kromosoomistikku kromosoomide arv, suurus, kuju · Downi sündroom Mitmesugused füüsilise arengu probleemid Sügav vaimne alaareng Tingitud liigsest 21. kromosoomist Saab uurida mikroskoopiliselt Päritavuse uurimine · Eelnevad meetodid ei sobi enamiku psüühiliste kõrvalekallete ning normaalse muutlikkuse uurimiseks · Inimeste erinevusi põhjustab tavaliselt mitmete geenide koostoime ja samaaegne keskkonnategurite mõju · Päritavus tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt keskkonnatingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust Päritavuse uurimine kaksikute meetod · Kaksikuid on kaht bioloogilist tüüpi: Ühemunakaksikud (monosügootsed kaksikud) geneetiliselt identsed Erimunakaksikud (disügootsed kaksikud)
Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a. 63. Lugemisraskused. Ehk düsleksia. 10%-l lastest, keskkonna mõju vaid 20%, QTL aheldus (6. kromosoomi lühike õlg), geen DCDC2. 64. Kõneraskused. Inimese 7. kromosoomis. FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele. 65. Kirjutamisraskused. Ehk düsgraafia. Lingvistiline ja motoorne osa. Kirjaoskamatuseni välja. 66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime. Visualiseerimisvõime. Korrelatsioon: 63% MZ ja 41% DZ. Päritavus 46%. 68. Õppimisvõime. Päritavus 53-67%. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega. 69. Dementsus. Sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Nt Alzheimeri tõbi, MID, ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne. 70
1/8. 2. Õvede (õed ja vennad) abielust sündinud lapse inbriidingukoefitsient on ¼. Inbriidinguefekt amisi suguvõsas (USA) retsessiivse autosoomse tunnuse albinismi avaldumisele 8 põlvkonna jooksul. Kogu sugupuu lähtub kahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse. Albiinod on tähistatud kollaselt, terved mehed tumedalt ja terved naised helelillalt. Sugulasabielud on tähistatud kahe horisontaaljoonega vanemate vahel. 6. Päritavus 1. Varieeruvuse komponendid Kvantitatiivse tunnuse väärtus T · Genotüübist põhjustatud hälve · Keskkonnast põhjustatud hälve Populatsiooni fenotüübiline varieeruvus · Fenotüübiline varieeruvus · Genotüübiline varieeruvus · Keskkonnavarieeruvus e. keskkondlik hajuvus VT = Vg + Ve 1. Päritavus Laiatähenduslik päritavus H2 = Vg / VT Kitsatähenduslik päritavus h2 = Va / VT Päritavus ühe- ja erimunakaksikutel
- Intelligentsus arenes selleks et tööriistu valmistada - Sotsiaalsete suhete teooria - Dunbar, Byrne - Intelligentsus arenes selleks et teiste inimestega hakkama saada ja koostööd teha - Uudsete probleemide teooria - Kanzawa - Intelligentsus arenes uudsete probleemide lahendamieks - Sellised mille jaoks ei ole kaasasündinud kohastumusi - - IV loeng – intelligentsus: kognitiivne ja bioloogiline lähenemine - Intelligentsuse päritavus - Kaksikute uuringud - Sünnieelne keskkond - Päritavus kasvab vausega o Inimene kujundab keskkonda o Perekeskkonna mõju taandub osaliselt vanuse kasvades o Geneetiliste erinevuste mõju kumuleerub o Mõõtmise reliaablus suureneb - Geenid ja keskkond ei ole sõltumatud - IQ päritavus keskklassis on 50%, kehvema elujärjega inimestel väiksem - Keskkonna homogeensus mõjutab päritavust. Sternbergi väitel N-liidus
302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307. Ruumiline ettekujutus: vanematel korrelatsioon 0,31, järglastel 0,27, adopteeritud vanematel 0,01, adopteeritud järglastel 0,09, MZ 0,6, DZ 0,31 308. Õppimisvõime: päritavus 53-67%, korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 309. Dementsus: vaimsed võimed vähenevad vanaduses normaalsest palju kiiremini, suur probleem mäluga, pole võimeline
aastatel 3. Millised on inimestevahelised psüühiliste erinevuste tüübid? a) alternatiivne-osal inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved (ehk normaalsed) b) kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav ka normaalne muutlikkus. 4. Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? Keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevusi. 5. Mis on päritavus? Päritavus tähendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses st. Inimese keskmise erinevuses. 6. Milles seisneb kaksikute meetod? Kaksikute meetodit saab kasutada nii tunnuste normaalse(pideva) kui ka alternatiivse muutlikkuse(nt terve või haige) päritavuse uurimiseks. Eriti informatiivne on lahuskasvanud ühemunakaksikute andmestik. 7. Mida tähendavad kaksikute konkordantsus ja diskordantsus.
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei
realiseerumine organismide individuaalses arengus. Insenerigeneetika viis biotehnoloogia väljakujunemisele, praktiliste rakendusteni meditsiinis ja põllumajanduses. Genoomide mass-sekveneerimine on muutnud meie arusaamu elusloodusest ja elu olemusest. Nüüdisaja teadus on jõudnud geneetika ajajärku. 6. Pärilikkus, päritavus, pärandumine, kreatsionism Pärilikkus- järglaste sarnasus vanematega, tunnuste ülekanne vanematelt järglastele. Päritavus- päriliku muutlikkuse määr, geneetilise muutlikkuse suhtosa Pärandumine- geneetilise info ülekanne, sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisides Kreatsionism- loomisteooria (Jumal), intelligentse kavandamise teooria. 7
- Kuninglikud perekonnad 30.Inbriiding - Sugulasristamine - Võib tuua kaasa albinismi 31.Päritavus Varieeruvuse komponendid - kvantitatiivse tunnuse väärtus T – genotüübist põhjustatud hälve, keskkonnast põhjustatud hälve - Populatsiooni feontüübiline varieeruvus – feno- ja genotüübiline varieeruvus; keskkonnavarieeruvus Päritavus - Laiatähenduslik päritavus - Kitsatähenduslik päritavus - Päritavus ühe- ja erimunakaksikutel Adaptsioon - Geneetilised sugulased - Keskkondlikud sugulased - Konkordantsuskoefitsient Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa üldisest (fenotüübilisest) muutlikkusest populatsioonist Päritavuse kõrvalekalded - Sama tunuse päritavus võib esineda erinevates gruppides ja erinevates keskkonnatingimustes
12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13. Heteroos (mõiste, kuidas arvutatakse, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis, heteroosiefekt). Dominantsete geenide hüpotees ja üledominantsuse hüpotees. 14. Tunnustevahelised seosed. Korrelatsioon- ja regressiooni mõiste. 15. Fenotüübi- ja genotüübiväärtus. 16. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. 17. Tunnuste päritavus. 2 1. POPULATSIOONIGENEETIKA MÕISTE Populatsiooni all mõistetakse ühte liiki kuuluvate ja omavahel vabalt paaruvate isendite kogumit teatud territooriumil, mis on eraldatud teistest sama liigi isendite kogumitest mõne isolatsioonivormiga. Seejuures on populatsiooni üheks oluliseks tunnuseks suhteline püsivus, et ta säilib antud territooriumil paljude põlvkondade vältel
kindlasuunalisele muutumisele Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Lamarcki teooria plussid ja miinused : + Esimene terviklik - Isetärkamine evolutsiooniteooria + Liikide muutuvuse, ajaloolise - Elu jooksul omandatud tunnuste arengu idee päritavus + Organismide astmik ( gradatsioon ) - Organismide sisemine tung progressile + Erinevate liikide suguluse mõiste - Tingimata kasulike muutuste teke harjutamise mõjul GEORGES CUVIER (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane Võrdleva anatoomia ja selgroogsete paleontoloogia rajaja Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam
28. Nädalal refleksid (nt haaramisrefleks) Alates 30. nädalast on lootel märgata REM-und (kiirete silmaliigutustega uni)- Loote liigutuste vähesuse tulemuseks võivad olla liigeste väärarengud (ntalkoholisündroomi puhul) On arutletud selle üle, kas sünnieelse ja sünnijärgse käitumise vahel on seos (nt roomamisliigutused, pööramine). Ühest arvamust selle kohta ei ole Geneetilised mõjud sünnieelsel perioodil Päritavus on geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses (ehk inimeste keskmises erinevuses) Pärilikud haigused, põhjustatud geenidefektidest:-daltonism (värvipimesus-fenüülketonuuria–ainevahetuspuue, millega kaasneb sügav vaimne alaareng- Huntingtoni haigus– avaldub keskeas, põhjustab liikumise ja iseloomu häireid ja varast dementsust Downi sündroom, põhjustatud liigsest kromosoomist–füüsilise arengu
avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalseta ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda võib nimetada normaalseks muutlikuseks. 4.Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? -Genealoogilise ehk suguvõsa uurimise meetodiga võib monogeensete( ühe geeni alleeliidest) ja keskkonnast sõltumatute tunnuste erinevust uurida. 5.Mis on päritavus? -Päritavus tähendab geneetilise muutlikuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikuses st. Inimese keskmise erinevuses. 6.Milles seisneb kaksikute meetod? -kaksikuid on bioloogiliselt 2 tüüpi: ühemunakaksikud (e. monosügootsed) on geneetiliselt identsed ehk sama genotüübiga. Ja teised on erimunakaksikud (e. disügootsed), kes on geneetiliselt sama erinevad kui tavalised õed-vennad.
Hobuste valikul on vaja eristada olulisi omadusi mitteolulistest ja vähendada valikuomaduste arvu miinimumi, kuid arvestades kõiki olulisi omadusi. Tähtsad on omadused, millest sõltub looma aretusväärtus ja hobuste aretuse eesmärgile jõudmine. Põhilisi valikuomadusi võib jaotada järgmiselt: viljakus, liikumiskiirus, veojõudlus, sammuomadused, eksterjöör ja mõõtmed, tervis, temperament ja iseloom, värvused jm. Pärilikkus üldiselt on organismi võime anda omataolisi järglasi. Päritavus on hinnang selle kohta, kui palju võiks vanema konkreetne omadus päranduda järglasele. Päritavus on üks olulisematest aspektidest, mida arvestatakse paaride valikul. Päritavus mõõdab pärilikkuse suhtelist tõenäosust ja keskkonnamõjusid konkreetse tunnuse arenguks. Hindamine toimub iga looma fenotüübi järgi ja seetõttu tuleb arvestada, et looma genotüüpi mõjutab arvukalt keskkonnategureid. Neist tulevad arvesse söötmine, pidamine, vanus, aastaaeg, tehnoloogia
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Klassikaline uurimus (Williams jt, 1995) uurimaks, kuivõrd hästi saavad patsiendid aru neile kirja pandud informatsioonist? Nukrad tulemused: # näiteks ei saanud 42% patsientidest aru instruktsioonist võtta ravimit tühja kõhuga # 26% patsientidest ei suutnud neile antud info põhjal aru saada, millal nad peavad järgmisel korral arsti juurde minema 6 - ISIKSUSE BIOLOOGILISED ALUSED Kenn Konstabel Sisukord · Päritavus · Reduktsionism; Eysencki paradigma ja Zuckermani kilpkonnamudel · Isiksuseomadused loomadel · Ekstravertsuse psühhobioloogia · Neurootilisuse psühhobioloogia Päritavus · Mida tähendab, et mingi isiksuseomadus on "päritav" (heritable)? ·Päritavus on kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Valem : h2=Vgenetic/Vtotal=Vgenetic / (Vgenetic +Venvironmental) Päritavuskoefitsiendi tõlgendamine
39. Millised on mitme lävega haigused? Mitme lävega haigustest räägime juhul, kui haigusel on selgelt määratletavad raskusastmednäiteks morfoloogilise defekti ulatus. Sellistel puhkudel on defekt seda raskem, mida suurem on soodumus. Ühtlasi on võimalik antud juhul määratleda mitu läve sõltuvalt defekti raskusastmest. 40. Kuidas on seotud soodumus ja haiguse raskusaste? Mida suurem on soodumus haiguseks, seda raskem on haiguse raskusaste. 41. Päritavus laiemas ja kitsamas mõistes. Päritavus laiemas mõistes - geneetilise determineerituse aste (Kasutatakse nii monogeensete kui polügeensete ja multifaktoriaalsete haiguste puhul. ) Kitsamas mõistes - millisel määral kandub tunnus edasi vanematelt järglastel 42. Millisel juhul on võimalik haiguse esinemissagedust populatsioonis muuta selektsiooni teel? Kui haiguse heritaablus on suurem kui 0, on võimalik selle esinemissagedust vähendada selektsiooni abil
saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Saare-Lääne piiskopkond valdused killustatud 5) Kuramaa piiskopkond inkorporeeritud Maaisandad ja läänimehed Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused. Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks. 1315 Taani kuninga vasallid Valdemar-Eeriku linnaõigus > lääni pärandamine isalt pojale 1329 ka tütrele 1397 Jungingeni armukiri > Harju-Virus päritavus mõlemale soole ja kõrvalsugulusastmetele 5. põlveni 1450 Tartus Jungingeni armukirja soodustused 1524 Saare-Lääne piiskopkond Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus 14. saj kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus. Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi) Läänistamata maade haldamine ja majandamine > ametkonnad (suured
Interkromosoomne rekombinatsioon esineb kõikidel põllumajandusloomadel. Interkromosoomse rekombinatsiooni korral toimub aleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb kromosoomide lahknemisest meioosis ja nende juhuslikust paardumisest isas ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel. Selle tagajärjel muutuvad geenikombinatsioonid eri isendite homoloogsete kromosoomide samades lookustes. Põllumajandusloomade paljude tunnuste päritavus, nende lahknemine ja omavaheline kombineerumine avalduvad otseses kooskõlas geenide interkromosoomse rekombinatsiooni seadustega (Mendeli seadustega). Sellisteks tunnusteks on mitmesugused välistunnused (karvkatte ja sulestiku värvus, märgised, sarvilisus jpm.), enamik biokeemilisis ja immuno- loogilisis tunnuseid (valgutüübid, veregrupid) ja paljud anatoomilised ja füsioloogilised defektid. Selle nn hübridoloogilise meetodi kasutuselevõtjaks ja põhjendajaks oli G. Mendel.
lase end hästi vaadata, siis on kindlam, kui kuuekuuseks saanud koera silmapõhjad uuesti üle kontrollitakse. Suurel osal koeratõugudest arvatakse RD põhjuseks pärilikkus, kuigi ka sünnieelne nakatumine herpesviiruse või parvoviirusega võib olla põhjuseks. RDd on leitud esinevat kahekümne viiel koeratõul sajast uuritud tõust, neist kahekümne neljal esines võrkkesta kurde ning üheteistkümnel lisaks geograafilist või täielikku RD vormi. Lihtne autosoomne retsessiivne RD päritavus arvatakse olevat akitadel, ameerika kokkerspanjelitel, austraalia karjakoertel, bedlingtonterjeritel, ajukoertel (beagles), dobermannidel, inglise springerspajnelitel, labradoridel, rottweileritel, vanainglise lambakoertel, sealyham terjeritel ja jorkshiri terjeritel. Paljudel tõugudel ei ole pärilikkusele viitavaid märke leitud. Labradoridel ja samojeedi koertel on kirjeldatud luustiku ja silmadüsplaasia samaaegset esinemist, mis on tuntud ka kui okuloskeletaalne düsplaasia
aastat pärast surm). Mitmed vaimse arengu ja käitumise puuded on tingitud karütüübi anomaaliatest. - Karütüüp - indiviidi keharakkude kromosoomistikku iseloomustav mõiste; seda kirjeldadakse kromosoomide arvu, suuruse, kuju ja vöödistusmustri järgi, mi on mikroskoopiliselt vaadeldav mitoosi metafaasis). - Downi sündroom - mitmesuguste füüsiliste arengu puuete kõrval kõige olulisemaks häireks sügav vaimne alaareng. - Päritavus - geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses muutlikkuses (ehk inimese keskmises erinevuses). h^2=Vg/Vp Vg - geneetilistest teguritest tingitud muutlikkuse ulatus Vp - tunnuse muutlikkuse kogumäär Päritavuse uurimiseks inimese psüühiliste tunnuste puhul on 2 viisi: 1) kaksikute meetod 2) perekonnastatistiline meetod Konkordantsed kaksikud - ühesugusega tunnusega (nt mõlemad normaalsed või defektsed). 16
Katselise mõtlemis- ja uurimisviisi juurdumine näitas, et inimese hinge- ja vaimuelu kirjeldamine võib jõuda üldiste seaduspärasusteni, mida saab väljendada täpsete arvuliste suhetega. 3. Inimene osa loomariigist 3.1. Evolutsiooniteooria: loomade ja inimeste ühtne bioloogiline päritolu Charles Darwini evolutsiooniteooria seisukohalt on olemasolevad eluvormid bioloogiliselt ühtset päritolu. Evolutsiooni põhiprintsiibid: Mitmekesisus, omaduste päritavus, erinev sigimisedukus 3.2. Evolutsiooni uurimine Kaudsete andmete põhisosa moodustavad kivistised, veel on minevikumärkide allikaks praegu elavate liikide ja nende sugulaste käitumismustrid ning evolutsioonilisele minevikule viitavad ka nukleiinhapped ja nende alusel toodetud valgud. Inimese rakkude molekulaarsed koostisosad peegeldavad selgesti meie ühist päritolu kõikide selgroogsete ja isegi veel madalamate arenguastmega loomadega. 3.3
soodumus selleks. Seaduspärasused: * Defekti raskus sõltub vanematelt pärandunud defektsete geenide doosist * Mida raskem on defekt vanematel, seda raskem ka järglastel * Normaalsetel vanematel on defektiga järglaste saamise protsent vastav sellega, kui lähedane on vanematele mõni defektiga sugulane. 40. Kuidas on seotud soodumus ja haiguse raskusaste? Mida suurem on soodumus haiguseks, seda raskem on haiguse raskusaste. 41. Päritavus laiemas ja kitsamas mõistes. Päritavus kitsamas mõistes – millisel määral konkreetne tunnus kandub vanematelt järglastele. Laiemas mõistes – millisel määral on haigus geneetiliselt määratud. 42. Millisel juhul on võimalik haiguse esinemissagedust populatsioonis muuta selektsiooni teel? Kui haiguse päritavus on suurem kui 0, on võimalik selle esinemissagedust vähendada selektsiooni abil 9. 43
LOENG 12.10 "hea"- kõige üldsiem iseloomustus, mida enda kohta anti TAKSONOOMIATE 3 liiki: Empiiriline- enese/tuttavate kirjeldused (nt suur viisik) Kontseptuaalne- tavainimesed/eksperdidi klassifitseerivad omadusi oma teadmistest lähtudes Kausaalne- klassifikatsioon lähtud omaduste põhjustest, taandatakse bioloogiale või sotsiaalsete suhete vormidele Zuckermann- isiksuse baasomaduse kriteeriumid usalsuväärne tuvastamine erinevates valimites päritavus samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel Isiksuseomaduste hirearhia- üldiselt spetsiifilisema poole. Leksikaalne lähenemine- olulisi isiksuseomadusi hakatakse kirjeldama keeles sõnadega. Arvati et peaks olema igapäevakasutusest erinevad sõnad isiksuseomaduste kirjeldamiseks, et vältida segiajamist. Leksikaalne struktuur- 1. Hinnang 2 dünamism 3. Ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus Meil ei ole kindlat fakti, kui palju on isiksuse faktoreid H
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peeta...
tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76) Leksikaalne lähenemine (Goldberg, Saucier) 1. Isiksuse-sõnavara viitab fenotüübilistele omadustele – st ei ütle midagi käitumise põhjuste ega stabiilsuse kohta 2. Oluliste fenotüübiliste omaduste jaoks leiutavad keeled varem või hiljem eraldi sõnad 3
arvuga - aastalehmade arv = lehmade söötmisepäevade summa: 365 arvesuslik lehmade arv - söötmispäev on karjas olemise päev - keskmine piimatoodang lehma kohta- kogupiimatoodang aastas jagatud aastalehmade arvuga. Piimajõudlust mõjutavad tegurid - lemast tulenevad tegurid- 30% - keskonna tegurid- 70% - lehmadest tulenevad tegurid on kindlaks määratud vanematelt saadud geenidega.Geenidega määratakse väga palju erinevaid omadusi, milledel on ka erinev päritavus. Piimatoodangu päritavuse koefitsient h(ruudus)= 0,3, kuid piima rasvasisalduse päritavuse h(ruudus)= 0,6 Lehmast tulenevad tegurid: - geneetiline potentsiaal - Esmaspoegimise iga- mõjutab elupäevatoodangut - vanus- mõjutab laktatsioonitoodangut - poegimisvahemiku ja selle alaosade pikkus- mõjutab laktatsiooni-, aasta- ja eluajatoodangut - tervis, haigusresistentsus - Udaraomadused, lüpstavus
retsessiivsed alleelid c ja g on mõlemad homosügootsed. Pleiotroopsus üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. 12. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis? Komplekssete tunnuste puhul ilmneb pidev fenotüübiline varieeruvus. Pidev fenotüübiline varieeruvus ilmneb näiteks inimeste nahavärvuses. 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. 19
standardhälve. Keskmine saadakse kui vaadeldud isendite tunnuste väärtused liita kokku ja jagada vaadeldud isendite arvuga. Modaalklass – väärtusklass, kuhu kuuluvad kõige enam isendeid vaadeldud populatsioonis. Varieeruvus - mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. Standardhälve – ruutjuur varieeruvusest, näitab sisuliset sama mida varieeruvuski. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,7? Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Päritavuskoefitsent – väljendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest antud keskkonna tingimustes.. Nt 0,7 näitab seda, et
54. Inimese oletatav roll globaalse liigilise mitmekesisuse dünaamikas viimastel sajanditel? Eestis on positiivselt mõjutanud. Kui Eestis inimesi ei elaks, oleks siinne elurikkus oluliselt väiksem, kogu maa oleks kaetud metsaga, poleks rohumaid, kus praegu enamik liikidest on koondunud. Globaalsest vaatevinklist on negatiivselt mõjutatud. (makroliike u kümnekordselt vähenenud inimtegevuse tõttu) . 55. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused, tunnuste geneetiline varieeruvus, päritavus, valiku vastus, valiku surve? Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi (kohastumuste kompleksi) panus tulevastesse põlvkondadesse. Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll. Allokatsioon - paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega
standardhälve. · Valimi keskmine kõigi isendite andmed summeeritakse ja jagatakse isendite arvuga. X= Xi /n · Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist enim indiviide. · Valimi varieeruvus varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. s2 = (Xi X)2 / (n 1) · Standardhälve ruutjuur valimi varieeruvusest. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? · Päritavus kvantitatiivse tunnuse (multifaktoriaalse tunnuse) populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilisest erinevusest indiviidide vahel · Kui päritavuskoefitsent on väärtusega 0,6, siis see tähenab, et fenotüübiline varieeruvus popultsioonis on põhjustatud 60% ulatuses geneetilistest faktoritest.
3) kui fitness on väiksem kui 1, on isend valikuliselt negatiivne ning tema genotüüp hakkab ilmselt populatsioonis taanduma juba väike (nt 5%) muutus fitnessis tagab kiire muutuse. selektiivne surve s – erinevatele genotüüpidele rakenduv surve. mida tugevam on surve teatava genotüübi suhtes, seda kiiremini kaob alleel populatsioonist. w = 1 – s adaptsioon (kohastumus) – kohanemine keskkonnaga kõige laiemas mõttes, üldiseks omaduseks päritavus. struktuur/protsess/etc, mis on kujunenud LV tulemusena. uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. kohanemine võib olla nt makroehituses (kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded). adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge kasukas – pole reguleeritav organismi eluajal, kui ka
Võidurelvastumine on ainus rahu tagaja. 21.04.09 Fitness ehk kohasus. Looduslik valiks tähendab seda et paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Päritavus(heritability) näitab kui determineeritud mingisugune tunnus on, ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll. Tähistatakse h2 ja kõigub nulli ja ühe vahel. Nt hiire saba pikkus on h2=0,6 see tähendab et 40% on plastilisuse roll. Mida suurem on päritavus seda kergemini on see tunnus valiku all. R valiku vastus(response). R sõltub h2 ja S(valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel). Evolutsioon kui optimeerimisülesanne Organismid on paljude tähtsate omadustega. Kuhu suunata ressursse, kas kasvada suuremaks või toota rohkem järglasi. Kuhu paigutada ressursse? Allokatsioon paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse ja mida rohkem paljunetakse
erinevate ristamiskatsete. Selliseid markeeritud inversiooniga kromosoome nimetatakse paigalhoidjateks (ingl. keeles balancers). 3. Amesi test Amesi test on biotest, mille abil tehakse kindlaks kas uuritav kemikaal võib tekitada mutatsiooni või mutatsioone ja seeläbi ka vähki. Amesi test seisneb selles, et vaadatakse, kas uuritaval ainel (nt roti maksakoe ekstraktil) on võime tekitada histidiini mitte sünteesiva bakteri Salmonella typhimurium'i teatud mutatsioone. 4. päritavus h2 , vist laiemas tähenduses 5. molekulaarse kella hüpotees, tunnused Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on lahknenud erinevad liigid, perekonnad, sugukonnad ja teised taksonoomilised üksused. 6
Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...
munamass jpm. · Korduvus arvutatakse analoogselt päritavusega, kusjuures korduvuse tase on päritavuse piirmääraks, mis tähendab, et R>h2. 54. funktsionaalsed tunnused Somaatiliste rakkude arv' Sigivus Poegimiskergus Lüpsikiirus Kasutusiga 55. tunnuste majanduslikud kaalud 56. valiku põhiparameetrid Valiku parameetrite all mõistetakse näitajaid, mille alusel on võimalik prognoosida valikuedu või mõjutada valikuprotsessi. 1. Päritavus - mida suurem on h2, seda suurem on eelis valikuedule. Kui tunnus pole päritav, pole mõtekas seda võtta valikutunnuseks, kuna vanemate valikuga saavutatu ei kandu edasi järglastele. · Geneetiline korrelatsioon kahe tunnuse vahel tõestab, et seos pärandub vanematelt järglastele. · Valikut soodustavaks teguriks on soodsate tunnuste vaheline samasuunaline seos või soovitava ja ebasoovitava tuunuse vaheline vastassuunaline seos.
Haige ja terve inimese järeltulijal on 50% võimalus olla terve · Autosomaalne retsessiivne: Haiged isikud sünnivad tavaliselt tervete vanemate lastena. Vanemad on tavaliselt asümptomaatilised kandjad. Vanemad on tihti lähisugulased. Esinev võrdselt mõlemal sugupoolel. Pärast haiget last on võimalus järgnevatel sündida tervetena 25% · X liiteline retsessiivne päritavus: Haiged on pea alati mehed, ülekanne mehelt-mehele puudub. Nende vanemad on tavaliselt terved ja ema haiguse kandja. Naised võivad haigestuda juhul kui isa on haige ning ema kandja või mittejuhusliku X kromosoomi inaktivastiooni tõttu · X liiteline dominantne: Haige naise laps on 50% tõenäosusega terve. Haige mehe tütred, mitte pojad on kõik haiged
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
Arvutatud väärtused on statistilised. Valimi keskmine X summeeritakse kõigi isendite andmed (SXi) & jagatakse need vaadeldud isendite arvuga n. X = SXi /n Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Varieeruvus s2 mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist s2 = S(Xi X)2 / (n 1). Standardhälve s kasut valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks, ruutjuur valimi varieeruvusest s = s2. 13. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsent on väärtusega 0,6? Päritavus kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt keskkonna tingimustest või genotüüpide ja keskkonna tegurite vastasmõjust. Päritavuskoefitsient varieerub 0...1,0. 0 fenotüübiline muutlikkus ei ole tingitud genotüübilistest
ja standardhälve. Keskmine- kõik väärtused liidetakse kokku ning jagatakse vaadeldud isendite arvuga Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Valimi varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. Valimi standardhälve ruutjuur valimi varieeruvusest. Kasutatakse valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? Päritavus on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Päritavuskoefitsient väljendab geneetilise muutlikkuse suhteosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muulikkusest antud keskkonna tingimustes. Väärtus 0 fenotüübiline muutlikkus ei ole tingitud genotüübilistest erinevustest
Suurem järglaste arv tagab suurema selektsiooniintensiivsuse ja valikuedu, sest valida saab suurema arvu isendite hulgast. Suurema järglaste arvu korral vajatakse vähem emas- ja isasloomi karja täienduseks. 5) tervisenäitajad. Eelistatakse loomi, kes on tugevamad ja haigustele vähemvastuvõtlikud. Aretusväärtuse määramisel on vajalik, et hinnatavad tunnused oleksid päritavad ning nad omaksid majanduslikku väärtust. Tunnuse päritavus , on eelduseks, et piisava tõenäosusega antakse vanematelt järglastele üle pärilik informatsioon tunnuse kohta. 50. Veiste aretusväärtus hindamine esmalt põlvnemisindekina: võetakse arvesse eellaste aretusväärtused, väljendatud kõrvalkalletena kõikide eellaste ja külgsugulaste aretusväärtuse alusel LOOMAMUDELI meetodil. piimajõudlust hinnatakse suhtelise piimajõudluse aretuseväärtuse (SPAV) järgi. esimese kolme laktatsiooni 305 päeva piima-, rasva- ja
Aditiivne komponent kahekordne järglaste kõrvalekalle populatsiooni keskmisest. Miks on paljud fenotüübilised tunnused populatsioonis normaaljaotusega? Keskmiselt 25cm pikkuste okassigade populatsioonist võetakse 30cm pikkused okassead ja paaritatakse igaühte neist juhuslikult populatsioonist võetud okasseaga. Järglaskond on keskmiselt 26cm pikkune. Kui suur oli kehapikkuse aditiivne varieeruvus 30cm-okassigadel? (26-25) * 2 = +2 aditiivne varieeruvus. 2. Mis on tunnuse päritavus? Tunnuse päritavus on osa varieeruvusest, mis pärandub. Mõõdetakse, kui suur osa tunnuse varieeruvusest vanempopulatsioonist moodustab selle osa, mis pärandub. Kas koerte jalgade arv on päritav tunnus? Ei ole. Tunnus, millel varieeruvus populatsioonis puudub ei ole päritav. h2 = VA/VK. Kui oleks 0, siis ei ole päritavust. Kui järglane erineb sama palju populatsioonist kui vanem, siis 1. 3. Aastal n said järglasi linnud, kelle nokapikkus oli 8% suurem selle populatsiooni keskmisest
1689. kokku tulnud parlament kuulutas Oranje Willemi William III nime all kuningaks. 1689. Õiguste Bill, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel: ° Kuningas ei saa peatada seaduste toimet ° Parlament koguneb regulaarselt ° Maksude määramine ja sissenõudmine kuulub parlamendi kompetentsi. Eraldi võeti vastu ka ususallivuse akt, mis pidi lõpetama usutülid. Kuna William III ja Maryl lapsi polnud, võeti vastu ka troonipärimise akt, millega määrati trooni päritavus ja kõrvalliinid. Parlamentarismi areng 18. saj Kunigavõimu nõrgenemine toimus kuninganna Anne'i ajal. Pärast tema surma läks troon Hannoveri dünastiale. Kaks esimest valitsejat ei osanud isegi inglise keelt. Salanõukogu, mis täitis valitsuse ülesandeid, muutus nüüd kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Eriline roll oli viigide liidril Robert Walpole'il, kes oli valitsuse eesotsas. Kui tema juhitud
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
Arvutatud väärtused on statistilised. Valimi keskmine X summeeritakse kõigi isendite andmed (SXi) & jagatakse need vaadeldud isendite arvuga n. X = SXi/n Modaalklass väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Varieeruvus s² mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. s² = S(Xi X) ²/ (n 1). Standardhälve s kasutatakse valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks, ruutjuur valimi varieeruvusest. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6? Päritavus - kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt eksogeensetest (keskkonna) tingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust. Päritavuskoefitsent näitab geneetilise muutlikuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikusest.
Alleelne varieeruvus ja geeni funktsioon: semidominantsus ja kodominantsus; mitmene allelism e. polüallelism; alleelide seeriad; mutatsioonide testimine alleelsuse määramiseks; mutatsioonide toime organismile. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid: keskkonna mõju geenide avaldumisele; penetranstsus ja ekspressiivsus. Geenidevahelise vastastikuse toime tüübid: epistaas; pleiotroopsus; pidev fenotüübiline varieeruvus. 5. Komplekssete tunnuste päritavus. Tunnuste pidev muutlikkus ja Mendeli seadused. Mitmealleelsus. Erinevate lookuste ja keskkonna mõju tunnustele. Alternatiivsete fenotüüpide kompleksne päritavus. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: kvantitatiivsete väärtuste esinemissagedus; keskmine ja modaalklass; varieeruvus ja standardhälve; korrelatsioonikoefitsient; regressioon. Päritavus. Päritavuskoefitsient. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs. 6
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed p...
praegu 550 väidet 10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks) Lugemist Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9. Kliinline psühholoogia · Põhimõisted (häire, psühholoog vs psühhiaater vs terapeut) · Üldiselt enamlevinud häiretest (ärevus, depressioon) · Ülevaade teraapiate koolkondadest KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA psüühilise distressi, häirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine,
Mõõdetakse järglasi andnud järglaste järgi. Evolutisoon käib kogu aeg, nõrgemad liigid asendatakse kohasematega, toimub keskmise kohasuse suurenemine, evolutsioon toimub alati suurema kohasuse suunas. Kuna kõik üritavad paremaks saada, et teistest edukamad olla, on evolutsiooniprotsess pidurdamatu. Evolutsiooniline võidurelvastumine pidevalt üritatakse üle trumbata oma vaenlasi aga samuti ka oma populatsiooni konkureerivaid genotüüpe. Tunnuse päritavus näitab kui determineeritud mingi tunnus on, kui suur on mingil tunnusel geneetilise komponendi roll [h2]. Kõigub 0 ja 1 vahel; mida suurem on päritavus, seda enam on see valiku all. Kui kõvasti valik mõjub, sõltub päritavusest. R (valiku vastus), näitab seda, kui intensiivselt valik mõjub. R-h 2S. S (valiku surve) erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel. 44. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui
Mendelismi olemus sugulisel sigimisel.(mõisted?) Interkromosoomne rekombinatsioon esineb kõikidel põllumajandusloomadel. Interkromosoomse rekombinatsiooni korral toimub aleelipaaride ümberjaotumine sugulisel sigimisel, mis tuleneb kromosoomide lahknemisest meioosis ja nende juhuslikust paardumisest isas ja emassuguraku ühinemisel viljastumisel. Selle tagajärjel muutuvad geenikombinatsioonid eri isendite homoloogsete kromosoomide samades lookustes. Põllumajandusloomade paljude tunnuste päritavus, nende lahknemine ja omavaheline kombineerumine avalduvad otseses kooskõlas geenide interkromosoomse rekombinatsiooni seadustega Sellisteks tunnusteks on mitmesugused välistunnused (karvkatte ja sulestiku värvus, märgised, sarvilisus jne. GEEN-pärilikkuse elementaarüksus.DNA lõik, mis määrab ära RNA sünteesi. GENOTÜÜP- on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon FENOTÜÜP-on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
