8 Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. 9 Lausetest või kokku panna sidusa jutustuse. 10 Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda. Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest. 11 Morfeemideks nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühikuid. 12 Morfeemid koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest. 13 Sõna koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist, nt eba-sõbra-lik. 14 Morfeemi tunneb ära selle järgi, et tal on eri sõnades sarnane tähendus. 15 Tähendus ei ole mitte ainult tüvel (sõber), vaid ka teistel sõnaosadel, nt pöörde- ja käändelõppudel (-lik). 16 Morfeemi ei saa enam väiksemateks tähenduslikeks ühikuteks jagada, ilma, et tähendus kaoks. 17 Süntaks on reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid.
Foneetika uurib häälikute füüsikalisi omadusi. 3. Morfoloogia uurimisvaldkond Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 4. Morfeem (k.a jagunemine),allomorf, sõnavorm Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad tüvedeks, liideteks ja tunnusteks. Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest. Eesti keeles on allomorfid näiteks -le (koera/le) ja -lle (ta/lle), mille mõlemaga antakse edasi alaleütlevat käänet. Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks.
Morfid Need on väikseimad tähendust kandvad üksused. Morfidel on iseseisev tähendus või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Morfianalüüsi meetod on sõnavormi segmentimine. Morfi määratlusse on lisaks tähendusele kaasatud ka grammatilise funktsiooni mõiste, sest tihti on morfide tähendust väga raske kirjeldada. Igal juhul on neil olemas grammatiline funktsioon. Allomorfid ja morfeemid 1) Kokkukuuluvad morfid on sama morfeemi allomorfid. Morfeemide (ja morfide) põhiomadus on see, et neil on tähendus (nad on tähenduslikud, kannavad tähendust). 2) Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid, kui nende ehitus on osaliselt sarnane, nad on täiendava jaotumise vahekorras ja sama tähendusega. 3) Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid ka juhul, kui nad on vormiliselt erinevad , kuid tähenduselt ja jaotumiselt samad. Eespool kirjeldatud menetlust nimetatakse morfeemianalüüsiks. Aglutinatsioon ja fusioon
Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morfeemi variant Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks Analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente Areaalne liigitus jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv märgib objektide hulka (ainsus või mitmus) Aspekt väljendab verbiga väljendatava sündmuse ajalist perspektiivi
Mis on sõna ilusatele leksikaalne ja mis on grammatiline tähendus? Grammatiline on ilusa (om)+te (mitmuse tunnus) +le (lõpp), leksikaalne on kaunis. MORFOLOOGIA PÕHITERMINID sõna, sõnavorm, sõne, morfeem, morf. Sõna on keele vähim terviklik üksus, millel on leksikaalne tähendus. Sõnavormid on ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad grammatilise tähenduse poolest. Sõne on sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morf on morfeemi esinemisjuht MORFIANALÜÜS EHK SEGMENTIMINE. Leia junktuurid ja pane sõnad õigesse lahtrisse: talus, talusse, taludes, taluski, terav, lihav, vägev, edev, mugav, lodev ei ole taabelis Junktuurid on opaaksed Junktuurid on selged Talus, taluses, taludes, taluski, terav, lihav, vägev MORFEEMIDE BAASJAOTUS. Mis lahtrisse kuuluvad semantiliselt iseseisvad morfeemid? Prefiksid?
Kui lekseem kannab mõistesisu ehk leksikaalset tähendust , nt 'kodu', 'must', 'koristama' vms, siis sõnavormide muutetunnused kannavad grammatilist tähendust, s.o abstraktsemat tüüpi tähendusi, nt käsku, seesolu vms. Seega ei ole kõik sõnad lekseemid. Homonüüm – samakujuline, kuid eri tähendusega sõna; Homofoon – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõna; Homograaf – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõna; 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia: • tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega; vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks; • morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles • morf – morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles
Ebatüüpilised sõnad on artiklid, sisesõnad, ei Sõnavorm- mingi sõna muutevorm, grammatiline sõna Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve paradigm Sõne- statistiline sõna Homonüüm- üks samakujulistest, kuid eritähenduslikest keeleüksustest, eelkõige sõnadest (tee-tee) Homofoon- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad (müüja- müüa) Homograaf- sama kirjapildi, aga erineva tähendusega ja hääldusega sõnad (palk-palk) 5. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles (näiteks mitmuse tunnus) Allomorf- morfeemi variant, morfeemi fonoloogiline avaldumiskuju, Kaks morfi on ühe morfeemi allamorfid, kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt osaliselt
akustilisi omadusi Algkeel: on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel: keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon: foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Allomorf: morfeemi variant Anafoor: keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika: uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv: grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu
kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatavate suulise kõne üksuste akustilisi omadusi Algkeel on keel, millest aegade jooksul on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi). Allkeel - keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Allofoon - foneemi variant; foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest v Allomorf - morfeemi variant Anafoor - keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus - jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv - grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu
nullmorf, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul. Morfoloogilised opositsioonid on tihti sellised, et üks opositsiooni liige on tunnuseta ehk substantsita, "null". Nullmorfi nimetatakse vahel ka peitmorfiks vastandina nähtavatele morfidele. Fonoloogias jaotatakse häälikuid ehk foone vastanduse, täiendava distributsiooni ja vaba variatsiooni testide alusel erinevateks foneemideks või sama foneemi allofoonideks. Kokkukuuluvad morfid on sama morfeemi allomorfid. Kaks morfi on omavahel opositsioonis ja seega eri morfeemide allomorfid (variandid), kui nad on fonoloogiliselt erineva ehitusega ja neil on erinev tähendus. Kaks morfi on sama morfeemi allomorfid, kui nende ehitus on osaliselt sarnane, nad on komplementaarse distributsiooni vahekorras ja tähenduselt identsed. Morfeemide allomorfide häälikuvarieerumist nimetatakse morfofonoloogilisteks varieerumisteks
INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32
INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA –TE -TE JA –I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32
Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 24. Sufiksid on: TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID, EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD 25. Morfoloogia ei uuri: SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 26. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed: (TA) KIRJUTAB 27. Seotud morfeem: ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA, LIITUB SÕNATÜVELE 28. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 29. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA -TE, -TE JA -I, POOD JA POE.. 30. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 31. Sõna kiskja muutevormid on: KISKJATE, KISKJALE, KISKJATESSE 32. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed: RAAMAT 33. Fusiooniindeks näitab: MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 34. Sünteesiindeks näitab: MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 35. Sõnaraamatusõna ehk: LEKSEEM 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on:
22. Sünteesiindeks näitab morfeemide hulka sõnas 23. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ilus 24. Radikaalid on katkestatud morfid 25. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on isoleeriv 26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on
INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32
SÜGELISED 29. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on AINSUS 30. Radikaalid on KATKESTATUD MORFID 31. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? ÜKS-ESIMENE MINEMA-LÄHEN 33. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 34. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed (TA) KIRJUTAB 35. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON SÕNE SÕNAVORM 37. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (TE) LAULVAT (ME) LAULAKSIME 38. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on MUUTEKATEGOORIAD 39. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? MINULE ENT 40. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS
Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks.
Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks.
Aglutineeriv keel- tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kus kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega, nt türgi keel köpek ,,koer" - köpek+ler+ki ,,koeri" (koer+mitmus+akusatiiv) Fusioon- morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (PST sing) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 20. Keele muutumine, selle põhjused Sama päritolu keelete sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt ungari ja eesti keel). Võrdlev- ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ualata kaugemale kui 8000 aasta taha. Keelt peetakse üldjuhul 100 000 aasta vanuseks nähtuseks.
selle heli omadused. artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu. Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on
Polüsünteetilistes keeltes on väga palju morfoloogilisi elemente, mis liituvad sõnade külge. NT Siberis tsuktsi keel. Millised on erinevad morfeemide liitumise liigid? Millised väljendusviisid neile vastavad? Erinevad võimalused morfeemide liitumiseks on fusioon, kumulatsioon ja muutumine. Fusiooni puhul on morfeemide piirid hajusad. Kumulatsiooni puhul on ühes morfeemis mitu tähendust ja muutumise puhul võib olenevalt ümbrusest ühe tähenduse väljendamiseks olla mitu erinevat morfeemi kuju. NT eitussufiksid hixkarya keeles. Sünteetilises väljendusviisis liituvad morfeemid sõnade lõppu, näiteks eesti keeles. Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu, näiteks inglise keeles. Reduplikatsioonis kasutatakse grammatilise tähenduse väljendamiseks tüvekordust. Nt läki-läki. On ka keeli, kus kasutatakse reduplikatsiooni mitmuse väljendamiseks. Mis on klusiiv? Klusiiv on keel, kus eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku
leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina - «Sina tuled linna» -, kord substantiivivormina (nimisõnavormina) - «Linna tuled paistavad kaugele». Morfeem on keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib olla kahesugune – grammatiline või leksikaalne. Allomorfi definitsioon - Ühe morfeemi erinevaid konkreetsetes sõnavormides esinevaid variante nimetatakse allomorfideks. Võivad olla kas üksteist välistavad ehk komplementaarses distributsioonis (oma ümbrusest tingitud) või vabalt varieeruvad. Leksikaalset tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tüvimorfeemideks ehk lihtsalt tüvedeks, ka juurmorfeemideks. Tüved võivad esineda koos liidetega, liide on samuti
o Laused o Jutustus, peatükk, raamat · Foneem- väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari); eri keelter erinev hulk foneeme. 15-85 · Morfeem- keele väikseimad tähenduslikud ühikud; morfeemid koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest; morfeemil on eri sõnades sama tähendus; tähenus ei ole vaid tüvedel, vaid ka teistel sõnaosadel, nt pöörde- ja käändelõppudel; morfeemi ei saa enam väiksemateks tähenduslikeks ühikuteks jagada, ilma, et tähendus kaoks · Sõna- koosneb enamasti ühe või enama morfeemi kombinatsioonist · Süntaks- reeglite kogu, mille alusel luuakse keeles tähenduslikke lauseid ja fraase o Eesti keeles koosneb lause kahest põhisõnafraasist: nimisõnafraasist(must kass) ja tegusõnafraasist(läks üle tee) · Leksikaalse sisu analüüs- huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse, samuti sõnade
5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt: o Kaks või enam juurmorfeemi maamaja, jõeäär o Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega laul+ja o Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga laul+ja+nna o Mitu juurmorfeemi koos tuletusafiksi(te)ga: talu+poeg+kond Vastavalt sellele, kas tüvi võib esineda iseseisva sõnana või ainult koos mõne teise morfeemiga, on tüvi, kas vaba või seotud. Protsessinähtuste korral on tüvi sageli
Sõnavorm Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma. Sõne- statistiline sõna Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Hononüümid- kirjas ja häältuselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. nt baar-paar; ball- pall; müüja- müüa Homograafid- – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 7. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia ehk vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega).Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles. Allmorf- morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav. Morfeemide liigid:
komplementaarne distributsioon(+sarnasus) > sama foneemi allofoonid Sõna, homonüüm, homofoon, homograaf Sõna Tüüpiline sõna • esineb üksi • liigub tervikuna • omab tähendust ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei sõnavorm sõne – statistiline sõna lekseem – sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt • homonüümid tee - tee • homofoonid müüja - müüa • homograafid palk - palk Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega. • morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles • allomorf – morfeemi variant sõnavorm sõne – statistiline sõna lekseem – sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt Morfeemide liigid • vabad <- -> seotud • leksikaalsed <- -> grammatilised • (juured ja) tüved <- -> afiksid
grammatilised lõpud puudu 2.aglutineeriv (grammatilised lõpud liidetud sõnadele) nt, türgi keel 3.flekteeriv (sõnatüvi muutub) nt, rootsi keel 4.polüsünteetiline-inkorporeeriv ( tüved koonduvad pikkadesse sõnadesse) Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 4)neurolingvistika: 5)psühholingvistika: Keele seostamine muu mõtlemisega, kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. Keele omandamise vormid: · biheiviorism (oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse muid
lisanduvad mitteleksikaalsed tähendused, mida kannavad grammatilised tunnused ja lõpud. Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis sisalduvaid grammatilisi tähendusi. Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem termin, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf – morfeemi konkreetne realisatsioon sõnavormis Grammatilised morfeemid väljendavad keelesiseseid struktuurisuhteid. Käändelõppe peetakse grammatilisteks morfeemideks, kuigi teatud juhtudel võib neilgi olla konkreetsem individuaalne tähendus, mis on siiski paradigmaatiline Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt
klusiilide järel Täishäälikud: *eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] *labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] Foneetiline transkriptsioon - Häälikute täpset kvaliteeti ja pikkust kajastavat kirjaviis. Seda on vaja selleks, et keeli uurida, et hääldusi üles tähendada. Foneem – väikseim tähenduseta keeleüksus, võimaldab eristada tähendusi; häälikud on eri foneemid. NT: foneemid e/l/u annavad kokku morfeemi elu. Foneemide liigid Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ 17 konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', š, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /š/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Minimaalpaar - sõnad, mis erinevad ühe foneemi poolest NT: „kana“ ja „kala“ Foneemide distinktiivsed omadused 6. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf.
Foneem foneem on väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi, aga ta ise ei tähenda midagi, ei kanna tähendust. Häälikute grupp mis on selles konkteerses keeles sarnase funktsiooniga . Häälikud on eri foneemid. Foneem võimaldab küll tähendusi eristada, aga ta ise ei tähenda midagi. Foneemidest pannakse kokku keele väikseimad tähendust kandvad üksused ehk morfeemid. Näiteks eesti keele foneemid /e/, /l/, /u/ annavad kokku morfeemi elu. Foneemide liigid : foneem on väikseim keeleüksus, mis võimaldab eristada tähendusi . Igal keelel on oma kindel foneemisüsteem. Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 Vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ ja 17 Konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', s, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /s/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Suus : bilabiaalsed mood kahe huule kokkupuutel m ja p.
3. Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 22.09.2010 Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus Nt majades = 3 morfeemi: 1. maja + 2. mitmus: -de- + 3. kohta märkiv seesütlev kääne ehk inessiiv: -s Morfeeminde liitmise viisid: 1. sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon; fusioon; muutumine); 2
kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. 2 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957)
Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde, jagunevad ees- ja tagasõnadeks NB! Mõned kaassõnad funktsioneerivad ka määrsõnana (läbi, pärast, üle, alla, alt) Sidesõnad ülesanne siduda lauseosasid ja lauseid omavahel Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada 17. Morfeem väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi.
- kulminatiivne funktsioon - delimitatiivne ehk piiritlev funktsioon Hiljem hakati Praha lingvistilises ringis uurima morfoloogiat ja süntaksi. Nad eristasid 3 tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morofloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid. Morfeem on abstraktne ja stabiilne ja morfide aluseks. Morfeem mitte ainult ei tee tähendusi, vaid on ise tähendus. Tuli sisse mõiste `seem'. Seem on morfeemi funktsioon, keelesisene süsteem. Süntaks on sama mudeli edasiarendamine ja ülekandmine lausele. Praha lingv. ring töötas välja aktuaalsed süntaksid ja lausestruktuurid. Süntaksi vahendid on sõnade järjekord ja loogiline rõhk. · Glossemaatika ehk Kopenhaageni strukturalism Termin Glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseerude eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud keele, vaid kõnega. Seda peetakse kõige keerukmaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks
Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. Homonüümid kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 4 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad: tüved, liid ja tunnused. Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morf on tehniline termin, sõna komponent
5) Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. Homonüümid kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee Homofoonid sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. Homograafid sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 6) Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem on keele kõige väiksem tähendust kandev üksus. Vastavalt tähendusele, mida morfeemid sõnavormis kannavad, jagunevad nad: tüved, liid ja tunnused. Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morf on tehniline termin, sõna komponent
Foneetikaühingu tähestik The International Phonetic Alphabet, mida märgitakse lühendiga IPA. SUT kohta ei leidnud ma loengumaterjalidest ja õpikust mitte midagi. Netiotsinguga jõudsin ühele leheküljele: http://sut.languageskill.co.uk . Uurige seda, võib-olla Tragel seda mõtleski, aga ma ei ole päris kindel. 31. Morfoloogia Morfoloogia e vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest - morfeemidest - lähtudes. Morfeemi fonoloogilise struktuuri ja selle vaheldumise tingimuste väljaselgitamine seob morfoloogiat fonoloogiaga. Teisalt ühendab morfeemide tiheduste ja funktsioonide uurimine morfoloogiat tihedalt ka süntaksi ja semantikaga. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmiseks ja sõnamoodustuseks. Morfoloogiline loomulikkus - keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt, lihtsamat sisu lihtsamalt. 32. Morfeemianalüüs
õnn>õnnetu (muutederivatsioon) Tüvi: · Iga sõna koostisosa · Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi või eelneb muutemorfeemi(de)le · Muutumatutes sõnads on tüvi ja sõna samad · Tüvi väljendab sõna leksikaalset tähendust · Tüvi võib koosneda vaid ühest morfeemist e juurest. Juurtüvelised sõnad on: kivi, kuu, vesi, paber, taevas. · Enamasti on tüvi siiski kahe või rohkema morfeemi järjend. · Asjade, olendite, omaduste ja arvu märkimiseks on eesti keeles harilikult vabad tüved:raamat, poiss, tore, sada · Protsessitähenduse korral on tüvi sageli pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine Tuletusliide e afiks seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral.
Nimisõnu jagatakse ka loendtatavateks ja loendamatudeks. Leidub sõnu, mis võivad olla nii nimi- kui ka omadussõnad. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev. Nimisõnadel puudub sugu ja artiklid. Preverbaalid Preverbaalid ejaki keeles koosnevad preverbaalidest ja järelasenditest. Neid kahte grupeeritakse kokku, sest ühte morfeemi võidakse tihti kasutada juurena mõlemas kategoorias. Preverbaalid on individuaalsed sõnad, mis esinevad verbiga konjuktsioonis. Põhilisi preverbaalseid morfeeme on ejaki keeles üle 100. Järelasendid on otseselt seotud objektiga väljaspool verbi. Eesti keeles preverbaalid puuduvad. Verbid Ejaki verbi juured võtavad palju afikse. Enne verbi on 9 prefiksi positsiooni ja pärast verbi on 4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded.
Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. * Homonüümid – kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee * Homofoonid – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. * Homograafid – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega). Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemidega Morfeem – väikseim tähendusega üksus keeles (morfil ja morfeemil peaaegu et ei olegi vahet) Allomorf on morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav Morfeemide liigid: * Vabade morfeemid - morfeemid, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“
Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest. Eri keelter on erinev hulk foneeme (15 kuni 85). 6 Morfeemideks nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühikuid. Moreemid koosnevad indlas järjestuses olevatest foneemidest. Sõna koosneb tavaliselt ühe või enama morfeemi kombinatsioonist, näiteks eba-sõbra-lik. Morfeemi tunneb ära selle järgi, et ta on eri sõnades sarnase tähendusega. Tähendus ei ole mitte ainult tüvel (sõber), vaid ka teistel sõnaosadel, näiteks pöörde- ja käändelõppudel (-lik). Morfeemi ei saa enam väiksemateks tähenduslikeks ühikuteks jagada, ilma et tähendus kaoks. Süntaks on reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke frase ja lauseid. Eesti keeles koosneb lause kahest põhifraasist: nimisõnafraasist ja tegusõnafraasist
k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit - `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks. Liitumisviisid:- fusioon morfeemide piirid on hajusad, nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) - kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST)- muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) - Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. 13. Keele muutumine, selle põhjused Keeled muutuvad - Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel)
keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik. 2. Vahemere keeleteadus
- kõrihäälik: h 21. IPA , SUT IPA - rahvusvaheline foneetika ühing. IPA on ka International Phonetic Alphabet, rahvusvahelise foneetikaühingu tähestik. SUT - 22. Morfoloogia vormiõpetus, uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamust sõnadeks. 23. Morfeemianalüüs morfoloogiline segmentimine. 24. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf on morfeemi variant. 25. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega. Seotudmorfeem on enamasti grammatilise tähendusega. 26. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas
ühisväljendust. Nt sõnavorm loeti koosneb tüvest loe, mis kannab leksikaalset tähendust `kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama', ja formatiivist -ti, kus väljendub liitne grammatiline tähendus `umbisikulise tegumoe minevik'. 4) Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem mõiste, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf morfeemi võimalik konkreetne realisatsioon sõnavormis. 5) Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi
Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PLGEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: hira (amryekihira jahtimata), hra (yonohra söömata), pira (timpira andmata) Morfeemide liitmine 1. sünteetiline väljendusviis (fusioon, muutumine) 2. abisõnad ehk analüütiline väljendusviis 3. reduplikatsioonid Klusiiv On keeli, milles eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafiskeid. ink meie = mina ja sina
vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi varasem etapp. Selle juured on 19. sajandi lõpul alanud indiaani keelte uurimises, mis sundis keeleteadlasi ümber hindama ning uuesti formuleerima oma uurimispõhimõtteid ja meetodeid. areaallingvistika- võib uurida keelte jaotust e. seda, kuidas eri keeled maakeral paiknevad, missugused seigad mõjustavad keelekollektiivide suurust ja keelte esinemistihedust. areaalne e
semantiline külg (diskursus) peab olema MÕISTETUD. Erinevus äratundmise ja arusaamise vahel peegeldab vaimu kahte eriomadust: ühelt poolt tajub ta eelneva ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. 1.Matemaatilised ja füüsikalised teadused, kelle jaoks kord on alati silmnähtavate või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2
uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. jõgedes jõge +de +s Probleeme morfeemi määratlemisel Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Kommunikatiivne ideaal oleks üks tähendus üks vorm. Aga: (sa) jooksid, (nemad) jooksid majasid, majja kibedale, habemele Morfoloogia põhimõisted Tüvi on sõna leksikaalset tähendust kandev morfeem. Juurtüvi, nt tööle, tööni, töödega Liitsõnatüvi, nt elutööle, elutööni, elutöödega Tuletatud tüvi, nt töölisele, tööliseni, töölistega; töökatele, töökateni, töökatega
liiget?), kuid ei õnnestunud. 1970ndate keskel psühholingvistikas püüti kinnitada, et transformatsioonid on tõesed, aga juhtus vastupidi. Tekkis konnektsionism, tuntum autor Seidenberg. Konnektsionistide rõhk oli reeglipärasustel ja esilekerkivusel. Nad isegi väitsid, et morfeem pole psühholoogiline reaalsus, vaid esilekerkiv häälikuühend, mille osadel on statistika järgi teistest sarnastest osadest suurem tõenäosus koos esineda. Connerman defineeris morfeemi nii: morfeem on skalaarne omadus, mis kerkib esile korrelatsioonidest ortograafias, fonoloogias ja semantikas. 10a kestnud tõestamine lõpetati. Leiti, et kuna uurimused näitasid, et keeleteaduslike kategooriate psühholoogilise reaalsuse leidmine ei õnnestu, siis sellest vastuolust sündis iseseisva teadusharuna psühholingvistika oma uurimiseesmärkide, eraldi mõistetega. Ei eeldatud enam, et kõigil keeleteaduslikel
annaabi.ee 
