sajandil eKr. 2. Tipu kordinaadid 13° 51 10.8 N, 89° 37 48 W Vulkaan paikneb El Salvadoris Santa Ana maakonnas. Santa Ana vulkaan on 2,381m kõrgune(riigi kõrgeim vulkaan).Kihtvulkaan. Magma on vaevaliselt voolav ja ka madala temperatuuriga -800-1000'C.Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Kriitilise rõhupiiri ületamisel toimub plahvatuslik purse mille kogus vulkaanikoonus hävib ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. 3.
Y Tänapäeval ei ole õhu saastumise probleemid kõige teravamad mitte kõrgelt arenenud maades, vaid arenguriikides tihedalt asustatud piirkondades Vulkaanipursete mõju ilmastikule Kõige enam tahket materjali kandub atmosfääri vulkaanipursete tagajärjel. Eriti palju paiskub õhku väävliühendeid. Vulkaaniline tuhk võib atmosfääri läbipaistvust vähendada väga olulisel määral. Kui leiab aset nn katastroofiline vulkaanipurse, mille korral piltlikult öeldes terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast lendab, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri. Sinna jääb see pikaks ajaks püsima ning kandub üldise õhu ringluse toimel kiiresti laiali üle kogu stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Ajaloost on teada mitu katastroofilist vulkaanipurset, mille tagajärjel on maakera temperatuur järsult langenud. Tänapäeva Indoneesia alal purskas Tambora vulkaan
Laamad põrkumisel (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemeri) Mandrite sisealadel-kontinentaalne.... Oma seisundilt võivad vulkaanid olla: Kustunud vulkaanid-inimajalugu ei mäleta purskamist Suikunud-ajutiselt ei purska aga võivad kunagi hakata Aktiivsed-pidevalt või väikeste vahedega purskavad. Kihtvulkaanid on iseloomulikud seal kus vulkaanid põrkuvad. Kilpvulkaanid · Räni-ja gaasidevaene aluseline basaltne magma · Hästi voolav magma · Lame vulkaanikoonus · Purskab rahulikult · Ookeanilised vulkaanid Kihtvulkaanid · Räni-ja gaasiderikas happeline graniitne magma · Suure viskoossusega, väheliikuv · Magma tardub lõõris, tekitab laavakorke · Pursked plahvatuslikud, purustavad · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid Kasu vulkaanidest: · Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. · Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. · Tardunud laava on hea ehituskivi.
läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse
lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro süvakivim basaltpurskekivim Moondekivimid settevõi tardkivimite moondu misel gneiss, marmor · Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid vett purskav kuumaveeallikas
Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad või on lühikesed, tardub juba vulkaanilõõris. 2) kilpvulkaan, liikuv magma liigub maapinnale ja valgub laavavooludena laiali, moodustub lame vulkaanikoonus. Kuumaveeallikas: vesi kuumeneb, tekib aur. Kui auru rõhk on suurem kui veesambal, siis tekib purse, seda nim.geisriks. Pursete vahe sõltub geisrist.Geisreid on Uus- Meremaal, Islandil, Kamtsatkal. Maavärinad tekivad: 1)laamade liikumise tõttu (tektoonilised maavärinad).Levivad seismilised lained, epitsenter on maavärina koldest otse üles maapinnal. Seismograafiga mõõdetakse. 2)vulkaanide tõttu. 3)inimtekkelised (pommiplahvatused, Kurski allveelaeva plahvatus nt.)
Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel ( lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi) Tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivi Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu
· Vulkaanipursked · Maavärinad · Kurdmäestike teke · Süviku teke · Ookeanilise maakoore hävimine KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused
omadustega. Kui laava on paks, siis tardub see kiiresti ja moodustub kihtvulkaan Kui laava on vedel, siis voolab see kaugele ja tekib lame kilpvulkaan. Räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne magma > Hästi liikuv magma > Laava voolab laiali ja valgub kaugele > Moodustab lameda vulkaanikoonuse > KILPVULKAAN Räni- ja gaasiderikas viskoosne graniitne magma > Väga vähe liikuv magma > Vähesed laavavoolud, ei voola kaugele > Tekib terav vulkaanikoonus > KIHTVULKAAN Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: tuha- ja gaasipilved lõõmpilved; laavavoolud mudavoolud lahaarid; püroklastilise materjali vood; maavärinad, maalihked Vulkaanilistel aladel on tänu purskematerjali ladestumisele viljakad mullad. Talumees riisipõldu harimas Jaava saarel Indoneesias, tagaplaanil Sundoro vulkaan. 4.MAAVÄRINAD Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. Eristatakse
vulkaani nõlvadel parasiitkoonusega. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Teine vulkaanide põhitüüp on lõhevulkaanid. Nende puhul voolab laava maapinnale piklike maakoorelõhede kaudu, moodustades ulatuslikke lamedaid laavakatteid, ilma oluliselt kõrgusesse pürgimata. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõningatel juhtudel, kui maapõuest kerkiv magma sisaldab palju gaase ja tardub kiiresti, ummistades vulkaanilõõri ülaosa, võib kogu vulkaanikoonus õhku lennata. Siis tekib maapinda lai plahvatuskaldeeraks. Ei ole haruldase juhtumid, kus kaldeera põhjas, vana lõõri kohale kasvab uus vulkaanikoonus. Nii näiteks on ka Vesuuv kerkinud umbes 6000 eKr moodustunud Somma-nimelise hiigelkaldeera kohale, olles hiljemgi üle elanud mitmeid purustusi ja taassünde.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 3.3 Lõhanguvulkaanid Vulkaanid paiknevad neis kohtades, kus esinevad Maa vahevöö ainese keskevood, mis
Lahaarid e. mudavoolud- tekivad kui vulkaani tipus on jää ja lumi, mis sulavad ja voolavad alla; matab enda alla linnasid nt: Armero Geiser- kuumaveeallikas, mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10
Kilimanjaro, Keenia Vulkaanide liigid: - Kilpvulkaan - Eelkõige ookeanide vulkaanid - Tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast - Ränisisaldus on väike - Magma sisaldab vähe gaase - Laava voolab suhteliselt rahulikult maapinnale - Tugevaid plahvatusi esineb väga harva ja need tekivad sellel juhul purskamise algfaasis - Vulkaanikoonus on lame (tavaliselt) - Kihtvulkaanid - Mandrite vulkaanid - Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega - Räni sisaldus suur - Magmas palju gaase - Vulkaanipursked on sageli plahvatuslikud, sest gaasidel on raske välja pääseda ning need hakkavad kogunema - lõpuks avaldavad gaasid nii suurt survet, et toimub plahvatus
Kuuma täpi piirkonnad ookeanis /Hawai/ 8 KIHTVULKAANID KILPVULKAANID 9 · Räni-ja gaasiderikas magma · Räni-ja gaasidevaene magma · Suure viskoossusega graniitne magma. · Hästi voolav basaltne magma · Laavavoolud lühikesed · Lame vulkaanikoonus · Magma tardub lõõris, tekivad laavakorgid · Purskab rahulikult · Pursked plahvatuslikud, purustavad. Puruneb · Ookeanilised vulkaanid tihti vulkaanikoonus. Mauna Loa · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid. · Vulkaanikoonus terav, koosneb laava ja tuhakihtidest Kasu vulkaanidest: Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas.
Referaat: Vulkaan Saint Helens Õpetaja: Õpilane: 2008 USAS, Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani ääres, Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus asub ~40 000 aasta vanune 2550 m kõrgune tegev stratovulkaan Mount Saint Helens. Tumerohelise metsamüüri taustal kõrguv majesteetlik lumine mäetipp paistis kaugele ja peegeldus Spirit lake'i voogudel. Järve kaldale olid ehitatud puhkekodud, lastelaagrid, suvilad, majad. Metskitsed ja pardid olid harjunud lastelt saia nuruma, õhk oli lindude siristamist täis. Aga ühel päeval muutus kõik. Praeguse nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Parun, Briti suursaadik ei näinud omanimelist mäge kunagi. Koordinadid: 46.20° pôhjalaiust ja 122.18° läänepikkust St. Helens oli enne 1980. aasta ...
36) Vulkaanipurse - selle tagajärjel kandub atmosfääri kõige enam tahket materjali. Eriti palju paiskub õhku väävli ühendeid. Vulkaaniline tuhk võib atmosfääri läbipaistvust vähendada väga olulisel määral. Katastroofilise vulkaanipurske korral lendab terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri (Tambora 1816, Krakatau 1889). 37) Inversioon - olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp. kõrgem kui madalamas õhukihis. See takistab õhu edasise tõusmise.
vee happeliseks. Nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Tänapäeval ei ole õhu saastumise probleemid kõige teravamad mitte kõrgel arenenud maades, vaid arenguriikides tihedalt asustatud piirkondades. Vulkaanipursete mõju ilmastikule Kõige enam tahket materjali kandub atmosfääri suurte vulkaanipursete tagajärjel. Eriti palju paiskub õhku väävliühendeid. Kui leiab aset nn katastroofiline vulkaanipurse, mille korral piltlikult öeldes terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast lendab, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Õhukvaliteeti halvendavad ilmastikutingimused, inversioon Lisaks õhku paisatud saaste hulgale mõjutab õhukvaliteeti ka ilmastik. Kui õhk on väheliikuv ja õhu vertikaalne segunemine takistatud, hakkavad saasteained ohtlikes kontsentratsioonides kuhjuma
aktiivne ala. Paiknevad laamade piirist sõltumatult Levik: 1. Ookeanide põhjas. Maakoor on õhuke. Nt. Hawaii saared- Mauna Loa, Mauna Kea 2. Mandririftil (Aafrika murrangutevöö) nt. Kilimanjaro Vulkaanide liigitus I. Kilpvulkaanid 1. Kõik ookeanide vulkaanid 2. Vulkaanikoonus on lame 3. Tekivad väikese viskoossuega- basaltsest magmast. Laava on suhteliselt vedel. Magma sisaldab vähe gaasi. 4. Laava voolab rahulikult maapinnale 5. ? II. Kihtvulkaanid 1. Mandrite vulkaanid Tekivad suure viskoossusega magmast 2. Voolav 3. Vulkaanipurksed on plahvatuslikud. Magmas on palju gaasi. Viskoossest
- valgub rahulikult puuduvad üldse. -magma tardumine maapinnal - kiire, sageli juba lõõris, ja tagajärg moodustades laavakorke, mille alla -aeglane, valgub kuhjuvad suureneva rõhu all kuumad laavavooludena gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise laiali ja tekib lame korral toimub plahvatuslik vulkaanikoonus vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning -paiknemine purustatud kivimitükkide, tuha, ja laavatilkade segu. -mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades
See graniitne (happeline) magma. Laavavoolud voolab suhteliselt rahulikult lühikesed ja harvad. Magma tardub kiiresti sageli maapinnale, valgub pikkade juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, laavavooludena laiali ja ,,ehitab" millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla lameda vulkaanikoonuse. Kõik kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja. õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. Pildil vahelduvad tuha ja laava kihid. Kaldeera vulkaani plahvatus tagajärjel tekkiv langatuslik hiidkraater Mudavool (lahaarid) purske tagajärjel silmapilkselt sulav jää ja lumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
