"Antropoloogiline uurimus kogukonna arendamisest" Uurimistöö on olemuselt mitmepaikne välitöö, kus uuritava nähtuse mõistmiseks vaadeldakse mitut sotsiaalset keskkonda. Kahes külas, mida nimetati programmis pilootpiirkondadeks, veedeti kokku 20 kuud. Kuigi elati enamuselt külades, siis reisiti arenguprogrammis toimunud ürituste tõttu regiooni eri piirkondadesse ja pealinna. Uurimuse struktuur koosneb kolmest teemas: Kahe küla etnograafia, mida arenguprogramm testimiseks kasutas. Arenguprogrammi etnograafia, mis koostati Eestis tegutsenud asjaosaliste tegevuste kaudu. Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud
Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid 1)ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon)- on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜROga 17. septembril 1991. Inimõiguste kaitse on ÜRO üks peamisi tegevussuundi, tema tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 2) Euroopa Nõukogu- on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud;
Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Vaesuspiir ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.)
tasanditel. Nii aitab ÜRO kindlustada kõikide oma liikmesriikide julgeolekut, mis kuulub otseselt ÜRO Julgeolekunõukogu pädevusse. ÜRO raames toimub pidevalt mitmete erinevate rahvusvaheliste konventsioonide ning lepete koostamine, milles osalemine on vajalik nii Eesti seisukohtade esiletoomiseks kui ka Eesti huvide kaitsmiseks nende rakendamisel. Eelmainituga on seotud ka ÜRO rahvusvaheliste erialaste abiprogrammide võimaluste täielikum ärakasutamine. Nii ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme - UNDP), ÜRO Lastefond (UNICEF) kui ka mitmed teised ÜROga seotud organisatsioonid on olnud kaastegevad taasiseseisvumisjärgses arengus. Üheks oluliseks Eesti ÜRO esinduse funktsiooniks on ka diplomaatiliste sidemete hoidmine mitmete Eestile vähemtuntud ja eksootiliste riikidega. Nii peaks 1999. aastal New Yorgis teoks saama diplomaatiliste suhete sõlmimine Monaco Vürstiriigi ning Belizega.
ebasoodsates olukordades, näiteks vaesuses või vägivallas. BRACi algkooliprogrammiga liitunutest lõpetab selle umbes 93% ja koguni 98% lõpetanutest lähe edasi õppima. Kooliprogrammi värvatakse õpetajad kohalikest kogukondadest. Õpetajad on naissoost ning abielus. Ühes klassis on umbes 30-36 õpilast. Mittetulundusühingu kooliprogramm on Haitil, Sierra Leonel, Ugandas, Afganistaanis, Pakistanis, Bangladeshis ja Filipiinidel. Integreeritud arenguprogramm on mõeldud selleks, et vähendada vaesust. BRAC väärtustab innovatsiooni, tervislikkust ja on suunatud neile, kes jäävad välja sotsiaalse ja majandusliku edu valdkondadest. Migratsiooni programm tagab migrantide õigused pakkudes neile juurdepääsu teenustele, mis aitab neid vältida Bangladeshist väljasaatmist. Oskuste arendamise programm on mõeldud noortele, kes soovivad ennast täiendada ja saada eluks vajalikud teadmised ja oskused, isegi elukutse.
vaesuse poolt kõige haavatavamad isikud. Mida noorem on laps, seda suurema tõenäosusega elab ta ressursitasemega, mis on alla vaesuspiiri. Kuni kümneaastastest elab vaesuses 48%, 10–19aastastest 44%. Otseses vaesuses elab kolmandik väikestest lastest ning 13% elab toimetulekut ohustavas vaesuses. Seega on väikestel lastel oluliselt suurem oht sattuda otsesesse vaesusesse kui ülejäänud elanikkonnal keskmiselt. (Vaesuse leevendamine Eestis;ÜRO arenguprogramm Eestis 2001). Lapse vaesus on ohtlikum kui eaka inimese vaesus. Vaesuse tõttu pidurdub lapse potentsiaalide väljaarendamine. Sellest tulenevalt jääb ta konkurentsivõime tulevikus madalamaks ja tal on raskem tööd leida ning normaalset sissetulekut saada. Järelikult ohustab lapse vaesus kogu ühiskonna kvaliteeti mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus. (Vaesuse leevendamine Eestis;ÜRO arenguprogramm Eestis 2001).
suurima kasvupotentsiaaliga on Eesti majanduses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Nende valdkondade eelisarendamisele pühendumegi. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013) Ühe olulise uuendusena keskendume strateegias ettevõtete vajadustele, kes Eesti majandust enim mõjutavad. Olulise osa Eesti ekspordist ja lisandväärtusest annavad ca 3700 firmat, kellele mõeldes on plaanis luua ettevõtte arenguprogramm. Programmi käigus kaardistatakse konkreetsete äriühingute arenguvajadused tootlikkuse tõstmiseks ning pakutakse professionaalset nõu, analüüsi ja tuge erinevateks tegevusteks. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013) 3
küsimustes ometi tugev kaal. Peaassambleed juhib peasekretär, kes on 5 aastase ametiajaga organisatsiooni tähtsaim ametiisik. Ta vastutab ametnike töö organiseerimise ja organite omavahelise koostöö eest, valmistab ette eelarve ning tal on õigus kokku kutsuda erakorralisi istungijärke. Peaassamblee kinnitab eelarve ning määrab kindlaks liikmemaksu. Lisaks kontrollib Peaassamblee ÜRO 14 eriorganisatsiooni tegevust (nt Arenguprogramm või Põgenikeülemkomissariaat). Peaassamblee tööd aitavad koordineerida 6 põhikomiteed: 1. komitee desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek 2. komitee majandus ja rahandus 3. komitee sotsiaalsed, humanitaar- ja kultuurilised küsimused 4. komitee poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine 5. komitee administratiiv- ja eelarveküsimused 6. komitee õigusküsimused 3.2 Julgeolekunõukogu
Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaalmajanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Eestis elab 25 000 aadressita inimest! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesuspiir Ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50%
Rahvusvahelised organisatsioonind ning ka riigid ise võrdlevad erinevate piirkondade ning riikide majandusnäitajaid. Antud tegevuse põhiliseks eesmärgiks ongi saada ülevaade piirkonna arengutest ning potentsiaalist, samas ka selleks, et teada saada kus on võimalikult hea elu. Selleks on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisi ning näitajaid. Lihtsam oleks lihtsalt vaadata sisemajanduse või rahvamajanduse kogutoodangut (SKP ja RKP) elaniku kohta, kuid see annaks väga viltuse hinnangu riikide kohta, tõstes näiteks üldiselt keskmisest madalama arenguga riigid nagu näiteks Saudi Araabia pingerivi etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia p...
Stoppkoodonid. Kood on universaalne. Antibiootikumid passiveerivad bakterite valgusünteesi. Genoom antud liigi täielik geenikogum Geeni ekspressioon e avaldumine geeni transkriptsioon(RNA toodang) ja translatsioon (valgu toodang) 1. Konstituiivne ekspressioon geenidel, mille produkte on igas rakus igal ajal vaja=housekeeping geenid 2. Muutuva tasemega (induktsioon ja repressioon) avaldumise tase muutub vastavalt vajadusele: välised signaalid/raku arenguprogramm Ekspressiooni regulatsioon · Transkriptsiooni initsiatsioon (kindlad dna järjestused, regulaatorvalgud, dan-valk ja valk-valk seondumise mõjud, RNA polümeraas) · Promootor dna järjestus, millele RNA-Pol seostub ja initsieerib transkriptsiooni · Operaator DNA järjestus, millele seostub repressorvalk, et kõrvalpaiknevate geenide transkriptsiooni takistada · Cis-acting elemen DNA järjestus, mis mõjutab oma lähedaloleva geeni avaldumist
Euroopa oli maailmamajanduse rajaja, kuid hetkel on Euroopa tähtsus maailmamajanduses vähenenud. Keerulise ajaloo tõttu on Euroopa poliitiliselt killustunud. Iirimaa ei ole tüüpiline Euroopa suurregiooni riik kuna kõik tunnused ei lähe Iirimaaga kokku. Riigi arengutaseme näitajad Iirimaa SKT inimese kohta on $42,920. See ei näita riigi heaolu kuna see ei arvesta inimeste haridustaset ja tervishoiusüsteemi olukorda riigis, kuid inimarenguindeks, mille arvestab ÜRO Arenguprogramm seda teeb. Selle programmi järgi oli 2004. aastal Iirimaa kolmandal kohal indeksiga $38827 dollarit elaniku kohta. See näitab, et riik kuulub arenenud riikide hulka. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 3 Iirimaa kuulub Euroopa Liitu, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Majanduskoostöö ja Arenengu Organisatsiooni. Iirimaa kuulsaimad firmad on lennufirma Ryanair ja Guinness, mis toodab Iirima kuulsaimat õllesorti. Rahvastik
inimarengu indeksit (IAI). Toetun kõige värskemale, 5. oktoobril 2009 avaldatud inimarengu aruandele, mis on koostatud 2007. aasta andmete põhjal. Selles reastatud 182 riigi hulgas asub Niger 182 ehk viimasel kohal. Kuna paljudelt väga erineva arengutasemega riikidelt andmete kogumine ja töötlemine võtab kaua aega, siis ei pruugi andmed olla väga täpsed. 2 ÜRO Inimarengu aruanne ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme, lüh. UNDP) on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud võrgustik, mille eesmärgiks on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, kusjuures tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad. Arenguprogramme realiseerivad riiklikud ja valitsusvälised organisatsioonid. ÜRO Inimarengu indeks ( edaspidi IAI ) on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab
katkestamine. Kui JN peab neid meetmeid ebapiisavaks või need on osutunud mitteküllaldaseks, võib nõukogu kasutada sõjalist jõudu. · Allorganisatsioonid Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) ÜRO Lastefond (UNICEF) ÜRO Arenguprogramm (UNDP) 2. Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. Eurooopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourg'is,
Tansaaniat peetakse teiste maailma riikidega võrreldes arengumaaks lähtuvalt riigi aina kasvavast rahvaarvust ja põllumajanduse suurest osakaalust riigi sisemajanduse kogutoodangust. 4. Kuulumine majandusorganisatsioonidesse Tansaania kuulub järgmistesse majandusorganisatsioonidesse: · SADC Lõuna-Aafrika Arenguühendus · EAC Ida-Aafrika Ühendus · UNDP Ühendatud Rahvaste Organsatsiooni Arenguprogramm Tansaania, arengumaale omaselt, omab koostööleppeid mitmete riikidega, milleks on: Belgia, Kanada, Hiina, Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Jaapan, Holland, Norra, Rootsi, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Sveits. 5. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 2012. aasta augustis alanud rahvaloenduse põhjal 44,929,002 inimest, kellest 99% moodustavad aafriklased. Neist omakorda 95% moodustavad hõimurahvad. 5.1. Rahvaarvu muutused
seotud teenuste arendamisel; -Sotsiaalsele turvalisusele kui hädavajalikule osale väärikuse säilitamisel ja isiksuse arengul; - Sotsiaalkaitse süsteemide olulisusele, mis tagavad elementaarse sissetuleku ja juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, sealhulgas kõikehõlmavate ja tasakaalustatud HIV- teenuste arengule. UNAIDS ühendab mitmete osranisatsioonide jõupingutused. UNHCR, UNICEF, WFP, ÜRO arenguprogramm, UNFPA, UNODC, UN Women, ILO, UNESCO, WHO ja Maailmapank teevad tihedat koostööd ülemaailmsete ja siseriiklike partneritega, et maksimeerida tulemusi AIDS vastu võitlemisel. Strateegiaks on “Saada nulli”. See tähendab, et HIV-i nakatunute arv on null, diskrimineerimine on null ning samuti ka AIDS- iga seotud surmade arv on null. Praegu HI-viirusessesse nakatumine ja AIDSI suremise arv väheneb ja rekordiline arv inimesi saab ravi. Siiski on inimesi, kes on enam HIV tõttu
· WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon (1995/1999) · Kyoto Protokoll 1997 ÜRO ja allorganisatsioonid · Rahvasteliidu (1919) järglane (24. okt. 1945) · Koosneb: Peaassamblee Julgeolekunõukogu (5 + 10) Rahvusvaheline kohus Hooldusnõukogu Majandus ja Sotsiaalnõukogu Sekretäriaat · UNESCO ÜRO Hariduse, Teaduse, ja Kultuuriorganisatsioon · UNICEF ÜRO Lastefond · UNDP ÜRO Arenguprogramm Euroopa Liidu ajalugu · 1951? Pariisi Leping Söe ja teraseühenduse asutamine · 1957 Rooma lepingud EMÜ · 1986 ühtse Euroopa akt ühisturg · 1992 Maastrichti leping EL · 1997 Amsterdami leping dem&sots valdkonna lisandumine 8 9. mai 1957 Rooma Lepingud · Euroopa Majandusühenduse asutamisleping Majandusühendus, mis põhineb EL neljal vabadusel;
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245
Vt. HLA-antigeenid. 20. Antikehade geneetiline determinatsioon 1. Antikeha geenide assambleerimine a. Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b. Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c. Raske ahela geenide assambleerimine neljast geenisegmendist d. Varieeruvad ühendamissaidid 2. Geneetiline kontroll 10.PPT 1. Areng ja arenguprogramm individuaalne areng (ingl. Development)- Bioloogiliste süsteemide järkjärgulised komplekssuse progresseeruvad muutused vegetatiivselt, partenogeneetiliselt ja suguliselt sigivatel organismidel. Viimastel esineb viljastatud munarakust (sügoot) täiskasvanud organismi moodustumise protsess (embrüogenees ja ontogenees). Vt. geenide ajaline regulatsioon. arenguprogramm (ingl. Developmental programme)-
Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega
VIII. 1. Epigeneetika. Ehk arengugeneetika. On õpetus niisugustest pärandumise mehhanismidest, mis ei ole seotud muutustega genoomis. 2. Arenguprogramm. Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 3. Ühemunakaksikute teke. Tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. 4. Sügootne kell. Viljastatud munarakk: üherakuline embrüo on S-faasis pidurdatud. 5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine
inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Lisaks ÜRO Inimõiguste Komisjonile ja Inimõiguste Ülemkomissari büroole tegelevad inimõiguste probleemidega veel mitmed ÜRO allasutused (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO, Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsioon FAO, ÜRO Lastefond UNICEF jt). Aastail 1993 - 2001 tegutses Eestis ÜRO Arenguprogramm (UNDP), mis lõpetas oma tegevuse 1. jaanuarist 2002. UNDP toetusel on koostatud Eesti inimarengu aruandeid alates 1995. aastast. 7.2 Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa Nõukogu inimõiguste alane põhidokument on Euroopa inimõiguste konventsioon. See on rahvusvaheline leping, mis kirjutati alla Roomas 4. novembril 1950 ja jõustus 1953. aastal
järgsete suurte majanduslike muudatuste tagajärjed. Metsakasutuse intensiivsuse enneolematu kasv on kaasa toonud väärtuslike elupaikade kahekordse kahanemise, mida tõestab ilmekalt kahe järjestikuse, 1994. ja 1999. a. metsainventuuri tulemuste võrdlemine. 1990. aastail astuti olulisi samme keskkonna- ja metsapoliitika ülesannete täitmiseks, järgides säästva metsamajanduse ja metsade mitmekülgse kasutuse põhimõtteid. 1995. a. käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, et määrata metsasektori edasisi arengusuundumusi ning välja töötada uus metsapoliitika, võttes tasakaalustatult arvesse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid tegureid. Nimetatud protsessi tähtsaim tulemus oli Eesti metsapoliitika dokumendi vastuvõtmine (1997. a.), milles muuhulgas sätestati esmakordselt ja ametlikult vajadus vääriselupaikade kaitse järgi. Metsapoliitikal põhinev vääriselupaiga mõiste sõnastati ka 1998. a. Riigikogus vastuvõetud metsaseaduses.
– suhkru tarbimisest. Haigestunud vajavad insuliiniterapiat - II – insuliinist sõltumatu diabeet. Ei ole autoimmunhaigus, tavaliselt polügeenne ning keskkonna poolt tugevalt mõjutatud HIV/AIDS - Retroviirus mis levib vere kaudu otsesel kontaktil. Koosneb kolmest retroviiruse ühisgeenist: gag, pol, env Näita mulle oma mitokondrit ok Loeng VI 1 Sügootne kell - Sügoodi arenguprogramm. lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega - See periood mis jääb viljastumise ja munaraku jagunemise tekkimise vahele - Õnnehormoonid ja armastus – dopamiini, seratoniin 44.Emaefekti geenid - Emaefekt - isengi tunnus, mis on määratud ema poolt. Seisneb emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakku viidud ja sügoodi esimestel
nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega. 3.Jätkame rahvaraamatukogude kujundamist kohalikeks info- ja teabepunktideks ning loome selleks täiusliku infotehnoloogilise baasi. 4.Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid infotehno loogiavahendeid, atraktiivseid arvutiprogramme. KEHAKULTUUR JA SPORT 1.Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm. 2.Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite ettevalmistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega. 3.Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile. 4.Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks. 5.Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. 17 Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana
1995 – Säästva arengu seadus 1996 - Eesti Säästva arengu komisjon 2001 - Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti säästva arengu strateegia lähteülesande – Säästev Eesti 21 Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. LIIGIKAITSE Ajalugu: 1664 Rootsi metsaseadus. 1910 Esimene kaitseala - Vaika linnukaitseala. 1920 E. Sphor tõstatas 11 liigi kaitse vajaduse. 1920ndad E. Reinwaldt uuris haruldaste imetajate levikut ja tõstatas nende kaitseküsimuse. Teisi imetajaid ja linde püüti kaitsta jahiseaduse kaudu. 1935 – Looduskaitseseadus. 1936 riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile. 1938 - Loodushoiu seadus. 1957 - seadus Eesti NSV looduse kaitsest. 1979 Eesti Punane Raamat.
organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi. · Hooldusnõukogu - kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. · Majandus ja Sotsiaalnõukogu · Sekretäriaat ÜRO juurde kuuluvad veel: · WTO maailma kaubandusorganisatsioon, · WHO Maailma Terviseorganisatsioon, · UNESCO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon · ... ÜRO abiorganisatsioonid: · UNICEF ÜRO Lastefond · UNDP ÜRO Arenguprogramm · ... OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. Täna on OSCE-l 155 liiget. OSCE nõukogu asub Viinis. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. Eesti ühines OSCE-ga aastal 1991.
Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega
lõpuks RMK asutamiseni. Järgmistes lõikudes on kronoloogilises järjekorras toodud kõige olulisemad neist. 1. märtsil 1992 lahutati metsatööstus riigimetsade majandamisest. Metsatööstus erastati ja riigimetsade haldamise eest hakkas vastutama Riiklik Metsaamet, mille juhtimise alla läksid riigimetsamaade talitused, metskonnad, riigijahimajandid, puukoolid, Sagadi koolituskeskus, Räpina metsakool ja Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskus. Juunis 1995 käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, mille peamine eesmärk oli riikliku metsapoliitika põhimõtete täpsustamine ja tuleviku arengueesmärkide määratlemine. Juulis 1997 kiitis Riigikogu heaks riikliku metsapoliitika, mille koostamisel võeti aluseks just nimetatud arenguprogramm. Uus poliitika sätestas vajaduse eraldada metsandussektoris järelevalve- ja haldusfunktsioonid. Poliitika tulemusena kanti tulundustegevused ja teenused üle Metsamajanduse
Kehakultuurile ja spordile kuulub tänapäeva liikumisvaeguse all kannatavas ja stressirohkes ühiskonnas oluline roll rahva tervise ning elukvaliteedi tagamisel. Sporditegevus peab baseeruma massilisel kehakultuurialasel tegevusel. Noorte spordihuvi peab tagama nii nende tervise kui aluse tippspordile. Täiskasvanute tervisesport peab oluliselt kaasa aitama haiguste ennetamisele. Kehakultuuri ja spordi arendamiseks peame vajalikuks: 1. Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm. 2. Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite etteval- mistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega. 3. Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile. 4. Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks. 5. Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga. Koostada ja rakendada riigile vajalike
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
1) ohtlike jäätmete taaskasutamine taaskasutamistoimingutega R1, R5, R6, R8 ja R9 või kõrvaldamine üle 10 tonni ööpäevas; 2) vanaõlide kõrvaldamine üle 10 tonni ööpäevas; 3. TRANSPORDI JA LIIKLUSE KAHJULIKE MÕJUDE LEEVENDAMINE 2007. aasta alguses kinnitas Riigikogu Transpordi arengukava aastateks 20062013 eesmärgiga kujundada efektiivne, ohutu ja keskkonnasõbralik ning samas vajadustele vastav transpordisüsteem. Valmis ka Ühistranspordi arenguprogramm 2006-2010, mille eesmärk on pakkuda autotranspordile keskkonnasõbralikku ja jätkusuutlikku alternatiivi. Arengukava eesmärkide elluviimiseks asutati 2008. a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse juurde ühistranspordi juhtimise üksus. Loodi ühistranspordi infosüsteem (ÜTRIS), mille eesmärk on kvaliteetse info koondamine ühistranspordi teenuse planeerimiseks, korraldamiseks, järelevalveks ja kasutamiseks. 2008. a lõpuks hinnati
ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine arvestades keskkonna taluvuspiiridega; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. Keskkonna- ja Arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruande “Meie ühine tulevik” (Our Common Future) mitteametlik nimetus. B. a-s sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. 93. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
