albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub 2X a.Talvel mandrilt ookeanile, suvel ookeanilt mandrile, eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone.Liustikutuul-Tuul, mis tekib siis, kui liustiku kohal olev jahe õhk hakkab ümbritsevate alade poole liikuma.Briisid-Suure veekogu kallastel valitsevad tuuled.Mistraal-Vahemere äärne külm tuul.Tuleb mägedest.Boora-Musta mere äärne kül tuul, mägedest.Mäe-orutuul-Tuul, mis tekib, kuna mägedes soojenead päeval lõunapoolsed nõlvad enam, ki orud ja mäeharjade kohal tekib madalam rõhk.Orgudes oleva õhk hakkab liikuma üles mööda mäenõlvasid.Öösel vastupidi.Föön-Mestikualade soe ja kuiv tuul,puhub mägedelt orgu või madalikule.Kastepunkt-Temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma,et
ka sügisel täheldada sekundaarset maksimui. Tuule suuna aastane rütm sõltub õhurõhu geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema ajavahemiku tähtajalisi andmeid tuule kiiruse kohta ja samuti bin-tabelit suundade jaotuse kohta. 6./7. Tuule liigid. Mussoonid, briisid, mäe- ja orutuuled, föön, boora, tolmutormid, tuisud, trombid, vesipüksid, põuatuul. Mussoonid: Tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuste tõttu aastases tsüklis. Liigitatakse mere- ja mandrimussoonideks. Mere- ja mandrimussoonid kestavad kumbki pool aastat ja on üldiselt vastassuunalised. Meremussoon liigub merelt mandri suunas ja mandrimussoon mandrilt mere suunas. Põhjustavad mussoonse kliima.
Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral Virmalised tekivad kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus- päikesetuul. http://www.youtube.com/watch?v=taLRQrNbipQ&playnext=7&playne http://www.youtube.com/watch?v=8nsWrAr3Jvc&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=eHvdZdsIZxg BRIISID Briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuuteala Eristatakse: Mere- ja maabriisi ja oru- ja mäebriisi Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis Mäebriis ehk mäelt laskuv tuul saavutab oma suurima tugevuse umbes päikesetõusu ajaks TÄNAME KUULAMAST
- osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. *merebriis - Päeval puhub tuul merelt maismaale *maabriis - Öösel puhub tuul maalt merele * passaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. *LÄÄNETUULED parasvöötme 40°- 60° laiustel puhuvad tuuled
mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes, asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga kontinentaalne kliima. 6. A) mis on temperatuuri amplituud? – maksimum ja miinimum temperatuuri vahe. b) milline on see ööpäeva lõikes madalaima näidu -4C ja kõrgeima temperatuuri näidu 4C puhul? – 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid, antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk
Pedosfäär/Atmosfäär 1. Tähista joonisel koht, kus tekib kõrg- ja madalrõhuala. K Kirjuta, kuidas hakkab liikuma õhk. Maapinna kohalt tõuseb ja M 23°C 18°C mere kohal langeb. meri Kuidas nimetatakse ööpäeva jooksul suunda muutvaid tuuli, mis tekivad rannikualadel? briisid 2. Iseloomusta ilma punktis M. Tõmba õigele variandile joon alla. Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves Sademed: ei esine/sajab 3
8-nda klassi kordamine. Merebriis, maabriis, hoovus jne. Briisid · Merebriis ehk päevabriis Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved.
Õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu tüttu. -Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. -Maakera troposääris valitsevad tuuled: polaarne idatuul,läänetuul,kidepassaat,kagupassaat,läänetuul,polaarne idatuul -lõunalaius,idapikkus jms korrata -Passaadid:püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30.laiuskraadide vahel. Ka lääne ja idatuuled on püsivad tuuled -Kohalikud tuuled:Mussoonid,Briisid,Föön,Bora,Tromb -N:Mussonid on tuuled,mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest.Suvel:Niisked mussoonid. Talvel:kuivad mussoonid. Mis põhjustab erinevusI?Maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine erinevatel aastaaegadel.Kuidasmõjutavad mussoonid inimeste elu?Kui pool aastat sajab, siis on kõik roheline, jõed ujutavad üle,põllumajandus N:Kagu-Aasias. Osata Himaalaja näitel selgitada. -Briisid.Eristatakse asukoha järgi mere,maa,mäe ja orubriisi
6.ILM ,ILMASTIK ja KLIIMA ILM ILMASTIK KLIIMA KLIIMA KUJUNDAJAD (tegurid, põhjused) Kaugus ekvaatorist MERI TUULED RELJEEF (päikese intensiivsus) Parasvöötmes, Briisid Sademed Palavvöötmes, Parasv. läänetuuled Õhutemperatuur Külmvöötmes Passadid Õhurõhk Mussoonid Tuul HOOVUSED INIMTEGEVUS Külmad ja soojad
ookeanilt puhuv mussoon on niiske ja rannikul sajab. Läänetuul Samamoodi nagu passaadid tekivad ka läänetuuled, 30. laiuste laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas. Goriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled paremale ning tekivad läänetuuled. Läänetuuled mõjutavad Eesti ilma tuues siia sooja ja niisket õhku. Läänetuuled valitsevad parasvöötmes Briisid Briis on rannikul esinev tuul, mis muudab suunda ööpäeva vältel. Briiside teke on seletatav maismaa ja merevee erineva soojenemise või jahtumisega. Briisid puhuvad päeval mere poolt mandrile ja seda nimetakse merebriisiks. Öösel jahtub maismaa merest kiiremini ning briisid puhuvad maalt merele, neid nimetatakse maabriisideks. Mäe-orutuul Mäe ja oru tuul mägedes tekib seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt, omalaadne õhuliikumine
Kõrgrõhkkond e antitüklon- tekib piirk. kus on laskuvad õhuvoolud. Kr toob kaasa alati kuiva õh ja suvel palav talvel kü Lokaalsed e kohalikud tuuled: MUSSOONID- koh tuuled, mis puhuvad sooja ja külmal aastaajal risti vastupidi. Põhjuseks maismaa ja mere erienev soojenemine ning jahtumine. Kõige ilmekalamt on nad välja kuj euraasias, lõuna pk idaosas. Väikestel laiustel. NB! Mus.kllima on maailma kõige sademeterohk kliima tüüp. (maa abs sadem. 22000 mm/a) BRIISID- kohalikud tuul. mis puhuvad kitsas rannikuvööndis öösel ja päeval vastupidi. Briiside sad hulgas muutusi ei ole Reljeefi suured erinevused võivad põhj ilmaelementde väga järsku muutumist väga väiksel territ. Mäestike ja kõrgustike tuulepealsed nõlvad on sademete püüdjad *külm õhk on raske Merehoovuste mõju kliimale: Külmad hoovused- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Soojadh-... soojem ja niisket Kliima sõltub ka valdavatest tuultest
Õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merealalise kliimaga aladel soe, Talvel on mandrilise kliimaga aladel suvel on ilm jahedam. külmem, suvel on ilm soojem. Põhjapoolkeral kõige külmem on veebruaris. Kõige külmem kuu on jaanuar. Kõige soojem kuu on augustis. Kõige soojem kuu on juuli. · Koosta tabeli põhjal kliima diagramm. · Kuidas tekivad briisid ja mussoonid? Mere ja maismaa erineva soojenemise tõttu kujuneb rannikualadel omapärane õhu liikumine, mida nimetatakse briisideks. Mussoon on aastas kaks korda suunda muutev püsiv ja suure ulatusega tuul, mis puhub suvel ookeanilt mandrile ja talvel mandrilt ookeanile ja mis tekib veekogu ja maismaa erinevast soojenemisest ja jahtumisest. · Missugune ilm kaasneb suve- ja talvemussoonidega
Polaaröö Polaarpäev Otsekiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Albeedo Atmosfääri Üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat, kogu maakera hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolise jõud, mille mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks.
Paremat eeldust näitab veel põllumajandusliku maa suurus inimese kohta. Eestis on igale inimesele põllumajanduslikku maad 7 ha, mida on 14 korda rohkem, kui Fidži saartel. Riik Fidži Eesti Kliimavööde Niiske troopiline Üleminekuline parasvöötme passaatkliima kliima Kliima iseloomustus Passaattuuled puhuvad idast Tugevad tuuled, sademed, ja kagust. Briisid on järsud pärastlõunal ja õhtul hilja. temperatuurikõikumised , Suuremaid temperatuuri mis on suurimad sügisel ja kõikumisi ei ole. Suvel on talvel. Rannikualadel ja keskmine temperatuur 29° c, saartel on ilmad pehmemad talvel 20° c. Sademete rohke kui sisemaal. Jaanuari aeg on novembrist märtsini keskmine õhutemperatuur
Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maakera pöörlemine – tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule Briisid on rannikutuuled Merebriis Tekib päeval Liigub kõrgrõhualalt (meri) madalrõhualale (maa) Vesi soojeneb aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa ja õhk tema kohal soojenevad kiiremini Maabriis Tekib öösel Liigub kõrgrõhualalt (maa) madalrõhualale (meri) Vesi jahtub aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa jahtub kiiremini ja ka õhk maa kohal Pöörijoonte ümbruses kujunevad kõrgrõhualad, sest õhk laskub.
Soojalpoolaastal, kellalajast ei olene. Seda tugevam, mida suurem on õhutemp erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus, mida kiiremini liigub front edasi. Happesademed:Kahjulikud oksiidid (lämmastik ja vääveloksiid) lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Inversioon - Maapinnal on temp külmem kui kõrgemal. Kõrgrõhkkonna korral, kui valitsevad laskuvad õhuvoolud, see takistab õhu segunemist. Selgita millal tekivad briisid; Millal on valitsev merebriis(öösel või päeval)? - Kohalikud tuuled, mis esinevad suurte veekogude rannikul. Merebriis on valitsev päeval, kui mere kohal on kõrgrõhuala ja maa kohal madalrohuala. Tuul puhub KM. Atmosfäär on Maa kaitsefilter - Atmosfääris asub osoonikiht, mis ei lase neelab endasse suure osa kahjulikust UV-kiirgusest. Too näiteid inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulge suurenemisele atmosfääris. Millise gaasi hulk suureneb
. · Läänetuuled · idatuuled Kohalikud tuuled: · mussoonid tuuled, mis puhvad suvel ja talvel vastupidistes ilmakaartest. Suvel: niisked mussoonid, talvel: kuivad mussoonid. Maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine vastavalt aastaajale. Mander jahtub talvel kiiremini ja tekib kõrgrõhkkond, ookean jahtub aeglasemalt ja tekib madalrõhkkond, õhk liigub kõrgemalt madalamale. Mõjutavad inimesi? * põllumajandust · briisid asukoha järgi eristatakse mere ja maa ning mäe ja orubriisi. Öösel on maabriis, päeval on merebriis. Vesi soojeneb soojusmahtuvuse tõttu aeglasemalt. · föön- soe tuul alpides · bora- · tromb Eesti ilm. Eesti ilma kujundab Islandi miinimum madalrõhu tsüklon, talvel pehmem, lörtsisem. Suvel niiske ja jahe. Ka assoori maksimum 1/3 antitsüklon , talvel sademeid vähem, temperatuur madalam (külm), suvel soe, päikest pole.
konkretiseeritult sfäärideks (troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär). Temperatuuri käigu käänupunktide piirkondi nimetatakse samuti vastava eesliitega täpsustatult pausideks (tropopaus, stratopaus, mesopaus). Pausivööndites on võrreldes kõrgemal ja madalamal oleva õhuga kas temperatuuri miinimum või maksimum. 9.) Selgita miks rannikualadel puhuvad päeval tuuled merelt maale ja öösel vastupidi? (briisid) (4p) Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel. Päeval soojeneb maismaa kohal õhk tunduvalt rohkem kui merel ja tõuseb üles. Selle üles tõusnud õhu asemele tuleb merelt külmem õhk, seega puhub tuul päeval merelt maismaale. Öösel on nähtus vastupidine. Maismaa jahtub merest kiiremini ja tema kohal asuv õhk muutub mere kohal asuvast õhust külmemaks. Tuul hakkab puhuma maalt merele
Merel on suurem soojuse akumuleerumise võime. Läänemere mõju ranniku kliimale: Termiline inertsus- suvi venib pikaks, kevadel pikalt jahe Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele- all pool jahedam õhk ülal soojem, seetõttu ei saa tekkida pilved, selle tõttu on rannikualadel kevade ja suvealguses kuiv. Mandri alal aga maapind soojeneb kiiremini tekivad tõusvad õhuvoolud ja nii on pilvi ja sademeid rohkem. Tugevamad tuuled ja tormid Briisid Apvellingud (upwelling)- esineb siis kui tuul puhub ida poolt ja viib soojema vee minema. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel- ranniku alal püsiv kihistus, mõjutab rannikut ja pilvi ei teki, aga sisemaale minnes maapind soojeneb tekib sademete vöönd, mis on 20-60km rannast. Suhteline õhuniiskus- Õhus oleva veeaururõhu ja samal temperatuuril küllastunud olekus oleva veeaururõhu suhe protsentides Mis asi on Planetaarne ehk Rossby laine
Tuule tugevus sõltub gradientjõust, tekkinud õhurõhkude erinevusest, suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Mida suurem õhurõhu gradient on, seda tugevam tuul. 12. Kirjelda passaadide teket? Passaadid tekivad ekvaatori ja 30 laiuskraadi vahel, püsivalt ekv poole puhuvad tuuled kalduvad oma liikumissuunast Coriolise jõu tõttu kõrvale (põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust.) 13. Suve- ja talvemussoonid, briisid? Briis: põhjustab vee ja maa erinev soojenemine merebriis: päev, tuul puhub merelt maale, põhjustab rannikul temp langemist maabriis: öö, tuul puhub maalt merele, soe õhk merele mäe- ja orubriis Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. Talvemussoonid: kuiv sademeta tuul puhub mandrilt ookeanile Suvemussooonid: niiske sajab
Talvel on talvemussoon, sest maismaa jahtub väga kiiresti ning tekib kõrgrõhuala. Ja ookean on soojem, järelikult tema kohal on madalrõhuala. Liigub maismaalt merele. Sademed puuduvad. Suvel on suvemussoon, sest maismaa soojeneb kiiremini ning tekib madalrõhuala. Ja ookean on jahedam, järelikult seal on kõrgema rõhuga ala. Toob vihmad. Päike on siis seniidis järelikult päike soojendab väga intensiivselt. Briisid - tuuled, mis esinevad mererannikutel ja muudavad oma suunda kaks kord ööpäevas. Õhuringlus parasvöötmes Jugavoolu peal tekivad tsüklonid. Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360 km/h ja soodustab õhukeeriste - tsüklonite ja antitsüklonite teket. Jugavool - on oluline kokkupuutepiir külma ja sooja õhu vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub keskme suunas ja vastupäeva
*lääne-ja edelatuuled-30. ja 60. laiuste vahel puhuvad *idakaartetuuled-poolustelt 60.laiuste poole kirde-, ida-ja kagutuuled *mussoonid-püsivad tuuled,mis tekivad mandri ja ookeani vahel ja mis on põhjustatud ookeani ja mandri erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonid on alati paaris. Suve- ja talvemussoon *m muudavad suunda kord aastas *suvemussoon-manner soojeneb kiiremini madalrõhuala; ookean soojeneb aeglasemalt-kõrgrõhuala Ookeanmanner,sest ALATI kõrgemmadalam *briisid-rannikutuuled Tekkepõhjus: maismaa ja ookeani erinev soojenemine ja jahtumine; ööpäeva jooksul esinevad paarid *päev-kiirem soojenemine- madalrõhuala-MEREBRIIS *öö-kiirem jahtumine-kõrgrõhuala-MAABRIIS *M-madalrõhkkond-tsüklon Tsükloni keskel õhurõhk madal Talvel-tsüklonilm-soe,pilved,ei jahtu Suvel-külm *K-kõrgrõhkkond-antitsüklon Tsükloni keskel õhurõhk kõrge Suvel-pilvi pole, soe Talvel-külm Õhumass ...on ühesuguste omadustega suur õhu hulkm troposfääris.
kiirgus, UV-C, UV-B, UV-A, Nähtav valgus, Infrapuna-(soojus-)kiirgus. Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas. Kliimaklasssifikatsion on klassifikatsioon, mille alusel eristatkse kliimatüüpe ning Maa pind jagatakse kliimavöötmeteks. Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen); Õhumasside alusel (nt. Strahler); Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) Kohalikud tuuled: briisid- põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest. Kosmogeensed pinnavormid metoriidi kraater Krüogeensed pinnavormid- külmumise tagajärjel. Nt polügonaalpinnas, termokarst- igikeltsa ajutine sulamine, mille tagajärjeks on neg pinnavormide ehk alasside kujunemine. Kuiv kesklaiuste kliima kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud. Õhutemp suur aastane amplituud. Sademeid vähe (ca 500mm) maksimumiga suvel. Kuiv lähitroopiline kliima kliimat
ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres. Mustraal- külmad tuuled, vahemere ääres. Kõrbetuuled samuum- araabia ps. Soe üles, jahe alla. Hamsiin-süüria kõrbetes, kuum ja kuiv kõrbetuul, 50päeva 1 tsükkel. Ookeani mõju kliimale. Mereline ja mandriline. Amplituud Me väike Ma suur. Sademed Me suur Ma väike. Eestis õhutemp
tugev , üle 100 km/h. Marutuulele lisanduvad paduvihmad. Orkaanid tekivad ookeanide kohal ja liiguvad idavoolus, käändudes poolustele. Tsüklonid liiguvad läänevoolus läänest itta.] Antitsükloni keskosas on rõhk ümbritsevast kõrgem ja seepärast liiguvad õhuvoolud keskosast äärealade poole. Toob kaasa selged ja külmad ilmad. 6. Globaalne õhuringlus kus esinevad (vaja osata märkida maakerale) ja kuidas tekivad: passaadid, mussoonid, läänetuuled, briisid. Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest maakera piirkonnast teise. Õhuringluse käivitajaks on maakera ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Passaadid (kirde- ja kagupassaadid) Ekvaatorilt M rõhualalt tõusevad ja lähevad 30. laiuskraadidel
Anumbaromeeter – klaasist kapillaartoru, milles ja Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse. Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust Aneroidbaromeeter – Põhiosaks õhutühi karbike, mille kaanele kinnitatud osuti. Õhurõhu muutus paneb kaane võnkuma Tuul: Õhumasside horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu ebaühtlasest jaotusest maapinnal Coriolise jõud: Tingitud maa pöörlemisest ümber oma telje Briisid: Esinevad merede, ookeanide ja suurte järvede rannikul Tekke põhjuseks maapinna ja vee erinev soojenemine – maapind soojeneb kiiremini, soojendab õhukihti enda kohal, soe õhk tõuseb, tekivad vertikaalsed õhuvoolud. Tekib õhurõhu vahe – tuul Föön: Soe ja kuiv tuul, mis puhub mägedelt alla orgu või madalikule Tuult iseloomustavad suurused: Suund – ilmakaare järgi, millisest suunast puhub Kiirus – m/s, km/h
Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul maismaal keskmiselt 30%. Tuule tugevnemine sõltub ööpäeva ajast ja sesoonist. Aga tuule kiiruse suurenemine võib ka puududa, kui veekogu on külmem ümbritsevast õhust. Muutub ka temperatuuri kõikumiste ööpäevane amplituud ja suurte veehoidlate kohal tekivad briisid. Temp aasta-amplituud ei muutu. 16. Millised mõjud on urbanisatsioonil ja linnakliima melioratsioonil keskkonnale? 1.) otsesed soojaheitmed ja kiirgusreziimi muutumine; 2.)gaasiheitmed, tahked ja vedelad tahmaosakesed, mis tekivad peamiselt tööstuse töötamise tõttu, aga ka kommunikatsiooni asutuste transpordi jne arvel; 3.)soojusbilansi muutumine põhiliselt auramise vähenemise tõttu, seoses vette halvasti läbilaskva tegevpinna osakaalu
jõud puudub.Seega suundade jaotuse kohta. Meteoroloogias kodeerimiseks temp.ja teistest meteroloogiastest mõjub ta ainult liikuvale osakesele Maa Tuule liigid. kasutatavate standardite hulk on teguritest. Märjalt ja tugeva tuulega pöörlemise tõttu igas kohas maakeral,v.a. Mussoonid, briisid, mäe ja orutuuled, föön, aukartustratav niteks sadanud lume tihedus on märgatavalt poolus(=0)ja ekvaator(sin=0).C.jõud ja boora, tolmutormid, tuisud, trombid, sisaldavad WMO (World Meteorological suurem kui vaikse ja külma ilmaga kõrvalekaldenurk on seda suurem mida vesipüksid, põuatuul
Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäeva jooksul, päikese kiirte langemisnurk on väike ja päikesekiirguse suurim osa peegeldatakse tagasi. Polaaröö jooksul ei saa maapinnas päikesekiirgust üldse. Õhk muutub üha külmemaks ja raskemaks, langeb ning tekkivad kõrge õhurõhuga alad.Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne). Tekivad ka väikesed õhukeerid – trombid (vesipüks ja väiksem tornaado). Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused Mida lähemale minna ekvaatorile seda soojemaks läheb ja päike on serniidis maapinnaga. Ilma on kuiv ja sademete vaene. Lähisekvatoriaalses kliimas on kliima soe ja niiske jne. b. Laamtektoonika ülesanne c. Kaardi tundmine 18. a. Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus
tuulevaikus või puhuvad nõrgad tuuled, siis tsentrist kaugemal muutub tuul tugevamaks, mis äärealadel võib tõusta isegi tormiks, mida nimetatakse antitsüklonaalseks. Antitsüklonis võivad selgetel vaiksetel öödel tekkida kiirgusudud, mis hommikuks tihenevad ja võivad varjata kõik navigatsioonimärgid ja -tuled. Maailmamere mõningates osades puhuvad kindla seaduspäraga kohalikud tuuled , mida nimetatakse briisiks, booraks, fööniks, mistraaliks jne.. Briisid on rannikutuuled, mis puhuvad päeval merelt maale, öösel aga vastupidi maalt merele. Päeval soojendab päike maad tunduvalt rohkem kui merepinda, mille tagajärel õhurõhk maa kohal langeb ning tekib merebriis. Kõige tugevaimad briise esineb troopilises vööndis, kus merepinna ja maismaa temperatuuride vahe on eriti suur. Päeval kl. 10- ks võib merebriis saavutada kiiruseks 4 7 m/s. Õhtuks merebriis vaibub. Pärast päikese loojangut hakkab maapind kiiremini
Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast Briis - kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtalne soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Vaata lisalehelt tsükloneid + asju Briisid- maa ja merebriis põhjustatud aluspinna erinevast soohenemisest rannikul. mäe ja oru tuuled - olemuselt samad briisiga , kus tuule suund ööpeva jooksul muutub vastupidiseks katabaatiline tuul(mistraal) - külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugevaid külmasid kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal.
27. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja. Sademete hulk 2x suurem, kui aurumine- niiske kliima. Aastas 100-110 pilves päeva, üle poole päikesekiirgusest saame hajuskiirgusena. Termiline inerts. Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele. Tugevamad tuuled ja tormid, briisid. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel. Valdavalt lääne edela ja lõunatuuled. Kevadel palju põhjatuuli, suvel lääne, süg ja talvel edela ja lõunat. 28. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Rahet, jäidet ja härmatist rohkem. Öökülmad lõppevad varem, kui mujal. Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel nõlvadel.
ENSO. *El Niño – Lõuna-Ameerika läänerannikul merevee soojenemine *La Niña – eelmise vastasfaas (külmem!) Briisid. *1930. aastatel Gilbert Walker – Vaikse ookeani ida- (Tahiti) ja lääneosas (Põhja- Austraalia) kõiguvad õhurõhud Purgaa (buran) – Siberis (Venemaal)
Tegijapoiss 2010 Oktantsüsteemis kasutatakse tingmärke pilvisuse kirjeldamiseks . Näiteks: Kui pilvi pole , siis on lihtsalt tühi kera . Kui kera täielikult täidetud on siis on 100% pilves . Kui pole võimalik määrata siis on tühjakera peale pmst X tõmmatud. Olenevalt aluspinnast e. siis mõne piirkonna iseloomulike reljeefide tõttu tekivad seal mingid kahtlased regulaarsed tuuled ja neid nimetatakse kohalikeks tuulteks. Kohalike tuulte hulka kuuluvad briisid ehk rannikutuuled, mäetuuled (foon, boora),orutuuled, kõrbetuuled jne. Briis tekkepõhjuseks on veekogu ja rannikuala maismaa erinev temperatuur. Võib olla merebriis ( tuul merelt) , päeval on õhu temperatuur maismaa kohal kõrgem õhu temperatuurist veepinna kohal, vastavalt tõuseb õhk maismaa kohal üles ja liigub mere kohale; veepinna lähedane õhukiht liigub veekogult rannaalale ja asendab sealt tõusnud õhku; veepiir nihkub maismaa poole
Talvemussoon: Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. Suvemussoon. Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku. Kohalikud tuuled: · BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel · Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. · Päeval puhub tuul merelt maismaale- merebriis · Öösel puhub tuul maalt merele -maabriis 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;
Läänemeri Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja · Mere kiirgusbilanss suurem kui maismaal · Mere albeedo 8-10 % on väiksem kui maismaal (üle 20 %) · Merel on suurem soojuse akumuleerimise võime, vee segunemine Tulemuseks mere aeglasem soojenemine ja jahtumine Läänemere mõju ranniku kliimale · Termiline inertsus · Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele · Tugevamad tuuled ja tormid · Briisid · Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel Lumikate Esineb oktoobrist maini, kusjuures rannikualadel moodustub see palju hiljem kui sisemaal Kestab rannikul 80-100 päeva. Paksus alla 10 cm. Rannikul on suurem tuule kiirus. Rannikualadel päikesekiirgust rohkem. Rannikul väiksem madalpilvisus. Vähem udu, kui sisemaal, kõige enam talvel ja kevadel. Tuiskude minimum. Kõige vähem äikest. Vähem rahet, jäidet, härmatist.
Käsianemomeeter on keskmise tuulekiiruse mõõtmiseks. Tema tundlikuks osaks on neljast poolkerast koosnev tiivik, mis võib pöörelda ümber vertikaalse telje.Anemorumbomeeter. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Kõige tugevam selge ilmaga,Tugevaim tuul keskpäeval, nõrgim tuul (isegi tuulevaikus) öösel ja hommikul,Hommikust keskpäevani tuuled pöörduvad paremale, õhtupoole aga vastupidi.Tuule liigid:mussoonid, briisid, föön, boora, põuatuul, tolmutorn, liivatorm, tuisud, tuulispead ja vesipüksid.Mussoonid:tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuse tõttu aastases tsüklis.Briisid esinevad rannikul,mistõttu neid nim.ka rannikutuuleks.Tekkimine sarnane mussoonidega,kuid ulatus-rannajoonest mõnekümne km kaugusele,püstsuunas mõnisada meetrit.Mäe-ja orutuuled.Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole,siis võib seal
erinevuse tõttu aastases tsüklis. Mandri kohalt üles tõusnud õhu asemele valgub alumistes kihtides merelt õhku mandrile. Mere kohal on aga püstvoolud suunatud ülalt alla ja nii kujuneb tsirkulatsioon mandri ning õhu vahel. Selle tsirkulatsiooni alumist rõhtlüli nimetatakse meremussooniks. Talvel jahtub manner tugevamini kui meri ja mandri kohal on õhurõhk all suurem kui mere kohal. Tekib õhu liikumine alumistes kihtides mandrilt merele seda nimetatakse mandrimussooniks Briisid ehk vinutuuled esinevad rannikul, mistõttu neid nimetatakse ka mandrituulteks. Vinud tekivad mandri ja veekogu päevase ebavõrdse soojenemise ja öise ebavõrdse jahtumise tagajärjel ranniku piirkonnas Föön kuiv ja kuum tuul, mis puhub kõrgematelt mägedelt alla orgu. Fööniga kaasnevad peale temperatuuri ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt ka kiired õhurõhu kõikumised. Talvel põhjustab föön lumelaviine 9
Selle põhjuseks on kõrgrõhuala tekkimine poolustel, kus külm ja raske õhk laskub allapoole. Kuna parasvöötmes on õhk soojenenud ja üles kerkinud ning sinna kujunenud madalrõhuala, liigub õhk parasvöötme suunas. Coriolisi efekti mõjul pöörduvad tuuled läände, seetõttu nimetatakse neid idatuulteks. Õhuringlust muudavad keerukamaks orkaanid ja taifuunid, maismaa ja ookeani vahele tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled), väikesed õhukeerised (trombid jms) 5.Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Tsirkulatsiooni käigushoidjaks Päike: ekvaatorilähedased alad soojenevad rohkem, see on ka põhjus, miks ekvaatori piirkonnas on tropopaus kõrgemal kui suurtel laiustel Jugavool 30. ja 60.laiustel troposfääri ülaosas ülikiirete (kuni 100 m/s) läänest itta puhuvate tuulte vöönd. Jugavoolud on läbimõõduga ainult mõni km, kuid pikkusega kümned tuhanded
Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus (tugevus) briis – kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Kohalikud tuuled: briisid – maa- ja merebriis; põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest rannikul mäe ja oru tuuled – olemuselt sarnane briisiga, kus tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks katabaatiline tuul (nt. mistraal) – külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugevaid külmasid kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal
Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. * Samuti on omaette tsirkulatsioonid kõrg- ja madalrõhkkondadel. *Õhuringlust muudavad keerumaks orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerised trombid jms. 5. Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise
sarnaselt kasvuhoone klaasile. · Miks selged ööd on külmad? · Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus , päikeseline päev? Vihje: õhus olev veeaur kondenseerub külmal pinnal. · Miks talvel on tuulise ilmaga külmem kui vaikse ilmaga, aga kõrbes tuul hoopis kõrvetab, aga ei jahuta? Vihjed: sooja või külma aisting on seotud õhu temperatuuriga naha kohal; soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Kuidas tekivad briisid, st miks päeval puhub tuul merelt maale ja öösel vastupidi? Vihjed: maapind soojeneb ja jahtub kiiremini kui vesi, sest vee erisoojus on suurem kui teistel ainetel; sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal õhul; väiksema tihedusega aine tõuseb kõrgemale; õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad? Vihje: niiske õhu tihedus on väiksem kui kuival õhul. (putukad ei jõua kõrgele tõusta, õhk on hõre?)
Aga õhu liikumine toimub mitte põhjast lõunasse ja vastupidi, vaid muutub tuulte suunad Coriolise efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid. Troopikast parasvöötme suunas puhuvad läänetuuled. Troposfääri ülempiiril on õhu liikumise suunad täiesti vastupidevad. Üldist õhuringlust muutuvad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerid trombid jms. Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus jne. Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. 18. Maakera veevarud. Veeringe. Hüdrosfäär - geosfäär, mis hõlmab planeedil Maa oleva keemiliselt sidumata vee
annaabi.ee 
