ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Q: Miks on kahjulikud?

Vastus leiad õppematerjalist: ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Kull, Meriliis

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on kahjulikud?

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS
11.klass

LITOSFÄÄR

Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort
Näitaja
Mandriline maakoor
Okeaaniline maakoor
Maakoore paksus
40-80 km
5-8 km
Vanus
Vanem u. 4 miljardit aastat
Noorem u. 180 miljonit aastat
Koostis
Tard ,- sette,- moondekivimid ( graniit )
Sette- ja tardkivimid (basalt)
Moodustus / Tihedus
Mandrid / kergem
Maailmamere põhi / raskem

Võrdle geoloogilisi protsesse ( vulkanism , maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkond.
VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt.
MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud.
MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle .
KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid).
SÜVIKUTE TEKE- süvikud tekivad kui okeaanilised laamad põrkuvad või ehk kui üx laam sukeldub teise laama alla.
MAAKOORE TEKE- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju
MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas)
OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad. Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst ülesse ja tardub. Tasapisi kerkib veealusete vulkaaniliste mäeahelike vöönd- okeaaniline rift . Veest välja ulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Toimub ka mandrilisel Aafrika laamal. Magma voolud tõusevad ülesse, endised platvormid vajuvad pangaliselt astangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud-kujuneb mandriline riftide süsteem ja esineb vulkaane . Ida-Aafrika suurte järvede lahknemine ja Punasest merest saab kunagi uus ookean.
OKEAANILISE JA MANDRILISELAAMA PÕRKUMINE- raske okeaaniline laama sukeldub kergema mandrilise laama alla ( Nazca ja Lõuna-Ameerika). Tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik- Andid , purskavad vulkaanid ja esineb maavärinaid.
KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE- nagu Euraasia ja India – on tekkinud ka Himaalaja . Nooremad kurdmäestike teke ( Kaukasus ja Alpid ). Esineb tugevaid maavärinaid. Kivimid kuhjuvad. Vulkaani purskeid on vähe sest maakoor on pax.
KAHE OKEAANILISE LAAMA PÕRKUMINE- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumis joont tähistab süvik (11022m-Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd mis üle merepinna kerkis, moodustavad vulkaanilisi Kanaari saarestikke. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kunagi kitseneb ja sulgub.
KONTINENTAALNE RIFT- kui mander on rebenenud ja tekkinud suur murrangu lõhe
KUUM TÄPP- erandlikult paiknevad ka mõned vulkaanid maakoore laamade keskel, see on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht
VULKANISM
MAAVÄRINAD
KURRUTUSED
MURRANG
KIVIMITE TEKE
SÜVIKUTE TEKE
MAAKOORE TEKE
MAAKOORE HÄVING
OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE
basalt
Okeaaniliste mäeahelike vöönd
Ookeani tekivad mäed
OKE. JA MAN. PÕRKUMINE
basalt
Kurdmäe-stikud
2 MAN. PÕRKUVAD
+
kuhjuvad
Tek. Uued mäestikud
2 OKE. PÕRKUVAD
+ Kanaarisaared
+
Mariaani
Vaikne ooke. Kitseneb ja sulgub
KONT. RIFT
KUUM TÄPP

Vulkaanide tekke põhjused, levik ning võrdlus nende kuju ja purske iseloomu järgi.
Vulkaanid tekivad laamade liikumise (põrkumise) tõttu, enamasti laamade piirialadel. Kuid ka sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaalse rifti piirkonnas. Vulkaanid purskavad seetõttu, et vulkaani lõõri koguneb palju gaase mis otsivad teed maapinnale, ning gaasid pohjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja hakkab purskama vedelat laavat. Oma seisundilt võivad olla kustunud, suikunud, aktiivsed. 80% vulkaanidest paikneb Vaikse ookeani tule rõngas (ring of fire ).
KILPVULKAAN
KIHTVULKAAN
TEKE
Tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast
Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suuremaviskoosusega.
KUJU
Lame mägi maapinnast kõrgem, ilma kraatrita, purskeid ei toimu vaid laava voolab mäe lõhedest välja.
Kõrge nagu mägi, terava tipuline kus on kraater ja toimub purse.
PURSKE ISELOOM
Hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laava vooludena laiali ja „ehitab” lameda vulkaani koonuse .
Vaevaliselt voolav magma. Magma tardub juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad kuumad gaasid. Kui gaasid ületavad kriitilise rõhu piiri siis hakkavadki purskama ja plahvatavad.
NÄITEX:
Ookeanide vulkaanid, Mauna Loa Havail
Etna (Euroopa aktiivsem ja kõrgeim vulkaan)

Maavärinate tekke põhjused, levik ja tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kiimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinad levivad edasi seismiliste lainetena. (pinnalained ja kehalained e ruumilained). Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Neid eristatexe kahtemoodi: P-lained e pikkilained (kiiremad) ja S-lained e ristilained (aeglasemad). Pinnalained levivad pikki maapinda epitsenterist eemale nagu veelained, kui vette on visatud kivi. Maavärina tugevusi mõõdetaxe Richteri skaala abil, mille töötas välja USA seismoloog C. Richter aastal 1935. Ta võttis kasutusele võnkeamplituudide kajastavate arvude asemel nende logaritmid ja nimetas need väärtused magnituudidex. Maavärin on purustav kui selle võimsus ületab 5 magnituudi.

Maavärinate ja vulkaanidega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele
VULKAANID
MAAVÄRINAD
KAASNEVAD NÄHTUSED
Suured tuhapilved, mudavoolud-lahaarid, eraldub hulgaliselt mürgiseid ühendeid, pinnase liikumine värisemine, gaasijoad-fumaroolid, geisrid -kuuma vee ja auru sambad.
Maapinna suur liikumine ja värisemine, tsunaamid (hiidlained),
MÕJU KESKKONNALE
Mõju keskonnale on halb, sest vulkaani purskest eraldub palju mürgiseid ühendeid, min reostavad loodust ja hävitavad osooni kihti
Väga halb, sest maavärinad on suure laastamise ulatusega ja tekitab suuri kahjustusi
MÕJU INIMESELE
Mõju inimesele, kes elab vulkaanilises piirkonnas on halb sellepärast, et see on ohtlik ja elukohast võib ilma jääda, kuid on ka hea, sest seal on väga viljakas maapind, mis on põlluharimisex hea.
negatiivne
MÕJU MAJANDUS- TEGEVUSELE
Vulkaaniline tuhk on väga viljakas, maapinnale heidetud kivimid on hea ehitus materjal
Laastav ja hävitav. Maavärinates ei ole midagi head.

Kivimite liigitamine tekke järgi ja kivimiteringe. Teab lubjakivi , liivakivi , graniit ja basalt nig nende tähtsamad omadused ja näited kasutamisest.
TARDKIVIMID
Tekivad maasüvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Nt basalt-purskekivim (vulkaaniline) ja graniit (süvakivim)
SETTEKIVIMID
Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa , liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimitex saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üxteisega tugeva liitumise protsessis. Nt liivast liivakivi, lubjamurdast lubjakivi.
MOONDEKIVIMID
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650 C) tingimustes moondunud kivimid. Nt graniit-gneiss, lubjakivi-marmor, liivakivi kvartsiit.
LUBJAKIVI
On eestis levinuim maavara.
Kasutatakse ehituses, lubja valmistamisex, lubjakivi neutraliseerib happevihmade kahjulikkust.
LIIVAKIVI
Kasutatakse ehituses, tehaxe liiva. Valmistataxe ka käiasid ja luiskusid.
GRANIIT
Roosakas või punakas tardkivim, jämeda teralise struktuuriga.
Kasutataxe ehituses, tehaxe skulpture, killustuk
BASALT
On vulkaaniline kivim , tumeda värvusega
Väga hea ehitus materjal

Maavarade kaevandamisega seotud sotsiaalsed ja keskoonna probleemid (karjäärid, allmaakaubandus)
KARJÄÄRID
ALLMAAKAUBANDUS
SOTSIAALSED PROBLEEMID
KESKKONNA PROBLEEMID
-võetakse maha metsa et rajada kaevandused

Maalihete tekke põhjused ja võimalikud tagajärjed
Maalihe tekib kui terved settekehad või kivimiplokid nihkuvad mööda kindlat lihkepinda nii, et kivimiplokkide endas suuri muutusi ei teki. (Maalihte tagajärel tekiks nagu trepp .) Maalihte tekkimist põhjustab: kallakus maapinnal,kivimikihtide vahel olev vett mitte läbi laskev kiht mis niiskust sades tekitab libisemist, inimtegevus (raskuste rajamine nõlvadele- autoteed , majad)
Põhjustab suuri maastiku muutusi ja varisemisi. Majade hävimist, kui maja on rajatud nõlvakaldale kus toimub maalihe.
MÕISTED:

Litosfäär – maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini)
Astenosfäär – ulemises vahevöö, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel; astenosfääri olemasoluga seletataxe litosfäärilaamade liikumist.
Maa tuum – maa keskpunkti ümber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel
Vahevöö – maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksunekest, mis omakorda jaguneb ülemisex ja alumisex vahevööx
Mandriline maakoor – 35-80 km paksune sette-, tard-, ja moondekivimitest koosnev maakoore osa
Okeaaniline maakoor – 5-10 km paksune, peamiselt basaldist koosnev maakoore osa
Kurrutus – kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärel
Murrang – sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad
Magma – maa sügavustes tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam
Laava – vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma
Kihtvulkaan – vulkaan mis purskab vaheldumisi gaase, tuhka ja laavat
Kilpvulkaan – vulkaan mis purskab rahulikult, laava on väga vedel
Aktiivne vulkaan – vulkaan mis purskab aktiivselt pidevalt või mõne aasta tagant
Kustunud vulkaan – inimajaloo vältel mitte pursanud
Maavärin – maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine
Epitsenter – e maavärina kese , koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal
Mineraal – looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis
Kivimid – kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores
Maak – looduslik mineraalide kogum, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid
Tardkivim – magma või laava tardumisel tekkinud kivimid
Settekivim – kivim mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi
Moondekivim – kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim
Laamtektoonika – õpetus mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist
Maalihe – pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul

PEDOSFÄÄR

Iseloomusta keemilist ja füüsikalist murenemist, murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele.
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - on kivimite mehhaaniline peenendumine mida põhjustab temperatuuri kõikumised ja kivimi pragudes oleva jää külmumine.
-on intensiivne seal kus on suured temperatuui kõikumised ja esineb vähe sademeid.
Keemiline murenemine ehk porsumine - on kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainutega ( happevihmad ). - selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ) mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid . - eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas.
Murenemise tähtsus mäestikud tasanduvad ja tekivad tasandikud. Oluline lüli kivimite ringes (eeldusex settekivimite teke). Lähtekivimi murenemisel tekib murend , mis on eeldusex mulla tekkele, see omakorda elukeskkonnaks mulla organismidele.

Iseloomusta mulla koostist, ehitust ( mullaprofiil ) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim , taimestik , loomastik , mulla vanus, inimtegevus.
MULLA KOOSTIS
MULLAPROFIIL
MULLA KUJUNEMINE
LÄHTEKIVIM
Annab mullale mineraalse koostise ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused
On mineraalne alus, kivine, leidub liiva savi- liiv on toitainete vaene aga savi mitte.
Kujuneb aluspinnas
KLIIMA
Parasvöötmes toimub mõõdukas murenemine kus saadustex on liiv, savi, tolm.
Mulla profiil oleneb kliimast sest erinevates paikades on erinevad mullad .
Mõjutab murenemise protsesse
RELJEEF
Muld koosneb olenevalt piirkonnast ja kliimast
Künklikel-mägisel aladel on muldkate mitmekesisem kui tasandiikel
Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist
VEEREZIIM
TAIMESTIK
Kõdunevad ja tekib huumushorisont
LOOMASTIK
Esmatähtsad on mullas lagundajad
MULLA VANUS
Mulla viljakus langeb, kui toitaineid väheneb
Muldade väljakujunemine võtab aastatuhandeid aega
Aja jooksul muutub küpsemax, kui on olemas teatud horisondid
INIMTEGEVUS
Inimfaktori pos. mõju- tasakaalukas väetamine, kuivendamine, niisutamine. Neg. mõju- erosiooni võimendamine, puhverdus võime ületamine (saastamine)
Inimene aitab kaasa mulla ehituse hoidmisele, kui ta harib põldu õigesti,kui mitte siis viljakus väheneb
Inimene ei tohiks iga aasta järjest kasvatama vaid laskma maal ka puhata ja toitainneid varuma nt: külvama hernest või ristikut

Peamised mullaprotsessid: leetumine , kamardumine , soostumine , gleistumine , sooldumine .
LEETUMINE
KAMARDUMINE
SOOSTUMINE
SOOLDUMINE
GLEISTUMINE
Mullas liikuvate vete toimel uhutakse välja mineraalained jamulla viljakus langeb. Esineb okasmetsa vööndis. Valge leetevorm.
Protsess mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont. Eriti intensiivne parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu. Tekivad maailma kõige viljakamad must mullad.
Veega küllastunud keskkond. Toimub turvastumine huumushorisondis ja mullapinnal ning gleistumine järgmistes horisontides.
Toimub kuiva kliimaga aladel kus auramine on intensiivsem. Läbiuhtumist ei toimu, seepärast sisaldavad mullad rohkesti soolasid. Levinud kõrbetes ja poolkõrbetes.
Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Sinakad või rohekad glei mullad. Väheneb mulla poorsus ja halveneb vee läbilaskvus. Iseloomulik tundramuldadele ja leidub Lääne-Eesti tasandikel.

Mullatekketingimused ja –protsessid tundras, okasmetsas, rohtlas , kõrbes ja vihmametsas.
MULLATEKKETINGIMUSED
MULLATEKKEPROTSESSID
TUNDRA
Madal temperatuur, maapind on külmunud, tekib igikelts , suvel on liiga niiske sest on väike auramine ja igikelts.
Toimub: turvastumine, gleistumine, voolamine .
OKASMETSAD
Jahe niiske kliima, läbiuhteline veereziim, keerulise ehitusega mullad, kuna sademed ületavad auramise on läbiuhteline veereziim.
Leetumine
Soostumine
ROHTLA
Kontinentaalne mandriline kliima, sademete hulk on tasakaalus auramisega ning tekivad viljakad mustmullad .
Toimub: kamardumine
KÕRB
Kuiv ja poolkuiv kliima, mullad on soolade rikkad, sademeid vähe, enamasti kuiv, sest auramine on suur ja sademeid vähe.
Toimub: sooldumine
VIHMAMETS
Kuum ja niiske kliima mis pidevalt soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Sademeid on palju ja toimub läbiuhtumine
Toimub: keemiline murenemine

Piltidelt äratundmine ( soostunud , leetunud, mustmuld , punamuld)

Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävinemist põhjustavad tegurid. Too näiteid mulla kaitsmise võimalustest.
Mullaviljakus väheneb, sest inimesed harivad põldu liiga palju järjest ühel maa lapil. Inimesed võtavad maha metsasid ja tekitavad erosiooni võimalust. Inimesed loovad ehitisi viljakate muldade peale ja jääb järjest vähem mulda.
Et mulda kaitsta tulex esmalt arvestada kliimat, reljeefi, mulla iseärasusi – ehk inimene peab tegutsema mõttega ja arvestama kuidas see mõjub hiljem muldadele. Nt: metsade lageraie, või kemikaalide matmine mulda.
Et mulda kaitsta vee-erosiooni eest tulex nõlv jaotada terrassidex. Erosiooni eest kaitsmisex tulex nõlvadele istutada puid ja taimi. Sooldumise vastu olex see, et põlde ei niisutatax ülemäära palju.
MÕISTED:

Murend – kivimite purunemise tagajärel tekkinud pude materjal
Mullatekketegur
Lähtekivim – pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld
Mulla mineraalne osa
Huumus – organismide jäänuste ja mikroobide lagundamisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete kompleks , paikneb huumushorisondis
Mineraliseerumine – orgaaniliste ühendite lagundamine anorgaanilisteks, valdavalt bakterite ja mõningate seente toimel
Mullahorisont – mulla vertikaalses läbilõikes eristatavad kihid , mis on tekkinud mulla arenemise käigus
Mullaprofiil – mulla pästsuunaline läbilõige (u 1m) kus on näha erinevad mulla horisondid
Mulla veereziim
Leetumine – mulla mineraalosa lagundamine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab- tekib leet ehk väljauhtehorisont
Kamardumine – huumushorisondi tekkimine maapinnale
Soostumine – toimub turvastumine tundra aladel kus on liigniiske
Gleistumine – mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakas või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont
Sooldumine – toimub kõrbetes kus auramine on suurem kui sademete hulk ja ei toimu läbiuhtumist ja mullad on sooladerikkad
Erosioon – uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda
Kõrbestumine – kõrbete tekkimine ja laienemine looduslike tegurite või inimjõu tõttu

ATMOSFÄÄR

EKSOSFÄÄR
Kõrgemal kui 800 km on planeetide vaheline ruum
TERMOSFÄÄR
480 km
Virmalised
Temp. tõuseb
MESOSFÄÄR
85 km
Temp. langeb (viimasel piiril -100) Õhk on üsna hõrek
STRATOSFÄÄR
50 km
Osooni kiht
Temp. tõuseb
TROPOSFÄÄR
6-20 km
Tekivad kõik ilmastiku nähtused ja kliima, temp. langeb
Atmosfääri koostis, ehitus,( joonis)
Atmosfäär koosneb õhust, õhk koosneb paljudest komponentidest (gaasidest): happnik 21%, lämmastik 78%, süsihappegaas, veeaur, lisaained ( argoon , heelium , neoon ...)
Atmosfäär jagatakse õhutemperatuuri vertikaalse suuna muutumise alusel neljaks sfääriks: TROPOSFFÄÄR, STRATOSFÄÄR, MESOSFÄÄR, TERMOSFÄÄR.

Maa kiirgusbilanss (joonis)
Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe

Üldine õhuringlus (kagu ja kirdepasaadid, parasvöötme lääne tuuled, polaar alade kirde ja kagu tuuled, mussoonid )
Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmelisteõhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral.
KAGU JA KIRDE PASSAADID - Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Maa pöörlemise tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale ja puhuvad kirdest edelasse (kirdepassaadid), lõunapoolkeral aga kalduvad vasakule ja puhuvad kagust loodesse (kagupassaadid). Eriti hästi on passaadid märgatavad ookeanide kohal.
PARASVÖÖTME LÄÄNETUULED - Parasvöötmes on valdavad aga läänetuuled. Pooluste lähedal puhuvad tuuled parasvöötme suunas. Maa ööpäevase pöörlemise mõjul kalduvad nad läände. Samas ei puhu tuuled 30. laiuskraadidelt ainult ekvaatori suunas, vaid ka pooluste suunas, kus on õhurõhk madalam. Maakera pöörlemise tõttu pöörduvad tuuled aga ida poole (põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule), moodustades nii läänest itta liikuvaid õhuvoole. Nii ongi parasvöötmes ülekaalus läänetuuled.
POLAARALADE KIRDE JA KAGUTUULED –
MUSSOONID – Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest . Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu.

Talvmussoon – puhub mandrilt ookeanile
- Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele.
Suvemussoon - puhub ookeanilt mandrile.
- Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku

Mõju inimesele: Põud ja nälg, kui mussoon ei saabu oodatud ajal.Liiga tugevate vihmasadude korral esinevad üleujutused.
Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia.

Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis nind nendega kaasnevaid ilmastiku nähtusi (joonis). Sooja ja külma frondi teke ning ilmamuutumine sooja ja külma frondi üleminekul (joonise abil)
TSÜKLON – (madalrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhu ala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled ning tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed.

Talvel kaasneb pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõige rohkem esineb sügisel ja ka talvel.

ANTITSÜKLON – (kõrgrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on kõrgrõhu ala, kuhu puhuvad keskelt äärealadele ning tsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud.

Suvel kaasneb soe ja palav ilm, talvel aga käre pakane

SOE FRONT – tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale. Soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid ning talvel põhjustab jäidet
KÜLM FRONT – esineb siis kui külmem õhumass liigub soojale alla, tekivad rünksaju pilved mis toovad kaasa temperatuuri languse ja tekivad sademed ning äike. Talvel hakkab sadama lund ja tuiskama.

Kliimat kujundavad tegurid, kliimadiagrammide analüüsimine.

Kliima mõju teistele loodus komponentidele ja inimtegevusele.
KUIDAS MÕJUTAVAD KLIIMA TEGURID NEID KOMPONENTE
PÕLLUHARIMINE
LOOMASTIK
TAIMESTIK
VEESTIK

Kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, happesademete ja sudu tekkepõhjused ja mõju keskkonnale.
KASVUHOONE EFEKT - Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes –18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule.
OSOONIKIHI HÕRENEMINE – osooni kiht on osoonist moodustuv kiht, mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest.
Osoonikihi hõrendajad:

Lämmastikuühendid - Ühendid N2O, NO ja NO2 lagundavad osooni. Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest.

CFC-d e. freoonid - leidub külmutus seadmetes, mis on väga mürgised ained ja lagundavad osooni kihti.
Klooriühendid - Klooriühendeid satub õhku vulkaanipursete ajal. Suurim osooniauk Antarktika kohal tekkis väidetavalt vulkaani-purskest 700 aastat tagasi, kui paiskus õhku 570 korda rohkem kloori, kui sisaldab seda kogu maailma CFC toodang
Broomiühendid - Ülemaailmse Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) 1994 aasta ettekandes väidetakse, et ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurimaid osoonikihi kahjustajaid. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikad , viljakoristusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrre-põldude põletamine, tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid.

Tagajärjed:

Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides.
Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv.
UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele.
Mügarbakterid elavad mitmete kultuurtaimede juurtel ja on viimastele elutähtsad
Silmakae
Naha kiire vananemine
Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põh-justada nahavähki
Ravimata jättes on nahavähk surmav

HAPPESADEMED – happelise reaktsooniga sademed mis on tekkinud gaasiliste väävli ja lämmastik ühenditest.
Tekke põhjused:

Keskkonna saastumine happeliste oksiididega
Äike
Suured põlengud
Vulkaanipursked
Fossiilsete kütuste põletamine
Transport
Tööstus
Olme

Miks on kahjulikud? happesademete mõju keskkonnale.

Mulla hapestumine (leostumine)
Veekogude hapestumine
Taimede, eriti okaspuude kahjustumine
Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide kahjustumine ja hävimine

SUDU – suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus (tehaste saasteained jt). Tuulevaikuse ja udu korral põhjustab mitmesuguseid tervise häireid.

Inimtegevuse mõju atmosfääri koostises
Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid . Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti. Jne.
MÕISTED:

Atmosfäär – e. õhkkond on maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest (gaaside, lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi jt ning veeauru segu.
Troposfäär – atmosfääri alumine õhukiht
Ekvaator – põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0- laiuskraadil , pikkus 40 076 km, jaotab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks
Polaarjooned – paralleelid mis paiknevad 66˚33´N (põhjapolaar joon) ja 66˚33´S (lõunapolaarjoon) ning millest pooluste pool esineb polaarpäev ja polaaröö
Pöörijooned – paralleelid mis paiknevad 23˚27´N (põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon) ja 23˚27´S (lõunapöörijoon ehk Kaljukitse pöörijoon), millel on päike üks kord aastas, pööripäeval seniidis
Kiirgusbilanss – maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat kujundav tegur
Üldine õhuringlus – on suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses
Õhurõhk – rõhk, mis avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal, üks tähtsamaid ilma kujundav tegur
Tsüklon – e. (madalrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhu ala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled ning tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed.
Antitsüklon – e. (kõrgrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on kõrgrõhu ala, kuhu puhuvad keskelt äärealadele ning tsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud.
Soe front - tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale. Soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid ning talvel põhjustab jäidet
Külm front - esineb siis kui külmem õhumass liigub soojale alla, tekivad rünksaju pilved mis toovad kaasa temperatuuri languse ja tekivad sademed ning äike. Talvel hakkab sadama lund ja tuiskama.
Mussoon - Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu.
Passaat
Kasvuhoonegaas
Kaavuhooneefekt
Osoonikiht
Happesademed
Sudu

HÜDROSFÄÄR

Vee jaotus maal. Veeringe maal ja selle lülid
HÜDROSFÄÄR
SISEVEED
OOKEANID / MAAILMAMERI
JÄRVED
JÕED
LIUSTIKUD
SOOD
PÕHJAVESI
OOKEAN 97%
MAGEVESI 3%
LIUSTIKUD 68,7%
PÕHJAVESI 30,1%
PINNAVESI 0,3%
MUU 0,9%
JÕED 2%
SOOD 11%
JÄRVED87%

Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse iseloomustamine kaartide järg
VEETEMPERATUUR
SOOLSUS
Neelab 92% päikese kiirgusest
Pinna keskmine temp on 17-18 kraadi
Tervikuna on keskmine temp 3,8 kraadi
Põhjapoolkeral on soojem kui lõunapoolkeral
Keskmine soolsus on 3,5‰
Vett üle 3‰ loetakse soolaseks aga alla0,3‰ loetakse mageveeks
Soolsus mõjutab merevee tsirkulatsiooni
Soolasem vesi on raskem vajub põhja
SOOLSUS SÕLTUB:

Auramisest
Sademete hulgast
Jõgede sissevoolust
Liustike sulamisest

Hoovuste tekke põkjuse, liikumise seaduspärasus ning hoovuste roll maa kliima kujundamisel
Hoovused tekivad ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsel liikumisel.
Külmad hoovused tovad kaasa jaheda ja kuiva ilma, tekivad kõrbed nende äärde
Soojad hoovused toovad kaasa niiske sademeterohke sooja ilma

Kuhjuv ja kulutav tegevus järsk- ja laugrannikutel. Inimtegevuse mõju rannikutele
Kulutav rannik e järsk rannik:

Meri kulutab randa nt pankrannik ja kriidikaljud

Kuhjuvrannik e laigrannik:

Toimub setete kuhjumine kaldale nt Pärnu rand ja skäärrannik

Inimesed süvendavad randasid ja teevad sadamaid mis rikub algelise kuju, ehitavad majad liida ranniku peale mis võib põhjustada varisemist.

Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Maailmamere kaitse vajadus
Inimesed reostavad maailma merd mitmeti:

Linnadest tulevad saasteained kui asub merele lähedal
Laevade nafta lekked ja reostused laevadelt
Naftapuurimine merest ja sellega kaasnevad õnnetused

Reostumise tagajärel :

Väheneb veeelustik ( kalad taimed ) liigid surevad välja
Turismindus väheneb

Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiit ja üleujutuse võimalikud tegurid (tagajärg ja majanduslik mõju)
Jõgede äravoolu mõjutavad:

Kliima (kui talvel on jääs jõgi siis ei saa voolata,suvel kui on aga väga kuiv siis ei ole voolu kiirus suur)
Lang (oleneb kui järsk on lang, mida järsem seda kiirem)
Alamjooks

Üleujutust põhjustavad kliima, mussoonid, lume sulamine, merevee tõus, suured vihmad
Tagajärjed on majanduslikult kahjulikud, sest vesi võib rikkuda palju maju ja muid asju. Võib põhjustada inimohvreid.

Põhjavee kujunemine (inflatsiooni) erinevate tegurite mõjul. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete pooridesja lõhedes olev vesi mis liigub rakusjõu jarõhu toimel.
PÕHJAVESI:

Tähtsaim joogivee allikas
Täiendab jõgede veevaru
Säilitab vee elupaiku
Taimed kasutavad
Mõjutab kivimeid

Inflatsioon ehk sademete imbuminepõhjavette, sõltub mitmest looduslikust tegurist ja ka inimtegevusest
Põhjavee alanemisega võib tekkida alanduslehter e veetaseme alanemine või põhjavee reostumine.
MÕISTED:

Veereziim -
Maailmameri -
Hoovus -
Rannaprotsess -
Rannavall -
Järskrannik -
Laugrannik -
Jõgede äravool -
Valgla -
Infiltratsioon -

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 94 allalaadimist

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #1

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #2

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #3

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #4

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #5

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #6

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #7

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #8

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #9

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #10

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #11

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #12

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #13

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #14

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #15

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #16

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Meriliis Kull Õppematerjali autor

geograafia riigieksamiks valmistumiseks 11. klassi põhjalik kokkuvõte. (litosfäär, pedosfäär, atmosfäär, hüdrosfäär)

Sarnased õppematerjalid

doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis

Geograafia

doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu

Geograafia

doc

Geograafia õppematerjal eksamiks

· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus - Niisutamisega võ

Geograafia

pdf

Maa, kui süsteem

Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad pä

Loodus

doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia

doc

Litosfäär

Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor

Geograafia

docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon

Geograafia

docx

Maa kui süsteem

Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid

Geograafia

Rohkem sarnaseid