Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaanilised happed(nt oblik hape). Neutra. Ca ioonide abil. Rakukest- pektiinist , hemitselluloosist, ja tsellulosist, on algselt elastne. Teiste ainete ladestumine teeb kesta tugevaks(lignifitseerumine). Rakke liidab rakuvaheaine vahelamell. Kude- liht(kollenhüüm) ja liit(epiderm, floeem). Algkude ehk meristeem sellest areng on organogenees. Sellele eesneb initsiaal rakkude moodustumine- e- histogenees. Histo ja orano koos- morfogenees. Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem. Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
Vähiteke on seotud muutustega geneetilises materjalis. Tõendid vähi geneetilistele alustele on järgmised: 1) Vähirakkude fenotüüp ilmneb ka tütarrakkudel; 2) Vähiteket võivad indutseerida teatud viirused; 3) Vähki indutseerivad kartsinogeenid põhjustavad DNA-s mutatsioone; 4) Mõnedes suguvõsades on vähk päritav; 5) Teatud verevähi vormid (leukeemia, lümfooma) on seotud kindlate kromosoomide aberratsioonidega. Kasvaja teke ehk morfogenees algab reeglina kasvajaeelsetest muutustest. See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on eelnevalt muutunud. 1)Foonmuutused muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes. Kroonilised põletikud, aeglaselt paranevad haavad, arengurikked, hormonaalsed häired. 2)Prekantseroosid otsesed protsessid, mis võivad üle minna kasvajaks. Patoloogilised hüperplastilised vohandid.
samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine · Ontogenees- Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani). Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. · Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini · Folliikul-Munarakk paikneb selle sees, see on nagu pisike põieke · Kollakeha- Munasarja, kohale kust vabanes munarakk tekib kollakeha, mis produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku
spermatogoonid, spermi arengut nim. spermatogeneesiks, spermid hakkavad paljunema alles suguküpsuse alguses, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses, spermide areng kestab mehel kõrge vanuseni, naise munarakud valmivad munasarjades, munaraku eellased on ovogoonid, munaraku arengut nim. ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel. 20. Ontogenees - diferentseerumine ja morfogenees on ontogeneesi etapid. 21. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liiumine, naisel toimub viljastumine munajuha laineneud osas (mehe sperm viljastab munaraku). 22. Ovulatsiooni toimumine - ovulatsiooni käigus, mis toimub üks kord koos, on üks munarakk võimeline viljastuma, kui see viljastumine õnnestub tuleb järglane. 23. Viljastumisvõimeline võib munarakk olla kuni 36 tundi peale ovulatsiooni, seemnerakk 72 tundi. 24
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus
erinevates keskkonnatingimustes. Feenotüüp on aga organismi tunnuste kogumik, genotüübi realiseerumise tulemus teatud keskkonnatingimustes. Genotüübi realiseerimine on piiratud teatud keskkonnatingimustega, milles organism areneb. Reaktsiooninorm on organismi keskkonnatingimustega kohanemise võimete piir. Kriitiline periood on aeg, kui toimub teatava koe või organi arengus valgusünteesi muutus ning algab diferentseerumise etapp ja morfogenees. Kriitilistel perioodidel võivad keskkonnategurite mõjul tekkida fenotüübilised muutused morfoosid Mõned morfoosid sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustele neid muutusi nim. fenokoopiateks. Nad sarnanevad mutatsioonidele, kuid ei ole pärilikud. Keskonnatingimused võivad moonutada tõelist pilti looma geneetilistest eeldustest (genotüübist). Eriti kehtib see polümeersete tunnuste suhtes.Geneetiliselt määratud kõrge toodanguvõimega loom , sattudes
eelduste (geneetilise potentsiaali) avaldumisele, on võimalik põllumajandusloomade ontogeneesi juhtida soovitud suunas ja muuta nende produktiivsust soovitud suunas. Tuleb luua loomadele sellised keskkonnatingimused, kus nende geneetiliselt määratletud produktiivsus oleks maksimaalne. Organismi on kõige kergem mõjutada nn kriitilistel perioodel. Kriitiline periood on aeg, mil toimub teatava koe või organi arengus valgusünteesi muutus ning algab diferentseerumise etapp ja morfogenees. Kriitilistel perioodidel võivad keskkonnategurite mõjul tekkida fenotüübilised muutused - morfoosid. Mõned morfoosid sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustele muutusi nimetatakse fenokoopiateks. Need muutused ei ole pärilikud. Eelsoodumus fenokoopiate tekkimiseks on määratletud genotüübiga. Kriitilisteks perioodideks isendite ontogeneesis on esimesed tiinusnädalad, kui toimub intensiivne diferentseerumine ning kudede ja organite teke.
Geeni, mis allutab teise geeni avaldumise, nimetatakse epistaatiliseks, alluvat geeni hüpostaatiliseks. 15. Geneetiline kood on vastavus nukleiinhapete (RNA) ja valkude primaarstruktuuride vahel. 16. Pseudogeen (mõiste ja näide) - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris 17. Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest mehhanismidest, rakkude omavahelistest interaktsioonidest, O2 juurdepääsust jt 18. Apoptoos - programmeeritud rakusurm. Normaalsetele rakkudele on sisseprogrammeeritud , mitu korda jagunevad ja millal käivitub enesetapu mehhanism.Nt: embrüonaalses arengus et sõrmed ja varbad eralduksid, peavad osad rakud hävima. 19
Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. KAsvaja kasb on eesmägitu ja piiramatu. Kahjustabtihti organismi rakke ja võib osutadaeluohtlikuks. Etiloogia ehk tekkepõhjused: ● füüsikalis-:keemiline teooria: kiirgus, suitsetamine ● viiruslik teooria: papiloomiviirus-> emakakaelavähk ● Närvisüsteemi arenguhäired (düsontogenees) ● polüetioloogiline teooria Morfogenees ehk kuidas tekib: ● etioloogilise teguri toimel omandab rakk või rakurühm võime kasvaliseks vohamiseks ● kasvaja alge on mikroskoopiline Kasvajaeelsed protsessid ehk prekantseroosid ● kudede paranemishäired ● healoomulised kasvajad ● suguelundite düshormonaalsed häired Ehitus: ● kuju väga erinev ● mõõtmed varieeruvad ● konsistent sõltub lähtekoest
keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks.
T-faagide paljunemistsükkel sõltub peremeesraku energiametabolismist, rakumembraani ehitusest, transkriptsiooni- ja translatsiooniaparaadist. Bakteriraku funktsioonid allutatakse faagipartiklite taastootmisele. T-faagide partiklid on teadaolevatest viiruspartiklitest ühed kõige komplekssemad. Kapsiidi struktuurvalgud ja assambleerumisel osalevad valgud võtavad enda alla üle 40% kogu geneetilisest informatsioonist: 24 geeni - pea morfogenees; 25 geeni saba ja sabakiud; assambleerumisel osalevad valgud. Infektsioonitsükkel. T-faagide saba keskel on helikaalse ehitusega toru, mille kaudu DNA pääseb rakku.Toru on ümbritsetud helikaalse tupega, mis on võimeline kokku tõmbuma. Tupe peapoolne ots on ühendatud kaelusega ja teine ots basaalplaadiga. Basaalplaat on 6-nurkne, igas nurgas on nõel (pin). Saba pikkus on konstantne. Basaalplaadilt algavad ka 6 sabakiudu
avaldumisele, on võimalik põllumajandusloomade ontogeneesi juhtida soovitud suunas ja muuta nende produktiivsust soovitud suunas.Tuleb luua loomadele sellised keskkonnatingimused, kus nende geneetiliselt määratletud produktiivsus oleks maksimaalne. Organismi on kõige kergem mõjutada nn kriitilistel perioodel. Kriitiline periood on aeg, mil toimub teatava koe või organi arengus valgusünteesi muutus ning algab diferentseerumise etapp ja morfogenees. Kriitilistel perioodidel võivad keskkonnategurite mõjul tekkida fenotüübilised muutused - morfoosid. Mõned morfoosid sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustele – muutusi nimetatakse fenokoopiateks (pole pärilikud). Eelsoodumus fenokoopiate tekkimiseks on määratletud genotüübiga. Kriitilisteks perioodideks isendite ontogeneesis on esimesed tiinusnädalad, kui toimub intensiivne diferentseerumine ning kudede ja organite teke
(1) DNA → valk; (2) informatsiooni kandumine valgult teistele molekulidele; (3) informatsiooni kandumine supermolekulaarsetele struktuuridele, mis määravad raku omadused ja raku talitluse ning (4) informatsioon elundite ja supertsellulaarsete struktuuride moodustumiseks. 68. Arenguprotsesside tüübid ontogeneesis. Ontogeneesis on eristatavad kolme tüüpi arenguprotsessid: (1) diferentseerumine (eri rakutüüpide ja kudede tekkimine); (2) morfogenees (alates molekulaar- struktuuridest lõpetades organitega ja tervikorganismi anatoomilise ehitusega); (3) kasvamine. 69. Milles seisneb ontogeneetiline adaptatsioon? Ontogeneetiline adaptatsioon - teatud geneetilise potentsiaali realiseerumises antud keskkonna tingimustes. 70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Sellest järeldub, et eri rakkudes talitlevad erinevad geenid, mis
huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: diferentseerumine eristumine; leiab aset arengus, rakutüübid või koed muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul arenemine ja küpsemine morfogenees arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi muutuse kasvamine. Ontogenees on indiviidi arengukäik munaraku viljastumisest surmani. Ontogeneesi põhiprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess, fülogenees liigi põlvnemiskäik ehk liigi evolutsiooniline käsitlus; elundkonna või üksikolendi evolutsiooniline areng. Arengubioloogia uurimisvaldkond on ontogeneesi ja fülogeneesi suhe.
249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestikuorganismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees) 250. Geenidoos: tunnust määravate geenikoopiate (ka alleelide) arv, millega määratakse ära moodustuva produkti hulk ja tunnuse intensiivsus või normaalsus 251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate geeniproduktide suhe sõltub X-kromosoomide arvust autosoomides, vaba numeraatorvalgu olemasolul aktiveeritakse koos
tühjakslaadimiskoha vahel põhjustab floeemivedeliku liikumist. 71. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab floeemivoolu liikumist erinevates suundades? Liikumise põhjus: osmootsest potensiaalist tingitud rõhkude erinevus. Erinev veepotensiaal taimeosade vahel. (Rõhkude erinevus floeemi tühjakslaadimise ja pealelaadimise piirkonna vahel). C. kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine. Kuhu tekib uus vahesein? Sellest sõltub morfogenees. Antiklinaalne rakujagunemine risti välispinnaga, taimemass suureneb Periklinaalne rakujagunemine paralleelne välispinnaga, taimemass suureneb 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne meristeem apikaalne ehk tipumeristeem, toimub maapealsete osade ja juurte pikkuskasv (primaarne kasv) Sekundaarne meristeem lateraalne, toimub varte ja juurte paksenemine (teiskasv). 3. Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed
Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku. Organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell sügootne kell (ingl. Zygotic clock)- Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega. 7. Õnnehormoonid ja armastus Seratoniin, dopamiin. 8. Sümmeetriatelje geenid 9. Positsiooniline informatsioon Rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine
- Kui suhe on probleemne, võib üheks suhte säilitamise põhjuseks olla harjumuspärase suhetemustri (tasakaalu) säilitamine. Suhe pole rahuldustpakkuv, kuid leitakse ettekäändeid koos olemiseks (nt mees joob; lapsel on isa vaja kas lapsel on sellist isa vaja?). - Morfostaas: liikmelisuse säilitamine (aluseks negatiivse tagasiside mehhanism) - Morfogenees: liikmelisuse muutmine (aluseks positiivse tagasiside mehhanism) Oluline on morfostaatiliste ja morfogeneetiliste jõudude vahekord; sellest sõltub perekonna areng. Kui negatiivne tagasiside jääb domineerima, tekivad probleemid. Samatulemuslikkus/ võrdvõimalikkus Kui vaatleme mingit süsteemi ajahetkel t2, näeme, et sellesse olukorda jõudmiseks ei pruukinud süsteem varem olla kindlas olukorras (tulemus võib olla sama erinevatest algseisunditest lähtuvalt).
ribosoomid) ja toitainete reservi (rebu), mis on rikas lipiidide, valkude ja polüsahhariidide poolest, sisaldab maternaalseid mRNA-sid ja valke, mis on vajalikud embrüo arengu varastel etappidel – järgneb spermi eduka viljastamise poolt. Osad sisaldavad ka kaitsemehhanisme UV kiirguse vastu, repellente munasööjate vastu ja antibiootikume Morfogeenid Faktorid, mis mõjutavad morfogeneesi – transkriptsioonifaktorid, parakriinsed faktorid Morfogenees on seotud mitmete protsessidega: 1) Rakkude adhesioon – rakkude kinnitumine üksteise ja ECM külge läbi erinevate adhesioonimolekulide (muutused adhesioonimolekulides raku pinnal muudavad rakk-rakk kontaktide tugevust ja spetsiifilisust) 6 Rakkude adhesioon üksteisega (adherentsed liidused) ja ekstra- tsellulaarse maatriksiga läbi rakupinna valkude on
olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev
(de-etiolatsioon) modifitseerides nende toimet DNA-le COP1 Ubikvitiini ligaas HY5 valgule Rakutuumas pimedas, valges fosforüülituna 15 (konstitutiivne tsütoplasmas, HY5 saab toimida morfogenees) HY5 TF fotomorfogeneesi peamine regulaator Tuumas PIF3 TF seostub G box-iga Fütokroom B tuumas seostub PIF3-ga phy Valguse sensor Pimedas tsütoplasmas, valguses tuumas 38. Milline on pimedas kasvanud DET ja COP1 geenide mutatsioonidega taimede idandite välimus. Milline on nende geenide ülesanne fotomorfogeneesis
põlve. Selline isendi arengu korduvus on määratud geneetilise informatsiooniga genotüübiga. Kui võrrelda loote arengut liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesiga, siis selgub, et iga loode läbib oma arengus ajaloolise arengu etapid. Seega isendiareng on liigiarengu lühike, kuid kiire kordamine. Ontogeneesis eristatakse kolme tüüpi arenguprotsesse: · diferentseerumine rakutüüpide ja kudede eristumine; 2) morfogenees vormiteke; · kasvamine mõõtmete ja massi suurenemine. Need arenguprotsessid on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad ning toimuvad tihti üheaegselt. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas (diferentseerumine ja morfogenees). Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseerumise all tuleb mõista organismi morfoloogiliste,
). HSV replikatsioon: kompleksne DNA viirus Varased geenid: ensüümid ja valgud viiruse replikatsiooniks Hilised geenid: ehituslike valkude süntees. Viiruse paljunemise käigus tekkivad vead § Mutatsioonid on sagedased: § Viiruse polümeraasid teevad palju vigu § Kiire replikatsioon § RNA viirustel puudub vigade kontrolli mehhanism § Mutatsioonid: § Letaalsed mutatsioonid § Nõrgestatud mutandid § Punktmutatsioonid (ühe nukleotiidi muutus) jne. Viiruse montaaz ja morfogenees § Montaaz (assembly) - uuesti sünteesitud viiruslik genoom ja kapsiidi polüpeptiidid ühinevad, moodustub virioni baasstruktuur. Toimumiskoht: § tsütoplasmas - picorna-, pox-, reoviirused; § tuumas - papova-, parvoviirused; § rakumembraani sisepinnal - retroviirused. § Sageli vaja polüproteiin lõigata lühemateks funktsionaalseteks valkudeks. HIV viiruse vabanemine Viiruste vabanemine rakust § Vabanemine (release) - valmis nukleokapsiidid (virionid) vabanevad rakust. Kaks moodust
närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Enamlevinud lihaveisetõud: (hereford, aberdiin-angus, galloway , limusiin, sarolee , belgia sinine tõug, piemonti tõug). 7) KASVU JA ARENGU MÕISTE. ABSOLUUTNE JA SUHTELINE JUURDEKASV Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas (diferentseerumine ja morfogenees). Areng on organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseerumise all tuleb mõista organusmi morfoloogiliste, füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organud diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises
Mitscherlichi reegel e. kasvutegurite reegel Seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega. M. r. on Liebigi r. täiendatud variant. Murphy reegel Seaduspärasus, mille kohaselt saartel elavail lindudel on pikem nokk kui sama liiki lindudel mandril. Nomogeneesi teooria Evolutsiooniteooria suund, mille kohaselt peamised evolutsioonitegurid on muutlikkus ja morfogenees (vormiteke organismide vormi või kuju tekkelugu) ning neist tulenevad seaduspärasused. Evolutsiooniteed on pigem seaduspärased kui juhuslikud, looduslikul valikul on hälbeid elimineeriv, mitte uusi vorme loov roll. Renschi reeglid 1. külmas kliimas on imetajail suuremad pesakonnad ja lindudel suuremad kurnad kui damadel liikidel soojas kliimas; 2. külmas kliimas on lindudel tihedam alussulestik ja imetajail pikemad okaskarvad ning rohkem aluskarva kui soojas kliimas; 3
82. Fenokoopiad ja morfoosid Fenokoopia - fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega Isendi arengut on keskk.teguritega kõige kergem mõjutada nn kriitilistel perioodidel..Kriitiliseks perioodiks teatava koe või organi arengus on aeg,kus selles toimub valgusünteesi tüübi muutus, algab uus diferentseerumise etapp ja morfogenees. (vormi teke alates molekulaar struktuuridest ja lõpetades organite ning tervikorganismi anatoomilise ehitusega).Sel perioodil on organ kõige tundlikum keskk.mõju suhtes.Kriitilistel perioodidel võivad keskk.tegurite mõjul tekkida fenotüübilised muutused---morfoosid 83. Apoptoos Apoptoos- organismi võime loobuda teatud rakkudest või kudedest Programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) ehk
Tingitud reflekside kujunemise kiirust on võimalik valikuga muuta. Valikuga jäetakse alles ja antakse võimalus sigida neil isendid isendeil, kellel kujunevad kiiremini välja tingitud refleksid antud keskkonnatingimustes (kohanevad paremini). Organismi on kõige kergem mõjutada nn kriitilistel perioodel. Kriitiline periood on aeg, kui toimub teatava koe või organi arengus valgusünteesi muutus ning algab diferent- seerumise etapp ja morfogenees. Kriitilistel perioodidel võivad keskkonnategurite mõjul tekkida fenotüübilised muutused - morfoosid. Mõned morfoosid sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustele. Neid muutusi nimetatakse fenokoopiateks. Sellised muutu- sed sarnanevad mutatsioonidele kuid need ei ole pärilikud. Eelsoodumus fenokoopiate tekkimiseks on määratletud genotüübiga. Kriitilisteks perioodideks eri liiki põllumajandus-
annaabi.ee 
