.........................................................................................5 5. Keele põhiolemusest...............................................................................................................5 6. Tekstianalüüsi eesmärk...........................................................................................................5 7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga...............................................................................................6 8. Halliday funktsionaalne grammatika......................................................................................6 9. Tekstihooldest.........................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................
Tänapäeval on interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. 9. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis
4) teadvustamata pädevus (teeme asju iseenesest teistmoodi) 11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1) Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? 2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Jah, jah integratsioon Ei, jah assimilatsioon Jah, ei eraldumine Ei, ei marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev) 2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu) Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi.
kultuuriga sidemete hoidmine pole tähtsad, siis on tegu marginaliseerumisega. Kas oma enese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? jah ei Kas domineeriva jah Integratsioon Assimilatsioon kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need
d. Teadvustamata pädevus 12. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). a. Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii
(ühe kultuuri sees on erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.) 6. Millised võivad olla lausungi ,,Siin on palav" kõneleja-tähendused esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline
4)Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12
Londonisse naastes saab ta juhuslikult oma korterinaabriks Sherlock Holmesi, kes teenib elatist nõuandja-detektiivina. Ühel ööl toimus Lauristoni pargis mõrv, kus tapeti Enoch J. Drebber. Holmes kutsub Watsoni kaasa sündmuspaigale, leides, et sellest võiks talle kasu olla. Pärast lühikest uurimist, jõuab Holmes paljudes asjades selgusele. Peamine fakt oli see, et tapjal oli punakas nägu, millest tuleneb ka raamatu pealkiri. Paar päeva hiljem leidis aset Halliday erahotellis järjekordne mõrv. Ohvriks Joseph Stangerson, kes selgus olevat Drebberi erasekretär. Mõlema mõrva kordasaatjaks oli mormoon Jefferson Hope. Jefferson Hope oli neid kahte meest aastaid taga ajanud, sest need olid tapnud ta kallima Lucy Ferrieri ning ta isa John Ferrieri. Hope'i ainus soov oli need mehed üles leida ning neile kätte maksta. Ta ei tapnud neid lihtsalt niisama ära, vaid mängis saatusega, andes ohvrile valida kahe tabletti
1929. alguses ühines Holiday emaga Harlemis, kus nad töötasid bordellis, kus tehti aga haarang ning nad taas vanglasse, hiljem aga tehasesse tööle saadeti. Teismeliseeas alustas ta oma teed kuulsuseni nii-öelda õppides koos Bessi Smithi ja Louis Armstrongiga (vastavalt kuulsad bluusi- ja jazziartistid). Holiday valis oma pseudonüümi näitlejanna Billie Dove'i, kelle andunud fänn ta oli, ja oma isa, Clarence Halliday (esinejanimega Holiday), kes oli muusik, järgi. Varajane laulukarjäär Ehkki Holiday ei õppinudki kunagi muusika tehnilist poolt ega isegi nooti lugema, läks ta karjäär juba noorena hästi. Seitsmeteistkümneaastasena sai ta tööd lauljana klubis Covan's. Produtsent John Hammond kuulis Holidayd esimest korda laulmas 1933 ning korraldas nii, et sama aasta 11. novembriks, kui Holiday oli 18, ilmus Holiday debüütlindistus. Ta laulis koos
· ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!" · ,,Milleks kütet raisata?" 8. küsimus Keele funktsioonid Harrise järgi Väljendatav tähendus on · transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks' · Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja
prostituuditööd ka Eleanor, kes polnud veel isegi 14aastaseks saanud. 2. mail 1929. aastal toimus sellesse bordelli, kus nemad töötasid, politseireid ning Sadie ja Eleanora saadeti vanglasse. Peale mõnda kuud töömajas 1 vabastati Sadie juulis ning Eleanora oktoobris. Peale seda muutis Eleanora Fagan oma nime Billie Holidayks (mõnikord Halliday). On teada, et see on kokku pandud tema lemmiknäitlejast Billie Dove'st ning Clarence Holiday'st, tema arvatavast isast. Billie Holiday'na liitus ta oma naabri, tenorist saksofonimängija Kenneth Hollan'iga ning aastatel 1929-1931 esinesid nad klubides. Kui Billie kuulsus kasvas, esines ta rohkemates klubides ning ka kuulsas ,,The Alhambra Bar and Grill'is", kus teda kohtas esimest korda Charles Linton. Selle
3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). John Berry: akulturatsioonistrateegiad Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon/ Eraldumine Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse
vastuvõtja pole võrdses positsioonis. Suhteid määravad sotsiaalne kontekst ja positsioonid. Sotsiaalsed tingimused määravad diskursuse omadused (R. Kasik „Võimu keel“, ERÜ aastaraamat, 2008). Kriitilise lingvistika arendasid välja inglise uurijad 30a tagasi. Teadusharu vundament on 1979 ilmunud 2 raamatut: „Keel ja kontroll“ ja „Keel kui ideoloogia“. Teooria mõtlesid välja Fowler, Hodge, Kress, Trew. Kriitiline lingvistika toetus keeleliste valikute ideele (Halliday „Sissejuhatus funktsionaalsesse lingvistikasse“). Tekstianalüüsis võeti kasutusele Halliday idee, et keel on polüfunktsionaalne ehk mitme ülesandega samaaegselt. Keelekasutus pole referentsiaalse tähendusega ehk üksnes infoandja, vaid tekst räägib autori suhtumisest, tekst on kellelegi adresseeritud – keelekasutuse interpersonaalne aspekt (keelekasutuses on alati 2 osapoolt). Suhtlus ei toimi tühjuses, vaid toimib sotsiaalses ja tegelikus kontekstis, mis tähendab alati ka
Välja tugevus on alati juhi pinnaga risti, tangensiaalkomponent puudub. Laetud juhi pind on ekvipotentsiaalpind, kus kõigis punktides on ühesugune potentsiaal. Kui elektrijuhile anda mingi laeng q, siis jaotub see juhis vastavalt tasakaalutingimustele: 1) Väljatugevus juhi sisemuses on kõikjal võrdne nulliga (E=0). Teisisõnu potentsiaal juhi sisemuses peab olema konstantne. Kui juhi sees on 0-st erinev laeng, siis see laeng eemaldub juhi seest ja juhisisene laeng muutub nulliks (Halliday õpikus on see pikemalt ära ka tõestatud). 2) Väljatugevus juhi pinnal peab olema igas punktis suunatudΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r möödΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*ra pinnanormaali (E⇈n). Seega on juhi pindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r laengute tasakaalu korral ekvipotentsiaalpindΦ=∮E dS =(E=const)=E∮ dS=E*4*pi*r. Et laengute tasakaalu korra väli juhi sees puudub, siis on elektrinihke vektori voog läbi selle pinna võrdne nulliga
Miks? 11. Mis on lahutusvõime ja millest ta sõltub? 12. Milline on goniomeetri tööpõhimõte? 7 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 6. Kirjandus 1. Saveljev, I. Füüsika üldkursus III. Tln, “Valgus”, 1979, §§ 17, 21, 24, 25. 2. Uder, Ü. Füüsika II. Tln, TTÜ, 2006, § 19. 3. Korsunski, M.I. Füüsika III. Tln, ”Valgus”, 1967, §§ 15 – 17. 4. Halliday, D., Resnick, R., Walker, J. Fundamentals of Physics.–6th ed. New York, John Wiley & Sons, Inc., 2001, § 37-7. 8
Diskursiivne psühholoogia või diskursusanalüüs sotsiaalpsühholoogias, mõnedes käsitlustes ka diskursusanalüüsi briti suund (DASP; Jonathan Potter, Margaret Wetherell, Derek Edwards), sh o Kriitiline diskursiivpsühholoogia (Nigel Edley, Margaret Wetherell) Kriitiline diskursusanalüüs (CDA), sh o Prantsuse diskursusanalüüs (Michel Pecheux) o Kriitiline lingvistika (Michael A. K. Halliday) o Sotsiaalsemiootika, sh kujutiste lugemine (Robert Hodge, Günther Kress, Theo van Leeuwen) o Sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüs (Norman Fairclough) o Sotsiokognitiivne meetod (Teun A. van Dijk) o Lugemisanalüüs (Utz Maas) o Duisburgi koolkond (Siegfried Jäger) o Diskursiajalooline meetod ehk Viini koolkond (Ruth Wodak)
näinud. Dokumentaalfilmist jäi mul meelde Billie probleemne elu, see oligi põhjus, miks minus tekkis huvi tema vastu. 8 Lisa 1 Faktid Billie Holiday kohta. Nimi: Eleanora Fagon Gough Nime muutus: Ta vahetas oma nime "Billie Holiday" vastu, sest ta imetles filmi staari "Billie Dove" ning "Holiday" tuli tema isalt, kuigi algul ta kirjutas seda nagu "Halliday", aga see muutus tagasi. Teine nimi oli "Lady Day", selle andis talle Lester Young. Sünnipäev: 07.07.1915 Sünnikoht: Baltimore, Maryland Surmapäev: 17.07.1959 Surmakoht: New York City, New York Matmispaik: Saint Raymondi kalmistu Bronxi maakonnas Elukutse: Legendaarne jazzlaulja Pikkus: 160 cm Juuksevärv: Must Silmavärv: Pruun 9 Lisa 2 Kõik tema laulud tähestikulises järjekorras: A
Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut.
Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk.
Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk.
Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst- keelekasutuse väljund sõnast raamatuni; tähenduse realiseerumise koht, protsess. Diskursus- tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- lingvistika haru. Mis uurib tekste (Halliday 1970~ ) Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine (nt diskursusemarkerid no, noh) 85. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk.
mehhanismina. Keskmes on üksikkõneleja, oluline on kontekst. Materjalikeskne uurimine, autentne materjal, loomulikud vestlused. 10. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEKSTIANALÜÜS – analüüsib situatsioonide ja keelekollektiividega seotud keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat. Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile. Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte-
Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut.
distributsionalismi teooria ning teisalt süntaksi loogiline käsitlus. Ta uskus, et om tarvis avastada grammatilise struktuuri üldteooria ning ta võttis analüüsis kasutusele sümbolid, olles veendunud, et selline metodoloogiline protseduur tagab teadusliku kirjelduse maksimaalse täpsuse. 55. Tekstilingvistika teooriad On oma lähenemisviisilt funktsionalistlik. Uurimisobjektiks tervikstekstid. Teksti tähtsaim omadus on tekstuaalsus ehk tekstuur (Halliday), mille kõige olulisem komponet on piisav sisuline homogeensus ehk koherentsus. Teksti pikkusvõib olla ühest sõnast terve raamtuni. Tekst võib olla suuline või kirjalik, monoloogiline või dialoogiline. Argikeeles (intuitiivselt) tähendab tekst tavaliselt kirjalikku üksust, mis on pikem kui lause, näiteks peatükk või koguni terve raamat. Nii kaustatakse teksti mõistet tüüpiliselt ka lingvistikas
Ta1 arvas, et loom3 on ennast3 peitnud raamaturiiulisse4 ja ootab seal4, kuna saaks perenaisele1,3 kaela hüpata. Igavene võrukael3! Teema e tekstitopik kass, nr 3 Sama number alaindeksis viitab samale REFERENDILE 20.11.2018 TEKST Tekst Tekst = keelekasutuse väljund sõnast raamatuni Tekst = tähenduse realiseerumise koht/protsess (moodustub teksti tähendus kõneleja/lugeja koostöös) Tekstilingvistika: Halliday 1970~ Keeleteaduse haru Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (nt no, noh jts) uurimine Lingvistiline diskursusanalüüs Lähtekohad: keel on reaalsuse kujundaja, sotsiaalne toiming ning ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside osa Keelekasutus kui sotsiaalse tegelikkuse peegeldaja. Sotsiaalsus keel ei kujune sellepärast selliseks nagu ta on, sest inimene on selline nagu ta on vaid keel tekib sotsiaalses suhtluses,
juhul ei erine semantiline tähendus mingilgi huvitaval viisil konventsioonist, nt ei kuulu ta keelendi omaduste hulka ega paku lahendust tähenduseteemalistele vaidlustele. • Osa funktsionalistlikke keeleteooriaid tunnistab keele vahendistaatust inimeste eesmärkide saavutamisel, kuid üritab ikkagi keelt deterministlike reeglite abil kirjeldada ja lähtub eeldusest, et keelenditel on tähendused, mitte vastupidi. Vt nt Dik 1989, Halliday 1989, Dik 1997, Hengeveld ja Mackenzie 2008. Oma lähenemist radikaalseks funktsionalismiks nimetav Columbia koolkond (Contini- Morava ja Goldberg 1995, Reid et al. 2002, Davis et al. 2004) on siinse käsitlusega hästi sobival seisukohal, et kõnelemine on loov tegevus, kasutuskõlbulike keelevahendite hulk pole suletud ja kuuldav tekst on kuulaja jaoks üksnes vihje kõneleja mõistmiseks. Samas postuleerib ka Columbia
ȱInternationalȱJournalȱofȱGeriatricȱPsychiatry,ȱ19(7),ȱ 703–705.ȱ Gruman,ȱC.A.,ȱStern,ȱA.S.,ȱ &ȱCaro,ȱF.G.ȱ(1997).ȱSelfȬneglectȱamongȱtheȱelderly:ȱAȱdistinctȱphenomeȬ non.ȱJournalȱofȱMentalȱHealthȱandȱAging,ȱ3(3),ȱ309–323.ȱ Gunstone,ȱS.ȱ(2003).ȱRiskȱassessmentȱandȱmanagementȱofȱpatientsȱwhomȱselfȬneglect:ȱaȱgreyȱareaȱforȱ mentalȱhealthȱworkers.ȱJournalȱofȱPsychiatricȱandȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ10(3),ȱ287–296.ȱ Halliday,ȱG.,ȱBanerjee,ȱS.,ȱPhilpot,ȱM.,ȱ&ȱMacdonald,ȱA.ȱ(2000).ȱCommunityȱstudyȱofȱpeopleȱwhoȱliveȱ inȱsqualor.ȱLancet,ȱ355(9207),ȱ882–886.ȱ Jackson,ȱG.A.ȱ (1997).ȱDiogenesȱ syndrome:ȱHowȱ shouldȱ weȱmanageȱit?ȱJournalȱofȱMentalȱ Health,ȱ6(2),ȱ 113–116.ȱ Jurgens,ȱA.ȱ(2000).ȱRefuseȱhoardingȱsyndrome.ȱPsychiatrischeȱPraxis,ȱ27(1),ȱ42–46.ȱ Lachs,ȱM.S.,ȱWilliams,ȱC.S.,ȱO’Brien,ȱS.,ȱPillemer,ȱK.A.,ȱ&ȱCharlson,ȱM.E.ȱ(1998)
annaabi.ee 
