Facebook Like

Üld- ja käitumisgeneetika (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Üld- ja käitumisgeneetika
VIII
241. Epigeneetika : tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel
242. Arenguprogramm : geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell)
243. Ühemunakaksikute teke: munarakk +sperm=viljastatud munarakk→Mitoos→+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted , sünnivad 3 nädalat enneaegselt
244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega
245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees.
246. Geeni doosikompensatsioon: soo määramise arenguahel- X:Y- suhtest sõltuval kaskaadsel geenide avaldumisel diferentseerub organism isaseks (X0) või hermafrodiidiks (XX), geenide doosikompensatsiooni mehhanism sõltub samuti suhtest X:A.
247. Emaefekt : isendi tnnus, mis on määratud ema poolt; emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakk viidud ja sügoogi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toime
248. Keemilised gradiendid: määravad embrüos esiosa / tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku
249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke→sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist→emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient ) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestiku→organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke ( morfogenees )
250. Geenidoos: tunnust määravate geenikoopiate (ka alleelide) arv, millega määratakse ära moodustuva produkti hulk ja tunnuse intensiivsus või normaalsus
251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate geeniproduktide suhe sõltub X-kromosoomide arvust autosoomides, vaba numeraatorvalgu olemasolul aktiveeritakse koos emaorganismist, munarakku sünteesitud valkudega ka Sxl- geeni transkriptsioon, numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl-geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas.
252. Biseksuaalsusgeenid: nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissingga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui isassugu
253. Homoseksuaalsusgeenid: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt inimese X-kromosoomi pikema õla osas, isaste homoseksuaalsust määrava FRU-geeni isastele iseloomilik splaissingvariant muudab ka emased homoseksuaalseteks
254. Viljatusgeenid: mutatsioonid fru-geenis põhjustavad mõningaid mutusi kärbeste kesknärvisüsteemi arengus, mille tulemusel muutuvad vastavad kärbsed isaslembelisteks, puudub huvi emaste vastu
255. Hermafrodiitsus : individiit, kellel on nii emas- kui isassuguorgaid, põhjustab HER-1 valgu kui signaalmolekli sünteesi puudumine
256. Sümmeetriatelgi määravad geenid: Selgmise-kõhtmise teljestiku geneetiline määramine: oogeneesi ajal diferentseeruvad folliikulid dorsaalseteks ja ventraalseteks, ventraalsetes folliikulites geeni dorsal poolt kodeeritud transkriptsioonifaktor siseneb embrüo kõhtmisele küljele (moodustub gradient), Spätzle-valk on kõikjal muna tsütoplasmas. Easter- proteaas muudab spätzle-valgu aktiivseks polüpeptiidiks, mis interakteerub embrüo plasmamembraanil ühtlaselt asetseva Toll-retseptorvalguga, Toll/Spätzle-polüpeptiidkompleks on lülitiks, mis võimaldab dorsal- valgul minna ventraalse piirkonna tuumadesse ning aktiveerida geenid twist ja snail ning pidurdada geenide zerknüllt ja decapentaplegic transkriptsiooni. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks mesodermiks, selgmisel küljel ei aktiveerita geene twist ja snail ning avalduvad geenid zerknüllt ja decapentaplegic. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks epidermiks.
257. Keha esi-tagaosa määravad geenid: Eesosa -tagaosa teljestiku geneetiline määramine- Hunchback - ja Bicoid- valgud toimivad transkriptsioonifaktoritena embrüo eesosa piirkonna diferentseerumisel, Caudal-valk toimib transkriptsioonifaktorina embrüo tagaosa diferentseerumisel, Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos-RNA-d sünteesitakse emasorganismis ja viiakse ootsüüti, blastodermis reguleerivad Hunchback-, Bicoid-, Caudal- ja Nanos-valkude keemilised gradiendid geenide diferentseeritud aktiveerumist/inaktiveerumist, mis viib embrüo eesosa ja tagaosa segmentide moodustumiseni.
258. Homeootilised geenid: Homeootilised geenid kui selektorgeenid vallandavad nende poolt kontrollitud geenide kaskaadse avaldumise ja sellega erinevate kehasegmentide arengu. Homeootilised geenid (nt. Ultrabithorax) avalduvad embrüo esiosa-tagaosa spetsiifilises piirkonnas, kõik homeootilised geenid (v.a. geen Dfd) transkribeeritakse samas suunas, homeootilistes geenides ei ole introneid.
259. Günandromorfid: 1 X-kromosoom on kadunud, edaspidi moodustus organismis kahete tüüpi rakud (XX ja X0 rakud), XX/X0-mosaiigid arenevad organismideks, kelle vasak kehapool on emasorganismi tunnustega (XX) ja parem kohapool on isasorganismi tunnustega (X0), iga rakk arendab välja oma sugulise fenotüübi sõltumatult teisest rakust, suguline mosaiik
260. Inimese genoom: 20 000- 25 000 struktuurgeeni , Inimgenoomi Organisatsioon e. HUGO- esimene direktor James Watson, eesmärgiks kaardistada kõik inimese geenid, sekveneerida inimese kõik 24 kromosoomi, konstreerida inimese genoomi füüsikaline kaart
261. Antikeha geenide assembleerimine: a)Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b)Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c)Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist d)Varieeruvad ühendamissaidid
262. Kerged ja rasked ahelad : Inimese antikehade raskete ahelate geneetiline determinatsioon- iga raske ahela geen assambleeritakse tervest parvest geenisegmentidest inimese tüvirakkude 14. kromosoomis B- lümfotsüütide diferentseerumise käigus; inimese antikehade kergete lambda-ahelate geneetiline determinatsioon- inimese 22. kromosoomi iga kerge ahela geen assambleeritakse tervest parvest geenisegmentidest tüvirakkude kromosoomides B-lümfotsüütide diferentseerumise käigus.
263. Varieeruvad ja konstantsed piirkonnad: kergete ja raskete ahelate osad, Vλ –kodeerib N-terminaalset 97 aminohappe pikkust varieeruvat piirkonda, Cλ –kodeerib C-terminaalset lambda-ahela konstantset piirkonda
264. Varieeruvad ühendamissaidid: antikehade varieervus on saavutatud nende geenisegmentide assambleerimise geneetiliste mehhanismidega, geneetiline kominatoorika on inimorganismi jaoks määratud juba sünniga, kokku on võimalik saada üle 2 000 000 erineva antikeha
265. Rakutsükkel: Rakkude sünd, põlvnemine ja surm (apoptoos), rakkude sünd toimub sümmeetrilise või asümmeetrilise jagunemise tulemusel, rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu.
266. Tüvirakud: Totipotentsetest tüvirakkudest moodustuvad diferentseerumisel (asümmeetrilisel jagunemisel) kõik, pluripotentsetest mitmed ja unipotentsetest vaid üht tüüpi, diferentseerunud rakud
267. Epigenoomsed värvusmosaiigid: Epigenoomsed värvusmosaiigid emaste imetajate heterosügootsete värvusgeenidega X-kromosoomide inaktivatsioonil, pigmenti moodustavate rakkude järglased on pigmenteerunud ja moodustavad organismide kehal värvuslaike (nt. emaskasside mustad- kollased laigud).
268. Soolevähk: Metastaatilise soolevähi geneetiline ahel, soolevähi tekkeks on vajalik vähemalt 7 sõltumatu mutatsiooni (kaks APC-geenis, üks K-ras-geenis, kaks kasvaja supressorgeenis ja kaks TP53 -geenis) toimumine, lisamutatsioonid on vajalikud metastaatilise soolevähi tekkeks.
269. Eesnäärmevähk: Androgeenisõltumatu eesnäärmekasvaja geneetiline ahel, pärilikku eesnäärmekasvajat põhjustavad mutatsioonid geenis HPC1 (asub 1. kromosoomis), mutatsioonid teistes kasvaja supressorgeenides (kromosoomides 13, 16, 17, 18) muudavad eesnäärmekasvaja metastaatiliseks eesnäärmevähiks, protoonkogeeni BCL-2 üliekspressioon põhjustab immuunsuse steroidse meessuguhormooni androgeeni suhtes.
270. Glioom: aju närvikoekasvaja, mis saab alguse gliiarakkudest , primaarsed glioblastoomid tekkivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga, sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt.
XI
271. Kaasasündinud immuunsus : reageerib infektsioonsetele mõjuritele väga kiiresti, juba mõne tnni jooksul hakkavad rakud tootma I tüüpi interferoone, mis aktiveerivad erinevate geenide avaldumise, tagavad erinevate mehhanismide abil patogeenide kahjutuks tegemise, samuti aktiveerub hulk teisi tsütoksiine, kaasasündinud immuunsüsteem tunneb ära patogeenidele iseloomulikud üldised moleklaarsed struktuurid
272. Põletik: esmavastuseks, kui infektsioon on toimunud ja reaktsioon avaldub punetuse paistetuse, valulise või temp tõusuga, verevarustus intensiivistub ja koos fagotsütoosiga tekib rida keemilisi kaitseühendeid, mille tulemusel lülitatakse sisse ka muud immuunsüsteemi rakulised komponendid, mille abil infektsioon kõrvaldatakse
273. Komplemendisüsteem: immuunsüsteemi biokeemiliste reaktsioonide kaskaad , mis abistab antikehade võimet kõrvaldada patogeene või märgistada neid viisil mis lubab teistel rakkudel märgistatud rakke hävitada, koosneb enam kui 25
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Üld- ja käitumisgeneetika #1 Üld- ja käitumisgeneetika #2 Üld- ja käitumisgeneetika #3 Üld- ja käitumisgeneetika #4 Üld- ja käitumisgeneetika #5 Üld- ja käitumisgeneetika #6 Üld- ja käitumisgeneetika #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johannaoras Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
doc
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused
32
docx
Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt
12
docx
Üld- ja käitumisgeneetika
68
docx
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused-kevadsemester 2015
94
doc
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
96
doc
Sissejuhatus geneetikasse
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
48
rtf
Geneetika eksami vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun