Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele (18/19 K) konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on muutlikkus ?
 
Säutsu twitteris
Üld- ja käitumisgeneetika
I loeng
  • Geeniused ja geenid


    Geeniuse tunnused:
    • Mõnuainete tarvitamine
    • Sinised silmad
    • Strateegijad-planeerijad
    • Suur rinnapartii
    • Öine eluviis
    • Kõrge libiido

  • Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus


    Autism – neurodegeneratiivne haigus

    • Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad
    • Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline
    • Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust
    Registreeritud autiste aina rohkem

    Autism kui mutatsioon

    Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon
    • Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel

    Geneetika ja epigeneetika

    Autismi tüüpi haigused
    Autism ise, kuid 20% juhul autism kaasnähtuseks nagu
    • Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid) aspergeri ja helleri sündroomid
    • Üksikgensed geneetilised haigused, fragiilse X- sündroom, Retti sündroom
    • Epigeneetika : DNA metülatsioon, impringing
    • Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired

  • Hüperaktiivsus


    Üks hüperaktiivsuse vorme on nt skisofreenia
  • Memeetika ja ’jumala geenid’


    • Memeetika – mentaalse koostise teooria, kultuurilise informatsiooni ülekanne
    • Meemanaloog geenile ’kultuuri ühik’, ’vaimne DNA’, ’hinge geen’
    • Kultuurirevolutsioon – meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste algoritmidega
    • ’religiooni viirus ’ – dawkini järgi on need ’sümptomid’ mis tekivad religiooni uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega
    • Mäluviirussed – jumal ja usk on viirused , nende kogumid analoogial geenide kogumiga moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid

    Jumala geen

    Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel et inimese spetsiifilisi geene – geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks
    • Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia - alaste uurimistulemustega, Argumentiteks esitatakse:

  • Spirituaalsust saba kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega
  • Spirituaalsus on osaliselt pärandub
  • Osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19 kromosomis
  • Geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise
  • Spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism mis annab neile eelise looduslikus valikus läbi poisitiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele toimimisele
  • Pärilikkuse põhimõistused


    Pärilikkus

    • Järglaste sarnasus vanematega
    • Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele

    Päritavus

    • Pärilikkuse muutlikkuse määr
    • Geneetilise muutlikkuse suhtosa

    Pärandumine

    Kreatsionism

    Tattoo geneetika

    Kõik tunnused on geneetilised, ka kriminaalsed
    Tabuteemad:
  • Rassid – see et rasse pole olemas on vale
  • Intelligentsus – milline IQ on sobilik
  • Vägivald
  • Seksuaalsus
  • Molekulaarbioloogia põhipostulaat


    Geneetiline informatsioon kandub edasi nukleiinhappelt nukleiinhappele – ehk põlvkonnast põlvkonda
    Geneetiline info ei kandu valgult nukleeinhappele, sest valk on tunnus!
    Teatud tunnused ei kandu geneetiliselt üle nt kiilaspäisele mehele ei sünni tingimata kiilaspäine laps
    Geneetilise info ülekanne
  • Replikatsioon – DNA > DNA; RNA > RNA
  • Transkriptsioon - DNA > RNA
  • Pöördtranskriptsioon – RNA > DNA
  • Translatsioon – RNA > valk
  • Valik (tunnus)
  • Muutlikkus ja epigeneetika


    Eluajal omandatud tunnused ei pärandu edasi järgmisele – see on areng

    • Pärandub geneetiline informatsioon
    • Sugurakus pole siniseid silmi
    • Lapsed pole hallipäised

    Keskkonnasõltuv tunnuste avaldumine

    • Emapärilikkus
    • Epigeneetika

    Kõik tunnused pärilikud

    • Muidu nad loodud kellegi poolt
    • Ükskki tunnus ei kandu edasi järglastele

    Kloonimine

    Muutlikkus

    • Genotüüp – isendi geenide kogum
    • Fenotüüp – isendi tunnuste kogum
    • Genofond – populatsiooni geenide kogum
    • Fenofond – populatsiooni tunnuste kogum
    • Geen – geneetiline ühik
    • Feen – elementaarne tunnus
    • Memotüüp – vaimsete võimete kogum
    • Meem – vaimne elementaartunnus

    Mis on muutlikkus?

    • pärilik reaktsiooni norm = fenotüübilise muutlikkuse ulatus – modifikatsiooniline muutlikkus

    Epigeneetika

    Teadus mis uurib muutusi organismides geeniekspressiooni muutuste kaudu. Need muutused ei ole seotud muutustega genoomis .
    Epigeneetilised mehhanismid jagunevad neljaks :
    • DNA metülatsioon
    • RNAga seonduv vaigistamine
    • Histooide modifikatsioon
    • Ema munarakuga kaassatulevad geeniproduktid mis käivitaad loote arengu esimesed etapid

    Mendeli seadus:


  • Ühetaolisuse seadus – erinevate tunnustega homosügoossete ( puhaste tunnustega) isendite ristamist saadakse kõik järglased ühetoalised heterosügootsed hübriidid, sõltumata ristamise suunast
  • Alleelide lahknemisseadusalleelid lahknevad ja tekib järgnev põlvkond.
  • Geenide sõltumatu lahknemise seadus

    Mendel: geenid ja nende pärandumine

    • Pärilikkuse üksuseks on geenid ja geeni erivormid on alleelid
    • Paljunemisel lahknevad alleelsed geenid võrdtõenäosuslikult gameetidesse
    • Erinevad alleelid ühinevad hübridisatsionil sügootides
    • Organismil on 2 koopiat geene, ta on diploidne
    • Identsed alleelid on homosügootsed, mitteidentsed aga heterosügootsed

  • Ristamissuhete ettearvamine


    Punetti ruutmetod genotüüpide ja nende sageduste arvutamiseks (monohübriidne ristamine )
    • ruudustiku lahtrites on toodud genotüübid mille sagedus leitakse isasi- ja emasgameetida ja nende sageduste korrutmisel
    • gameetide ühinemine on juhuslik, seepärast nende sõltumatute sündmuste tõenäosused korrutatakse

  • Geenide aheldus


    Geenide aheldus – samas kromosoomis ehk samas füüsilises üksuses paiknevad geenid jäävad kokku ka pärast meioosi
    Jaguneb kaheks:
    • Füüsiline aheldus – geenid asuvad samas kromosoomi DNA niidis
    • Geneetiline aheldus – lahknevad sõltumatult teineteisest
    Rekombinatsioon – vanematel mitteesinevate geenikombinatsioonide teke mittehomoloogsete kromosoomide ümberkombineerumisel ja homoloogsete kromosoomide ristsiirdel meioosis – krossingover ja transpositsioon
    • kui geenid avalduvad samas kromosoomis siis päranduvad nad koos samasse gameeti
    • Aheldunud geenide dihübriidsel ristamisel saame samad lahkenmissuhted kui monohübriidsel ristamisel

    Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine

    Nelja gameetide tüübi moodustumine dihübriidsel ristamisel geenide sõltumatul lahkenmisel
    • Kui geenid asuvad erinevates kromosoomipaarides siis lahknevad teineteisest sõltumatult
    • Ühe kromosoompaari lahknemine ie sõltu teise kromosoomipaari lahknemisest
    • Diheterosügootsete Aa Bb lahkenmisel moodustub võrdse sagedusega nelja tüüpi gameete AB Ab aB ab

    II loeng

    Otsegeneetika (geen – tunnus)

    Geen = DNA ja RNA
    Geen -> tunnus = fenotüüp

  • DNA struktuur


    dsDna tüübid
    • B- konformatsioon – kõige tavalisem
    • A-konformatsioon
    • Z-konformatsioon
    DNA hulk rakus
    • 15%
    • DNA hulk pole määrav
    DNA seotud valkudega
    Spiraali ja heeliksi vahe – spiraal on tasapinnaline, heeliks on niidid keritud, ei saa lahti tõmmata

    DNA struktuur

    • DNA koosneb nukleotiitidest
    • Nukleotiit koosneb suhkrust (riboos)(suhkru küljes on lämmastikalused, teises otsas on fosfaat , mis annab energiat), fosfaadist, lämmastikhapetest
    • DNA ahelal on 2 otsa
    • Inimesel on 46 kromosoomi. DNA on ka mitokondrites – mitokondrid lähevad edasi järglastele

    Lineaarne nukleotiidiahel

    • Keemiline side ühe nukleotiidi fosfaadi ja teise nukleotiidi suhkru vahel
    • N-alus ei osale ahelas, ta suhkru küljes
    • Seetõttu moodustub selgroona = suhkur – fosfaat – suhkur – fosfaat ahel
    • Ahela üks ots on 5’fosfaat, teine ots aga suhktu 3’OH fosfaat
    • N-aluste järjestus geenile on unikaalne

    Kaksikahelaline DNA dupleks

    • DNA-l 2 nukleotiidiahelat mis koos nõrkade H-sidemetega
    • Moodustuvad N-aluspaarid
    • Seetõttu on DNa ahelad komplementaarsed
    • DNA ahelad antiparalleelsed

  • DNA replikatsioon


    • DNA replikatsioon on poolkonservatiivne – mõlema vanemahela info põhjal sünteesitakse uus komplementaarne ahel

    DNA replikatsiooni komponendid

    Replikatsioonikahvel (DNA ahelad lahus)
    Moodustub replikatsiooi käigus – replikatsioon toimub bakteri kromosoomis kahesuunaliselt ning moodustub kaks Y-kujulist struktuuri e replikatsioonikahvlit
    • DNA topoisomeraasid (muudavad DNA spiralisatsiooni
    • DNA helikaasid – teevad ahela lahti
    • SSB valgudkaitsevad üksikahelalist DNAd
    Ahelate eristamine
    • Liiderahel – pidev süntees DNA püollümeraas II abil
    • Mahajääv ahel – moodustub parimosoom, süntees fragmentidena
    • Okazaki fragmendid – RNA praimer , DNA polümeraas III
    • DNA fragmentide ühendamine – DNA polümeraas I, DNA ligaas

  • Transkriptsioon


    • RNA nukleotiidne järjestus on määratud geeni ühe DNA ahela järjestusega
    • RNA transkript on DNAlt maha loetud
    • Algne mRNA on pre-mRNA
    • Aju töötab väikeste RNAdega
    • mRNAs on info polüpeptiidi sünteesiks
    • Transkriptoom

  • Geneetiline kood


    Geneetilise koodi üldiseloomustus
    • tripeletne – mRNA koodonis on 3 nukleotiidi mis määravad ühe aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse
    • Mittekattuv – mRNA nukleotiid koodonis vaid ühe korra
    • Komavaba – mRNA molekuli kodeerivas osas loetakse nukleotiide järjestikuliste koodonitena, ilma vahelejäävate nukleotiidideta nn lugemisraamis
    • Degenereeriunud – 20st aminohappes vaid 2 on määratud ühe koodoniga, ülejäänud mitmega
    • Lahterdatud – 1 aminohappele vastavad mitu koodonit ja sarnaste keemiliste omadustega aminohapete koodonid on omavahel sarnased, erinedes vaid üksiknukleotiidi poolest
    • Esinevad algus- ja lõpukoodonid – polüpeptiidahela sünteesi alustavad ja lõpetavad spetsiifilised koodonid
    • Peaaegu universaalne – va üksikud erandid on geneetiline kood ühtne kõigile elusorganismidele viirusest inimeseni

  • Genoom


    • Kõikide kromosoomide ja geenide kogum
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #1 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #2 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #3 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #4 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #5 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #6 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #7 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #8 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #9 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #10 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #11 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #12 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #13 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #14 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #15 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #16 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #17 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #18 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #19 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #20 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #21 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #22 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #23 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #24 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #25 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #26 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #27 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #28 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #29 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #30 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #31 Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor viayaa Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    94
    doc
    Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
    194
    docx
    Molekulaarbioloogia
    34
    docx
    GENEETIKA
    147
    docx
    Mikroobifusioloogia
    91
    doc
    Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
    32
    doc
    Geneetika
    13
    doc
    Genoomika kursuse kordamispunktid vastatud



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun