Üld- ja käitumisgeneetika
Autism
Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad)
Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga
tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom)
Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu
o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri
sündroomid
o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom
o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting
o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka
vaktsiine)
Hüperaktiivsus
ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder
Individuaalsed geenid kindlaks tehtud
Kaksikute uurimisel pärandumine 75%
NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega
psüühilist haigust
Memeetika
Memeetika =
mentaalse koostise teooria
o Memeetika (ingl.k. memetics) on teooria mentaalsest sisust (analoogial
Darwini evolutsiooniga).
o Pärine
b Richard Dawkins‘i 1976 a. raamatust
„The Selfish Gene“.
o Pooldajad kirjeldavad memeetikat kui kultuurilise informatsiooni ülekannet
evolutsioonilise mudeli analoogia alusel.
Meem (inl.k. meme), analoog geenile, „kultuuri ühik”, „vaimne DNA“, „hinge geen“.
Kultuurievolutsioon – meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida
evolutsiooni arvutisimulatsioonil probleeme optimeerides memeetiliste algoritmidega.
„Jumalageen“
„Religiooni viirus", Dawkinsi järgi on need „sümptomid“, mis tekivad religiooni
uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega (viirustega) (ingl.k. mind-parasites)
Mäluviirused (inl.k. viruses of mind). Jumal ja usk on viirused. Nende kogumid,
analoogial geenide kogumiga, moodustavad usu, uskumused, relöigiooni ja kultuuri
muud komponendid.
o Dawkins väidab, et usk üleloomulikku
loojasse on
luul (delusion), mida ta
defineerib kui kangekaelset valeusku vaatamata kaalukatele vastukäivatele
tõenditele.
Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen
VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Autoriks
geneetik Dean Hamer (USA) oma 2005 a. raamatus The God Gene: How Faith is
Hardwired into our Genes. Kas antiteadus?
Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja
psühholoogia-alaste uurimistulemustega. Hüpoteesi põhiargumentideks esitatakse:
o Spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega;
o Spirituaalsus on osaliselt päranduv;
o Osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga
VMAT2 inimese
19.
kromosoomis;
o Geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise;
o Spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimist, mis annab neile eelise
looduslikus valikus läbi positiivse rolli inimese füüsilisele ja psühholoogilisele
toimimisele.
USA 1981.a.: Kohtunik otsustas, et seadus on vastuolus konstitutsiooniga ja
loomisteadust ei ole kohustuslik koolis rööbiti evolutsiooniteooriaga õpetada, sest see
ei ole teadus, vaid religioon. Kohtunik esitas järgmised teaduseks
(loodusteaduseks,
science) olemise kriteeriumid:
o See juhindub
loodusseadustest.
o Ta peab olema seletuslik, viidates loodusseadustele.
o Ta on empiirilise maailma najal kontrollitav.
o Tema järeldused on esialgsed: need ei pea olema tingimata viimane sõna.
o Ta
on falsifitseeritav.Pärilikkus
PÄRILIKKUS (ingl. Heredity)
o Järglaste sarnasus vanematega
o Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele
PÄRITAVUS (ingl. Heretability)
o Päriliku muutlikkuse määr
o Geneetilise muutlikkuse suhtosa
PÄRANDUMINE (ingl. Inheritance)
o Geneetilise info ülekanne
o Sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisidest
Kreatsionism
o Loomisteooria (Jumal)
o Intelligentse kavandamise teooria
Pärilikkuse 3 teetähist (milestones)
o
First: The discovery of rules governing the inheritance of traits in organisms
o
Second: Identification of material responsible for inheritance and elucidation
of its structure
o
Third: Comprehensive analysis of hereditary material in organisms
Molekulaarbioloogia
Geneetilise info ülekanne:
o
Replikatsioon – DNA → DNA, RNA → RNA
o
Transkriptsioon – DNA → RNA
o
Pöördtranskriptsioon – RNA → DNA
o
Translatsioon – RNA → valk
Mõisted:
o
Genotüüp – isendi geenide kogum
o
Fenotüüp – isendi tunnuste kogum
o
Genofond – populatsiooni geenide kogum
o
Fenofond – populatsiooni tunnuste kogum
o
Geen – geneetiline ühik
o
Feen – elementaartunnus
o
Memotüüp – vaimsete võimete kogum
Epigeneetika
Epigeneetika on teadus, mis uurib muutusi organismides
geeniekspressiooni muutuste
kaudu.
Need geeniekspressiooni muutused ei ole seotud muutustega
genoomis.
Epigeneetilised mehhanismid jagunevad neljaks:
o
DNA metülatsioon
DNA metülatsioon on
biokeemiline protsess, mis on olulise
tähtsusega kõrgemate organismide normaalses arengus. See hõlmab
metüülrühma lisamist tsütosiini pürimidiini 5' süsiniku või adeniini
puriini kuuenda lämmastiku külge.
Raku jagunemisel võib selline
DNA modifikatsioon edasi kanduda.
o
RNA-ga seonduv vaigistamine
(miRNA-d ja
sRNA-d jt)
o
Histoonide modifikatsioon
o Ema munarakuga kaasatulevad geeniproduktid, mis käivitavad loote arengu
esimesed etapid
Geenide vermimine „Vanemlik mälu“
Mendeli seadused
Johann Gregor Mendel.
Õpetus pärilikkusest ja muutlikkusest
o Mis on pärilikkus?
o Mis on muutlikkus?
Inimene
o Füüsiline osa (suurus, koostis, areng)
o Vaimne osa (hing, käitumine, õppimine)
Pärilikkuse üksusteks on
geenid
Geeni eri vormid on
alleelid
Paljunemisel lahknevad alleelsed geenid võrdtõenäosuslikult
gameetidesse
Erinevad alleelid ühinevad
hübridisatsioonil sügootides
Organismil on kaks koopiat geene
, ta on
diploidne
Identsed alleelid on
homosügootsed, mitteidentsed aga
heterosügootsed
Mendeli seadused
o
Esiteks, ühetaolisuse seadus – erinevate tunnustega homosügootsete (puhaste
tunnustega) isendite ristamist saadakse kõik järglased ühetaolised
heterosügootsed hübriidid, sõltumata ristamise suunast.
o
Teiseks, alleelide lahknemisseadus – hübriidide omavahelisel ristumisel
toimub statistiliselt üsna täpselt tunnuste jagunemine diskreetsetesse
gruppidesse suhetega vastavalt fenotüübiliste tunnuste võrdsusest (suhe 1:2:1)
või siis ühe tunnuse dominantsusest (suhe 3:1 dominantsema kasuks).
o
Kolmandaks, geenide sõltumatu lahknemise seadus – polühübriidide
erinevad tunnusepaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.
Ristamissuhted
Punneti võrgustiko
Punnetti ruutmeetod genotüüpide ja nende sageduste arvutamiseks (monohübriidne
ristamine).
o Ruudustiku lahtrites on toodud genotüübid, mille sagedus leitakse isas- ja
emasgameetide ja nende sageduste korrutamisel.
o Gameetide ühinemine on juhuslik, seepärast nende sõltumatute sündmuste
tõenäosused korrutatakse.
Punneti ruutmeetodit saab kasutada ka nt Huntingtoni tõve pärandumise tõenäosuse
arvutamiseks
o
o Huntingtoni tõbi avaldub tavaliselt 15-20 eluaasta vahel. Toimuvad
isiksuse muutused:
unustus (vaimsed võimed kaovad),
mittekontrollitavad
liigutused. Esineb tavaliselt sagedusega
1 : 20 000. Kui üks vanem HD, siis
pooled järglastest HD.
o Ruudustiku lahtrites on toodud genotüübid, mille sagedus leitakse isas- ja
emasgameetide ja nende sageduste korrutamisel.
o Gameetide ühinemine on juhuslik, seepärast nende sõltumatute sündmuste
tõenäosused korrutatakse.
o Saadakse lahknemissuhe 1 : 1 (geno- ja fenotüüpide suhe on sama).
Dihübriidne ristamineo
o Ruudustiku lahtrites moodustuvad geno- ja fenotüübid, mille sagedus leitakse
erinevate geenide monohübriidsest lahknemisest tulenevatest sagedussuhetest.
o Geenide sõltumatul lahknemisel nende alleelid kombineeruvad üksteisega
kõigis võimalikes variantides ja kindlates tõenäosuslikes sagedustes.
Otsegeneetika
Geen ise: kaks maailma = genotüüp
o DNA maailm
o RNA maailm
Geen → Tunnus = fenotüüp
o DNA → RNA → Valk → Rakk → Kude → Organism → Populatsioon →
Biosfäär
DNA struktuur
o dsDNA tüübid
B-konformatsioon
A-konformatsioon
Z-konformatsioon
o DNA hulk rakus
15%
DNA hulk pole määrav
o DNA seotud valkudega
Histoonid (16%)
H1, H2a, H2b, H3, H4
o
o Lineaarne nukleotiidahel
Keemiline side ühe nukleotiidi
fosfaadi ja teise nukleotiidi
suhkru
vahel
N-alus ei osale ahelas, ta suhkru küljes
Moodustub selgroona
suhkur – fosfaat – suhkur – fosfaat ahel
Ahela üks ots on
5`fosfaat, teine ots aga suhkru
3´ OH
N-aluste järjestus on geenile unikaalne
o Kaksikahelaline DNA dupleks
DNA-l kaks nukleotiidiahelat, mis koos nõrkade
H-sidemetega
Moodustuvad
N-aluspaarid
Adeniin:
Tümiin (2 H-sidet) ja
Guaniin:
C
(tsütosiin) (3 H-sidet)
Seetõttu on DNA ahelad
komplementaarsed
DNA ahelad
antiparalleelsed
Heeliks ringjas (1. ja 11. kohakuti)
o DNA tuumas ca 23 000 geeni
DNA replikatsioono
o Replikatsioonikahvel (DNA ahelad lahus)
DNA topoisomeraasid (muudavad DNA spiralisatsiooni)
DNA helikaasid (teevad ahelad lahti)
SSB valgud (kaitsevad üksikahelalist DNA-d)
o Ahelate eristamine
Liiderahel (pidev süntees DNA püolümeraas III- abil)
Mahajääv ahel (moodustub praimosoom, süntees fragmentidena)
Okazaki fragmendid
o RNA praimer (sünteesitakse RNA polümeraasiga)
o DNA polümeraas III (viib läbi DNA matriitssünteesi)
DNA fragmentide ühendamine
o DNA polümeraas I (RNA lõigatakse välja ja tühik
sünteesitakse täis)
o DNA ligaas (ühendab fragmendid ligeerimisel)
oo Esineb DNA polümeraas III kaks katalüütilist tsentrit, kus replitseeritakse
DNA liiderahel ning mahajääv ahel.
o Praimosoom keerab lahti vanem-DNA kaksikheeliksi ja initsieerib sünteesi
RNA praimeritega.
o Replikatsioonil liigub vanem-DNA läbi replisoomi.
o Replikatsioon toimub 5´ → 3´ suunas.
Transkriptsioon
o RNA nukleotiidne järjestus on määratud geeni ühe DNA ahela järjestusega
o RNA transkript on DNA-lt maha loetud
o Algne mRNA on pre-mRNA.
o Pre-mRNA modifitseerimine
o mRNA-s on informatsioon polüpeptiidi sünteesiks
o Transkriptoom
Geneetiline kood
o Üldiseloomustus:
Tripletne. Nukleotiidseks tripletiks mRNA koodonis on kolm
nukleotiidi, mis määravad ühe aminohappe lülitumise
polüpeptiidahelasse.
Mittekattuv. mRNA nukleotiid on koodonis vaid ühe korra (v.a.
kattuvate geenide korral, kus kasutatakse erinevaid lugemisraame ja
sünteesivad erinevaid valke).
Komavaba. mRNA molekuli kodeerivas osas loetakse nukelotiide
järjestikuliste koodonitena, ilma vahelejäävate nukleotiidideta, nn.
lugemisraamis (i.k. reading frame).
Degenereerunud. Kahekümnest aminohappest vaid kaks on määratud
ühe koodoniga, ülejäänud mitmega.
Lahterdatud (i.k. ordered). Ühele aminohappele vastavad mitu
koodonit ja sarnaste keemiliste omadustega aminohapete koodonid on
omavahel sarnased, erinedes üksteisest vaid üksiknukleotiidi poolest.
Esinevad algus- ja lõpukoodonid. Polüpeptiidahela sünteesi alustavad
ja lõpetavad spetsiiffilised koodonid.
Peaaegu universaalne. Välja arvatud üksikud erandid on geneetiline
kood ühtne kõigile elusorganismidele, viirustest inimeseni.
o
o Tripletsus:
Pärast kolmanda nukleotiidipaari lisandumist taastub geenis geneetilise
informatsiooni lugemisraam.
Esimese ja kolmanda nukleotiidipaari lisandumise (punktmutatsiooni)
vahele jääv geeni ala määrab mutantsed aminohapped.
Väikese ulatusega mutantsel lõigul ei pruugi olla mõju valgu
funktsiooni avaldumisele.
Modifikatsioonid
o Prokarüoodid
Liitgeen e. operon
Transkriptsioon ja translatsioon samaaegselt
Prokarüootidel toimub nii transkriptsioon kui ka translatsioon
järjestikuliselt – need pole ajas ja ruumis lahutatud protsessid.
o Eukarüoodid
RNA protsessing (tuumas)
5´-müts
3´-polü-A saba
Katkelised geenid
Intronid ja eksonid
Geeni splaissing (splaissosoomid)
Transkriptsioon ja translatsioon eriaegselt
Tuum ja tsütoplasma
Mitokondrid, kloroplastid
Eukarüootide tuumas toimub (sageli)
pre-mRNA-st intronite
kõrvaldamine (
geeni splaissing)
Eukarüootide tuumas toimub
mRNA modifikatsioon (protsessing): 5´-
otsa 7-metüülguanosiin-(MG)-mütsi ja 3´-otsa polü(A)-saba lisamine.
Eukarüootide mRNA transporditakse tuumast tsütoplasmasse.
o Modifikatsioonid
DNA metülatsioon
Histoonide atsetülatsioon
o Valgusünteesi komponendid eukarüoodil.
Transkriptsioonilised RNA-d: mRNA, miRNA, rRNA, snRNA, tRNA.
snRNA splaissingu funktsioon
splaissosoomis.
mRNA, rRNA, tRNA ribosoomide ja aminohapete osalus
translatsioonil tsütoplasmas.
miRNA regulatiivne funktsioon: Drosha on ensüüm, mis lõikab tuumas
pre-miRNA-st välja kaksikahelalised RNA osad; Dicer on nukleaas,
mis trimmib pre-miRNA-st miRNA; RICS on RNA indutseeritud
translatsiooni vaigistav kompleks.
Geeni struktuur
o Prokarüootse geeni kodeeriv DNA-järjestus on pidev.
o Eukarüootse geeni kodeeriv järjestus on katkestatud mittekodeerivate
järjestustega (intronid).
o Pro- ja eukarüoodi geeni kodeeriv järjestus ja vastav polüpeptiid on väga
varieeruva suurusega.
Kromosoomid
o Rakk on elusorganismide põhiühik, tema sisekeskkond on väliskeskkonnast
eraldatud membraaniga.
o Kromosoomid on
raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt
DNA-st ja
valkudest.
o Eukarüootidel asuvad kromosoomid
kaksikmembraaniga ümbritsetud
tuumas,
prokarüootidel aga tuum puudub.
o Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning
neil on membraansed organellid, nagu mitokondrid, kloroplastid ja
endoplasmaatiline retiikulum.
o Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti
kromosoome.
o Karüotüüp – kromosoomide komplekt jagunevas rakus kromosoomide arv ja
morfoloogia (suurus, kuju) iseloomulik: rakule / koele / indiviidile / liigile
Inimene
Umbes 20 000 struktuurgeeni
o Autol sama palju erinevaid detaile
Umbes 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku)
o Keskmiselt 70 kg
Umbes 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk)
o Keskmiselt 1.5 kg
o Naha cm2 ca 106 bakterirakku
Umbes 7-8% kehakaalust veri
Vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55%
Inimene Homo sapiens: 2n = 46, 22 paari autosoome + X ja Y, sugu = Y kromosoom
Ristpärandumine
o Pojad saavad alati oma ainsa X-kromosoomi emalt
o Pojad saavad alati oma ainsa Y-kromosoomi isalt
o Järglase sugu sõltub vaid isast (X või Y)
Rakutsükkel
o Rakkude sünd toimub sümmeetrilise või asümmeetrilise jagunemise tulemusel.
o Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu.
o Totipotentsetest tüvirakkudest moodustuvad diferentseerumisel
(asümmeetrilisel jagunemisel) kõik, pluripotentsetest mitmed ja unipotentsetest
vaid üht tüüpi, diferentseerunud rakud.
o
G1-faasi kontrollpunkti läbimine sõltub tsükliini/tsükliinisõltuva
kinaasi, näiteks CycE1/CDK2, valgukompleksi ning tsükliinisõltuva
kinaasi inhibiitori, näiteks p57 aktiivsustest ja omavahelistest
mõjudest.
G2-faasi kontrollpunktis on olulised mitoosile suunav faktor MPF (ingl.
mitosis promoting factor), tsükliin A, tsükliinisõltuv kinaas Cdk2,
fosfataas Cdc25 jt.
M-faasi kontrollpunktis on olulised mitoosi anafaasi suunav kompleks
APC (ingl. anaphase promoting complex), mis kontrollib, et metafaas
oleks toimunud korrektselt ning lubab kromosoomidel liikuda raku
pooluste suunas, aga ka tsükliin B, tsükliinisõltuvad kinaasid ja mitmed
valgud.
M – mitoos; I – interfaas; G1 – mitoosijärgne (sünteesieelne) faas; S –
DNA sünteesi faas; G2 – mitoosieelne (sünteesijärgne) faas.
Mitoos ja meioos
o
o Spermatogenees
Spermide valmimine kestab ca 70 päeva
Puberteedist kuni kõrge vanuseni
Ühest spermatogoonist toodetakse vaid 16 küpset spermi.
Sperm peab liikuma emakast munajuhasse munarakuni15-20 cm
Spermid emakakaelas 1-2 min pärast vahekorda
Emakakaela suudab läbida 1% spermidest
Sperme (paar tuhat) jõuab munajuhasse 2-7 tundi pärast vahekorda
Rasestumiseks peab munaraku vabanemise ja vahekorra vahe olema
alla 1 päeva
Sperma kvaliteet (WHO)
Seemnevedeliku maht min. 1.5 ml
Seemnerakkude kontsentratsioon min 15 milj/ml
Seemnerakkude arv min 39 milj.
Liikuvate spermide osa min 40%
Normaalse kujuga spermide osa min 4%
Sperma kvaliteet (Eesti keskmine)
Seemnevedeliku maht min. 1,5-5,5 ml
Seemnerakkude kontsentratsioon min 50-70 milj/ml
Seemnerakkude arv üle 100 milj.
Liikuvate spermide osa üle 50%
Normaalse kujuga spermide osa min 15-20%
Kromosoommutatsioonid
o
Geenimutatsioonid
Juhuslik teke ja mitteadaptiivsus
Spontaanne teke
Keemiline ja kiirgusmutagenees
Näited mutatsioonidest:
o Progeria (enneaegne vananemine)
1:8 000 000, LMNA geeni mutatsioon, karvkate puudub
o Lesch-Nyhan`i sündroom
Kusihappe üleproduktsioon, poisid, ettearvamatu liikumine
o Uner Tan sündroom (tagurpidi evolutsioon)
Türgi perekond, mutatsioon, kõndimine neljal jäsemel
o Marrfan`i sündroom
1:10 000, pikad jäsemed, Lincoln?, Sergei Rachmaninov
o Hüpertrihhoos (“libahundi sündroom”)
Üks miljardist, 8. kromosoomi ümberkorraldused
o Ektodaktüülia: lõhestunud sõrmed, varbad
o Sabaga inimesed
Mutatsioonide sagedus
o Mutatsioonisagedus
Ajaühikus geeni kohta
Isendi genoomi kohta (x geenide arv)
o Spontaansed mutatsioonid
Prokarüoodid 10-7-10-8
Eukarüoodid10-5-10-6
o Indutseeritud mutatsioonid
Keemiline mutagenees
Mutageenid 10-3-10-4
Supermutageenid 10-1-10-2
Kiirgus mutagenees
Kiirgusdoos tõstab proportsionaalselt muatsioonisagedust
o Mutatsioonid, aeg ja koht
Somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid
Regulatoorgeenide mutatsioonid (nt. supressormutatsioonid)
Otse ja pöördmutatsioonid (reversioonid)
Onkogeenetika
Onkogeenid, pro-onkogeenid ja supressorgeenid
Kasvaja – muutus rakutsüklis, ei toimu apoptoosi
Kasvajate tekkepõhjused:
o
Kromosoomide translokatsioon: ühe krom osa läheb teise külge
Nt filadelfia kromosoom
o
On olemas kasvajaid põhjustav agent -
kantserogeen
Kõik kantserogeenid on mutageenid
Pro-onkogeen saab pihta, sellega aktiveeritakse onkogeen ning hakkab
arenema kasvaja
Proto-onkogeen – aktiveerimata onkogeen
Kopsuvähk on kõige raskemini ravitav
o
Knudsoni kahe löögi hüpotees
Peab olema onkogeen mõlema vanema poolt – üks neist blokeeritakse
ära, kuid kahe löögi vastu ei saa; kui on juba vaja ainult ühte lööki,
nimetatakse seda eelsoodumuseks
o
Ahelas peab toimuma palju mutatsioone (onkogeneetika slaidid)
Soolevähi tekkeks on vaja vähemalt 7 sõltumatut mutatsiooni
Rinnavähk tugevalt eelsoodumuslik
Eesnäärme vähiks vaja vähem mutatsioone
Vaimsed võimed
Šimpans on intellektilt inimesele kõige lähedasem
o Ainus liik, kes planeerib tahtlikku liigikaaslase surmamist
Geenid ja keskkond
o Fenokriitilised perioodid – periood, mil organism on kõige tundlikum
väliskeskkonna teguritele; siis võivad sisse lülituda varem varjatud geenid
o Tugevad keskkonnaefektid lülitavad geene sisse ja välja (Tennis ja
testosterooni tase)
Mälugeenid
o Lapsepõlve mälestused ununevad aja jooksul
o Epigeneetika
o Laste nunnutamine aitab kaasa geenide avaldumisele
Binet´-Simoni test
o Prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théudore Simon, 1905
o Mõõdab inimese IQd
o Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid
o Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele
IQ geneetilise taseme realiseerumine
o Narkomaanide lastel IQ = 82-83 (USA).
Geneetiline võimekus ei realiseeru
o Beebi aju on õppimismasin
Aktiivsuse järjekord
Aistinguline, s.o. Nägemine, kuulmine, kompamine (max 3-4
kuulistel)
Keeleline, s.o. Sümbolid, ideed, verbaalne võimekus,
sotsiaalsed suhted (max8-9 kuulistel)
Kõrgemad tajufunktsioonid, s.o. kriitiline mõtlemine,
reflektoorne mõtlemine, kaalutletud reaktsioon (max 1 aasta)
Kriitiline iga kuni 2.a. (lastekodud, adopteerimisaeg)
o Heal järjel vanemate lapsed (kõnelemine, armastus jms.).
Geneetiline võimekus realiseerub
Mutatsioonid
o IQ
≤20 Pole võimelised rääkima
25-35 Tugev vaimne alaareng
35-50 Mõõdukas vaimne alaareng
50-70 Nõrk vaimne alaareng (perekondlik pärandumine)
75-130 Populatsiooni keskmine (95% populatsioonist)
> 130 Vaimselt väga andekad
o PÕHJUSED
Geenid – Lugemis-, kirjutamis-, kõnevõime. Dementsus
Uudikmutatsioonid – “Päritavuse puudumine”
Keskkond – Teadmata geenide avaldumine
Vaimne iga (individuaalsed testid)
o Binet-Simeon`i intelligentsustest (1904) koolilaste vaimse taseme
määramiseks, eraldada rumalad targematest
o Stanford-Binet skaala (1916) Mõõdab hästi lapse võimekust (näiteks 6-aastane
on 8-aastase tasemega)
IQ (intelligentsuse kvoot)
o W. Stern (1912) arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test
individuaalne
o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks
Eesti koolides rühmatestid
o Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest
ülesannetest
o Wonderlicki intelligentsustestid, koosnevad nii verbaalsetest kui ka
mitteverbaalsetest ülesannetest
Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid:
o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded)
o Verbaalne loogika (loogikaülesanded)
o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus)
o Numbriline võimekus (jadade lahendused)
o Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded)
o Geomeetrilised võimed (kujundite võrdlemine)
o Pinnalaotuslikud ruumilised võimed (esemete moodustamine)
o Tähelepanelikkus (teksti- või numbriridade võrdlus)
Uudikmutatsioonid
o Rett´i sündroom (kõrvalekalle Mendeli lahknemisest)
Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon (ei pärandu edasi järglastele)
Poistele letaalne (ei sünni või surevad paari aastaga)
Tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis aga kiiresti vaimne ja
füüsiline alaareng
o Tripletsete korduste suurenemine (enam kui 50 000 kohas genoomis)
Huntingtoni alleel, CAG tripleti kordused: tavaliselt 11-34 kordust,
haigus, siis enam kui 40 kordust
Fragiilse-X sündroom (vaimne alaareng), CGG tripleti kordused:
tavaliselt 5-40, geneetiline eelsoodumus, siis kuni 200 kordust, haigus,
üle 200 korduse.
Geneetiline eelsoodumus (tunnus areneb välja mingil arenguetapil).
o Genoomne mälu (vermimine, tembeldamine, imprinting)
Põhjus metülatsioon
Pärandumistüüp sõltub sellest, kummalt vanemalt on päritud
Ühe geeni haigused
o PKU = fenüülketonuuria
Mutatsioon PAH (phenylalanine hydroxylase)
Retsessiivne kromosoomis 12 (üle 500 erineva mutatsiooni)
Sagedus 1: 10 000 (Iirimaa = 1: 5 000, Soome 1: 100 000)
Dieet
o Fragiilse X-i sündroom
CGG koopiamutatsioon X-kromosoomis Premutatsioon
FMR1 - Premutatsioon mutatsiooniks
Sagedus: meestel (1: 5 000) 2x sagedamini kui naistel (1: 10 000), sest
neil üks inaktiivne x kromosoom
o MECP2 = Rett´i sündroom
Retsessiivne mutatsioon X-kromosoomis (metülatsioonigeen = methyl-
CpG-binding protein-2)
Eluiga Naistel päranduv (elavad kuni 30.a., kõnehäired), mehed
surevad sündimisel
o Muud ühe geeni haigused (teada üle 250 geeni)
Teada üle 250 geeni (sündroomi)
Üldiselt tekivad de novo
o LNS = Lesch-Nyham´i sündroom
Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne)
Enesevigastamine (85% juhtudest)
Sagedus 1: 20 000 meestel
Eluiga (mehed elavad kuni 30.a.)
o DMD = Duchenne lihasdüstroofia
Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne)
Sagedus 1: 3 500 meestel
Eluiga (mehed elavad kuni 20.a.)
o NF1 = Neurofibromotoos tüüp 1
Mutatsioon dominantne
Sagedus 1: 3 000
Seos nähavähi ja närvisüsteemi kasvajatega
Document Outline
- Autism
- Hüperaktiivsus
- Memeetika
- „Jumalageen“
- Pärilikkus
- Molekulaarbioloogia
- Epigeneetika
- Mendeli seadused
- Ristamissuhted
- Otsegeneetika
- Inimene
- Geenimutatsioonid
- Onkogeenetika
- Vaimsed võimed
Kõik kommentaarid