, tahmaosakesed kuumenevad hõõgumiseni ja emiteerivad palju infrapunakiirgust. · Kõigi süsivesinike ja alkoholide (välja arvatud metanool) põlemisel tekib tahmaosakesi. Kristalse org aine süntees, puhastamine ja uurimine: · Dibensalatsetoon (C17H14O) ei ole mürgine (väikestes kogustes) ja kasutatakse laialdaselt päikesekreemide koostisainena. · Kondensatsioonireaktsioon kujutab endast niisugust liitumist oksoühendiga, kus polaarseks
liikuvad objekid, lennukid. 3 TULEKAHJU LAEVAS Kaks kolmandikku laevatulekahjudest leiab aset sadamates, neist omakorda toimub suurem osa remonttööde ajal dokis, kus laev on reisijateta ja reeglina ka lastita. Laevatulekahjude eripäraks on kinnine põlemine, mis võib levida soojusjuhtivuse teel läbi metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja -laed kuumenevad kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja muud vaheseina, vahelae või põrandaga kontaktis olevad esemed. Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine, mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui päästemeeskondadele.
soojenemisest. Läänetuuled: parasvöötme 40o-60o laiuskraadidel tekkivad tuuled, kohtuvad poolustelt tuleva külma õhuga ja 30o tuleva sooja õhuga. Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile(kuiv, langevad õhumassid), suvemussoon ookeanilt mandrile (niiske, tõusvad õhuvoolud). Mussoonid tekivad: suur euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega, maapinnale laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja puhub maalt merele. Suvel kuumenevad aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad õhumassid, tuul puhub püsivalt merelt maale, jahutades sealset õhku. Antitsüklon e kõrgrõhkkond : laskuvad õhuvoolud, kõrge õhurõhk, õhk liigub keskelt servaaladele, talv külm, selge, suvi soe, kuiv. Tsüklon : tõusvad õhuvoolud, õhurõhk madal, õhk liigub servaaladelt keskele, talv pehme, lörts, suvi jahe, vihm. Soe front: peale tungib soe õhumass, kerge õhk
tohib. Nii võib näiteks mõningaid anumaid kasutada ainult kuivainete hoidmiseks, teistes jälle tohib hoida vaid külmi toiduained. Polüetüleen on termoplast. Teised plastmassid, mida kutsutakse termoreaktiivseteks, muutuvad kuumutamisel kõvemaks. Kui neile on ükskord valmistamise ajal kindel kuju antud, siis ei saa neid enam ümber vormida. Elektripistikud on tehtud termoreaktiivsetest plastmassidest, mistõttu nad ei sula, kui juhtmed nendes üle kuumenevad. Ehituse seisukohalt on plastmass ideaalne materjal, kuna omadustelt on ta tugev, ilmastiku- ja kuumuskindel ning paindlik. Plastmassid on lisaks sellele väga kerged ning nõuavad vähe hooldust (nad ei roosteta ega mädane). Need omadused teevadki plastmassist ehitustööstuse jaoks ideaalse materjali. Plastmasse on ligi 50 erinevat sorti ja igaühel on ehitustööstusele midagi erinevat pakkuda. Plastmasse kasutatakse : plastiktorud joogi- või reovee juhtimiseks, plastikaknad, mis
jooksul, mis kulub lambi elektroodide soojendamiseks; LED-lamp ei karda sagedast lülitamist, tegelikult puudub vajadus LED-lampe pidevalt lülitada - tänu üliväikesele energiatarbimisele piisab, kui lamp hämardumisel sisse lülitada ja valges välja lülitada; 7. Odavamatel luminestsentslampidel on probleemiks, et lambid hakkavad vananedes vilkuma; 8. Ohutus hõõglambid ja eriti halogeenlambid kuumenevad põlemisel väga kõrge temperatuurini, mis on puudutamisel ohtlikud ja vahel ka tuleohtlikud; LED-lamp soojeneb toatemperatuuril põledes maksimaalselt 65 kraadini, mis tundub käega katsudes kuum, kuid mitte mingil juhul ei kõrveta ega põhjusta tuleohtu; 9. Üks punkt, milles LED-lamp jääb alla heale luninestsentslambile, on värvuste loomutruu esitamine; seda mõõdetakse RA indeksi abil; päikesevalguses keskpäeval on RA indeks 100,
Viimasest tuleneb aga lõpphoidla ruumala ja mida suurem ruumala, seda kallimaks muutub hind. Tuuma- ja termotuumreaktsioonid looduses. Kummaline kuid ka sellel alas on loodus inimseste ees. Maa sisemine soojus ja vulkaanide energia on tekkimud Maa tuumas olevate radioaktiivsete ainete lagunemisel.Kui Maa ja teised planeedid tekkisid, siis vajus enamus raskeid raskeid radioaktiivseid aineid plaanedi tuuma poole. Kergemad ained tõrjuti ülespoole.Enamus radioaktiivseid aineid kuumenevad iseenda kiirgusest, ja sagely on neid vaja säilitada vees, mis kannab nende soojuse ära. Looduslikeks termotuumareaktoriteks on tähed.Tähtedes reageerivad(ühinevad) kõigi rauast väiksema järjenumbriga ainete aatomituumad. Kastutaud kirjandus. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=99 http://et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivsus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuum.pdf
Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. On arvutatud, et 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest on teada vaid 5%, 100 meetri suurustest kehadest ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv on arvatud umbes 2000 ringis olevat. METEOORID Meteoorid ehk langevad tähed või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud.
Kool JÄÄKARU referaat Nimi Klass Juhendaja Rapla 2014 Sisukord 1. Lühikirjeldus.........................................................................................................................3 2. Toitumine...............................................................................................................................3 3. Välimus.................................................................................................................................4 4. Paljunemine...........................................................................................................................5 5. Elupaik..................................................................................................................................6 6. Looduskaitse............................................................................................................
Isolatsioon kaitseb juhtmeid kokkupuute eest teineteisega ja kokkupuutest inimesega. Puudulik isolatsioon on sageli vanadel elektrijuhtmetel ja elektriseadmetel. 4.Maandamata elektriseadmed ja süsteemid - Puudulik maandus on kõige sagedasem eeskirjade rikkumine. Kui seade pole korralikult maandatud, siis on oht, et üleliigne pinge ei eemaldu maasse ja seadme osad võivad minna pinge alla. 5.Ülekoormatud elektrivõrgud - Ülekoormatud elektrisüsteem on ohtlik, juhtmed kuumenevad, kuna tekib tugev soojus. 6.Ülekoormatud elektrisüsteem on üks peamisi tulekahjude põhjustajaid!! 7. Vale isikukaitsevahendite kasutamine. Vee ja märgade tingimuste olemasolu NB! Kui töötaja töökoht või riietus on märg, siis kõik elektriohud suurenevad.
Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on kivi või raua tükid , mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad . Suuremad , mis ei jõua ära põleda langevad meteoriitidena Maale.
piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Meteoriitide koostisest ja suurematest Maale langenud meteoriitidest. Meteoorid Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile,
Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad ..
Jahtunud ja raskeks muutunud laamad sukelduvad subduktsioonivööndeis mantli http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/07/lk_06 sügavusse. Jõudnud tuumani, a.jpg annavad nad sellele ära osa oma rauda, kuumenevad, muutuvad Tardkivimite tüübid tekke järgi: Tardkivimite tüübid ainelise koostise järgi: Setted - rändrahnd, munakad, veerised, kruus, liiv, savi) Settekivimi liivakivi lubjakivi põlevkivi d fosforiit kivisüsi sinisavi MOONDEKIVIMID tekivad kivimite moondumisel kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes marmor gnei amfiboliit ss
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
takisti otstel oleva pinge ning põrkeionisatsioon (analoog gaaside dielektiku dielektrilist läbitavust läbilöögiga) eeldab äärmiselt puhtaid iseloomustava kondensaatori otstel vedelikke. oleva pinge suhtega. · Soojuslik: lisandid kuumenevad ja 3. Millised materjalid on aurustuvad tugevas elektriväljas, pehmemagnetmaterjalid? läbilöök toimub juba gaasilises Pehmemagnetmaterjalide hüstereesisilmuse keskkonnas eeldab gaasimullide või pindala on väike ning ümbermagneetimiskaod on kergelt aurustavate lisandite olemasolu
Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. · Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. · Valguselembelised taimed on männid, sookased ja kanarbik. · Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt. Niiskus Liigniiske. Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett. Hapniku hulk · Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal
Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe...
suured. Jupiter pöörleb üsna kiiresti ja planeedi telg on planeedi telg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Io Kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Paikneb Jupiterile kõige lähemal. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid -- nad on mattunud laava alla. Europa Europa, on nagu Iogi hele. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad
Iga maja või korteri elektrikilbis või voolumõõtja juures asuvad kaitsmed. Kaitsmed on selleks, et automaatselt välja lülitada see elektrivõrgu osa, milles on rikked. Nendeks riketeks on voolu äkiline suurenemine katkise isolatsiooni või juhtmetes tekkinud lühise tõttu. Kaitse põleb läbi ja katkestab voolu. Kui kaitsmed ei ole korras või kui neid on oskamatult parandatud või paigaldatud, siis see liigvool kestab, juhtmed või elektriseadme osad kuumenevad, võivad süttida ja tekib tulekahju. Samuti või juhtmete kuumenemisel kaduda nende isolatsioonivõime ning elektrivool levib metallkonstruktsioonide või torustike kaudu ning võib põhjustada elusolendite hukkumist. · Avastades elektriseadmetes lühise, sädelemise, ülekuumenemise, korkide läbipõlemise, tuleb koheselt see seade seinast välja tõmmata või kui see pole võimalik, siis lülitada koheselt elektrikilbist elektrivool välja ja teatada sellest
Maa sisemine soojus ja vulkaanide Click to edit Master text styles energia on tekkinud Maa tuumas Second level olevate radioaktiivsete ainete Third level Fourth level lagunemisel. Kui Maa ja teised Fifth level planeedid tekkisid, siis vajus enamus raskeid radioaktiivseid aineid planeedi tuuma poole. Kergemad ained tõrjuti ülespoole. Enamus radioaktiivseid aineid kuumenevad iseenda kiirgusest ja sageli on vaja neid säilitada vees, mis kannab nende soojuse ära. Hiroshima katastroof 6. Augustil 1945 . aastal heitis Ameerika Click to edit Master text style Ühendriikide lennuk Enola Second level Gay Hiroshimale tuumapommi Third level (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 Fourth level
Elva Gümnaasium " Plastmassid ja polümeerid " Referaat keemiast Liis Kukin 9.D.klass 2009/2010 õppeaasta 1 Sisukord 1. Plastmassid.............................................................. lk 3 Plastmasside ja polümeeride erinevad liigid ja nende kasutamine lk 4 2. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus.. lk 5 3. Kasutatud kirjandus...................................................... lk 10 2 Plastmassid Plastmassid- on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mill...
...............................................................6 Tehnilised parameetrid............................................................................................................6 2 Fritüür Ohutusnõuded Seade on mõeldud ühendamiseks ainult maandatud pistikuga vahelduvvoolivõrku pingega 230 V, 50 Hz. Ärge jätke töötavat seadet järelvalveta ega laste käeulatusse Töö käigus kuumenevad mõned seadme osad kõrge temperatuurini, sepärast olge kasutamisel ettevaatlik. Peale seadme kasutamist, korvi sissepanemisel või väljavõtmisel, puhastamisel või defektide ilmnemisel eemaldage juhe koheselt vooluvõrgust. Hoidke fritüür eemal kuumusest, otsesest päikesevalgusest, niiskusest jms. Ärge jätke seadme juhet üle lauaserva rippuma. Ärge tõmmake fritüüri juhetpidi seinast. Ärge kasutage fritüüris samaaegselt erinevaid õlisi
4. Kahjustused peavad otseselt olema seotud radioaktiivse materjaliga. Kuulsamad tuumakatastroofid Kõike kuulsamad tuumakatastroofid olid: Tsernoboli katastroof, SL-1 katastroof, Three Mile saare katastroof, Windscale tulekahju ja Mayak katastroof. Õnnetuse kategooriad 1. Kriitiline õnnetus- kogemata tekkinud ahelreaktsiooni mille tulemusel tekib õnnetus. 2. Decay Heat- reaktorite jahutamisel tekib viga ja reaktorid kuumenevad üle tekitades kahju. 3. Transport- radioaktiivse aine transportimisel tekkinud kahju. 4. Varustuse õnnetus 5. Inimviga 6. Kadunud kütus- radioaktiivse kütuse kadumine Statistika Maailmas on 438 tuumareaktorit(2000) ja need annavad u. 16% maailmas toodetavast energiast 83% sellest on omakorda toodetud lääneriikides. 2000. aasta lõpuks tootsid kõik tuumajaamad kokku 2447.56 terawatt tundi elektrit. Arvestatakse et tuumajaamade toodetav energia kasvab aastas 0.9% ja aastaks
väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada. Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit. ATXi toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt
Sünteetilisest teemandist lõikeriistad on 100...200 x suurema püsivusajaga kui kõvasulamist lõikeriistad Keraamilised materjalid Käesolevaks ajaks on metallitöötlemisel keraamilised materjalid asendanud 40% kõvasulamitest, kuid puidutöötlemisel on keraamiliste materjalide kasutuselevõtt toimunud alles 21. sajandil. . Keraamilised saed lõikavad väikese müraga (müratase on väiksem 15 dB võrra võrreldes kõvasulamsaagidega). Saed kuumenevad märgatavalt vähem kui kõvasulamist saed. Keraamilised saed lõikavad paremini suuremal lõikekiirusel kui kõvasulamsaed (2x suurem lõikekiirus). Samas võib tõsta ka 2x etteandekiirust, tootlikkuse tõus on 4 kordne. Freudi saekettad Kõvasulam Freud on puidulõikeinstrumentide tarvis välja töötanud spetsiaalsed kõvasulami tüübid, mida valmistatakse Freud'i oma tehastes. Lisades kõvasulamile titaani, on pikenenud hammaste eluiga
manuseid, et omadusi parandada. On ka taimse või loomse päritoluga määrdeõlisid või nende segusid naftasaadustega. Määrdeõlide puhul määratakse alati leekpunkt. Selleks kuumutatakse õli ja uuritakse, millisest temperatuurist alates õlist eralduvate aurude ja õhu sega süttib, süütamiseks kasutatakse seejuures väikese põleti leeki. Leekpunkt on väga oluline määrdeõlide tuleohtlikkuse selgitamisel, kuna määrdeõlid kuumenevad töötades sageli küllalt kõrge temperatuurini. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) Mootoriõlid Mootoriõlid on määrdeõlidest kõige tähtsamad. Nende põhieesmärk on vähendada liikuvate pindande, näiteks võlli ja laagri vahelist hõõrdumist, et pinnad ei kuluks ega kuumeneks. Õli peab olema paraja viskoossusega. Liiga vedel õli voolab õlitatavate pindade vahelt välja, liiga paks õli ei täida kõiki kitsaid pilusid liikuvate pindade vahel.
kaugemal, tal on rohkem kaaslasi ning tal puudub tahke pind, kuna ta on gaasiline planeet. 11. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Io on Jupiterile lähim ning teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Seda taevakeha deformeerivad Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Tema pinnal on näha vagusid, lõhesid, mis sarnanevad nendega, mis on Maal laamade lahknemise piirkonnas. Europa puhul pole need aga mandrid, vaid jää, mille all arvatakse, et on sulavee ookean. Ganymedes on suurim kuu päikesesüsteemis. Ta läbimõõt suurem kui Merkuuril, kuid mass Merkuuri omast poole väiksem
11 Säästu e. Luminofoorlamp Tuntud ka päevavalguslampide (torukujulised) ja kompaktlampide (koosnevad tavaliselt mitmest väiksemast torust) nime all. Selle lambi kolb on täidetud madalarõhulise elavhõbedaauruga, millele on lisatud argooni või krüptooni (100–200 Pa). Süütamiseks on neis lampides etteköetavad elektroodid, mis elektrivoolu toimel kuumenevad kuni 1000C ja hakkavad intensiivselt eraldama elektrone. Elektrivälja toimel kiirendatud elektronid põrkuvad elavhõbedaauru aatomitega ja viivad väliskatte elektrone ebastabiilsetesse ergastatud seisunditesse, millest nad kohe langevad tagasi stabiilsele põhinivoole, kiirates seejuures energia ülejäägi UV- kiirguse footonina. Valgusviljakus on tavaliselt vahemikus 50–100 lm/W, seega vähemalt
Põlemissaadustest tekib veeaur, süsihappegaasi ja mõningal määral ka vääveldioksiidi ning süsinikmonooksiidi. Leegi temperatuur on üle 5000C, kuid ruumi keskmine temperatuur on suhteliselt madal, keskmise temperatuuriga 1000C piires ja üksikute kuumade tsoonidega. Olulist osa hakkab mängima konvektsioon, mis avaldub kuumade gaaside tõusuga lae alla ja sealt jaheda õhu allasurumises. Alg- ehk kasvustaadiumil tekkinud soojusenergia akumuleerub ruumis, mille tõttu kuumenevad ruumis olevad materjalid, mis viib paratamatult täielikult arenenud põlengu faasini. (Talvari, 2009, lk. 174) Väljakujunenud (ehk pistleegijärgne) staadiumit nimetatakse pistleegiks. Selles staadiumis levib tuli kiiresti lokaalse põlengu kohast ruumi kõikidele süttivatele esemetele. Väljakujunenud põlengu staadiumis tõuseb soojuse eraldumiskiirus maksimumini ja oht naaberruumidele ning võimalik, et ka külgnevatele hoonetele, on kõige suurem
Pöörlemistelg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Io on Jupiterile lähim suur kuu. Io on teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritudlooded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel. Europa- Suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europal on jää suhteliselt õhuke, sest Jupiteri mõju hoiab ooekani piisavas liikumises. Pind on Europal sile ja detailivaene. Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest. Suurim kuu päikesesüsteemis - läbimõõt suurem kui Merkuuril kuid massi poolest väiksem
Mittepiisava valguse puhul võib multðida peenraid valge kilega. See peegeldab valgust. Suurtesse kiletükkidesse tuleks teha 20-30 cm järel augud kastmiseks ja õhustamiseks. Kurk ei armasta tõmbetuult, kuid palavatel päevadel on vajalik kasvuhoones intensiivne tuulutamine. Nõrga õhu liikumise tõttu jääb lehtede pinnale hapnik, süsihappegaas ei pääse lehtedeni ja kõrge õhuniiskuse tõttu on võimalik viljade mädanemine otstest. Ilma tuulutamiseta kuumenevad taimed tugevasti üle. Ülekuumenemised avaldavad negatiivset mõju fotosünteesi intensiivsusele, geneetiliselt mõruvabad sordid lähevad kibedaks, eriti mittepiisava kastmise ja kuumuse koosmõjul. Kuna kurgi juured paiknevad mullapinna lähedal, on vajalik pidev kastmine. Süstemaatiline niiskuse puudumine väljendub lehtede närbumises ja kolletumises, kurgid muutuvad seest tühjaks ja kasvavad väärarenguga. Suurte kastmiskoguste puhul kasvuhoones toimub mulla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
