kuid mitte sümboolsed. Viimaseid ei tohi aga segi ajada hüüdsõnadega (nt ,,oh!", ,,ah!", ,,tss!"), mis on kokkuleppelised ja seetõttu osa sümbolite süsteemist ehk keelest. Siiski võib selliseid hüüdeid pidada instinktiivselt aluselt väljakasvanuteks, kuna need sarnanevad suuresti erinevates keeltes. Hüüdsõnu on keeles võrreldes teiste sõnaliikidega vähe. Seetõttu ei saa ka järeldada, et kogu keel oleks nendest välja kasvanud. Samuti ei vii onomatopoeetiline keelepäritolu teooria meid keele instinktiivsele tasandile lähemale, sest see põhineb imiteeriva iseloomuga häälte uurimisel ehk hääled ei tule otse loodusest, vaid on sellest inspireeritud. Parem keele definitsioon oleks, et ,,keel on vaid inimesele omane mitte-instinktiivne meetod ideede, emotsioonide ja soovide vahendamiseks tahtlikult loodud sümbolite süsteemi abil." Need sümbolid on auditiivsed ja tekivad ,,kõneorganite" abil. Õigupoolest pole
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
· Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad · Morfoloogiliselt komplekssed Emotsioonide põhinimetused · Viha, armastus, rõõm ja kurbus · Viha algne tähendus mõru, kibe · Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav, armastama, armumine, armatsema, emaarmastus, loomaarmastus, hästi suur armastus Nt viha, vihkama, vihastamine, vihkamine, vihkan, äkkviha, viha välja valama,
PARU, KÕRU jms (foneemijärjendid on eesti keeles võimalikud), aga konventsioon on teistsugune. Assotsiatsioon (see, et oskame seostada sümboli vormi selle tähendusega) on võimalik seetõttu, et tunneme antud keele konventsiooni. 16. Onomatopoeetilised sõnad on erand keelesümboli arbitraarsuse põhimõttest. Matkivad loomade, lindude, looduse jms hääli. Auh-auh, kikerikii, põmm, tilisema, sahisema, , -, jms on onomatopoeetilised sõnad. Eesti ja soome keeles on onomatopoeetiline sõnavara suurem, kui indoeuroopa keeltes. 17. Kaksikliigendus keeles. Esimene liigendus: tähendus/vorm. Teine liigendus: vorm jaguneb elementideks (foneemideks) k,a,r,u. Foneemid on ehitusmaterjal. Eesti keeles on 26 foneemi. Keeltes on tavaliselt 20-40 foneemi. Nende abil võib luua uusi sõnu (vt eelmine PARU, KÕRU). 18. Liitsed sümbolid: Loomulikus keeles võib luua keergulisi liitseid sümboleid: KARUPESA. Erinevalt lihtsümbolitest on liitsed sümbolid motiveeritud
hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama. Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluukluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb sahiseb sohiseb suhiseb sähiseb, sulin vulin pulin mulin kulin lulin, kilin kõlin kulin kolin.
Generatiivse grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks kõik keele grammatilised laused, kuid mitte ühtki agrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna. Onomatopoeetiline sõna ehk deskriptiivsõna on hääli matkiv sõna, milles sümboli vorm on osaliselt motiveeritud, näiteks auh-auh, kumisema, sihisema jne. Eri keeltes matkitakse hääli erinevalt, see viitab onomatopoeetiliste sõnade osalisele arbitaarsusele ( motiveerimatusele). Onomatopoeetiliste sõnade osa leksikas on tavaliselt üsna väike. Eesti ja soome keeles esineb sellist sõnavara rohkem, kui lähemates indoeuroopa keeltes.
süsteemipärane esitus. GRAMMATIKA=KEELE SÜSTEEM 8. Generatiivne grammatika Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. (Chomsky) Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem · keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni · keeleõppimise võime on pärilik. 9. Onomatopoeetiline sõna Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluu-kluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb -- sahiseb -- sohiseb -- suhiseb -- sähiseb, sulin -- vulin -- pulin -- mulin -- kulin -- lulin, kilin -- kõlin -- kulin --
Kas/kui palju/missuguseid omadussõnu on kasutatud ja kas nad on tähenduslikult omavahel seotud. Kui me arvame, et iga element on tähenduslik on vaja vaadata millises tähendusväljas on mingisuguse tegelase iseloomustavaid sõnu kasutatud. (Dostojevski puhul äkki) Keele kujundlikkus piltlik keel. Ülemus möirgas nagu lõvi (kujundlik keel). Kujund on ka viis keelt ilusaks muuta. Troopid (tähenduskujundid metafoorid ja metanüümia) + kõlaeffektid (riim) lõppriim, algriim, onomatopoeetiline (loodushelide matkimine a'la sisisema). Pahakõla. Markeeritud keel, eristub üldisest tekstimassist (lauajalg, kinganina, saapajalg ) Troop (kreeka k) pöörak või käänak. Võrdlus. Eseme või nähtuste kõrvutame mingite ühiste asjade kaudu. Turgu on Tartuga ühesuurune linn. Murtud võrdlus: Küülik nagu künnivagu. 1. nov. 05. a. Metafoor (kreeka k tähenduse ülekanne). Tähenduse ülekanne sarnasuse alusel (varjatud võrdlus)
Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus.
Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus.
Gen grammatika põhiline idee seisneb sellise grammatika 2 koostamises, mis genereeriks ehk matemaatilises tähenduses produtseeriks (lubaks) keele kõik grammatilised laused, kuid mitte ühtki mittegrammatilist lauset. Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna Onomatopoeetilised sõnad ehk deskriptiivsõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. LOENGUD 10. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid 11. Loomulik keel (vs tehiskeel) Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus.
see kandus üle ka teksti. Põhilised ohud, mis varitsevad reklaamteksti kirjutatat: 1) Esitus on abstraktne, alates sõnavalikust ja lõpetades lause ja teksti mõttega. 2) Esituses on palju negatiivseid, eitavat vormi. 3) Liiga palju kasutatakse eufemisme (sõnu, mis asendavad jämedaid, ründavaid, ebasoovitavaid väljendeid, tehes asja malbemaks, leebemaks, seltskondlikumaks). 4) Tahtmatu laimamine (оскорбление конкурентов). - Onomatopoeetiline - loodus või loomulike hääli jäljendav, kõlasarnasusel põhinev. Kõlamaalingute kasutamine sõnade moodustamisel reklaamitekstis: 1) Usutavuse ja loomulikkuse saavutamine. 2) Ahvatlevuse ja emotsionaalsuse suurendamine. 3) Kujutluse elavdamine. 4) Originaalsuse üllatavuse savutamine. - Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest. 17 Olulised probleemid, mida semootika reklaami valdkonnas näeb:
muusikainstrumendid. Helid on vaimud. Alfred Gell: Paapua Uus-Guinea umedad Fonoloogiline ikonism Alfred Gelli termin umedade keele kohta, kus sõna ja tähistatav objekt on kooskõlas Eesti keeles palju onomatopoeetilisi sõnu: lirts, lärts, potsatama, sorisema, prantsatus, kriiskama jne (aga nt sõna „peegel“ on täiesti juhuslik, kogemusega mitteseostuv – kuigi võiks olla tähistatud sõnaga „aarraa!“) Gell väidab, et umedade kogu keel on onomatopoeetiline Nägemine ja kuulmine W. Köhleri eksperiment takete ja malumaga (juhuslikult loodud sõnad) Gell: inimesed tajuvad kujutisi dünaamiliselt, heli ja vastav sõna tuleb liikumisest Sünteesia: värvide ja tähtede/numbrite jms assotsieerumine mõnede inimeste jaoks Sünesteetik kogeb nt tähti/numbreid värviliselt Kuulmisega seotud metafoorid sotsiaalsemad (lainele häälestumine jms) kui vaatamisega seotud
ti saagi , mille l~oikej¨aljed / ¡ Algne kuju , on t¨anaseni s¨ailinud luudel £14 ¢kujutab rituaalanuma okstest n¨aha. on heli, mis luude punutud kaant (). Kasu- lahti saagimisel tekkis, m¨ark tus `numbri viis' t¨ahenduses seega onomatopoeetiline (sa- on laen. seletab muti kui ). sageda- kui yinyangi ja maa ne esinemine p¨arisnimedes on taeva vahelist keskset ar- tingitud usust seitsmesse kui vu. on k~oik numb- ~onnearvu. rid seletanud numbrimaagiast l¨ahtudes, mis on palju hilisem m~otteviis
keele-mõistuse seose rõhutamises.2 Keele ja mõistuse ühtsust toonitas Herder juba ,,Uurimuses keele algupärast" (Abhandlung über den Ursprung der Sprache, 1773). Seal argumenteerib Herder, et kuivõrd ainult inimene on mõistuslik olend, on talle ka iseloomulik keele leiutamine. Kuidas see käib? Inimene suudab tajupiltide rohkusest eristada olulisi omadusi ja neid järele aimates luua keele. See tähendab, et Herderi jaoks on keele algupära onomatopoeetiline.3 Siinkohal tuleb märkida, et antud kontekstis ei tähenda keel kõnet (Lautsprache), vaid nimetamist, asjadele mõistete andmist, mistõttu kasutab Herder ka mõisteid ,,hinge sõna" (Wort des Seele) ja ,,sisemine sõna" (inneres Wort). Teoses ,,Inimhinge tunnetusest ja tundmisest" jätkab Herder keele-mõistuse suhte üle arutlemist ning kirjutab: ,,Ka kõige sügavamates keeltes on ,,mõistus" ja ,,sõna" ainult üks mõiste, üks asi: logos" (Herder 1987: 358)
v˜otmena 部首 annab ‘¨uhe’ 一. Lisades m¨argile m˜oo˜ ga 刀, saame ‘luud l˜oikama’ せつ のこぎり 切. Luukirja 卜文 tarvis kilpkonnakilpide lahti l˜oikamisel kasutati saagi 鋸, mille l˜oikej¨aljed on t¨anaseni s¨ailinud luudel n¨aha. 七 on heli, mis luude lahti saagimisel 8 tekkis, m¨ark seega onomatopoeetiline (samuti kui 卜・兆). 七 sagedane esinemine p¨arisnimedes on tingitud usust seitsmesse kui o˜ nnearvu. 源 参考 ⇒ 切 ⇒ 虍 P OLE OMAVAHEL SEOTUD 源 比較! ⇒化 ⇒ 上 参考 比較!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
