Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi
docstxt/129648973934538.txt
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 10 TO: Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Induktiivpoolist L, Impulssgeneraator, induktiivpool, kondensaatorist C ja mahtuvus- ja takistussalv ning aktiivtakistist R koosnevas ostsillograaf ahelas toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi ja perioodi määramine Skeem: 3.Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Jrk Rs, A1,m A2,m A3,m A4,m A1/A A3/A
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu...
docstxt/133724601017377.txt
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: sumbuvate võnkumiste uurimine impulssgeneraator, mahtuvus-, induktiivsus-, võnkeringis, mis koosneb ja takistusmagasinid, ostsillograaf. induktiivpoolist L, kondensaatorist C ja aktiivtakistust R. Skeem Arvutused ja veaarvutused
Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine R+R0 A1 A2 A3 A4 Jrk. R A1/A2 A3/A4 =ln(A1 /A2) =ln(A3/A4) mm mm mm mm 1 0.00 ± 0.000 40.0 30.0 24.0 18.0 1.33 1.33 0.2877 0.2877 2 15.00 ± 0.030 40.0 29.0 21.0 15.0 1.38 1.40 0.3216 0.3365 3 30.00 ± 0.060 40.0 27.0 18.0 12.0 1.48 1.50 0.3930 0.4055 4 45.00 ± 0.090 40.0 24.0 16.0 10.0 1.67 1.60 0.5108 0.4700 5 60.00 ± 0.120 40.0 22.0 13.0 8.0 1.82 1.63 0.5978 0.4855 6 75.00 ± 0.150 40.0 20.0 11.0 6.0 2.00 1.83 0.6931 0.6061 7 90.00 ± 0.180 40.0 ...
Rs A1 A2 A3 A4 lamba1 1,176471 1,272727 16 0 40 34 28 22 0,162519 1,428571 1,428571 51 35 40 28 20 14 0,356675 1,538462 1,6 86 70 40 26 16 10 0,430783 2 2 121 105 40 20 12 6 0,693147 2,222222 2 156 140 40 18 8 4 0,798508 2,5 1,5 191 175 40 16 6 4 0,916291 2,857143 2 226 210 40 14 4 2 1,049822 1,2 1 0,8 ...
docstxt/13860917806804.txt
docstxt/135323762091.txt
!" # $$% & ' ( )'*#+,-) $$ . $$ /0 / 0 40 402 4 . 0 / 0 /5 12 3 Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... A1 A R, A1 , A2 , A3 , ln ln 2 Nr. R+Ro A1/A2 A2/A3 A2 A3 mm mm mm 1. 2. 3....
Ainult üksinda olles ollakse vabad Inimesed elavad enamasti perekondades. See näitab, et ta on karjaloom. Nii ümbritsevad meid iga päev paljud ligimesed. Nüüd tekib küsimus, kuna ollakse omaette, omade mõtetega, et saaks mõelda elu üle ja lihtsalt unistada? Kõikidel on perioode, millal nad tunnevad vajadust ennast ühiskonnast ära isoleerida ja lihtsalt olla. Inimloomad on juba kord sellised, kes vajavad küll teist enda kõrvale aga tahavad samas ka üksi olla
docstxt/128708503733392.txt
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumi...
Antioksüdandid Mis on aga vabad radikaalid ning miks on nende liig tervisele ohtlik? · 95......97% inimese poolt sissehingatud hapnikust läheb biomolekulide lõhustamiseks ehk organismi oksüdatsiooniprotsessideks, mille käigus tekib paratamatult vabu radikaale. · Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised. · Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks,
Ainult üksi ollakse vaba? Küsides meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga kui küsida, kas sa oled vaba, vastatakse jah- sõna üllatava kergusega. Arvatavasti piisab neile teadmisest, et nad on vabad. Kuid mida tähendab vabadus? Vabadus on inimese õigus käituda just nii, nagu tema enda jaoks parimaks peab, eeldusel, et ta sellega ei kahjusta teiste samasugust õigust. See tähendab, et ka vabadusel on piirid, nagu paljudel asjadel siin maamunal. Kui puuduksid piirid, ei saaks eristada vangistust vabadusest- kõik oleks üks suur vabadus. Iseasi on see, et kui suurelt me mingit asja piiritleme. Kui vabadus oleks see, et teen, mis tahan, siis tahes-tahtmata tunneme ennast vangina
Jrk R s, A1, A 2, A3, A4, A1/A2 A3/A4 1 3 eksp teor nr. mm mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine Jrk nr. R s, N l, cm M, t, ms Teksp, ms Tteor, ms ms/cm 1. 2. 3. 4. 5. Vabad võnkumised 1. Vabad võnkumised-ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvad võnkumised. Nad sumbuvad, sest võnkeringis esineb aktiivtakistus, aktiivtakistusel eraldub võnkumiste käigus soojus ja energia võnkeringis väheneb. 2. Elektromagnetilised võnkumised-võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. 3. Induktiivsus-vooluringi omadus tekitada magnetvälja
Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis kui on olemas elektriliselt laetud osakesed, mis saavad vabalt liikuda. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. 2 tingimust elektrivoolu tekkimiseks: 1) peavad olemas olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) vabadele laengukandjatele mõjuv elektrijõud. Et tekitada elektrivool, tuleb tekitada aines elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool vooluallikaga ühendatud juhis on suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele poolusele. Elektrijuhtideks nimetatakse aineid, milles on suur hulk vabu laengukandjaid.
Katseandmete tabelid Sumbuvuse logatmilise dekremendi määramine Jrk. Rs, A1, A2, A3, A4, A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr mm mm mm mm 2 4 L= .................... C=.................... R0=..................... Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine M, Teksp, Jrk. nr Rs, N l, cm t, ms Tteor, ms ms/cm ms Arvutused ja veaarvutused Logaritmiline dekrement ja tema viga Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood ...
docstxt/133081122251008.txt
VALIMISED SISUKORD 1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste
docstxt/13209354649102.txt
Rs A1 A2 A3 A4 A1 A A1/A2 A3/A4 æ1 = ln æ3 = ln 3 æ Jrk nr. mm mm mm mm A2 A4 1 0 40 32 30 26 1,25 1,15 0,223 0,143 0,183 2 25 40 30 22 18 1,33 1,22 0,288 0,201 0,244 3 50 40 28 20 14 1,43 1,43 0,357 0,357 0,357 4 75 40 26 18 10 1,54 1,80 0,431 0,588 0,509 5 100 40 22 12 6 1,82 2,00 0,598 0,693 0,645 6 125 40 21 11 6 1,90 1,83 0,644 0,606 0,625 7 150 40 18 8 4 2,22 2,00 0,799 0,693 0,746...
Geneetiliselt muundatud organismid referaat Tallinn 2009 Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutu...
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst
Demokraatia ohud ja nõrkused Demokraatia on valitsemisvorm, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Ligi 45% riikides on vabad. Demokraatlikul valitsemisviisil on mitmeid võimalike ohte ja nõrkusid. Millised on peamised demokraatia ohud? Üks suurim oht on rahva valimisaktiivsus. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks valmistel osalema kogu rahvas, ent tavaliselt jääb valijate osalus 50-70% vahele. Eesti valimisaktiivus on umbes 60%. Mõned kodanikud ei ole rahul valistusega ning nad on pettunud riigis. Mis omakorda põhjustab nendes pahameelt ja nad ei käi valimas. Neil on
saab vähemus(eliit),mida isel oskus arvest enamuse(rahva) huvidega,olulid ellu viia. Valimiste fnd1)tagada võimu regul ja seaduspärane vahetumine.kuna toimuvad teatud aja tagant korralised.parlament,kohal omavalits4 a, president 46a tagant 2)vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised rahva usalduse heaks indikaatorikskui palju hääletajaid,siis tugev demokr.valiml hariv fnkampaaniaperioodil tarbivad ind rohkem pol teavet,viivad kurssi kodanikuõiguste,erakondade vaadetega. Vabad valimdvalimised on vabad kui valimiste korrald,valimisõiguste andml järgit teatud põhimõtteid valimisõigus on üldinekõik täiskasv võivad valimas käia olenemata nahavärvist,rikkusest.kodakonsuspiirangkõigil valimisõigus,alalistel elanikel ka,kodakondsus pole oluline.parlamendivaliml kodakondsuse nõue,ka välismaal elav kodanik võib hääletada. EEs volikokku kandideerida 18,riigikokku,europarlam21,president30 valimistel vaba konkurentsvabadus kandid,häälet
Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant aastatel 776eKr-393pKr Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaarel läänerannikul asuva Olümpose pühas hiies Altises. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest
Kaheksajalg [Tegevus toimub Hollandis. 2 venda, Kalev ja Olev, on äsja riiki saabunud. Astuvad baari, kus on hubane keskkond ja vähe inimesi. Kõnnivad leti äärde.] Baaridaam: Mida teile, härrased? Kalev: Palun 2 kannu teie parimat õllepruuli. Olev: Kuuldavasti on siinkandis palju kalamehi. Sattusime äsja siia ja tahaks kohalikke tegevusi nautida. Oskate mõne sõbralikuma püügimehe juurde ehk juhatada? Baaridaam: Siit kõigest kahe kvartali kaugusel elab siinkandi parim kalamees Roy. Ta on alati valmis teisi aitama. [Baaridaam kallab vendadele joogid ja läheb leti teise otsa järjekordsete klientidega tegelema. Vennad räägivad omavahel.] Kalev: Kala püüdma? Seda saime Eestis ka tehtud, naudime parem siinsete naiste seltsi! Olev: Ei ma nende kohalike naistega väga askeldada taha. Kuuldavasti neil siin igast veidranimelised haigused küljes. Merel aga saame püüda midagi, mida meil polnud ka...
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud.
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 ...
seisukohalt) Passiivset valimisõigust(õigus kandideerida) omavad siiski ainult väh. 18 aastased EV kodanikud. 2)kuna EV on Euroopa Liidu liige, siis saavad volikogude valimistel hääletada ja kandideerida ka kõikide EL liikmesriikide kodanikud. 5)Vabad valimised Valimiste funktsioonid e ülesanded: 1.Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 4 2.Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3.Valimised on rahvausalduse heaks indikaatoriks 4.Valimistel on hariv funktsioon Vabad valimised Mittevabad valimised 1.kandideerimisõigus kõikidel parteidel 1.kandideerimisõigus on vaid võimuparteil 2.Ühele kohale mitu kandidaati 2.Ühele kohale üks kandidaat 3.Valimisi kontrollivad sõltumatud vaatlejad 3.Valimistele ei lubata välisvaatlejaid 4.Valimistulemused on avalikud ja tõesed 4
Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimise...
Tööleht: Rooma vabariigi ja keisririigi valitsemine. Vt pt 22 Kes olid patriitsid, plebeid, proletaarid? PATRIITSID- aristokraadid ja kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. Oli senaatori seisus ja ratsanikud. PLEBEID- kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid
Elektrivool. Elektrivoolu suund. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrijõu kaks tingimust: 1. On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2. Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Elektrivoolu tekkeks tuleb aines tekitada elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osaksete liikumise suunda. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...
o Valitsus o Kohtud o Keskpank o Haigekassa o Tarbijakaitseamet o Konkurentsiamet o Kohalik tasand: o Linna-ja vallavalitsused o Erasektor: o Ametiühingud o Tööandjate ühendused o Teised ühiskondlikud organisatsioonid 4. Majanduspoliitika piiratud vabaduse olemus Majanduspoliitika elluviijad ei ole oma otsustustes piiramatult vabad. Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus, kehtiv poliitiline kord ja huvigrupid. Lühidalt, ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult vastu võtta. Lühiajaliselt tuleb neid institutsioone ja ühiskondliku otsustusprotsessi reegleid tõlgendada kui muutumatuid konstante. 5-6. Otsustussüsteemid ja nende olemus ning probleemid o Turusüsteem (ex-post, avastamisprotseduur) o Demokraatia (logrolling, huvide asümmeetriline jaotus)
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäevases maailmas on meedial väga suur roll. Inimesed tarbivad seda peaaegu igal momendil, kui nad just ei maga. Meedia jõuab tarbijani läbi raadiote, televiisorite, ajalehtede, reklaamide ja muidugi ka läbi nutitelefonide. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada ja nende mõtteid suunata. Meedial on vabad käed avaldada kõike, mis on nii vajalik kui ka mittevajalik ja ükski seadus ei piira nende tegevust. Meediavabaduse positiivseks küljeks on, et puudub tsensuur ning info jõuab moonutamata otse lugejani. Selline viis on omane just demokraatlikule ühiskonnale, kus meedial ei ole mitte ainult õigus, vaid võib öelda, et isegi kohustus edastada informatsiooni ja mõtteid igasugustel teemadel, mis on avalikkuse huvides. Just vaba ajakirjandus on see, mis peab
Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahuses Elektrijuhid on ained, millel on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid. Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega, milles aineosakesed paiknevad korrapõraselt, moodustades kristallvõre. Metalli kristallvõre sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Kristallvõre sõlmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid. Metallides kujutab elektrivool endast vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelise suunaga. Elektrivool tekib samaaegselt kogu juhi ulatuses. Elektrolüüdi vesilahuses kujutab elektrivool endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vebad elektronid metallides Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes
1. Kirjelda elektrivoolu metallides. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabbad- ehk valentselektronid Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoonetele vastupidises suunas. Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu. Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda ehk negatiivselt positiivsele. 2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse
1. Avalik-õiguslikud suhted põhinevad alluvusel ehk subordinatsioonil – riik on nendes kõrgemal kohal. Eraõiguslikud suhted põhinevad poolte võrdsusel ehk koordinatsioonil – pooled on suhetes täpselt ühte moodi võrdsed. 2. Eraautonoomia ehk lepinguvabadus. Isikud on vabad looma ja sõlmima mistahes lepinguid, kui need ei ole vastuolus seaduse, hea usu ja mõistlikkuse või avaliku korraga. 3. Bona fides – tuleb tegutseda heas usus Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4. Common Law õigussüsteem kehtib peamiselt inglise keelt kõnelevates riikides ja põhineb
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 SAJ Ristiusk kuulutas,et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimestele võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik siis pääseb elust talutud kannatuste ees taevariiki. Ees-Aasias tekkis ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkis ka varakristlik kunst. See arenes Rooma aladel. Kuna ristiusk oli keelatud siis pidid usklikud kasutama maa-aluseid matmispaiku kokkutulekuks ehk katakombe. Arhitektuur
*JUHID need, millel on olemas vabad laengud, juhivad elektri, nt. metallid, puhas vesi. MITTEJUHID e. isolaatorid e. dielektrikud tavaolukorras vabad laengud puuduvad, nt. plastmass, kumm, puit. POOLJUHID teatud tingimustel tekivad vabad laengud ja juhivad, tavaolukorras mitte, nt. Si. Soojendamisel takistus väheneb, tekivad vabad laengud. Aukjuhtivus aukude suunatud liikumine. Elektronjuhtivus elektronide suunatud liikumine. Pooljuht, kus võimutsevad elektronid on m-pooljuht. Pooljuht, kus võimutsevad augud on p-pooljuht. ÜLIJUHID koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad ülihästi, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas, olekuks on vaja kõrget temp.). Iga aine plasmaolekus ioniseeritud gaas (+), vabad laengud, on miljonite temp. kraadide juures. Metalli temp.
Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud
Elektrostaatiline induktsioon-nähtus kus vabad laengud kogunevad juhi pinnale.Juhi sees elektriväli puudub. Dielektrikul puuduvad vabad laetud electronic Polaarne die. ´+ ja - laengu asukohad ei ühti Mittepolaarne die. + ja - laengu asukohad ühtivad. Dielektriku dielektriline läbiatavus....näitab,mitu korda väli dielektrikus on väiksem elektriväljas vaakumis .Valem.... Välise elektrivälja mõjul kvartskristalli mõõtmed perioodiliselt vähenevad.KVARTSKELL Elektrimahutavus-nimetame ühe juhi laengu ja juhtide potensaalide vahe suhet. Valem+tähis Iseloomustab juhtide võimet saleslady elektrilaengut.
Mis on vabadus? Hannah Arendt Akadeemia 1991 a. Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3). Ta tahab sellega õelda, et tegelikult ei saa me sundida teadvust ja südame- tunnetust , et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama tunnetame ja mõistame meeltega seda maailma, nii me saame olla vabad.
alus ülesehituse territoriaalsega. Periklese valitsemine (460-430 eKr)- demokraatia lõplik kinnistumine: päevarahad nõukogu ning rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine Spartiaadid doorlased, vabad Kodanikud- vabad meessoost täisealised poliitiliste õigustega kodanikud, ~ (vanemad kui 20 a) põliselanikud ~ 40 000 5% elanikest, moodustasid Sparta Kodanike naised ja lapsed ~ 80 000 kodanikkonna, 4 kindlustamata küla Metoigid (võõramaalased) vabad (ei omanud elanikud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid
Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond, mittekodanikud, riigikorraldus ja rahvakoosolekSparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud
· Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena Sparta füüsilise jõu austamine Ateena vaimse jõu austamine a) Sparta riik Asukoht: Lõuna-Kreeka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
