(Hääli 152 341,kohti 41) 3) Eesti Tööerakond (Hääli sai 114 879,kohti 30). 4) Saksa erakond Eestimaal (Hääli 11 462,kohti 3). 5) Eesti Maarahva Liit (Hääli 29 989 ,kohti 8 ). 6) Eesti Kristlik Rahvaerakond (Hääli 20 157 ,kohti 5 ). 7) Eesti Rahvaerakond (Hääli 94 892 ,kohti 25 ). 8) Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (Hääli 26 536,kohti 7 ). 9) Vene Kodanike Kogu (Hääli5765,kohti 1 ). 10) Üle-eestimaaline Meremeeste Liit (Hääli795,kohti 0 ). Kokku hääli 467 906,kohti 120 Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid · Otto Strandman (8. mai 18. november 1919); · Jaan Tõnisson (18. november 1919 26. oktoober 1920); · Ants Piip (26. oktoober 25. jaanuar 1921). 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10
valijal on üks hääl ning nendel on võrdne kaal; 7) otsesed- see tähendab seda, et valija annab otse oma hääle kandidaadile või parteile, keda ta eelistab (teatud erand on USA-s, kus inimesed valivad valijamehed, kes seejärel valivad presidendi. Sellisel juhul on tegemist kaudsete valimistega). Valimiskampaania Kui valimised on välja kuulutatud, lülituvad protsessi parteid. Nende tegevus on suunatud kahele peamisele eesmärgile: koguda valijate hääli ja tugevdada ennast organisatsiooniliselt (töötatakse välja valimisprogramm, seatakse üles ja registreeritakse saadikukandidaadid, inimestele jagatakse kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast,
1) Millal oli renessanss muusikas? 14.saj-17.saj 2) Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessanssiga? Miks? Oluliseks sai isikuvabadus ning inimest hinnati rohkem isikuomaduste põhjal. 3) Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhtes? Hakati seostama teost ja autori. 4) Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Instrumentaalmuusika 5) Kuidas saab esitada renessanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? Kõiki hääli võib laulda Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides 6) Mis oli renessanssiajastul muusikas ideaaliks? Humanistlik mõtlemine 7) Nimeta renessanssiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond 8) Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! Missa motett ilmalik polüfooniline laul 9) Mis on polüfoonia? Mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.
määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud kodanikud, kes elavad vastavas linnas või vallas 3)mandaat-koht parlamendis/volikogus Jagatakse 3viisil: 1) isikumandaat-saavad, kes koguvad vähemalt kvoodi jagu hääli kvoot=valijate arv/mandaatide arv 2) ringkonnamandaat- saadakse siis, kui häälte üleslugemise tagajärjel koguneb kvoodi jagu hääli. Ringkonnamandaat tehakse avatud inimkirjaga (reastatakse ümber) 3)kompensatsioonimandaat arvutatase välja kindla valemi järgi Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist
võimalikul määral Defektse demokraatia tunnused: 1) ebaõiglane valimissüsteem 2) juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne 3) ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle Valimissüsteemid majoritaarne e enamushääletus süsteem - nt USAS, Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal - kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha - ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik) - iga parteid esindab üks kandidaat - valituks osutub kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli st saab enamuse - lihthäälte enamuse põhimõte: absoluutne häälteenamuse põhimõte: ringkonnas jagatava mandaadi saab see, valituks osutumiseks on vaja saada kes sai teistest rohkem hääli on vaja saada vähemalt 50%+1
Kasutusel avatud nimekiri: Riiklik- ja ringkonnanimekiri. Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1. Isikumandaat kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007 10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007 64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat: * Aluseks erakonna üleriigiline nimekiri. (jagatakse)
kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missades ei tohi olla midagi ,,pühitsematut","kirglikku ega ebapuhast". ILMALIK MUUSIKA 16.SAJANDIL. Esituskoosseisud: kõiki hääli võidi laulda , kõiki hääli võidi mängida, hääli võis jagada lauljate ja mängijate vahel, kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon: valdavalt oli sansoon 4-häälne.Komponeeritud üdna sarnaselt motetile.Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b)kiiretempolised ja lõbusad.Enamasti on need armastuslaulud. Rahvalikud laulutüübid. Frottola- üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele,puhtalt õukondlik laulutüüp.
Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Nimeta renessansiajastu heliloojate kuulsaim koolkond! Madalmaade koolkond Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad žanrid! -Missa -Motett -Ilmalik polüfooniline laul Mis on polüfoonia
Võidab lihthäälte enamus. Majoritaarne valimissüsteem on üldjoontes valijatele mõistetav ja see soosib üheparteilise valitsuse teket, mis on reeglina pikaajalisem kui koalitsioonivalitsus. Samuti on saadiku vastutus omavalitsusringkonna ees suurem kui proportsionaalses valimissüsteemis, seega peab saadik kõvasti pingutama, et järgmine kord taas valituks osutuks. Kuid sellel valimissüsteemis on ka nõrkusi, näiteks palju hääli läheb n-ö kaduma, sest valijate antud häälte hulk ja võidetud kohtade arv parlamendis on täiesti erinevad. Samuti soosib süsteem suurerakondasid, mistõttu on väikeerakondadel keeruline parlamenti pääseda ning seetõttu on poliitiline pluralism palju väiksem kui proportsionaalse valitsemissüsteemiga riigis. Eestis, samuti Lätis, Põhjamaades, Hollandis ja enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem
Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga olema umbes sama arv hääli. · Igal valijal on üks hääl. Igal valijal peab olema võrdne arv hääli. · Hääletamine on salajane. Keegi ei tohi su valimist mõjutada. Salajasuse põhimõtte on ohtu seadnud elektroonilised valimised ning seetõttu on lubatud kuni valimiste päevani oma häät muuta. · Valimised peavad olema otsesed. Hääl peab minema otse mingile erakonnale või kandidaadile. Ameerika presidendi valimiste puhul absoluutse hääleõiguse printsiip ei kehti
Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit. Koalitsiooni moodustasid Meie vald ja sotsid, kes on olnud ka ennem pikalt valitsuses. Opositsiooni moodustas Uus Aeg. Valimisjaoskondi Kosel oli kokku 6. Need asusid Kosel, Kose-Uuemõisas, Ravilas, Orus, Ardus ja Habajal. Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati, Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 3 mandaati. Kõige rohkem sai hääli Valimisliit Meie Vald, 1494 häält. Hääli oli kokku 3332. Kõige vähem sai hääli Sauna Valimisliit, kõigest 66 häält. Merlyn Sagaja
otsida ja näidata lastele. · Pilte - uue teema tutvustamisel kasutatavaid pilte saab vaadata arvutist, kui ei ole paberil olemas. · Lühifilme - õpetlike lühifilme, kus siis lapsed saavad ise märgata, kas käitutakse õigesti või mis on valesti. CD-makk Selle abil saab kuulata erinevaid: · Loodushääli- vee sulin, tuul, vihm, lehesahin · Loomade hääli- kuidas loomad omavahel suhtlevad, ja erinevalt häälitsevd. · Lindude hääli- tuvastada erinevate lindude hääli Puutetundlik tahvel Kui on tahvli kasutamise võimalus, siis saab selle abil mängida erinevaid mänge: · ühenda paarid · järjesta suuremast-väiksemani · mis ei sobi ritta Kirjanduse kasutamise võimalused · Nooremate lastega saab koos raamatutest pilte vaadata ning õpetaja võib neile ette lugeda jutte looduse kohta. · Natuke vanemad lapsed saavad ise uurida raamatuid ning lugeda, mis seal on kirjutatud. · Peale raamatute uurimist tuleks leida
Millised on peamised valimissüsteemid ja millist rakendatakse eestis? 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised: Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast
Valimissüsteem, valimiskünnis jne. Riigikogu: 101 liiget KOV: Euroopa parlament: 751 liiget ametlikult asub Strasbourgi 1)valimised näitavad rahva usaldust 2)tagada võimu seaduspärane ja regulaarne vahetumine 3)harida inimesi kampaaniaperioodidel Valimissüsteemid: 1)majoritaarne- enamusvalimiste süsteem „võitja saab kõik“. Plussiks: selgus, lihtsus Miinuseks: kaotsiläind hääled, suurparteide eelistamine 2)Proportsionaale e võrdeline. Plussiks: hääli ei lähe palju kaduma, väikeparteide võimalus pääseda parlamenti Miinuseks: häältelugemise keerukus, parlamendi killustatus Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia mõju,peretraditsioonid,sotsiaal-majanduslik positsioon, pos või neg suhtumine poliitikusse Valimiskünnis: parlamenti pääsevad teatud arvu kogunud hääli saanud kadidaadi. 6
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas.
Hilisrenessanss/ reformatsioon Gregoriuse laulu asemel tekkis Luteri koraal – terve kogudus hakkas laulma Pierluigi da Palestrina – Rooma koolkonna tähtsaim esindaja *tõestas Trento kirikunõukogule, et polüfoonia sobib kirikusse *looming on Madalmaade kõikide koolkondade kokkuvõtte kompositsiooni põhimõtetest. Gabrielid (williaerti õpilased) *renessansi kapelli arendajad *võtsid kasutusele dünaamilised skaalad Ilmalik laul ja seltskondlik muusika *kõiki hääli võidi laulda *kõiki hääli võidi mängida, pillikoosseis vabalt valitav *hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel *kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasi pillidel dubleerides Populaarseks sai Pr. šansoon(armastuslaul) jagunes 1)sentimentaalsed 2)lõbusad,kiired Clement Janequin – kuulsaim šansoonimeister.
a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla Balleto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid tabulatuur - praktiline noodikiri, kirjas mänguvõtted kõrguste asemel ansamblimuusika vormid: 1) instrumentaal - sonata 2) laul - recercar
PÕHJENDUS: Need erakonnad on olnud aastaid juba riigikogus, ning vaevalt see ka muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 1. Reformierakond: Lauri Luik, Jaanus Tamkivi. SDE- Neeme Suur, Kalev Kotkas. IRL- Tõnis Palts. Keskerakond- Jaanus Karilaid. PÕHJENDUS- Nad on oma erakonna ühed tuntumad isikud ning Hiiu- ja Saaremaa inimesed valivad kindlasti neid
kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule(kui näit. Ühe partei poolt hääletab 11% valijatest, kuulub talle 100-kohalises parlamendis 11 saadikukohta. Selle süsteemi puhul ei käi valimisvõitlus mitte üksikute kandidaatide, vaid erakondade vahel
1) esindada Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2) kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 3) määrata peaministrikandidaat, nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed 4) teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president 5) olla riigikaitse kõrgeim juht Presidendi valimine 1.päev Esitatakse mitu kandidaati, peab saama 2/3 hääli 2.päev Uued kandidaadid, peab saama 2/3 hääli Enamus hääli saanud kandidaadid, peab saama 2/3 hääli Kuu aja möödudes Valimiskogu
Paljudes maades ei ole riigipea valitav, sest selleks on konstitutsiooniline monarh. Nii on näiteks Taanis, Norras ja Suurbritannias. Vatikanis on monarh valitav kardinalide konklaavi poolt. Bosnia ja Hertsogoviinas ning San Marinos on mitmeliikmelised presidentuurid. Enamikes riikides valitakse president otse, kasutades selleks kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Lihtenamuse puhul osutub valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Selline viis on kasutusel Islandil ja Bosnias. Nendes riikides võib juhtuda, et ei võida see kandidaat, kellele kuulub hääletanute enamiku toetus. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täisenamuse reeglit. Selle reegli puhul peab kanditaat võitmiseks koguma vähemalt poolte valimistel osalejate hääled. Kui esimene voor ei selgita võitjat, tuleb teine voor kahe liiderkandidaadi vahel. Enamasti toimub see paar nädalat hiljem. Välja on pakutud ka
nimeldrjale (topelthääletamise vältimiseks) ja kus antud hääled hiljem ka üle loetakse. Ringkond võib omakorda olla jagatud valimisjaoskondadeks. Valimisringkonna all mõeldakse suuremat piirkonda, kus selgitatakse välja võitnud kandidaat (kandidaadid). Igale ringkonnale on määratud teatud saadikukohtade (mandaatide) arv. 1. ENAMUS ehk MAJORITAARNE SÜSTEEM Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Enamusvalimiste korral annavad poliitilises elus tooni kakskolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärlddega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Tavaliselt kaasneb enamusvalimistega paiksustsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld (sellist süsteemi koos ühemandaadiliste valimisringkondadega kasutatakse Briti Rahvaste Ühenduse
vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisavalt haritud või laia silmaringiga). 3. Valimissüsteemid ja nende tunnused. Majoritaarse valimissüteemi põhimõte: riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti, ning igast valimisringkonnast valitakse 1 kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub valituks vaid üks enim hääli kogunud kanditaat; suur hulk valijate hääli läheb kaotsi; valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti esinduskogus; enamusvalimissüsteem; isikuvalimised. Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused: ringkonnamandaat;
Riigikogu. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu -koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik
· Valmistel on vaba konkurents vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Valimised on võrdsed parteidel ja üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks ning kõik hääled on kaalult samad ja igal valijal on üks hääl 4.Valimissüsteemid Majoritaarne süsteem Igal valimisringkonnal on üks mandaat ehk saadikukoht parlamendis. Saadikukoht saadakse lihthäälte tulemusel st. et võidab see kes saab kõige rohkem hääli. Suurtematel parteidel on suurem võimalus pääseda võimule. Proportsionaalne süsteem Saadikukohti jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjades. 5.Erakonnad (mõiste, asetus, peamised põhimõtted) Erakond - sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Asetus ja põhimõtted:
Helid minu ümber Me kuuleme iga päev enda ümber erinevaid helisid. Ja iga heli on tekitatud erinevat moodi. Mõni on inimese tekitatud, mõni looduse poolt. Ja kõik kõlavad teistmoodi, mõni vaiksemalt või hoopis valjult. Kuid see oleneb kus sa elad, kas maal või linnas või hoopis kuskil mujal. Kuulasin mõne päeva jooksul enda ümber toimuvat ja panin tähele väga erinevaid hääli. Kuna mina elan linnas kuulen kõige sagedamini linnamüra- ja kära. Iga päev sõidavad teelt mööda autod ja bussid. Minu maja kõrval on bussijaam, seega peatub see mitu korda päevas ja siis käib selline vilin, mis lukustab mu kõrvad. Sõiduteel kihutavad autod mis tuhisevad mööda nagu tuul. Kõige kõvemat müra teevad mu arust mootorrattad, mida ei saa lihtsalt märkamata jätta. Sellist häält ei tahaks linna üldse, sest siis on tunne et see on ainuke hääl maailmas
Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline. Eesti valimissüsteem lihtrahvale on minu arvates liialt keeruline. Antiikajal tähendasid otsesed valimised sellist valimist, millel polnud vahestaadiume ning kus kõik käis pettusteta demokraatlikult ning rahvale arusaadavalt. Riigikogu valimistes annab rahvas hääle individuaalselt eraisikule kuid arvestatakse erakonnale laekunud hääli ning riigikogusse pääsetakse erakonna valimisnimekirja alusel, mis paljudel juhtudel tähendab rahva poolt palju hääli pälvinud kandidaatide väljajäämist ning ehk vaid paari toetajaga kandidaatide riigikokku pääsemist. Sellise süsteemi alusel läheb palju hääli kaotsi ning lihtrahvale arusaamatuks jääv on see, miks ei pääse riigis nende eest otsuseid tegema inimesed, keda nad seda tegemas näha tahaksid
Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste partei ei saanud edasi, sest ta ei saanud piisavalt hääli. Kartulite partei ja Porgandite partei said piisavalt hääli. Kapsaste partei sai 3% häältest(2700), 0 kvooti. Kartulite partei sai 30% häältest(27000) . 1,8 kvooti = 2 kvooti. Porgandite partei sai 67% häältest(60300). 4,2 kvooti = 4 kvooti. Kartulite partei kandidaatide nimekiri: Kalev Kollane (6500 häält) Rainer Kari (3500 häält) Robi Ots (2000 häält) Sulev Rebane (1500 häält) Paul Tint (500 häält) Allan Koi (500 häält) Porgandite partei kandidaatide nimekiri:
ringkonnast valitakse üks kandidaat või kogu riik on üks ringkond.Valituks osutub kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab hääletamisel enamuse vastavas ringkonnas (võitja võtab kõik). Enamus võib olla absoluutne või suhteline (relatiivne). Absoluutne (ka kvalifitseeritud) enamus on siis kui saadakse üle poole valimisringkonnas antud häältest. Relatiivse enamuse puhul on valitud kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab valimisringkonnas kõige rohkem hääli (näiteks 30% häältest, kui konkurendid saavad vähem). Enamusvalimised väldivad seadusandliku kogu killustumist. Väikeparteid ei saa mandaate või saavad mõne juhusliku mandaadi, mis ei mõjuta parlamendi otsuseid. Soodustab erakondade ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides.
Otsesus (hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral). 12. Mis on majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi peamised erinevused? Milline on hübriidne valimissüsteem? – Proportsionaalses valitakse mitmemandaatilistes ringkondades, majoritaarses moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad. Proportsioonalses saadakse mandaate võrdeliselt nende saadud häälte arvuga, majoritaarses osutub valitusks enim hääli saanu. P kandidaadid seatakse üles üksiku hääle meetodi puhul vastavalt oma eelistusele, M parlamendi valimiste puhul kehtib absoluutne häälteenamus. P hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, M presidentivalimiste puhul rakendatakse otse valimist. Proportsionaalses on vähekaotsiläinud hääli, M on palju kaotsiläinud hääli. P pole suurparteidel eelist ja on keeruline, M on lihtne ja eelistab suurparteisid. Hübriidne on selline,
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1
küljed. a) Tavakodanikule soodsam, korruptsiooni vähendamine, erakonna süsteemide stabiilsus uute tulijate tõrjumisel b) Kulutatakse riigi eelarvest maksumaksja raha,on vähem vastuvõtlikud kriitiga ning ootuste osas 3) Iseloomusta Eestis kehtivat erakonnasüsteemi. Mis on Sinu hinnangul selle süsteemi a) positiivsed, b) negatiivsed küljed? Mõõdukas mitmeparteisüsteem A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu: * Kõigi hääl on võrdne, kõigil on samad õigused ja võimalused hääle andmisel * Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud.
ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma peale pressimiseta lasta rahulikult rahval hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades. Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove. Valimistel enim hääli saanud erakond küll võidab, sellepärast et on saanud kõige rohkem hääli, kuid samas jäävad rahuldamata nende inimeste soovid, kelle erakonda ei valitud. Alati on ju ühiskonnas erinevaid arvamusi ja sellepärast pole võimalik luua ka ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Minu arust võiks selle lahenduseks olla see, et igast erakonnast on kasvõi mõni valitseja, siis oleks mitmekesisust. Kuigi demokraatia on riigivõim, pole võim tegelikult sugugi mitte rahva käes
Kontserdiarvustus Dub Fx Beatboxi kohta: Beatboxeriks saadakse erinevaid hääli tehes ja endale piisavalt kuulsust kogudes. Beatboxilugu võib kokkupanna kõigist elementidest mis leiad lihtsalt peab olema andekas ja kujutlusvõime peab väga rikas olema. Ma olen ise kah mõelnud natuke beatboxi proovida, kuid sellisel tasemel nagu kuulsad beatboxi esitajad esitavad ei ole küll välja tulnud. 16.oktoobril toimus üritus ,,Dj Fest 09" , kus erikülalisena esines kuulus beatboxi tegija Dub Fx. Temast olin ma enne kuulnud koolis ja olen veel lisaks vaadanud youtube-st videoid
komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalitsuse roll on kohalikus valitsemises suurem maakond – 1. järgu haldusüksus Eestis, maa haldusüksus vald – omavalitsus- või haldusüksus 2. Parlamendi funktsioonid: • Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid • Erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse • Järelvalve valitsuse üle 3
Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-häälne, renessansi ajal, võib saata pillidega, motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti
Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valimissüsteem määrab ära, kuidas jagunevad häältetulemusest lähtudes kohad esindusorganis. Majoritaarne valimissüsteem rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides, näiteks Suurbritannias, USA-s, Austraalias. Ühemandaadilised valimisringkonnad. Vastavas ringkonnas saab valimised võita ehk saadikukoha omandada ainult üks konkureerivatest kandidaatidest see, kes saab teistest rohkem hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus 2-3 suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib sarnaste eesmärkidega erakondi ühinema. Tavaliselt tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Proportsionaalne valimissüsteem rakendatakse mitmepartei süsteemiga riikides, näiteks Eestis.
millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. 1.3Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne valimissüsteem Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl. Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. Negatiivne pooleks, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud
................. Riik jagatakse nii mitmeks VRK-ks, kui palju on kohti Kuna Eesti parlamendis on 101 parlamendis. Igast VRK-st pääseb parlamenti 1 isik. kohta, tuleks moodustada 101 VRK- SBR Alamkojas on 651 kohta, riik jaotatakse 651 VRK-ks. d. Rakendatakse a) lihthäälteenamuse (saab teistest enam hääli) Riigikokku saab igast VRK-st see, kes või b) absoluutse häälteenamuse põhimõtet (50%+1 hääl) saab teistest enam hääli. + lihtne, selge - palju hääli läheb kaotsi, annab eelise suurtele erakondadele, pettumus 2. Proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem vt. õpik lk. 55. Valimisseaduse väljavõtted Kuidas rakendub Eestis Riik on jagatud mitmemandaadilisteks VRK-deks. Eesti on jaotatud 12 VRK-ks. VRK-SI ON VÄHEM KUI MANDAATE. Mandaatide arvu määrab riik.
Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2. proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas.
vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see, * riigikokku kandideerija peab olema vähemalt 21 aastane kes saab rohkem hääli (isik või * presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40aastane. erakond) * hübriidsed valimised ühendab RIIGI ÜLESANDED VALIMISTE majoritaarse ja proportsionaalse LÄBIVIIMISEL: valimissüsteemi põhimõtteid
Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Nüüdisajal ei määra inimeste valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Kodakondsuspiirang. Vanusepiirang. 4. Iseloomusta majoritaarset ja proportsionaalset valmissüsteemi. Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. 5. Milised on nende süsteemide erinevused ja sarnasused? Plussid ja miinused?
ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib Superstaari“ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Sellises protsessis on võimalik osaleda ka õpilastel kus tullakse välja küsimuste ning arutlustega mis mõjutavad koolitundide ja õpilaste õpihimu parandamiseks Kooli tunnis küll kahjuks või õnneks demokraatiat ei esine, viimane sõna jääb alati õpetajale. Õpilastel ei ole hääletus võimalust kas teha tunnikontrolli või mitte!
Sõna "muusika" veel ei eksisteerinud, oli lausumine, loitsmine, sõnumine. Jäljendati looduse hääli, saavutati võin loomade ja inimeste üle. Kes tundis sõnumise kunsti, võrdus jumalaga. Ajapikku lisandus meelelahutuslik pool, seltskondlik pool. Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid. Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid. Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst). Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid. Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse. Muusikat seostati taevakehadega. Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti. Keskaeg (u. 5 saj) Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja ...
- Madalmaade koolkonna viimane suurmeister - Teoseid kokku üle 2000 ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA PILLID Vararenessanssi (14. saj) muusikas hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ILMALIK LAUL. Muusikat lõid ka kuningad ja kuningannad. Muusikaõpetus laienes/arenes. Alates 16. saj oli kunstmuusika harrastamine igapäevane (see tava hakkas taanduma alles 20.saj) ! Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka - nooditrükitehnika Ilmaliku laulu esitamine: - kõiki hääli võib lauluda - kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel - kõiki hääli võib jagada lauljate ja mängijate vahel - kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Muusika polnud publikule kuulamiseks, vaid aktiivseks osalemiseks kogu seltskonnale Šansoon - prantsuskeelne ilmalik laul, 16. saj 4-häälne (meloodiline/sentimentaalne või kiiretempoline/lõbus) Clement Janequin (u 1485-1558)
süst puhul, sest siis "võitja võtab kõik" ning paljud hääled(nt 2 koht) läheb kaotsi. 7)Eelised: võimalus võimule saada ka väikeparteidel- võimu mitmekesisus /hääled ei lähe kaotsi, võimul ideoloogiad mida rahvas eelist./rahva soovid esiplaanil puudused: parteide sisene mõjuvõim suur/süsteem tavainimesele raskesti arusaadav ja jälgitav/suured oht kiiremale valitsuse muutusele 8)majoritaarne süsteem, sest selle puhul saab saadikukoha kandidaat, kes lihtsalt rohkem hääli kogus. Suuremad erakonnad koguvad rohkem hääli, väikeerakonnad ei pääse võimule. 9)proportsionaalne süst, sest selle korral saab võimule palju parteisid, kes peavad ühised ideed kokku koondama, et need läbi suruda. 10) 1. võrdne konkurents-kõigil parteidel on seadusaktidega regul.tegevus, et võrsed võimalused oleksid.(nt reklaamirahade piirnorm) Et veelgi võrdsustada on igal hääletajal üks hääl. 2. üldine val.õigus al 18a.Kõik võivad
Gerli Eltermaa Getter Anett Arro Erakonna liikmed Kokku 125 liiget Lääne – Virumaal 7 kandidaati 1. Emil Rutiku 2. Elmu Koppelmann 3. Rein Kotšin 4. Marika Tali 5. Kristo Krumm 6. Veana Heinmets 7. Heiki Hallik Erakonna eesmärgid Anname riigi rahvale tagasi! 1. Innustunud tahtest anda oma panus Eesti arengusse 2. Soovist liikuda hoolivama, inimlikuma ja kasvama ühiskonna suunas 3. Vajadusest kasutada selleks meie inimeste armu ja teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu Vasakpoolne ideoloogia Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: 1) Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale 2) Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine 3) Aktiivsus kui inimloomuse peajoon 4) Võrdsus 5) Ajalugu kui arengu areen )Kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Vasakpoolsed leiavad, et riik peab sekku...
parteil. · Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. · Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem · Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. · Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. · Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada50% pluss 1 hääl. · Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. · Negatiivne pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. · Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled,
MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga MANDAATIDE ARV RINGKONNAS Üks Mitu MANDAADI SAAMISE TINGIMUS Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi KANDIDAATIDE ÜLESSEADMISE Personaalne Erakonna valimisnimekirjas VORM PARTEIDE ARV PARLAMENDIS Väike (2-3) Mõõdukas või suur (üle 5) VÄIKEPARTEI SANSS PÄÄSEDA Väike Arvestatav või hea olenevalt PARLAMENTI mandaatide arvutamise
president iga viie aasta järel, EP iga viie aasta järel). Valimissüsteem Seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuste või presidendivalimistel 1) majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem 2) proportsionaalne e. võrdelise valimise süsteem · valimiskünnis - näitab, mitu % peab erakond üleriigiliselt koguma valijate hääli, et pääseda esinduskogusse (kasutatakse proportsionaalse süsteemi puhul) · suletud nimekiri - kandidaatide järjestus ei muutu partei poolt esitatud nimekirjas sõltuvalt kogutud häälte arvule · avatud nimekiri - kandidaatide järjestus partei valimisnimekirjas asetub ümber vastavalt kogutud häälte arvule 1. Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
