Eesti Reformierakond 33 Eesti Keskerakond 21 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 Muutused võrreldes eelnevaga: Riigikokku sai nelja erakonna asemel kuus 2007.aasta valimistel. Reformierakond sai 31kohta, Keskerakond 29 kohta, IRL 19 kohta, Rohelised ja Rahvaliit 6 kohta. Riigikogu valimiste hääletamise aktiivsused: Parteide jaotamine tunnuste põhjal: Vasakpoolsed Tsentristid Parempoolsed Vasakpoolsust iseloomustab Vahepeal kalduvad oma Parempoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada ideoloogiaga paremale ja põhimõte, mille kohaselt iga sotsiaalset ja majanduslikku vahepeal vasakule. ühiskonna liige on ise vastutav võrdsustamist. oma sotsiaalse ja majandusliku
radikaalsus. (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16. Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid. 17. Vene enamlased – Väfivaldne revolutsioon, proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 18. Tsentristid – Kahe eelneva kesktee, keda enamlased seetõttu ründasid. 18. Vene- Jaapani sõda – 1904-1905. Huvide põrkumine Jaapaniga. Mõlemad tahtsid Hiinat enda riigi alla saada, samuti ka mõjuvõimu suurendamine maailmas. Jaapanit toetas USA, Inglismaa
oktoober · 15. oktoober tööliste nõudmised: kokku kutsuda Asutav Kogu, dem. Vabaduste nõue · 16. oktoober tööliste rongkäik uuel turul sõdurid avavad tule · 17. oktoober Nikolai II maifest demokraatlikest ja kodanlikuvabadustest eesti kodanlus rahuldus sellega · novembris asutab Tõnisson ametlikult I eesti legaalse poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna · lõhenevad sotsiaaldemokraadid: föderalistid (Speek) ja tsentristid (Ast, Rei) · 27.-29. November Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek (800 inimest) lõhenemine: Radikaalid (aulakoosolek) mõõdukad Juhtis Jaan Teemant Juhtis Jaan Tõnisson · tuli kukutada senine · nõudsid demokraatlikult valitud "vägivallavalitsus; rahva esindust; · luua demokraatlik vabariik; · Eesti ühendamist ühtseks
hõlbustada valitsemist.Massiparteid- kujunesid kuna on kadunud valimisel osalemise piirangud. (kuldaeg 20 saj, 50ndad ja 60ndad) Alates 70ndatest aastatest hakkasid ilma tegema populistlikud parteid, millised väidavad et neil on kogu rahva toetus ning hakkavad teostama uut poliitikat (ideoloogiliselt raske määratleda) 20 saj viimasel veerandil on erinevad ideoloogiad lähenenud üksteisele-koalitsioonide sõlmimine lihtne. Vasakpoolsed- sots dem , SDP. Tsentristid-libeaadid,keskerakond. Parempoolsed-konservatiivid, IRL. Kultuur on ühtekuuluvustunne, ühised väärtushinnangud ja käitumismallid. Pol kultuuri autoriteks peetakse Almondit ja Verbat nad väidavad et võimu teeb stabiilseks poliitiline kultuur, mis vajab edukaks toimimiseks psüholoogilist tuge. Poliitilisele kultuurile on iseloomulik rida jooni mis omased kõikidele kultuuridele: kujuneb pika ajaloolise arengu
Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on vananenud, sotsialismini jõutakse järkjärguliste uuendustega. *Vene enamlased-vägivallaga saab sotsialismi, proletariaadi diktatuuri pooldasid *tsentristid-revisionistide ja enamlaste vahepealsus *anarhistid-kodanliku korra kukutamine, ei diktatuuridele, atentaadid suurriikide valitsejatele ja kõrgematele ametnikele. Muudatused majanduselus maailmas:SKT suurenes, areng kiire kuid ebaühtlane, hindade langus, konkurentsi tõus, globaliseerumine, sõltuvus teistest riikidest. 1882-kujunes lõplikult 3ikliit. 1.)Saksamaa- olla kolooniate arvu poolest I maailmas, luua võimas laevastik, alustades Pr purustamisest kuni kogu Eur purustamiseni 2
7. Turusuhted muutusid — konkurents suurem !1 Riigid muutusid sõltuvaks üksteisest, maailm globaliseerus. Inglismaa andis oma mõjuvõimu USA-le ja Saksamaale, sest kasutati veel vana 19. Sajandi seadmeid ja tehnoloogiat. See tekitas pingeid. Tekkis töölisklass, hakkasid arenema töölisliikumised: 1. Revisionistid — kontroll, millegi muutmine 2. Vene enamlased — 3. Tsentristid — keskteed otsivad 4. Anarhistid — vägivald jne SUHTED 1879. Aastal sõlmiti Saksamaa ja Austra / Ungari vahel liiduleping. Hiljem ühines Itaalia. Seda liitu hakati kutsuma kolmikliiduks. Liidu eesmärgiks oli: 1. Uued kolooniad — Saksamaa tahtis olla esindatud kõikjal maailmas. 2. Tugeva lavastiku loomine. 3. Eesmärgiks võeti Prantsusmaa hävitamine Saksamaa poolt. 4. Inglismaaga prooviti suhelda nn "viisakalt". 5. Oma mõjuvõimu suurendamine Euroopas. !!
Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur on kättesaadavad kõigile olenemata sissetulekust. (Keskerakond, SDE) Parempoolsed esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende meelest peab iga inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama ise. Parempoolsed kannavad oma nimes tavaliselt märksõnu konservatiivne, kristlik-demokraatlik või liberaalne.(IRL, reformierakond). Tsentristid on parteid, kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. (rohelised, rahvaliit) 2. Kodanikuühendused ja ametiühingud Tänapäeva demokraatlikus riigis pole klassikalised parteid ja ametiühingud, et osaleda avalikus elus. Nende kõrval on saanud populaarseks tegevused, mis polegi otseselt võimuga seotud. Tihti on kavandatav tegevus kestvam ning nõuab seetõttu püsivamat organisatsioonilist või juriidilist vormi. Sellised
(konservatiivid) 13. Mis on tsentristlikud parteid ja mis on nende eesmärk? Need parteid on erinevate maailmavaadete kogumiga ning neid iseloomustab mõõdukus. Tavaliselt pooldavad nad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või kristlikku konservatismi. Nende eesmärk on olla võimalikult paljudele valijatele meelejärgi ning leida võimalusi nii vasakpoolsetest kui ka parempoolsetest erakondadest. 14. Paiguta Eesti erakonnad ideoloogilisele skaalale (vasakpoolsed, tsentristid, parempoolsed). Vasakpoolsed: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Tsentristid: Keskerakond Parempoolsed: Isamaa ja Res Publica Liit 15. Kes on ,,kasulikud idioodid" ja mis on nende eesmärk? Inimesed, kes oma tegevusega täidavad kellegi teise eesmärke sellest ise aru saamata. Demokraatlik ühiskond 16. Õpilane oskab mõtestada Winston Churchilli ütlust ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud."
järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19. saj viimasel lõpul hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. a
mis andis tegevusjuhisedkapitalismi kukutamiseks I osa ilmus 1867 ning klassideta ühiskonna loomiseks. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus vananenud ja seda tuleb revideerida sotsialismini saab jõuda ka järk järguliste reformidega vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin), kes leidsid, et ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur tsentristid eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdsid keskteed nende vahel leida anarhistid kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgi saavutada atentaatidega
1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi põllumajandust; liider: Otto Tief) Vasakpoolsed: Eesti Sotsid: (toetajad: vaesemad; liider: August Rei) Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased, kommunistid. 1.Detsember 1924 - mäss (Jaan Anvelt'I poolt juhitud) Maareform 10.oktoober 1919 - Euroopa üks radikaalsemaid.
Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel (1936); hirm töölisrahva diktatuuri ees; koloniaalvägede mäss Marokos ( juuli 1936). Vastaseis Natsionalistid Vabariiklased ü Falangistsid ü Lojalistid ü Mässulised Kommunistid, anarhistid, Francisco Franco omakaitseväelased, Suurmaaomanike ja tsentristid, naiste brigaadid. tsentraalse võimu Linnlaste ja tööliste toetus soovijate toetus Sõda ja tähtsamad lahingud Mäss näib läbikukkununa. Click to edit Master text styles Mässulised ei pääse Second level Euroopasse. Third level Fourth level Takistab valitsusele
Kaitsejõud-riigi sõjaväeliselt korrastatud struktuurid Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Kaistsevägi- relvajõud KAPO- kaisepolitsei- iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan Erakond- partei, kindla liikmeskonnaga , poliitiline, majanduslik organisatsioon, püüab valimiste kaudu saada võimule , et oma seisukohti ellu viia Pluralism-mitmekesisus Liberaarne-muutusi pooldav ideoloogia Konsertaktiivne- traditsioone väärtustav ideoloogia Tsentristid- keskpartei Ametiühing-tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon Ideoloogia-maailmavaade Turunõudlus- nõudjate ostusoovid kokku Nõudja-kes ostab midagi turult Pakkuja- kauba tootja Hind- rahasumma , mille eest kaupa saab osta Kaubahind-peab olema omahinnast kõrgem Omahind- väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi Müügi ehk turuhind- millega ostetakse/ müüakse Asenduskaup. Kaup.mille asendatakse soodsamaga Täienduskaup- toote ostmisel loobutakse mingist osast
Neli suunda: 1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased- Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid parempoolsed nii omad kui bulgaarlased. Ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3) Tsentristid- eesotsas Karl Kautsky, eelnevate vahel kesktee, enamlaste teravad rünnakud 4) Anarhistid- kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud. Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Ühed nägid ühiskondliku progressi põhisisu hariduse edendamises ning euroopaliku tsivilisatsiooni levikus üle maailma, teised
oma elu enne, kui kehtestab oma diktatuuri, kaotab eraomandi, kõik kõigile. Marxi teooriat Lääne-Euroopas kuskil ellu ei viidud, küll aga Venemaal 1917, Punane Revolutsioon, tõi kaasa 50 a okupatsiooni, tekkis N Liit. Tööliste hulgas 4 voolu: 1)revisjonism - Marxi süsteemi põlgajad, tahtsid reformidega parandada elujärge; 2) vene enamlased: Marxi õpetuse veendunud pooldajad (Lenin, Beria); 3) tsentristid tuntuim esindaja Karl Kaups, üritasid leida kuldset keskteed revisjonismi ja marksismi vahel; 4)anarhistid diktatuuri ei ole vaja, riiki ka pole vaja, endale ebasobivad poliitikud tapeti maha, ka Venemaal, Lääne-Euroopas oli väga levinud. Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad: individualism kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest;
Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5) Vastamisi olid natsionalistid, keda juhtis kindral Francisco Franco ja vabariiklased. 1 Natsionaliste nimetatakse osades allikates ka mässulisteks ja falangistideks. Neid toetasid suurmaaomanikud ja inimesed, kes soovisid tsentraliseeritud võimu. Vabariiklaste hulka kuulusid mitmed erinevad rühmitused nagu näiteks kommunistid, naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi. Mõnedes allikates nimetati neid ka lojalistideks. Prantsusmaa tegi ettepaneku rakendada Hispaania suhtes mittevahelesegamispoliitikat. 27 riiki sõlmisid omavahelise lepingu, kus nad keelustasid relvade sisseveo Hispaaniasse. Euroopa diktatuurid lepet ei tunnistanud ja asusid toetama erinevaid pooli. Natsistlik Saksamaa ja fasistlik Itaalia asusid toetama Francot
Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) nende arust sotsialismini saab jõuda ka järk-järguliste reformidega vene eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin) enamlased leidsid, et ainus tee sotsialismile oli vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine tsentristid eesotsas Karl Kautskyga püüdsid leida keskteed nende kahe suuna vahel, vene enamlased ründasid neid teravalt selle eest anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida kes ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele 4. Sõjalised blokid 20. sajandi algul ja nende kujunemine 1879
Eesmärgiks on suur tööhõive, kõrged palad, madalad maksud. Üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseis erinevusi. (IRL, Rahvaliit, Reformierakond) Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma
Eesmärgiks on suur tööhõive, kõrged palad, madalad maksud. Üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseis erinevusi. (IRL, Rahvaliit, Reformierakond) Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile Aeglased reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel Riik ei peaks majandusse sekkuma
Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Sotsiaaldarwinism maailm tugineb looduslikule valikule, üksnes tugevamad jäävad ellu. Seega oli võimalus alla jääda
eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL, Rahvaliit) Liberalism toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond) Sotsiaaldemokraatia eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; võrdsus omanike ja tööliste vahel; tööhõiveküsimuste rõhutamine; sotsiaalne õiglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksusüsteem (vasakpoolsed Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) 13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
-vasakpoolsus-üldistavalt sotsialism(ühiskondlik) -eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise -Sotsialismi levinuim vool on sotsiaaldemokraatia -Peamine loosung: ,,Võrdsed võimalused kõigile !" -Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne -Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab -Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid -Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Tsentristid või nisiparteid -Tänapäeval maailma riikides on palju erakondi, mis ei kuuluta end vasak- või parempoolseks ning püüavad ühendada mõlema ideoloogia parimaid külgi.Seetõttu nimetatakse nein tsentristideks ehk keskel asuvateks. -Lisaks on viimastel kümnendikel tekkinud erakondi, mis püüavad populaarsust kindlate valuküsimuste abil.Nt rohelised, kelle peamiseks huviks on erinevad keskkonnateemad Äärmusideoloogiad -20
Toon järgmised näited. Tsiili sündmused 1970. aastal oli Tsiilis kolm peamist presidendikandidaati. Sotsialist Salvador Allende võitis napilt tsentristide ja parempoolsete kandidaate ning sai presidendiks, kuigi tema poolt anti vaid 36,3% häältest. Tema valimisplatvorm kohustas teda ühiskonnas läbi viima ulatuslikke muudatusi. Et Allende toetuspind oli väike, said radikaalsete muudatuste katsed tugeva vastulöögi. Tsentristid osutusid niivõrd kõrvaletõrjutuks, et lõpuks otsustati 1973. aas tal toime panna sõjaväeline riigipööre, mille tagajärjel sai võimule Augusto Pinochet. Ajalugu oleks läinud Tsiilis tõenäoliselt teisiti, kui presidendiks saamiseks olnuks vaja saavutada absoluutne häälteenamus. Raiskuläinud hääled 1929. aastal sai Suurbritannia Liberaalne Partei parlamendivalimistel 23,4% häältest. Et
Saksamaa Sotsialistlik liikumine - Reformistid ehk oportunistid olid sotsialistid, kes pooldasid sotsiaalseid reforme, et parandada töörahva olukorda - Väideti, et 20. saj alguses on Marxi õpetus vananenud ning selle revideerijaid nimetati revisionistideks - Bolsevike ehk enamlaste põhiloosungid olid vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur - Karl Kautsky üritas tuua piiri kahe suuna vahel ja tema pooldajaid nimetati tsentristideks - Lenin arvas, et tsentristid on veel ohtlikumad kui revisionistid ja reformistid, sest neil oli mingi varjatud oportunism - E.A.Millerand oli prantsuse sotsialist, kes sai kaubandusministriks kodanlikus valitsuses. Paljud leidsid, et see oli vale samm ning üks teine prantsuse sotsialist leidis, et see on hea asi. Tsentrist K.Kautsky üritas leida kompromissi nende kahe arvamuse vahel ja tulemuseks oli see, et Millerand visati välja
olema humanismi levitamine. Kirjutab, et käesoleval ajal on esile kerkinud riigisotsialism. Riigi tsentralisatsioon peidab endas suuri ohte. Töölised peaksid ettevõtte juhtimisest osa võtma. Sotsialism peab viima võrdsusele, kuid eesmärgiks pole mitte sotsiaalne võrdsus, vaid vabadus. Sotsialistliku ühiskonna kaks peamist eesmärki: 1. Ühiskondlike võimaluste võimalikult täielikum rahuldamine 2. isiksuse suurima vabaduse kindlustamine 8. Hilferding kui majandusteoreetik. Tsentristid: Püüdsid marksistlikke tõekspidamisi sobitada muude koolkondade seisukohtadega. Eesmärgiks oli sotsialistliku ühiskonna loomine, kuid demokraatlikul teel. Imperialismiteoorias väljatöötamine. Hilferding: ,,Finantskapital" (oli veel marksistlikel positsioonidel) Hulgaliselt faktimaterjali ja selle alusel näidatud monopolide teket, analüüsitud monopolide liike ning struktuuri. Toob esile ka muudatused, mis finantskapitali ilmumine tõi majandusellu
· mõttelise korra loomine Nüüdisideoloogiate kesksed teemad : progress, utoopia (Thomas Moore 1478 1535), demokraatia, sotsialism, natsionalism, liberalism. Poliitiline spekter vasakult paremale. Vasak-parem jaotus pärineb Prantsuse Rahvusassambleest, kus radikaalid istusid vasakul tiival, moderaadid keskel ja konservatiivne aadel paremal. Partei nimetused ei öelnud tollal midagi, mistõttu Prantsusmaa ,,kolm vaimset perekonda" said tuntuks kui vasakpoolsed, tsentristid ja parempoolsed. Vasakpoolsed tahtsid tunduvaid sotsiaalseid muudatusi ja võrdsust, parempoolsed äärmist sotsiaalset ebavõrdsust ja ei mingeid muudatusi. Poliitiline spekter sarnaneb hobuserauale, mille servad on teineteisele lähemal kui keskpaik (jooniseid 1-3). 6 Põhilised poliitilised ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (ld socialis ühiskondlik + demokraatia)
Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1. Revisionism revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda duleb parandada ehk revideerida; nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega 2. Vene enamlased ehk bolsevikud eesotsas Vladimis Uljanov (Lenin); ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine 3. Tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsy; tsentristid proovid leida keskteed kahe eelmise suuna vahel, enamlased ründasid neid selle eest teravalt 4. Anarhia eesotsas Mihhail Bakunin; anarhistide arust tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid nad ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele Populaarsemaks muutus sõja ülistamine väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas
· Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre. Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint- Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai kindral. · 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid. · Järgnes hindade vabakslaskmine ja sankülottide ülestõus mais 1795, mis suruti maha. Direktoorium · 1795 asendus Konvendi võim Direktoorium (täidesaatev organ). · 1795 purustas kindral Napoleon Bonaparte rojalistide ülestõusu. · 1796 algatas Direktoorium sõja Itaalias. Oktoobris 1797 oli Austria sunnitud sõlmima rahu ja väljuma koalitsiooniks · 1797 Campoformio rahu · 1798 siirdus Napoleon Egiptuse sõjaretkele
annaabi.ee 
