Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on kahjulikud ?
 
Säutsu twitteris
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS
11.klass
  • LITOSFÄÄR
  • Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort
    Näitaja
    Mandriline maakoor
    Okeaaniline maakoor
    Maakoore paksus
    40-80 km
    5-8 km
    Vanus
    Vanem u. 4 miljardit aastat
    Noorem u. 180 miljonit aastat
    Koostis
    Tard ,- sette,- moondekivimid ( graniit )
    Sette- ja tardkivimid (basalt)
    Moodustus / Tihedus
    Mandrid / kergem
    Maailmamere põhi / raskem
  • Võrdle geoloogilisi protsesse ( vulkanism , maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkond.
    VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt.
    MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
    KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud.
    MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle .
    KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid).
    SÜVIKUTE TEKE- süvikud tekivad kui okeaanilised laamad põrkuvad või ehk kui üx laam sukeldub teise laama alla.
    MAAKOORE TEKE- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju
    MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas)
    OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad. Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst ülesse ja tardub. Tasapisi kerkib veealusete vulkaaniliste mäeahelike vöönd- okeaaniline rift . Veest välja ulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Toimub ka mandrilisel Aafrika laamal. Magma voolud tõusevad ülesse, endised platvormid vajuvad pangaliselt astangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud-kujuneb mandriline riftide süsteem ja esineb vulkaane . Ida-Aafrika suurte järvede lahknemine ja Punasest merest saab kunagi uus ookean.
    OKEAANILISE JA MANDRILISELAAMA PÕRKUMINE- raske okeaaniline laama sukeldub kergema mandrilise laama alla ( Nazca ja Lõuna-Ameerika). Tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik- Andid , purskavad vulkaanid ja esineb maavärinaid.
    KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE- nagu Euraasia ja India – on tekkinud ka Himaalaja . Nooremad kurdmäestike teke ( Kaukasus ja Alpid ). Esineb tugevaid maavärinaid. Kivimid kuhjuvad. Vulkaani purskeid on vähe sest maakoor on pax.
    KAHE OKEAANILISE LAAMA PÕRKUMINE- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumis joont tähistab süvik (11022m-Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd mis üle merepinna kerkis, moodustavad vulkaanilisi Kanaari saarestikke. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kunagi kitseneb ja sulgub.
    KONTINENTAALNE RIFT- kui mander on rebenenud ja tekkinud suur murrangu lõhe
    KUUM TÄPP- erandlikult paiknevad ka mõned vulkaanid maakoore laamade keskel, see on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht
    VULKANISM
    MAAVÄRINAD
    KURRUTUSED
    MURRANG
    KIVIMITE TEKE
    SÜVIKUTE TEKE
    MAAKOORE TEKE
    MAAKOORE HÄVING
    OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE
    basalt
    Okeaaniliste mäeahelike vöönd
    Ookeani tekivad mäed
    OKE. JA MAN. PÕRKUMINE
    basalt
    Kurdmäe-stikud
    2 MAN. PÕRKUVAD
    +
    kuhjuvad
    Tek. Uued mäestikud
    2 OKE. PÕRKUVAD
    + Kanaarisaared
    +
    Mariaani
    Vaikne ooke. Kitseneb ja sulgub
    KONT. RIFT

    KUUM TÄPP


  • Vulkaanide tekke põhjused, levik ning võrdlus nende kuju ja purske iseloomu järgi.
    Vulkaanid tekivad laamade liikumise (põrkumise) tõttu, enamasti laamade piirialadel. Kuid ka sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaalse rifti piirkonnas. Vulkaanid purskavad seetõttu, et vulkaani lõõri koguneb palju gaase mis otsivad teed maapinnale, ning gaasid pohjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja hakkab purskama vedelat laavat. Oma seisundilt võivad olla kustunud, suikunud, aktiivsed. 80% vulkaanidest paikneb Vaikse ookeani tule rõngas (ring of fire ).
    KILPVULKAAN
    KIHTVULKAAN
    TEKE
    Tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast
    Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suuremaviskoosusega.
    KUJU
    Lame mägi maapinnast kõrgem, ilma kraatrita, purskeid ei toimu vaid laava voolab mäe lõhedest välja.
    Kõrge nagu mägi, terava tipuline kus on kraater ja toimub purse.
    PURSKE ISELOOM
    Hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laava vooludena laiali ja „ehitab” lameda vulkaani koonuse .
    Vaevaliselt voolav magma. Magma tardub juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad kuumad gaasid. Kui gaasid ületavad kriitilise rõhu piiri siis hakkavadki purskama ja plahvatavad.
    NÄITEX:
    Ookeanide vulkaanid, Mauna Loa Havail
    Etna (Euroopa aktiivsem ja kõrgeim vulkaan)
  • Maavärinate tekke põhjused, levik ja tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil
    Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kiimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinad levivad edasi seismiliste lainetena. (pinnalained ja kehalained e ruumilained). Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Neid eristatexe kahtemoodi: P-lained e pikkilained (kiiremad) ja S-lained e ristilained (aeglasemad). Pinnalained levivad pikki maapinda epitsenterist eemale nagu veelained, kui vette on visatud kivi. Maavärina tugevusi mõõdetaxe Richteri skaala abil, mille töötas välja USA seismoloog C. Richter aastal 1935. Ta võttis kasutusele võnkeamplituudide kajastavate arvude asemel nende logaritmid ja nimetas need väärtused magnituudidex. Maavärin on purustav kui selle võimsus ületab 5 magnituudi.
  • Maavärinate ja vulkaanidega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele
    VULKAANID
    MAAVÄRINAD
    KAASNEVAD NÄHTUSED
    Suured tuhapilved, mudavoolud-lahaarid, eraldub hulgaliselt mürgiseid ühendeid, pinnase liikumine värisemine, gaasijoad-fumaroolid, geisrid -kuuma vee ja auru sambad.
    Maapinna
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #1 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #2 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #3 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #4 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #5 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #6 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #7 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #8 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #9 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #10 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #11 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #12 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #13 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #14 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #15 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #16 ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Meriliis Kull Õppematerjali autor

    Lisainfo

    geograafia riigieksamiks valmistumiseks 11. klassi põhjalik kokkuvõte. (litosfäär, pedosfäär, atmosfäär, hüdrosfäär)
    ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass , ÜLEMINEKUARVESTUS , GEOGRAAFIA , MAAKOOR , OKEAANILIne laama , VULKAANID , MAAVÄRINAD , LUBJAKIVI , LIIVAKIVI , GRANIIT , BASALT , Magma , Murrang , Kurrutus , Laava , Kihtvulkaan , Kilpvulkaan , Mineraal , Kivimid , Maak , Tardkivim , Settekivim

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    41
    doc
    Riigieksami materjal
    61
    doc
    Geograafia eksam
    30
    doc
    ÜLDMAATEADUS 11 KL
    29
    doc
    Geograafia eksamimaterjalid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun