3.5 Asukoha vaade ...............................................................................................105 4. Arendusvaade....................................................................................................... 107 4.1 Arendusstrateegia............................................................................................107 4.1.1 Süsteemi üldine struktuur, süsteemi selgroog..........................................107 4.1.2 Hangete funktsionaalne allsüsteem..........................................................107 4.1.3 Mängukavade funktsionaalne allsüsteem.................................................107 4.1.4 Piletimüügi funktsionaalne allsüsteem......................................................107 4.1.5 Töötajate funktsionaalne allsüsteem........................................................ 107 4.1.6 Rendi funktsionaalne allsüsteem..............................................................107 4
....................................................................6 Toetatavus...........................................................................................................................6 Sõnastik.......................................................................................................................................6 Ülevaatlik kasutusjuhtude mudel................................................................................................6 Tugiteenuste allsüsteem..........................................................................................................6 Sõnumite allsüsteem...............................................................................................................7 Telefoniraamatu allsüsteem....................................................................................................9 Kalendri allsüsteem........................................................................................................
.................................................................. 8 1.1.10.2 Funktsionaalsed allsüsteemid...................................................8 1.1.10.3 Registrid....................................................................................8 1.1.10.4 Pädevusalade jaotus allsüsteemiti............................................8 1.1.10.5 Registrite kuuluvus allsüsteemide haldusalasse...................... 9 1.2 Töötajate funktsionaalne allsüsteem........................................................9 1.2.1 Eesmärgid..........................................................................................9 1.2.2 Allsüsteemi kasutavad pädevusalad................................................. 9 1.2.3 Allsüsteemi poolt kasutatavad registrid.............................................9 1.2.4 Allsüsteemi kasutusjuhtude eskiismudel.........................................10 1.3 Töötajate register.............
.................................................................................79 Joonis 34 Arhidektuurivaade....................................................................................................79 7 1 Projekti spetsifikatsioon 1.1 Projekti taust Tegemist on Raamatukogu laenutusosakonna allsüsteemi analüüsiva tööga. Töö kirjeldab, kuidas allsüsteem võiks raamatukogus eksisteerida. Antud töös kasutatakse avalikku informatsiooni ja esitatud allsüsteemi analüüs on kirjutajate nägemus süsteemist. 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused Projekti eesmärk on analüüsida Raamatukogu infosüsteemiga seotud teaviku laenutamise protsessi, kliendi konto loomise ja teaviku teistest raamatukogudest tellimise protsessi. Täpsemalt: · jaotada raamatukogu infosüsteem modelleeritavateks osadeks: vaadeteks ning allsüsteemideks
Kasutus kliendi rollis (pädevusalad, kes vajavad-kasutavad allsüsteemi poolt teostatavaid vastutusi): Andmesisestaja Klienditeenindaja Klient Kasutus pakkuja rollis (pädevusalad, kes pakuvad-täidavad allsüsteemi poolt teostatavaid vastutusi): Andmesisestaja TTÜ IS strateegiline analüüs 14 © TTÜ Informaatikainstituut 2.3.2.5 Nõuded, vajadused Antud allsüsteem peab võimaldama luua ja muuta objektidega seotud andmeid. Muudatusi saavad sisse viia ja loodud andmeobjekte vaadata selleks volitatud isikud, nn andmesisestajad. 2.3.2.6 Objektid Allsüsteemi abil hallatakse järgnevaid objekte: o Film Saal o Vapp Koht o Seans Zanr o Uudis 2.3.2.7 Protsessid Vastutuste täitmiseks või toetamiseks vajalikud põhiprotsessid: objektide haldamine
ühiskonnas? A (Adaptation) G (Goal attainment) Kohanemine ressurssidega ja Ressursside kasutamise väliskeskkonna muutustega eesmärgid ja teed L (Latent-Pattern- I (Integration) Maintenance) Ühiskonna ühtsuse tagamine Sotsiaalsete käitumisnormide ja väärtuste säilitamine A G Majanduslik Poliitiline allsüsteem allsüsteem L I Kultuuriline Sotsiaalne allsüsteem allsüsteem · Kuidas on omavahel ühiskonna allsüsteemid seotud? -Kultuuriline allsüsteem täidab põhiliste sotsiaalsete väärtuste, normide ja käitumisviiside säilitamise, täiustamise ja uuendamise abil ühiskonna stabiilsuse ning normkäitumise. Selleks, et püsima jääda, peab ühiskonna iga allsüsteem enda sees teisel tasemel neidsamu
kooskõlastused, võimaldab hinnata projekti maksumuse - Põhiprojekt täpsustab ja detailiseerib eelprojekti andmed, tarindite ja detailide joonised ja mõõtmed, tehniliste paigalduste parameetrid, nõuded materjalide ja töö kvaliteedile 6. Mida tähistab ,,kriitiline tee" võrkgraafikus? - Kriitiline tee kõige pikem tee - Kriitiline tee määrab ehituse kestuse V.3 1. Loetle juhtimissüsteemi juhtimisobjektid ehitusfirmas. - Tööjõuressursside allsüsteem. (Personaliosakond. Väljaõpe. Tervisekaitse.) - Ehitusmaterjalide hankimise, ladustamise, kasutamiseks ettevalmistamise ja kohaletoimetamise allsüsteem - Ehitusmasinate ja inventari kasutamiskorralduse allsüsteem. (Garaazid. Töökojad) - Finantsressursside juhtimise allsüsteem - Ehitusfirma hoonete ja rajatiste juhtimise allsüsteem - Informatsiooni juhtimise allsüsteem. (Andmebaasi administraator. Andmebaas. Arvutivõrk) - Energeetiliste ressursside juhtimise allsüsteem. (Katlamajad
DUAALNE kaheplaaniline REFERENT ese või nähtus, millele tähistaja (sõnakuju) osutab ARBITAARNE meeleväline ONOMATOPOEETILISED SÕNAD mitmesuguseid hääli matkivad sõnad SÜMBOL liik märke IKOON on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis SEMANTIKA tähenduste uurimine FONOLOOGIA häälikulise struktuuri uurimine FONEETIKA päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine LEKSIKON sõnavara, kinnistunud sõnade allsüsteem MORFOLOOGIA sõnade sisestruktuuri allsüsteem SÜNTAKS lauseehituse allsüsteem ELEMENT üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühine nimetus INHERTNE iseloomulik DISTRIBUTSIOON jaotumine RELATSIOON suhe SÜNTAGMA ühe tasandi elementide järjend PARADIGMA asendusseoses olevad elemendid FUNKTSIONINAALNE ehk DISTINKTIIVNE eristav KORPUS lausung ehk tekstilause INTROSPEKTSIOON uurimismeetod, kus uurija toetub oma keeleoskusele ja
Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Halo Halo populatsiooni tähed on koondunud ligikaudu sfäärilisse allsüsteemi ümber Galaktika keskme. Päikese ümbruses moodustavad nad vaid umbes 0.2% siinsest tähtede üldarvust. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas. Mõhn Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn. mõhn. See allsüsteem omab märgatavat keskmist pöörlemist, kuid tema pöörlemiskiirus jääb ketta omast siiski ligi kaks korda väiksemaks. Erinevalt teistest Galaktika komponentidest ei ole see allsüsteem tõenäoliselt pöördsümmeetriline, vaid on Linnutee tasandis ühes suunas välja venitatud, meenutades kurki. Allsüsteem koosneb küllaltki vanadest tähtedest, kuid nende tähtede vesinikust ja heeliumist raskemate elementide sisaldus varieerub suurtes piirides - küllaltki väikesest
Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Halo Halo populatsiooni tähed on koondunud ligikaudu sfäärilisse allsüsteemi ümber Galaktika keskme. Päikese ümbruses moodustavad nad vaid umbes 0.2% siinsest tähtede üldarvust. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas. Mõhn Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn. mõhn. See allsüsteem omab märgatavat keskmist pöörlemist, kuid tema pöörlemiskiirus jääb ketta omast siiski ligi kaks korda väiksemaks. Erinevalt teistest Galaktika komponentidest ei ole see allsüsteem tõenäoliselt pöördsümmeetriline, vaid on Linnutee tasandis ühes suunas välja venitatud, meenutades kurki. Allsüsteem koosneb küllaltki vanadest tähtedest, kuid nende tähtede vesinikust ja heeliumist raskemate elementide sisaldus varieerub suurtes piirides - küllaltki väikesest
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13
..........................................................5 Toetatavus...........................................................................................................................6 Sõnastik.......................................................................................................................................6 Ülevaatlik kasutusjuhtude mudel................................................................................................7 Vastuvõtukonkursside allsüsteem...........................................................................................7 Järelkonkursside allsüsteem....................................................................................................8 Konkursiväliste liikumiste allsüsteem.....................................................................................9 Domeeni mudel.........................................................................................................................10
tüüpe, mis kasutatakse vaate visualiseerimiseks. Vajadusel seletab keele notatsiooni, kasutatavaid keele (n UML) laiendusi jmt. 12. Funktsionaalne vaade Funktsionaalses vaates kirjeldatakse (äri)protsesside struktuuri ja dünaamikat funktsionaalsete allsüsteemide kaupa. Neid saab defineerida: 1. Protsessikeskselt (suuremate äriprotsesside käsitlemiseks) nt Vastuvõtu allsüsteem Ülikoolis 2. Objektikeskselt (põhiobjekti e. Ressursi kogu elutsükli kõigi protsesside käsitlemiseks) nt Lepingute allsüsteem, Personali allsüsteem Seesama asi Haigla Labori näites Haigla labori funktsionaalne vaade on jaotatud kolmeks suureks allsüsteemiks protsessikeskselt. Visioonis kirjeldatud terviksüsteemi funktsionaalsete eesmärkide ja protsessi mudeli alusel on Laboriuuringute läbiviimise eesmärk ning protsess jagatud kolmeks alamprotsessiks:
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid e tööjõud on inimeste füüsikalised ja vaimsed jõupingutused mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine riskijulgus. KAPITAL ON HOONED TÖÖRIISTAD JA MASINAD MIDA INIMESED KASUTAVAD TEISTE TOODETE JA TEENUSTE TOOTMISEKS. TURUGA ON TEGEMIST IGAL POOL JA ALATI KUS JA MILLAL VAID INIMESED TEEVAD ÜKSTEISEGA VABATAHTLIKE VAHETUSTEHINGUID. TURUMAJANDUS KASUTAB TURGE E VABATAHTLIKKU VAHETUST KUI PEAMIST TOOTMIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT.. ALTERNATIIV E LOOBUMISKULU TÄHISTAB PARIMA ARTERNATIIVSE VÕIMALUSE MAKSUMUST.. NAPPUS TULENEB SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID ON PIIRATUD MAJANDUS ON ÜHISKONN...
1.9 Terviksüsteemi tükeldus allsüsteemideks Tegemist on restorani infosüsteemiga. 1.1.9.1 Pädevusalad Organisatsiooni sisesed pädevusalad: · Autojuhi pädevusala · Tellimuse vastuvõtja pädevusala · Administraatori pädevusala Organisatsiooni välised pädevuslad: · Kliendi pädevusala 1.1.9.2 Funktsionaalsed allsüsteemid Sisulised allsüsteemid: · Kliendi funktsionaalne allsüsteem · Tellimuse funktsionaalne allsüsteem · Menüü funktsionaalne allsüsteem Administratiivsed allsüsteemid: · Töötajate funktsionaalne allsüsteem 1.1.9.3 Registrid Sisulised registrid: · Kliendi register · Tellimuse register · Menüü register Administratiivsed registrid: · Töötajate register · Klassifikaatorite register 12 1
Need "stressid" võivad olla nii sisemised kui ka välised, kuid tekitavad inimestes tasakaalutuse seisundit. See oli tema töö eesmärgiks, et aidata inimesi saada tasakaalu kahe etapiga. Esiteks, "stress" peab olema võimalusel vähendatud või eemaldatud. Teiseks, looduslike ja adaptiivsete protsesside toetamine, et säilitada tasakaalu seisundit. Johnsoni töö oli keskendunud inimesele ja põetamisele. Ta identifitseeris inimest kaheksa allsüsteemina. Iga allsüsteem sisaldab konkreetset ülesannet, kuigi inimest käsitletakse tervikuna tänu igale allsüsteemile, neljale eeldusele (prognoosidele) ja kolmele funktsionaalsele nõudele. Kaheksa allsüsteemi: sissevõtmine, eritamine, kuuluvus, sõltuvus, suguline, saavutus, taastav, agressiivne ja kaitsekäitumine. Saavutuskäitumine ja sõltuvuskäitumine. Neli struktuuriseloomustust: motiiv, tegevus, valik ja andev käitumine. Kolm funktsionaalset nõuet: kaitse, hool ja stimulatsioon
Kuni 10% Päikese ümbruse tähtedest ei sobi hästi ei halo ega ketta allsüsteemi. Nende ruumjaotus meenutab samuti ketast, kuid see ketas on kuni 10 korda paksem, kui tavalisel kettal, mille tähed Päikese ümbruses enamuses. Seetõttu nimetatakse seda allsüsteemi paksuks kettaks. Seni on selge, et paks ketas koosneb küllaltki vanadest tähtedest, kuid mitmete tema omaduste osas pole teadlastel veel täit selgust. Galaktika tsentri ümbruses on ära tuntav veel nn. mõhn. See allsüsteem omab märgatavat keskmist pöörlemist, kuid tema pöörlemiskiirus jääb ketta omast siiski ligi kaks korda väiksemaks. Erinevalt teistest Galaktika komponentidest ei ole see allsüsteem tõenäoliselt pöördsümmeetriline, vaid on Linnutee tasandis ühes suunas välja venitatud, meenutades kurki. Allsüsteem koosneb küllaltki vanadest tähtedest, kuid nende tähtede vesinikust ja heeliumist raskemate elementide
...............................................................9 4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria.........................................................................................10 5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted.......................................................................10 6. Tähtsamad teooriad ja lähenemised................................................................................................11 6.1 Talmy grammatiline vs leksikaalne allsüsteem........................................................................11 6. 2 Kognitiivne grammatika.........................................................................................................11 6.3 Ülesehitatud lähenemine grammatikale...................................................................................12 Kriitika................................................................................................................................................13
1.1.6 Äriolemid 1.1.6.1 Teenuse poolt hallatav olem Deklaratsioon Ainedeklaratsioon 1.1.6.2 Teenuse poolt kasutatavad olemid Aine Õppejõud Tudeng Õppekava 1.1.7 IS allsüsteemid Deklaratsioonide haldamise teenus on seotud mitme allsüsteemiga: nii teenust pakkuva allsüsteemiga kui allsüsteemidega, mille pakutavaid teenuseid analüüsitav teenus kasutab. 1.1.7.1 Teenust pakkuv allsüsteem Deklaratsioonide haldamise teenust pakuvad deklaratsioonide allsüsteem ja ainedeklaratsioonide allsüsteem. 1.1.7.2 Teenuse poolt kasutatavad allsüsteemid (allsüsteemide teenused) Deklaratsioonide haldamise teenus kasutab järmiste allsüsteemide teenuseid: · Ainete allsüsteem o Aine otsimine o Aine andmete vaatamine · Õppejõudude allsüsteem o Õppejõu nime vaatamine · Tudengite allsüsteem o Tudengi andmete otsimine o Tudengi andmete vaatamine · Õppekavade allsüsteem
Tema õendusalane karjäär kulges lasteõenduse professorina UCLA s (Meleis, 1991). Ta uskus õenduse olevat unikaalse praktilise mudeli. Õe esmane funktsioon on abistada klienti eluliste käitumuslike süsteemide reguleerimisel. Klienti vaadeldakse kui käitumuslikku süsteemi, mida kontrollivad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid. Et abistada käitumuslikke süsteeme tagasi homöostaasi, tegutseb õde kliendi käitumuslike allsüsteemidega. Iga allsüsteem omab kindlaid karakteristikuid (eesmärgid, võrgustikud, valikud) mida indiviid kasutab, tegutsedes keskkonnas. Keskkond võib olla mistahes faktor, mis mõjutab käitumuslikke allsüsteeme. Kõik allsüsteemid omavad mingit eesmärki või käivitajat Iga indiviid otsustab, milline eesmärk on tähtis käitumuslikele süsteemidele. Termin hulk tähendab klientide jälgitavat käitumist. Valik viitab uskumusele võimalusest muuta indiviidi käitumist (Meleis, 1991)
Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globaliseerumine, majanduslik olukord, poliitiline olukord, tehnoloogia areng, demograafiline olukord
MAAKERA KUI SÜSTEEM Süsteem - elementidest koosnev, omavahel seostes olevate nähtuste kogum. Avatud süsteemi saab nii aine kui energia vabalt siseneda ja lahkuda. Nt järv on avatud süsteem, sest aine (gaasid, vee molekulid, setted ja orgaaniline aine) ning päikeseenergia saavad siseneda ja lahkuda vabalt. Avatud süsteemid ongi loodusele kõige tüüpilisemad. Suletud süsteem on selline, kus saab toimuda energiavahetus, kuid mitte ainevahetus. Täielikult suletud süsteem on isoleeritud süsteem. Dünaamiline süsteem aja jooksul toimuvad muutused. Staatiline süsteem ajas muutumatu süsteem. Süsteemil allsüsteem(id). 1) Lihtne süsteem: 2 allsüsteemi mõjutavad üksteist. 2) Keeruline süsteem: rohkem elemente allsüsteeme Maakera on keeruline süsteem, mis koosneb omavahel tihedalt seotud allsüsteemidest. Maakera allsüsteemideks on maa sfäärid. Eristatakse 3 puhast sfääri: 1) litosfäär L tahke (kivimikest maakoor) pedosfäär mul...
Indeksi aluseks on see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus (mittepiltlikus) suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. 1) Semantika tähenduste uurimine (tähendussüsteem) 2) Fonoloogia häälikute struktuuri uurimine (häälikusüsteem) 3) Leksikon ehk sõnavara kinnistunud sõnade allsüsteem 4) Morfoloogia sõnade sisestruktuuri allsüsteem 5) Süntaks lauseehituse allsüsteem Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm (keeleline vorm). Selle vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem (tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus). Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid jagunevad avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud v mitte.
8. Selgita järgmisi mõisteid: Alternatiivtulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valikuid tehes. Nappus- tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursidon piiratud. Piiriprintsiip- teadlased nimetavad selleks kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss- on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natukene teist. Majandus- on ühiskonna toimumise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, juhitde ja riigiametnikena. Mikroökonoomika- uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Makroökonoomika- on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandust tervikuna.
Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Need moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on 5. Tähendussüsteem Häälikusüsteem Tähenduste uurimine semantika Häälikulise struktuuri uurimine fonoloogia Päris häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine on foneetika. Sõnad Laused Kinnistunud sõnade allsüsteem leksikon e sõnavara Sõnade sisestruktuuri allsüsteem foloogia Lauseehituse allsüsteem süntaks Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad. Morfoloogia üksused -> sõnad ja morfeemid. Süntaksi üksused -> laused, fraasid ja sõnad (peasõnad koos laienditega).
..................................................................................7 1.2.6.1 Teenuse poolt hallatav olem................................................................................7 1.2.6.2 Teenuse poolt kasutatavad olemid.......................................................................8 1.2.7 IS allsüsteemid...........................................................................................................8 1.2.7.1 Teenust pakkuv allsüsteem..................................................................................8 1.2.7.2 Teenuse poolt kasutatavad allsüsteemid (allsüsteemide teenused).....................8 1.2.8 Teise iteratsiooni planeerimine...................................................................................8 1.3 Ärimodelleerimine............................................................................................................9 1.3
oma aega sisustama (andekas joonistamises). Megan on perekonna must lammas. Teistele mõnitusobjektiks nii kodus kui ka koolis. Kõige tihemini näeme teda nuttes oma tuppa jooksmas. Sealt tuleneb ka tema kibestumus ja iha materjaalsuse järgi. Samas ei ole teda alati halvasti koheldud. Nii Lois, kui ka Peter on üritanud talle elutarkust õpetada. Ma arvan, et Megan on leppinud, et tema peab seda rolli perekonnas kandma, muidu laguneksid nad laiali. Abikaasade allsüsteem, kes sellesse kuuluvad ja kuidas see töötab. Abikaasade allsüsteemi kuuluvad Lois ja Peter. Tihti on lähevad nad tülli ja tekitavad paraja segaduse. Tavaliselt suudab Peter saada hakkama mõne tembuga, mis nende vahel suuri konflikte tekitab. Suhtes on ka olnud teineteise petmist, välisteguritest tingitud huvide muutmist jne. Mõned korrad on nad ka tõsiselt lahutusele mõelnud ja ka lahus eanud. Aga alati on nad ära leppinud ja oma probleemidest üle saanud
loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsionide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Nappus tuleneb suutmatusesr rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad.
Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on ültse võimalik toota kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nimetavad majandusteadlased kompromissi otsimist piiritulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu (lisakulu) Piiritulu (lisatulu) Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majadusest tervikuna. ( kui kiiresti tõusevad hinnad? Kui palju on töötuid? ) Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. ( milliseid palku peaksime maksma oma töölistle? Kas peaksime paigutama raha uutesse arvutitesse? )
Realization Teostus Package Access Juurdepääs Dependency Sõltuvus Import Sissevedu Note Märge Realization Teostus Constraint Kitsendus Generalization Üldistus Merge Ühinemine Package Pakett Subsystem Allsüsteem Activity Activity Tegevus Action Tegu Central Buffer Node Keskne puhver sõlm Control Flow Kontrollvoog Data Store Node Andmevaru sõlm Exception Handler Erandjuhtumi käsitlus Expansion Region Edasiarendus piirkond Fork Node Harusõlm Input Pin Sisend varras
Vasakpoolsus ehk sotsialism – üldistavaks sünonüümiks on ühiskondlikkus, mis näeb ette ühiskonna võrdsuse saavutamist läbi loodud rikkuste õiglase jagamise. Tänapäeval on levinum sotsiaaldemokaatia. MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend elitaarne – tippklassi kuuluv etniline – rahvusliku kuuluvusega seoses olev infrastruktuur – majandusharusid teenindav ja nende toimimist tagav rahvamajanduse allsüsteem institutsioon – riiklik, majanduslik, kunstiline vms asutus investeering – rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil kontseptsioon – käsitlus, vaadete süsteem mandaat – volitus, volikiri munitsipaalne – omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv
- Belt- rihm - Chain kett - To keep breaking pidevalt katkema - Effort jõupingutus - Currently käesoleval ajal - Option- valik - Advantage eelis - AWD- nelikvedu - To power tööle panema - To control kontrollima - Interrelationalship tihe seos - Power plant jõuseade - Power train jõuülekandesüsteem - Running gear veermik - Control sytem kontrollsüsteem - Subsystem- allsüsteem - Fuel system toitesüsteem - Exhaust system väljalaskesüsteem - Lubrication system määrde-õlitussüsteem - Cooling system jahutussüsteem - Drive system veosüsteem - Clutch- sidur - Differential diferential - Drive shaft- rattavõll , veovõll - Suspension vedrustus - Shock absorber - amortisaator - Support system tugiimissüsteem - Steering system juhtimissüsteem - Brake system pidurisüsteem
Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne närvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeid ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Ta viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust (Bachmann, Maruste 2001 : 43). Need kaks allsüsteemi on väljasuunatud vahendajad, mille kaudu saame me kehasse tagasisidet. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem
Belt Rihm 3. Chain Kett 4. To keep breaking Pidevalt katkema 5. Effort Jõupingutus 6. Currently Käesoleval ajal 7. Option Valik 8. Advantage Eelis 9. All-wheel-drive Täisvedu / nelivedu 10. To power Tööle panama 11. To control Kontrollima 12. Interrelationship Tihe seos 13. Power plant Jõuseade 14. Power train Jõuülekandesüsteem 15. Power transmission Jõuülekanne 16. Running gear Veermik 17. Control system Juhtsüsteem 18. Subsystem Allsüsteem 19. Fuel system Toitesüsteem 20. Exhaust system Väljalaskesüsteem 21. Lubrication system Õlitussüsteem 22. Cooling system Jahutussüsteem 23. Drive system veosüsteem 24. Clutch sidur 25. Differential Diferentsiaal 26. Drive shaft Veovõll 27. Suspension vedrustus 28. Shock absorber Amortisaator 29. Support system Tugisüsteem 30. Steering system juhtimissüsteem 31. Brake system pidurisüsteem 32. To direct juhtima 33
125. reinvent uuesti leiutama (kontekst. Jalgratas) 126. reporting - aruandlus 127. resistance Vastupanu 128. rites rituals, rituaalid 129. Salary palk 130. Scientific teaduslik 131. signature nimemärk, allikiri 132. Skillfull Osav 133. Software - tarkvara 134. Stakeholders Võimul olijad 135. Stiff kange 136. Stock börss 137. Strain pinge 138. Subject- õppeaine, teema 139. Substantially- oluliselt 140. Subsystem - Allsüsteem 141. Supervision- järelvalve 142. Support - toetus 143. Taxpayer - maksumaksja 144. threats - ohud 145. Tips- vihjed 146. trade-offs - kompromiss 147. turnover - ringlus 148. Underestimate Alahindama 149. Unrelated sõltumatud, mitte seoses 150. Valueable - väärtuslik 151. Widespread laialt levinud 152. Vision nägemus
eessagarahormoonide teket. Liberiinide nimetused on vastavalt: AKTH-d stimuleerib kortikoliberiinm TTH-d türeoliberiin, gonadotroopseid hormoone gonadoliberiin, STH-d somatoliberiin, prolaktiini mõjutavad mitmed homroonid. Liberiinidel on ka somatotropiini riliisinghormoon (GHRH), kortikoliberiin e kortikotropiinriliisinghormoon (CRR-RH), türeoliberiin e türeotropiinriliisinghormoon (TTH-RH). Kõik need moodustavad hüpotalamohüpofüsiaalsüsteemi. Teine allsüsteem koosneb hüpofüüsi tagasagarast e neurohüpofüüsist ja hüpotalamuse neurosekretoorsetest tuumadest (kahesugused: nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis). Tagasagara hormoonide teke toimub hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades, mitte tagasagaras endas. Hormoonid liiguvad piki aksonit valmiskujul tagasagarasse. Tagasagara hormoonid. Antidiureetiline hormoon ADH ja oksütotsiin. ADH-l on 2 põhifunktsiooni: a) tema mõjul väheneb lõpliku uriini teke neerudes; b)ahendab
nende omavahelistest suhetest. Üksused ja nende omavahalised suhted moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on viis. Tähendussüsteem ja häälikusüsteem on kaks selget allsüsteemi. Tähenduste uurimine semantika, häälikute struktuuri uurimine fonoloogia, hääliku substantsi ning selle tootmise ja vastuvõtu uurimine foneetika. Lisaks häälikutele ja tähendustele on keeltes sõnad ja laused. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse hierarhilise tasandite süsteemina (abstraktsus suureneb alt üles): SEMANTIKA SÜNTAKS LEKSIKON
produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient, konkurendid. 13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur. Infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste vahendite ja meetodite kompleksi vajaliku ning objektiivse info kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks ning täpseks edastamiseks turundusotsuste tegijatele. Struktuur: ettevõttesisese aruandluse allsüsteem (tegeleb erinevatest struktuuriüksustest laekuva informatsiooni kogumisega), turuseire allsüsteem (ülesandeks on pidevalt jälgida ja koguda ettevõtte seisukohast vajalikku välist informatsiooni, hoidmaks ennast kursis turnduse mikro ja makrokeskkonna muutuste ning trendidega), turundus-uuringute allsüsteem (võimaldab turuandjal ainuisikuliselt kiiresti töödelda ja analüüsida andmeid ning saadud tulemuste põhjal vastu võtta otsuseid),
(kui paljud erinevad ringjoonest). Elliptilised galaktikad sarnanevad kuju poolest munaga. Nende heledus kahaneb ühtlaselt seestpoolt väljapoole. · Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn, on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut LÕPPARUANNE Aine IDU3661 iseseisev töö ,,LTKH koolitustarkvara infosüsteem" Üliõpilane: Eve Jürgenson Üliõpilaskood: 991474 LAP Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2005 2 Sisukord LÕPPARUANNE........................................................................................................................ 1 Sisukord................................................................................................................................... 3 1. Projekti üldkirjeldus.....................................................................................................................4 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete võimalikud põhjused ..................... 4 3. Kokkuvõ...
ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS 1.1 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA. 1.2 1.3 Euroopa Liidu õigussüsteemi tutvustus algab selgitusega, mille kohaselt õigus „on avalike institutsioonide loodud ja jõustatud eeskirjade süsteem. Õigus on ühiskonna peamine jõud, mis kujundab poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning on kõige olulisem sotsiaalse rahu tagaja. Seepärast on väga tähtis, et iga kodanik teaks kohaldatavat õigust.“ ( https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do ) Vajadust tunda kohaldatavat õigust kinnitab asjaolu, et oluliseks märksõnaks on kujunenud nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse määrustega, ministrite määrustega jne), siis tähendab eelöeldu seda, et tuleb tunda ja osata t...
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Piirdenärvisüsteem ehk Perifeerne reguleerib liikumiselundite tööd ja võtab vastu infot välismaailmast.Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumise puutuv,vahendades mitmesuguste ärrituse vastuvõttu.Motoorne allsüsvälisärritusele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatilinenärvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.Sümpaatiline osa on reguleerijana aktiivne organsimi aktiivses seisundis, mida iseloomustab suurenenud energiakulu (näit treening, emotsionaalsed seisundid viha, rõõm, valuseisund jne)
Tootmisvõimaluste piir kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik Hinnasüsteem Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja
1. Mida tähistab antud tingmärk tegevusdiagrammil? Tegutsejat 2. Mis ei iseloomusta ettevõtte tippjuhtkonda? Vastutab ettevõtte igapäevase töö korraldamise eest. 3. Milline väide ei kehti andmete (data) puhul? Omavad alati tähendust vastuvõtja jaoks. 4. Täida lünk. “ Avaldust, mis määratleb või piirab organisatsiooni tegemise mingit aspekti eesmärgiga kontrollida organisatsioonis teostavat käitumist nimetatakse…..” Ärireegliks 5. Täida lünk. “Infosüsteemid aitavad kasutajatel …..” Siduda ja töödelda andmeid, et aidata juhtimisalaste otsuste tegemisel. 6. Mille jaoks kasutatakse kasutusjuhte (use ease)? Tarkvarasüsteemi funksionaalsete nõuete esitamiseks. 7. Mis liiki muudatusi on võimalik organisatsioonis läbi viia? Automatiseerimist, informeerimist, teisendamist organisatsioonis 8. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste t...
Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid? (teema 7) 16. Kontseptuaalne andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused.(teema 7) 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) 18. Mida näitavad andmebaasi operatsioonide lepingud ja milleks neid kasutada? (teema 7) 19. Nimetage teisendusreegleid, mille põhjal saab kontseptuaalsest andmemudelist tuletada esialgse loogilise disaini andmemudeli. (teema 10) 20
tasumisele kuuluv summa. 34.Kindlustus- Kaitse majandusliku kaotuse vastu 35.Kaubamärk- graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest 36.Karjäär- ametiredel, edu saavutamine elus 37.Konkurents- võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast 38.Käibemaks- kauba käibelt võetav maks 39.Majandus - Ühiskonna toimimise allsüsteem 40.Majanduskasv- SKP suurenemine teatud ajaperioodil 41.Majanduskriis- majandustsükli madalaim punkt 42.Majandustõus- tootmismahu suurenemine ja ekspordi kasv 43.Mikroökonoomika- teadus üksiktarbijatest ja ettevõttetest ning majanduse üksikelementidest 44.Makroökonoomika- õpetus turu üldisest tasakaalust 45.Miinimumpalk- Väikseim töötasu mis on võimalik saada 46.Missioon- ülesanne mida soovitakse täide viia, eesmärk 47
peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlas. Ehk siis organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb 2 või enamast inimesest ning funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Org. käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Kolm allsüsteemi: - Inimesed – sotsiaalne allsüsteem. Inimesed moodustavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest või rühmadest. - Struktuur – juhtiv allsüsteem. Struktuur määrab ära organisats. Formaalsed suhted inimeste või rühmade vahel, et inimeste tegevust organisatsioonis muuta efektiivsemaks ning paremini lahendada probleeme või vastu võtta otsuseid. - Tehnoloogia – tehniline allsüsteem. Tehnoloogia on inimeste tegutsemisele
Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadata organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast e. allsüsteemist: 1. inimesed e. sotsiaalne allsüsteem 2. struktuur e. juhtiv süsteem ja 3. tehnoloogi e. tehniline (materiaalne) allsüsteem. Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. INIMESED moodustavad org.sisese sotsiaalse süsteemi, mis koosneb üksikisikutest ning suurematest või väiksematest rühmadest. Rühmade koosseis ja suurus muutub, nad moodustuvad, kujunevad välja ja lagunevad
Turg majanduse alus, kus inimesed teevad igal ajal, igal poole üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Nappus suutmatus rahuldada kõikide soove kuna ressursid on piiratud Alternatiivtulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valiku tegemisel Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel, parima heaolu punkti leidmiseks. Kompromiss valik, kus loobutakse pisut ühest et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Mikroökonoomia uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomia õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandusest tervikuna Eraomand kapital või muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte mitte riik Hinnasüsteem hindade kasutamine piiratud ressursside jaotamiseks. Et turgudel teha ostjate ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
