Eesti Reformierakond 33 Eesti Keskerakond 21 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 Muutused võrreldes eelnevaga: Riigikokku sai nelja erakonna asemel kuus 2007.aasta valimistel. Reformierakond sai 31kohta, Keskerakond 29 kohta, IRL 19 kohta, Rohelised ja Rahvaliit 6 kohta. Riigikogu valimiste hääletamise aktiivsused: Parteide jaotamine tunnuste põhjal: Vasakpoolsed Tsentristid Parempoolsed Vasakpoolsust iseloomustab Vahepeal kalduvad oma Parempoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada ideoloogiaga paremale ja põhimõte, mille kohaselt iga sotsiaalset ja majanduslikku vahepeal vasakule. ühiskonna liige on ise vastutav võrdsustamist. oma sotsiaalse ja majandusliku
radikaalsus. (Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa) 12. Liberalism – Vabadus ja võrdsus töölistele. Rikkad jäävad rikasteks. (Suurbritannia, Prantsusmaa) 13. Sotsialism – Tööliste huvide kaitsmine. Varalisele ebavõrdsusele ei. (Venemaa) 14. Sotsiaaldemokraadid – Õpetuste revideerimine. Järk-järgulised reformid. Vägivalde revolutisoon, tääliste huvide kaitsmine. (Saksamaa, Venemaa, Bulgaaria) 15. 20.sajandi rahvusvahelised liikumised – revisionistid, vene enamlased, tsentristid. 16. Revisionism – taotlesid Marxi õpetuste uuendamist. Järk-järgulised reformid. 17. Vene enamlased – Väfivaldne revolutsioon, proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 18. Tsentristid – Kahe eelneva kesktee, keda enamlased seetõttu ründasid. 18. Vene- Jaapani sõda – 1904-1905. Huvide põrkumine Jaapaniga. Mõlemad tahtsid Hiinat enda riigi alla saada, samuti ka mõjuvõimu suurendamine maailmas. Jaapanit toetas USA, Inglismaa
oktoober · 15. oktoober tööliste nõudmised: kokku kutsuda Asutav Kogu, dem. Vabaduste nõue · 16. oktoober tööliste rongkäik uuel turul sõdurid avavad tule · 17. oktoober Nikolai II maifest demokraatlikest ja kodanlikuvabadustest eesti kodanlus rahuldus sellega · novembris asutab Tõnisson ametlikult I eesti legaalse poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna · lõhenevad sotsiaaldemokraadid: föderalistid (Speek) ja tsentristid (Ast, Rei) · 27.-29. November Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek (800 inimest) lõhenemine: Radikaalid (aulakoosolek) mõõdukad Juhtis Jaan Teemant Juhtis Jaan Tõnisson · tuli kukutada senine · nõudsid demokraatlikult valitud "vägivallavalitsus; rahva esindust; · luua demokraatlik vabariik; · Eesti ühendamist ühtseks
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valim...
Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on ...
7. Turusuhted muutusid — konkurents suurem !1 Riigid muutusid sõltuvaks üksteisest, maailm globaliseerus. Inglismaa andis oma mõjuvõimu USA-le ja Saksamaale, sest kasutati veel vana 19. Sajandi seadmeid ja tehnoloogiat. See tekitas pingeid. Tekkis töölisklass, hakkasid arenema töölisliikumised: 1. Revisionistid — kontroll, millegi muutmine 2. Vene enamlased — 3. Tsentristid — keskteed otsivad 4. Anarhistid — vägivald jne SUHTED 1879. Aastal sõlmiti Saksamaa ja Austra / Ungari vahel liiduleping. Hiljem ühines Itaalia. Seda liitu hakati kutsuma kolmikliiduks. Liidu eesmärgiks oli: 1. Uued kolooniad — Saksamaa tahtis olla esindatud kõikjal maailmas. 2. Tugeva lavastiku loomine. 3. Eesmärgiks võeti Prantsusmaa hävitamine Saksamaa poolt. 4. Inglismaaga prooviti suhelda nn "viisakalt". 5. Oma mõjuvõimu suurendamine Euroopas. !!
Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur on kättesaadavad kõigile olenemata sissetulekust. (Keskerakond, SDE) Parempoolsed esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende meelest peab iga inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama ise. Parempoolsed kannavad oma nimes tavaliselt märksõnu konservatiivne, kristlik-demokraatlik või liberaalne.(IRL, reformierakond). Tsentristid on parteid, kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. (rohelised, rahvaliit) 2. Kodanikuühendused ja ametiühingud Tänapäeva demokraatlikus riigis pole klassikalised parteid ja ametiühingud, et osaleda avalikus elus. Nende kõrval on saanud populaarseks tegevused, mis polegi otseselt võimuga seotud. Tihti on kavandatav tegevus kestvam ning nõuab seetõttu püsivamat organisatsioonilist või juriidilist vormi. Sellised
(konservatiivid) 13. Mis on tsentristlikud parteid ja mis on nende eesmärk? Need parteid on erinevate maailmavaadete kogumiga ning neid iseloomustab mõõdukus. Tavaliselt pooldavad nad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või kristlikku konservatismi. Nende eesmärk on olla võimalikult paljudele valijatele meelejärgi ning leida võimalusi nii vasakpoolsetest kui ka parempoolsetest erakondadest. 14. Paiguta Eesti erakonnad ideoloogilisele skaalale (vasakpoolsed, tsentristid, parempoolsed). Vasakpoolsed: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Tsentristid: Keskerakond Parempoolsed: Isamaa ja Res Publica Liit 15. Kes on ,,kasulikud idioodid" ja mis on nende eesmärk? Inimesed, kes oma tegevusega täidavad kellegi teise eesmärke sellest ise aru saamata. Demokraatlik ühiskond 16. Õpilane oskab mõtestada Winston Churchilli ütlust ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud."
Tööstusliku pöörde järel tekkis uus klass proletariaat ehk palgatööliskond, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19. saj viimasel lõpul hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. a
mis andis tegevusjuhisedkapitalismi kukutamiseks I osa ilmus 1867 ning klassideta ühiskonna loomiseks. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus vananenud ja seda tuleb revideerida sotsialismini saab jõuda ka järk järguliste reformidega vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin), kes leidsid, et ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur tsentristid eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdsid keskteed nende vahel leida anarhistid kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgi saavutada atentaatidega
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel (1936); hirm töölisrahva diktatuuri ees; koloniaalvägede mäss Marokos ( juuli 1936). Vastaseis Natsionalistid Vabariiklased ü Falangistsid ü Lojalistid ü Mässulised Kommunistid, anarhistid, Francisco Franco omakaitseväelased, Suurmaaomanike ja tsentristid, naiste brigaadid. tsentraalse võimu Linnlaste ja tööliste toetus soovijate toetus Sõda ja tähtsamad lahingud Mäss näib läbikukkununa. Click to edit Master text styles Mässulised ei pääse Second level Euroopasse. Third level Fourth level Takistab valitsusele
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
oma elu enne, kui kehtestab oma diktatuuri, kaotab eraomandi, kõik kõigile. Marxi teooriat Lääne-Euroopas kuskil ellu ei viidud, küll aga Venemaal 1917, Punane Revolutsioon, tõi kaasa 50 a okupatsiooni, tekkis N Liit. Tööliste hulgas 4 voolu: 1)revisjonism - Marxi süsteemi põlgajad, tahtsid reformidega parandada elujärge; 2) vene enamlased: Marxi õpetuse veendunud pooldajad (Lenin, Beria); 3) tsentristid tuntuim esindaja Karl Kaups, üritasid leida kuldset keskteed revisjonismi ja marksismi vahel; 4)anarhistid diktatuuri ei ole vaja, riiki ka pole vaja, endale ebasobivad poliitikud tapeti maha, ka Venemaal, Lääne-Euroopas oli väga levinud. Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad: individualism kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest;
Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5) Vastamisi olid natsionalistid, keda juhtis kindral Francisco Franco ja vabariiklased. 1 Natsionaliste nimetatakse osades allikates ka mässulisteks ja falangistideks. Neid toetasid suurmaaomanikud ja inimesed, kes soovisid tsentraliseeritud võimu. Vabariiklaste hulka kuulusid mitmed erinevad rühmitused nagu näiteks kommunistid, naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi. Mõnedes allikates nimetati neid ka lojalistideks. Prantsusmaa tegi ettepaneku rakendada Hispaania suhtes mittevahelesegamispoliitikat. 27 riiki sõlmisid omavahelise lepingu, kus nad keelustasid relvade sisseveo Hispaaniasse. Euroopa diktatuurid lepet ei tunnistanud ja asusid toetama erinevaid pooli. Natsistlik Saksamaa ja fasistlik Itaalia asusid toetama Francot
1. Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul Jõuvahekordade tasakaal - maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki Sovinism e. marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine - kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - val...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Ikkagi hoogustus kodanlik- demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Imperialismi süvenemist soodustanud tehnilised uuendused: Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele.# Transpordi arend autod lennukid jm # Side areng # Tihenes raudteedevõrk 20 saj alguse rahvusvahelise töölishikumise 4 suunda: Neli suunda: Revisionistid Vene enamlased Tsentristid Anarhistid 20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi
eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL, Rahvaliit) Liberalism toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond) Sotsiaaldemokraatia eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; võrdsus omanike ja tööliste vahel; tööhõiveküsimuste rõhutamine; sotsiaalne õiglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksusüsteem (vasakpoolsed Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) 13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMI...
Saksamaa Sotsialistlik liikumine - Reformistid ehk oportunistid olid sotsialistid, kes pooldasid sotsiaalseid reforme, et parandada töörahva olukorda - Väideti, et 20. saj alguses on Marxi õpetus vananenud ning selle revideerijaid nimetati revisionistideks - Bolsevike ehk enamlaste põhiloosungid olid vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur - Karl Kautsky üritas tuua piiri kahe suuna vahel ja tema pooldajaid nimetati tsentristideks - Lenin arvas, et tsentristid on veel ohtlikumad kui revisionistid ja reformistid, sest neil oli mingi varjatud oportunism - E.A.Millerand oli prantsuse sotsialist, kes sai kaubandusministriks kodanlikus valitsuses. Paljud leidsid, et see oli vale samm ning üks teine prantsuse sotsialist leidis, et see on hea asi. Tsentrist K.Kautsky üritas leida kompromissi nende kahe arvamuse vahel ja tulemuseks oli see, et Millerand visati välja
Majandus EKSAM (lk 199- 217) 1. Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke? Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks. 2. Mis on piirkasulikkuse teooria? Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju. Teisisõnu, piirkasulikkus on see, mille määrab antud hüviste hulga puhul kõige madalam rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve. Seega...
· mõttelise korra loomine Nüüdisideoloogiate kesksed teemad : progress, utoopia (Thomas Moore 1478 1535), demokraatia, sotsialism, natsionalism, liberalism. Poliitiline spekter vasakult paremale. Vasak-parem jaotus pärineb Prantsuse Rahvusassambleest, kus radikaalid istusid vasakul tiival, moderaadid keskel ja konservatiivne aadel paremal. Partei nimetused ei öelnud tollal midagi, mistõttu Prantsusmaa ,,kolm vaimset perekonda" said tuntuks kui vasakpoolsed, tsentristid ja parempoolsed. Vasakpoolsed tahtsid tunduvaid sotsiaalseid muudatusi ja võrdsust, parempoolsed äärmist sotsiaalset ebavõrdsust ja ei mingeid muudatusi. Poliitiline spekter sarnaneb hobuserauale, mille servad on teineteisele lähemal kui keskpaik (jooniseid 1-3). 6 Põhilised poliitilised ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (ld socialis ühiskondlik + demokraatia)
Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1. Revisionism revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda duleb parandada ehk revideerida; nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega 2. Vene enamlased ehk bolsevikud eesotsas Vladimis Uljanov (Lenin); ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine 3. Tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsy; tsentristid proovid leida keskteed kahe eelmise suuna vahel, enamlased ründasid neid selle eest teravalt 4. Anarhia eesotsas Mihhail Bakunin; anarhistide arust tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid nad ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele Populaarsemaks muutus sõja ülistamine väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas
· Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre. Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint- Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai kindral. · 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid. · Järgnes hindade vabakslaskmine ja sankülottide ülestõus mais 1795, mis suruti maha. Direktoorium · 1795 asendus Konvendi võim Direktoorium (täidesaatev organ). · 1795 purustas kindral Napoleon Bonaparte rojalistide ülestõusu. · 1796 algatas Direktoorium sõja Itaalias. Oktoobris 1797 oli Austria sunnitud sõlmima rahu ja väljuma koalitsiooniks · 1797 Campoformio rahu · 1798 siirdus Napoleon Egiptuse sõjaretkele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
