Kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud
poliitilistest vaadetest. Kodanikuühendused aga sõnastavad teatud nõudmisi ja vajadusi, lähtudes omaenda huvidest, kogemustest ja positsioonidest ühiskonnas. Kodanikuühiskonda ehk tsiviilühiskonda (ingl civil society) seostatakse tänapäeval eelkõige inimeste omaalgatuse, osaluse ja vastutusega ühiskonnas, selle esmaseks eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Antiik-Kreekas tähendas kodanikuühiskond kogu tsiviliseeritud ühiskonda, mitte mingit sellest eristatavat osa. Viimasel ajal kasutatakse kodanikuühenduse asemel ka nimetusi "mittetulundussektor" või "kolmas sektor". Lisaks avalikule sektorile ja erasektorile võib kolmas sektor pakkuda teenuseid ja anda inimestele tööd. 3.2. Survegrupid ja huvigrupid Kodanikuühendused liidavad samuti endas teatud huvigruppe nagu erakonnadki, kuid kui partei taotlus on haarata ja teostada riiklikku võimu, siis huvigruppide poliitiline tegevus
3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
protest on demokraatias kohustuslik · kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeletaks · kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada · paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu, kui üksikisiku murele · koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi Ülesanne: · Õ lk 34-37 (uus õpik) · Õ lk 50-53 (vana õpik) · Sõnasta riigi ja kodanikuühenduste suhete põhimõtted ehk milleks on kodanikuühiskond vajalik? Riigi ja kodanikuühenduste suhete põhimõtted: · kodanikuühenduse kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerimist ja stabiliseerib ühiskonda · kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ja ei lase neil liigselt domineerida · kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta
*mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist; *tegelema ise tootmisega; *tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele. Õp.lk.34 (1, 2, 3). Ühishüvis- nt.rand, info, julgeolek-hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta Erahüvis-nt.kinopilet, hamburger- kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Tv ül. 20, 2. 2.3. Kodanikuühiskond e. tsiviilühiskond Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Miks on kodanikuühiskond vajalik ja kasulik: * erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid * huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone
Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt sõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi. Eestis on neid kolme liiki: mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. KOLMANDA SEKTORI ORGANISATSIOONID EI TOHI KASUMIT OMA LIIKMETELE VÄLJA JAGADA. Põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma: · Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. Arenenud kodanikualgatus võimaldab neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasakaalustada, luua koalitsioone. See väldib võimu monopolitseerimist ning stabiliseerib ühiskonda · Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsouste tegemisel liigselt domineerida
Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond, ka kodanikeühiskond. 1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit.
konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erasektor on seotud: kodanikuühiskonnast kasvavad välja inimesed, kes hakkavad hiljem erasektorites töötama. Kodanikuühiskond: sihtasutused, mittetulundusühendused, seltsingud Kodanikuühiskond on vajalik- kodanike õiguste ja vabaduste tunnustamine, võimu legitiimsus, neil peavad olema oma õigused ja kohustused.
Ühiskonnaelus osalemine on tähtis Ühiskonnaelus osalemine on väga tähtis, sest see aitab inimestel ühiskonnaelu edendada ja paremaks muuta. Kodanikud saavad oma huve ja soove väljendada kodanikuosaluse või algatuse kaudu. Kodanikuühiskond on ühiskonnaelu valdkond, mis on erinev avalikust sektorist ja erasektorist. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanikualgatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskond kaasab inimesi nende huvidest ja võimetest lähtuvalt lahendama sotsiaalseid probleeme. Kodanikuühiskonna eesmärgiks pole kasu saamine, see on vabatahtlik. Kodanikualgatus on inimese isiklik soov ühiskonna edendamiseks. Kodanikud, kes on aktiivsed ja tegusad edendavad ühiskonnaelu. Nad korraldavad erinevaid tegevusi mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks, nendeks võivad olla avalikud arutelud, ümarlauad või heategevusüritused. Näiteks on talgud
1. Mida tähendab kodanikuühiskond? Kodanikuühiskond - osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. 2. Kas Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond? Põhjenda oma arvamust. Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5
juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese teatud omadused.2.täitmine- teatud rollide teostamine.3 (raha, teadmiste, kapitali) valdamine. Sotsiaalsete lõhede tüübid: 1.varanduslikud lõhed 2. piirkondlikud lõhed 3.etnilised lõhed 4.usulised lõhed. Ühiskonna kujutab endast elu valdkonda, mis on vabatahtlik, isekorraldatav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskond hõlmab institutsioonide komplexi: 1.eramjanduslikud assotsiatsioonid 2. kirikukogudused 3. koolid,haridus seltsid.4 isetegevuslikud seltsid 5. mittetulunduslikud organis. 6. kodanikualgatusele pühendunud organis. Kodaniku instit. Ühised tunnused:1. tegutsevad legaalselt 2. tegelevad huvi pakkuvate asjadega 3. püüavad mõjutada riigivõimu,rahalis toetust 4.esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi. eesti nüüdis kodanikuühiskonna erijooned: 1. organisatsioonide suur arv. 2
inimeste arvu alusel · Suhted riigiga: korraldab seaduste kaudu turgu, konkurentsi, välissuhteid Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetataksegi erasektorit ka tulundussektoriks või ärisektoriks. Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses- rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde- kolmas sektor, mis aitab mõista
Volikogu juht Pärnus? Valla- või linnavalitsus kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus? Põhiseadus Mis on PS ? Millal hakkas kehtima praegune põhiseadus? Kuidas vastu võeti ja kelle poolt? Mitu peatükki on PS- s ? mille kohta need käivad? Kuidas ja kas PS-st on võimalik muuta? Milline PS suhe teiste seadustega? Kui PS ei vasta rahvusvahelistele ja Eestis ratifitseeritud seadustele kuidas toimitakse? Kodanikuühiskond Mis on kodanikuühiskond? Milleks inimesed moodustavad igasuguseid seltse, ühinguid jne? Mida tähendab, et enamik kodanikualgatusega loodud ühendusi on mittetulunduslikud? Miks riigi jaoks on oluline, et kodanikuühiskond oleks riigis tugev? Osa seltse, organisatsioone, ühinguid on püsivad, osa ajutised mida see tähendab? Usk ja usuvabadus Mis on usuvabadus? Eestis enamlevinud usundid Eesti kaks kirikut millised, kes juhivad? Meedia Mis kuulub meedia alla? Mis osa on ajakirjandusel riigi jaoks
suvilaühistud, spordiseltsid ja –klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused. IIIsektori hulka kuuluvad: SA-d, MTÜ-d, klubid, seltsingud näiteks SA Pärnu haigla, MTÜ Setu Riders, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on ka oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikandja rolli. Kultuuriks nimetatakse mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Kultuuri moodustavad rahvakunst ja kirjandus, arhitektuur ja kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jpm. Kultuur avaldub inimestevahelises suhtlemises, reguleerides seda oma väärtuste ja normidega
Siinkohal on tekkinud kaks erinevat arvamust. Kas eraasjad nagu ühingud, klubid, institutsioonid ja riigitöö käib eraldi või peaks hoopis kõik avalikustama. Aristoteles on öelnud, et inimesed on oma olemuselt poliitilised loomad, mis väidab, et ainult poliitikas saavad inimesed head elu elada. Tegelikkuses tuleb välja, et poliitikud saavad ise oma elu korraldada ja otsustada, kui palju nad eraelust toovad avalikkuse ette ning kuhu tõmmata piir. Kodanikuühiskond saab eristuda riigist, nende tegemised pole piiratud, ning säilib võimalus otsustada oma privaatsuse eest. Kolmandaks vaatenurgaks on poliitika kui kompromissid ja konsensus. See on väga konkreete definitsioon, mis väidab, et poliitikud on konfliktidest teadlikud, nähakse, et need on vältimatud ning püüavad neid lahendada ja ära hoida. Probleemide puhul kasutatakse selgitamise ja arutlemise mitte vägivalla ja jõu taktikat. Selles
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud
Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? · Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused · Erasektor eraettevõtted · Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Seleta mõisted: Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism paljusus, iseloomustab ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. See on demokraatliku ühiskonna iseloomulik joon. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. · Täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liialt domineerida · Mõjutab poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. · Kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, koostöövõime ja omaalgatus · Riik toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna
Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes)
Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku moodustavad sotsiaalse poole, mida riik on võtnud enda kanda heaoluriikides. Riik toetab neid valdkondi ja sellega on tagatud sotsiaalne õigus. Ühiskonna struktuur Ühiskond jaguneb erinevateks sfäärideks. Ühiskonnal on poliitiline-, majanduslik-, sotsiaalne sfäär. Võib veel jaotada - valitsemis sfäär, kodanikuühiskond, eraelusfäär. Kodanikuühiskond on riigis kõige nõrgemalt arenenud. Ühiskonda võib jaotada kolmeks sektoriks. ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundus sektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Aktsiaseltsid Raudtee Pangad Televisioon Osaühingud Rahvusringhääling
Kodanikuühiskond mis ja milleks? Oleme harjunud määratlema kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi nende huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda. See hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimisel, osalemist avalike asjade arutamisel ja otsustamisel ning seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Üldlevinud kolmeosalise mudeli kohaselt tähendab kodanikuühiskond suutlikku avalikku sektorit, tugevat ärisektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kujundlikult võiks sellist kodanikuühiskonda käsitada kui kolme jalaga taburetti, mille kõik jalad on ühepikkused ja ühtviisi tugevad, tagamaks süsteemi stabiilsust. Selles mudelis kaitseb avalik sektor üldisi ja rahvuslikke hüvesid, kujundab asjakohaseid poliitikaid ning tegeleb seadusandluse ja muu sellisega üleriigilisel ja kohalikul tasandil.
tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) krediidi saamise võimalus -välisinvesteeringute hankimine. Eestis on erasektoris hõivatud umbes 2/3 ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris tööl umbes viiendik kogu tööjõust. Kodanikuühiskond On ühiskonna sektor ,kus eesmärgiks pole valitsemine või kasumi teenimine. See on vahelüli avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Tänapäeval on kodanikuühiskond vastandatud mõistetele barbaarne, vähearenenud või totalitaarne ühiskond. Kodanikuühiskond saab tekkida siis , kui on olemas õigusriik, kehtivad kodanikuõigused ja vabadused. Nüüdisdemokraatia vaatleb kodanikuühiskonda. Poliitilises tähenduses, st tõeline dem vajab lisaks valimisele ja erakondadel tegevusele teisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisse. Kui majanduslikku mõõdet- sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor või kolmas sektor.
Kui ta oleks aga võtnud selle eseme ostmiseks laenu, siis oleks järelmaks olnud intressiga. Vastastikusel usaldusel sai see vanur aga uue asja ning summa, mille ta tagasi maksma pidi, oli ilma intressideta. Kolmas sektor on tihedalt seotud avaliku sektoriga ehk riigiga. Ilma koostööta riigi ja kodanikuühenduste vahel ei suudaks ühendused viia oma huvisid poliitikasse. Riik kaasab kodanikuühendusi- ja organisatsioone valitsemisesse ja ka seadusloomesse. Kodanikuühiskond aga täiendab parteide tegevust ja nii toimubki nendevaheline koostöö. Avalik ja kolmas sektor on just kui partnerid. Riikides on palju probleeme, millega riik ise võib-olla ei jõua tegeleda ja siis aitavadki riiki kodanikuühendused, mis n.ö pehmendavad sotsiaalseid probleeme ja aitavad leida neile lahendusi. Kodanikuühiskond mõjutab ka poliitiliste otsuste langetamist. Kuigi kodanikuühendused ei tegutse tulu teenimise nimel, võib riik neid ikka rahaliselt toetada. Riik
,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraatiat. Eestlased saavad kaasa rääkida ning valimas käia nii kohaliku omavalitsuse, riigikogu ning ka europarlamendi valimistel. Mina arvan, et Eesti inimesed on ise poliitika koha pealt veidi tagasihoidlikud, kuid neile on antud võimalus kaasa rääkida ning see näitab, et meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis. Selleks, et riigis toimiks demokraatia, peab olema ka aktiivne kodanikuühiskond. See tähendab, et toimub inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgmiseks ning avalike asjade arutamiseks ja otsustamises osalemiseks. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Üks hea näide kodanikuühiskonna tegevusest ehk kodanikualgatusest on 2008 aastal Rainer Nõlvaku poolt algatatud talgud ,,Teeme ära!", mis on kogunud laialdast populaarsust ning saavutanud märgatavaid tulemusi
Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Kodanikuõigused Eestis: Hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Õigus kandideerida Riigikokku. Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Mittetulundusühing: Mittetulunduslikel ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel loodud ning liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Sihtasutus: Ei põhine liikmelisusel ning moodustatakse vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel.
1) riik määrab maksud. Eesti suunatud tööandja poole, makse maksab töövõtja. 2) annab ettekirjutused tervishoiu küsimustes(nt poes/turul ei või müüa suvalist liha) 3) kehtestanud kauplemise nõude(kõlblik kuni 25.10.2009-ei tohi enam müüa; parim enne 25.10.2009-võib veel müüa erimärgistusega) 4) sekkub selleks, et pehmendada turutõrkeid(seoses kauba realiseerimise või tooraine hankimisega), riik korraldab riigihankeid. 5) riik planeerib majandust 6. Kodanikuühiskond,selle mõiste, tähendused, mõisted. Kodanikuühiskond- ühiskonna see osa, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja kodanikuühendused. Aluseks on rahva vaba tahe. Jaguneb: 1)seltsid- olemas kindel nimekiri (nt Eesti Looduskaitse selts) 2) seltsing- mitteformaalsed ühendused, kus puudub kindel nimekiri 3) Ühingud-nt raamatuteühingud, arstide ühing. 4) MTÜ- teenivad kasumit, mida peavad kulutama oma tegevusteks.
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja keelel
President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. Kohus Kodanikuühiskond Õigusemõistmist teostav riigiorgan. Eesti Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskonna sektorid ja nende omavaheline seos (kuidas mõjutavad üksteist)? >esimene e avalik sektor (riigi ja omavalitusasutused) >teine e erasektor (eraettevõtted) >kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond riik -> erasektorit -ettevõtted ei maks tulumaksu -tulumaks makstakse dividendide pealt erasektor->riiki -riik saab dividendide pealt raha riik->kodanikuühendusi -riik tegeleb seaduste väljaandmisega ja kehtestab reeglid -riik võib kodanikuühendusi rahastada kodanikuühendused->riiki -seisavad tööliste õiguste eest -võtavad enda kanda mõned funktsioonid (nt sotsiaalsed) 2. Riigi tunnused? -rahvas -territoorium
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine
Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest avalikust sektorist. Kõigi eraettevõtete tunnusjooneks on kasumi taotlemine ja eraomandus. Ühiskonna sektorid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutistega(maksud, tegevusload, kauplemine). Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisgi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde kolmas sektor, mis aitab mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise ning ärimajandamise vahel.
institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki riigikogu istungeid kus toimub kas mingi hääletamine või otsustamine toimub avalikult. Ja siis mis ongi põhiline on hääleõigus, see on esimene samm demokraatlikus riigis, et igal kodanikul on õigus valida. Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja ausam on otsustamine. Laiemalt hõlmab kodanikuühiskond kõigi, ka mittepoliitiliste organisatsioonide tegevust. Kõikjal võib ajada asju demokraatlikumalt või bürokraatlikumalt, üksteist kuulates või toorest võimu kasutades. Need valikud
taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused. Kolmanda sektori hulka kuuluvad: SA-d (sihtasutused), MTÜ-d (mittetulundusühingud), klubid, seltsingud näiteks SA Pärnu haigla, Assikvere Haridusselts, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond täidab kultuurikandja rolli. Kultuuriks nimetatakse mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Kultuuri moodustavad rahvakunst ja kirjandus, arhitektuur ja kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jpm. Kultuur avaldub inimestevahelises suhtlemises, reguleerides seda oma väärtuste ja normidega. Osa kultuuris
-riigi sekkumine majandusse, sotsiaalsete hüvede suur oskakaal -riik on endale võtnud lisaks sotsiaalabi ja majandust reguleerivaid ülesandeid eesmärgiks sotsiaalne õigus. 8. Eesti heaoluriik? (See on arutlus. Siia paned mis ise arvad.) 9. Demokraatia tunnusjooned -kodaniku vabaduste tunnustamine -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja plurallistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjanuds, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle 10.Ühiskonnaliikmete 5 sotsiaalset gruppi -Perekond -Subjektiivsete tunnuste alusel -sugu -rass -rahvus 11.Asutused avaliksektoris -riik -avaliku õiguslikud (rahvusringhääling, ülikoolid) 12.Asutused era sektor Firmad, mis taotlevad omakasu -OÜ ja AS 13. Kodanikuühendus
4. Araabia kevad. 2011 algul alanud meeleavalduste ja protestide laine põhjaaafrikas ja ning lähisidas, araabiamaade ülestõus. Massiline revolutsioonide laine ühiskonnakorralduse vastu. 5. Demokraatia tunnused. Valitsemiskord mille puhul on täidetud konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitusioonide lahusus, kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 6. Mis on riik? (riig tunnused, riigivormid, riigi valitsemisvormid). Riik on võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institusioonide kaudu. Sotsiaaldemokraatlik- heaolu tagatakse kõigile ja tagajaks on riik, nt soome, rootsi Konservatiivne- Heaolu eest vastutab perekond, tagatakse üksnes abivajajatele nt saksamaa
kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil.
Põhijooned: · Üles ehitatud turumajanduse põhimõtetele · Üles ehitatud erakapitalile Eesmärk: · Kasumi taotlemine ja eraomandus Millised on erasektori ja riigi suhted? · Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) · Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas) · Sõltuvad üksteisest Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Kodanikuühiskond on ühiseluvaldkond, mille eesmärgiks ei ole valitseda ega teenida kasumit, eristub riigist ja turumajandusest (vahelüli avaliku sektori&inimeste eraelu vahel). See on kolmas sektor. Kuidas toimib: · Mittetulundusühingud MTÜ (tegeleb riiki toetavate funktsioonidega;nt korteriühistu) · Sihtasutused SA (spetsialiseerunud kindlale valdkonnale) · Seltsingud (mitteregistreeritud, nende hulk pole eestis teada; nt jahimeeste selts)
Vabatahtlik, inimene osaleb neil selleks, et tunda end aktiivsena ja teda puudutavate küsimuste otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt veeta sisukalt vaba aega. EI TOHI KASUMIT TEENIDA! Riigi ja kodanikuühiskonna suhted: Nende suhted peaksid olema tihedalt seotud, sest siis saab riik kohe probleemi käes olevatelt inimeselt nende arvamuse küsida ja lahendust oleks võimalik kiiremini teostada tehes koostööd. Nt Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. *Sotsiaalselt kihistunud- mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Nt majandusresursside alusel kihistub ühiskond klassideks. *Eliit- e kõrge staatusega grupid, juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Kõrgklass. *Mass- ehk tavalised inimesed, üldjoontes ühiskonna enamik, siia kuuluvad näiteks keskklass aga ka sinikraed.
tooted; paigutatakse inmeste silmade ● Eripakkumised- nt. ostad kaks, saad kõrgusele; kolm; ● Kinkekomplektid; ● Allahindlused; ● Kõige vajalikumad tooted on poe ● Hinnad üles ja siis allahindlus; lõpus. ● Ankurtooted- kaup, mille kõrval teised on odavamad; 6. Kodanikuühiskond – esitluse põhjal. Kodanikuühiskond: ● Kodanike riik. ● Ühiskonna aluseks on teadlikud kodanikud ja kodanikualgatus. ● Kodanikualgatus- kodanike tegevus omal initsiatiivil, et muuta ühiskond paremaks paigaks. ● Esimene sektor- valitsus- ehk riigisektor. ● Teine sektor- era- ehk ärisektor (äriettevõtted). ● Kolmas sektor- kodanike loodud omaalgatuslikud ühendused. Toimiv kodanikuühiskond:
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemisalasi tööstusrevolutsioonist millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Kujunesid välja kolm põhilist sektorit: turumajandus, avalik ehk valitsussektor ja kodanikuühiskond. Tööstusühiskond e industriaalühiskond kõige rohkem inimesi on hõivatud tööstussektoris. Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada elukestev õpe. Teadmusühiskond ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja koha määratlus on ähmastunud. 2. Smithi, Marxi, Weberi ja Durkheimi iseloomustus tööstusühiskonnale. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emile ...
luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud: · Enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla. - Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle tunnused: · õigusriik ja kõigi võrdsuse seaduse ees · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud? - 28.juuni 1992.a põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses - 14.sept 2003 EL-ga ühinemise küsimus Reformi ja revolutsiooni võrdlus REFORM REVOLUTSIOON Valitsus/poliitikud Algatavad dissidendid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Inimesed rahvahulgad
lahendamiseks kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunened organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle kompromiss ühe või mitme osapoole järeldamine oma nõudmiste, eesmärgiga jõuda kokkuleppele konsensus üksmeel, vastväidete puudumine otsustavas küsimuses kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselevatest inimestest, kes ei pruugi olla oma vahel sugulased
5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda hääletamisel. Iga komisioon arutab oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. 2)koalitsioon- erakonnad, kes osalevad valitsuses ja valitsemises Oppositsioon- erakonnad, kes pole valitsusega seotud 3)RK-s hääletatakse avalikult, poolthääletamise põhimõttel, hääli peab olema üle
Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: turumajandus riigipoolse planee- * Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. rimisega
6. riigi kodanikkonna määratlemine Teise grupi moodustavad funktsioonid, mis on tähtsad suuremate inimkoosluste või ühiskonna kui terviku seisukohalt: keskkonnakaitse, demograafilise situatsiooni mõjutamine, tervishoiuteenused, haridusteenused, sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega ning kultuur. 4 KOLMAS SEKTOR Kolmas sektor (ka valitsusväline sektor, mittetulundussektor, kodanikuühiskond, vabakond) on väljend, mida kasutatakse mitteriiklike organisatsioonide ja mittetulundusühingute kohta. Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõigi inimeste huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit,
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest.
ja tugevdada ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Kodanikuühiskond - Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kodanikeühendused - kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. Need ei tegutse kasumi teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Sotsiaalne keskkond – meid ümbritsevad väärtused, traditsioonid, hoiakud jms, mis
teadlik kaasamine; kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöö toetamine ja aktiviseerimine; kodanikuühenduste rahastamise süsteemi korrastamine; kodanike poolt oma kogukonna hüvanguks tehtava vabatahtliku tegevuse väärtustamine ja toetamine [9]. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Mis on kodanikuühiskond? Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuse Liit. [http://www.ngo.ee/245] (29.11.08). 2. Kuidas asutada mittetulundusühingut? Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. [http://www.ngo.ee/4652] (29.11.08). 3. Kuidas asutada sihtasutust? Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. [http://www.ngo.ee/4653] (29.11.08). 4. Seltsingutele. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. [http://www.ngo.ee/12886] (29.11.08). 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
