1.4. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma klubi tegevusest. - (eesti)Klubi tegevuse põhivormideks on publikatsioonide avaldamine, konverentside, seminaride, ümarlauadiskussioonide korraldamine, riiklike arenguprogrammide konstruktiivne analüüs, koostöö Rooma Klubi ja selle rahvuslike assotsiatsioonidega, osalus rahvusvahelistes projektides. Seleta mõiste ühiskonna jätkusuutlikkus. - (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade amasuguseid huve Skeem õp.lk. 23. Mida tähendab jätkusuutlik valitsemine? - Jätkusuutlik ehk hea valitsemine : · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne
teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt. õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2) *Agraatühiskond-hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus on tagatud? Jätkusuutlikkus on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse tagajaks on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi.
Kuidas tagada Eesti riigi jätkusuutlikkus? Eestis on viimastel aastatel palju räägitud ja kirjutatud jätkusuutlikkusest, kuid mida see tähendab ja milles Eesti jätkusuutlikkus avaldub? Eelmise sajandi keskel peeti jätkusuutlikkust ühiskonna ja looduse harmooniaks, kuid pelgalt nii see ei ole. 21. sajandil on jätkusuutlikkus selline arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja kindlustab samaväärse elu ka järeltulevatele põlvkondadele, tegemata seda kellegi või millegi arvelt. Ekspertide sõnul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu. Milliseid muudatusi peaks Eesti tegema, et ka tulevikus võiksime rääkida Eestist kui jätkusuutlikust väikeriigist? Peamisteks Eesti jätkusuutlikkuse langemise põhjusteks on noorte inimeste hulga vähenemine
ning kuidas peab käituma, et seda saavutada. 1. AJALUGU Vanasti suhtusid inimesed maailma meie ümber väga pillavalt ei hoolinud eriti ühiskonnas toimuvast ega ka mitte loodusest. Umbes 1960ndatel aastatel hakkas asi muutuma inimesed leidsid, et tuleb hakata võitlema nende probleemide vastu. Näiteks tutvustati tehnoloogiat, mille abil puhastada korstendest ja heitveetorudest väljuvaid heitkoguseid . Võeti kasutusele mõiste ,,jätkusuutlikkus". Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning rakendada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam ja enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ning survegruppidega
otsuste suhtes kaasvastutajaks · On arvatud, et majanduse ja heaolu kasv on kiireim, kui riik ei sekku turumajandusse. Praegu rõhutavad isegi Maailmapank ja IMF, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Teadmis ja innovatsioonimahukas tootmine sõltub üha enam inimressursist. · Rikkus on ka tähtis, kuna võimalda investeerida infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. · Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond · Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda · Vägivaldsed surmad, krooniliste haiguste levik, koolist väljalangevus jt näitajad iseloomustavad inimarengut
ndadatel) Siirderiik- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega (üleminek) Jätkusuutliku arengu valdkonnad · Jätkusuutlik valitsemine (võim peab olema legitiivne e õiguspärane) Rahvas peab võimu õiguspäraseks, siis kui võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. · Rahvastiku juurdekasv- riik jätkusuutlik, kui iive on positiivne · Looduslik jätkusuutlikkus- keskkonna saastatus, ressursside varu ja nende otstarbekas kasutamine · Rahvastiku kvaliteet- inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal ja kaasatus ühiskonda Eesti jätkusuutlikkus?- · Valitsemine jah(valmimised demokraatlikud, hääleõiguslikud kodanikud saavad valida meelepärase riigivõimu Ei- suur osa valijaid ei jaga samu väärtushinnanguid, mis võimulolijad.( Valimis aktiivsus Riigikogu valimistel madal)
Nüüdisühiskond: Infoühiskond - ID-kaardi olemasolu (võimalik siseneda internetipanka), e-valimine, e- retseptid (haigekassa süsteem), Siirdeühiskond - riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale (nt Eesti Vabariigi algusaastatel). Teadmusühiskond - ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi st teadlaste abi. Demograafiline jätkusuutlikkus - ehk rahvastikutaaste probleemid, iseloomustab rahvastiku kogust (kui suur on iive, väljaränne jne). Sotsiaalne jätkusuutlikkus - eesmärgiks ühiskonna sidusus ja elanike heaolu tõstmine (nt arstiabi kättesaadavus kõigile, haridus) Majanduslik jätkusuutlikkus - Maakera ressursse ei kasutata kiiremini kui loodus neid taastab, riik piirab seadustega maakera ressursside kasutamist. Valitsemise jätkusuutlikkus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas ning
asemel. Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt kõiki teisi keskkonnaprobleeme, sealhulgas ressurside ammendumist. Euroopa roheliste neli sammast ökoloogiline tarkus (vahel "ökoloogiline tarkus" või "ökoloogiline jätkusuutlikkus") sotsiaalne õiglus (vahel "sotsiaalne võrdsus ja majanduslik õiglus") otsedemokraatia vägivallatus Kümme põhiväärtust Ameerikas kogukondlik majandus detsentraliseerimine, näiteks bioregionaalse demokraatia ja jätkusuutliku põllumajanduse kaudu ökoloogiline tarkus ehk feminism ehk tervisekindlustus eriti emadele ja lastele; siit ka tähelepanu keskkonna ja tervise seostele ja soolisele
tasakaalustus*kohtusüsteemi sõltumatus*kodanikuühiskond*vaba ajakirjandus*arvamuste paljusus*vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Tingimused: *põhiseadus ja valitsemisinstitusioonid*kirjaoskus *ajakirjanduse lai levik*kodanikuühiskonna kujunemine*avatud ühiskond*sallivus ja koostöö*konpromissivalmidus Lained:*1826.-1922.a(itaalia)*1945.-1956.a(Ungari),*1970ndate keskpaik*1991(NSVL lagunemine) Ühiskonna jätkusuutlikkus *areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid:*ökoloogiline tasakaalustus*heaolu kasv*kultuuri elujõusus*ühiskonna sidumus*toimub kooskõlaline liikumine kõigi suunas.Jätkusuutlik valitsemine:*peab olema õiguspärane*peab olema tulemuslik*peab olema avalikkusele teada ja näha*kodanikke kaasav Heaolu kasv:*kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmisesse
Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi. Võib öelda, et vaatamata mitmesaja-
· mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikkus · Põlvkondlik ülekanne keel jääb külge oma vanematelt ja ümbritsevatelt inimestelt · Keele staatus kujuneb keele poolt pakutavate hüvede hulga järgi · Paiknemine eraldatus (saared, mäestikud, poolsaared) Põlvkondlik ülekanne · tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt keel kandub vanematelt lastele edasi kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u 50 aastat jätkusuutlik · keele hääbumine või kestmine sõltub keele
demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialismisüsteemi lagunemine. 9. Polüarhia. paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. praegune põlvkond peab elama nii, et järgmised põlvkonnad tulevikus saaksid ka hästi elada. Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama
Maa rahvastiku jätkusuutlikkus Kui jätkusuutlikkus ise on suhteliselt kindel mõiste (heaolu konstantsus aja jooksul), siis heaolu on äärmiselt häguse tähendusega. Jätkusuutlikkust võib defineerida ka rangemalt (süsteemi totaalne konstantsus ajas) või lõdvemalt (kui võimet elus püsida, edasi eksisteerida). On kindel, et täpselt samasugune ei saa Maa rahvastik kogu aeg olla, samas elus püsida suudab ta ilmselt veel üsna kaua. Pikemalt võiks aga süveneda sellesse, kas inimkonna heaolu on ka tulevikus tagatud.
Seetõttu lahkuvadki need kõrvaletõrjutud oma kodumaalt, mis annab taaskord ränga hoobi kultuurile. Mis aitaks seda muuta? Tuleks parandada palgatingimusi,propageerida teatud ameteid.Ühtekuuluvustunnet aitab suurendada laulupidu.Näiteks võiksid Eestis elavad venelased olla kohustatud oskama eesti keelt suhtlustasandil ja sellele järgnevalt võidaks luua eesti keelseid laulukoore,kus iga vene keelt rääkiv isik aitaks kaasa Eesti kultuuri säilitamisele. Selleks,et tagada jätkusuutlikkus,tuleks alustada iseendast. Kuigi suurt rolli mängivad jätkusuutlikkuse arengus riigijuhtide otsused ning tegemised,ei piisa ainult sellest.Olulised oleme meie inimesed, kes peavad tegema õigeid otsuseid ja valikuid, et tagada riigi jätkusuutlikkus. Vaadakem enda umber ringi ja mõelgem ,mida saaks teha ,et aidata kaasa meie riigi säilimisele.Alustagem iseendast!
arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik
1. Definatsioon jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine? Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem sisserände soodustamine rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Sotsiaalne rahvastiku kvaliteedi 4. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele Kohustus tulevaste plvkondade ees: silmas tueb pidada praeguste majanduslike ja
Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik poliitikakujundamine, õiglase kaubanduse standardid, õiglane naiste ja vähemuste kohtlemine. Keskkonna jätkusuutlikkus sisaldab selliseid aspekte, nagu: mõju õhule, veele, maale, taimedele, loomadele ja inimese tervisele. Mõned arvavad, et jätkusuutlikkus tähendab "looduse juurde tagasi pöördumist" ja
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kas riik on piisavalt tugev , et tagada meie jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkusest on saanud just kui ideoloogia , mille alusel püütakse liikuda helgema tuleviku poole. Kuid kas ühiskond suudab üldse püsida nii kaua , kuni õnnestub helge tulevik saavutada. Võttes arvesse , et iga aastaga laste sündimus väheneb . Noored naised lükkavad sünnitamise edasi kahekümnendate eluaastate lõppu - kolmekümnendate algusesse, et teenida rohkem raha ja tagada lastele parem tulevik. Saab teha lihtsa arvutuse,
kujunemine Aasias ja Ühiskonna aastatel. järgsele ühiskonnale õppematerjal; kasutamise oskus; Euroopas. jätkusuutlikkus filmid ja Õppeained arutlusoskuse filmikatked kujunemine Geograafia:
ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. SIIRDEÜHISKOND ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, kus on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Looduskeskkonna jätkusuutlikkus probleem: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kõrbestumine, veepuudus, reostus, saastus lahendus: prügi sorteerimine, elektriautod, filtrid, taastuvenergia Valitsemise jätkusuutlikkus legitiimsus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne jätkusuutlikkus
ARUTLUS Kas Eesti Vabariik on jätkusuutlik? Mis on jätkusuutlikkus või jätkusuutlik areng? See on niisugune arengutase, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil, milleks on Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ning heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Ükskõik millise sihtasutuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Teatud ajaperioodil võib olla mõne eesmärgi poole liikumine rohkem võimendatud, näiteks 1990
seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik? Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on "Strateegia Säästev Eesti 21". See ütleb, et eesti jätkusuutliku arengu nurgakivi on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesmärk on fundamentaalse tähendusega, eestluse püsimine on Eesti arengueesmärkide reas esimesel kohal. Postimehest võime lugeda, et statistikaameti ekspertide hinnangul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu, kuna noorte inimeste hulk väheneb, pensionäride osatähtsus aga aina kasvab. Kui viimase 20 aastaga vähenes kuni 14-aastaste laste arv 150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate
12. klass, Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlikusest hakkasid rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes 1970. aastail nägid ülemaailmseid keskkonna probleeme ning suunasid need ka avalikuse ette. Sel ajal peeti jätkusuutlikkusest rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Ökoloogilise tasakaalu tähtsus pole kadunud tänapäevalgi, kuid selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enda jätkusuutlikkusest. Püütakse siduda majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlikuse
ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Tekib küsimus mida teha ja kas on üldse võimalik sellisesse arengujärku jõudnud ühiskonna edasine areng? Ühiskonda arengut suudavad edasi viia inimesed. Seetõttu on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleks just huvitatud tuleviku paremaks muutmisele. On vaja koostada õigeid plaane ning reguleerida elu just nii, et ühiskonnaelus oleks tagatud jätkusuutlikkus. Alles pärast seda tuleks mõelda muude valdkondade edasiarendamisele. Teiseks oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. See on ka üks valdkond, millega tagatakse jätkusuutlikkus. Iga päev sõidavad miljonid autod ja vajavad selleks kütust, töötavad suured tehased ning vajavad energiat, süüakse leiba ja ei mõelda, kas on veel põllumaad, kus midagi kasvatada või kaetakse ka need üha laieneva infrastruktuuriga. Need
Eesti ei ole siirderiik, sest siin on demokraatlikud tavad juurdunud vabad valimised, riik pakub ühishüvesid, mitmeparteilisus 4. Demokraatia tunnused: vabad valimised, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus, kõigi võrdsus seaduse ees, vähemuste õigustega arvestamine, pluralism (ehk paljusus on poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus), sõnavabadus 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus on jätkusuutlik, sest rahvas peab võimu legitiimseks/õiguspäraseks(nt. reform valiti kaks korda järjest valitsust juhtima), valitsemine on läbipaistev(kõigile avalik), valitsemine kaasab kodanikke(ümarlauad, kodanikuühendused) 6
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkus on oluline näitaja iga riigi arengus. Jätkusuutliku arengu korral rahuldatakse praegused vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi enda vajadusi rahuldada. Oluline on liikumine nii keskkondliku, majandusliku, ühiskondliku ning poliitilise arengu suunas lahendamata ühtegi probleemi teiste arvelt. Ka Eesti püüdleb säästva arengu suunas, aga siiski esineb palju probleeme, mis soodsat arengut takistavad.
Hooldushaigla - osutatakse kõiki statsionaarseid ja ambulatoorseid hooldusravi tervishoiuteenuseid. Arst ei pea ööpäevaringselt töötama. Kohalik haigla puudub ööpäevaringne erakorraline kirurgiline valveteenistus. Jõgeva, Põlva, Rapla. Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 - 2015 6 "Hospital Master Plan" Eesti Haiglavõrgu arengukava Eesmärk: tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus, optimeerida kulutused haiglavõrgu rajamiseks ja toimimiseks, tagada haiglavõrgu jätkusuutlikkus. Arenenud riikidega võrreldes on Eestis haiglavõrgu peamised erinevused: akuutravi voodite suur arv elaniku kohta, ravijuhtumi pikem keskmine voodipäevade arv akuutravil, madal voodihõive, päevaravi ja kirurgia väike osakaal, paljudel erialadel meditsiinilise taseme säilitamiseks liiga väike teeninduspiirkond. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
TUNNUSED: 1) Alternatiivsed infoallikad 2)Vabadus esineda eriarvamusega 3)Kritiseerida valitsuse poliitikat Siidreühiskond, Periood, mil üks valitsemiskord asendub teisega nimetatakse ülemineku - ehk siirdeperioodiks. Ühiskond, mis siirdub diktatuurilt-demokraatiale. Muutused poliitikas: 1) loodi palju uusi parteisi 2)rahvas sai valimisõiguse 3) kohtusüsteem korraldati ümber 4) õiguskantsler pandi ametisse 5)rahva võim(osalus valitsemises) 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Ühetgi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. Legetiimsus-seaduslikkus. Võim peab olema legetiimne e õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas.Efektiive valitsus suudab arvestada kõigi rühma huve
Uurimismeetodid 3.Seminarirühm Märksõnad kvaliteetne arstiabi arstiabi kättesaadavus tervishoiu süsteemi jätkusuutlikkus kõrged teenustasud osade teenusepakkujate monopoolne seisund tervisekindlustus rahva tervislik seisund Uurimisküsimus Kas tulevikus suudetakse katta tervishoiuteenuse kui avaliku teenuse kulutused riigivahenditest või tuleks kasutusele võtta mõni alternatiivne rahastussüsteem? Põhimuutujad Rahvastiku vananemine Rahvastiku koosseis Usaldus Finatsvahendid Kulud Tervishoiu teenuse kvaliteet Tänan tähelepanu eest!
sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Kuid mida saab teha, et sellisesse järku jõudnud ühiskond saaks veel edasi areneda ja kas see on üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi viia inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Inimesed saavad koostada plaane ja reguleerida ise oma elu nii, et oleks tagatud eelkõige ühiskonna jätkusuutlikkus, mille järel saab alles mõelda ühiskonna edasiarendamisele muudes valdkondades. Üheks probleemiks on see, et hästi arenenud riikides on iive negatiivne, see tähendab, et riigis sünnib vähe lapsi ja see omakorda tähendab seda, et tulevikus puuduvad need, kes saaksid ühiskonda edasi arendada. Teiseks oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. See on ka üks valdkond, millega tagatakse jätkusuutlikkus
Nii meid tappes me küll jätkusuutlikud ei ole. Halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on küll loodud tugisüsteemid, aga seal jääb palju vajaka. Ajakirjandusest on läbi jooksnud mitmed artiklid puuetega inimeste naeruväärsest abirahast ja riigikontroll tuvastas, et ligi viiendikule eesti lastest ei jagu lastekaitsetöötajaid. Aga lapsed on meie tulevik. Meie riigi üks suuremaid probleeme ongi tegelikult demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastik vananeb ja väheneb. Väike sündimus paljud noored inimesed ei taha/suuda mretseda lapsi olukorras, kus nad ei saa tagada järeltulijatele normaalset elu-olu. Vanemapalka makstakse poolteist aastat, lasteaiajärjekorrad on kaks aastat ja ütleme ausalt, et töötavat üksikema, kellel kodus pooleteiseaastane põngerjas, ei taha eriti ükski asutus tööle võtta. Positiivne on muidugi see, et praegu ehitatakse uusi lasteaedu päris usinasti juurde. Ja
on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega: 1. Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 2. Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 3. Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu. 4. Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. 5. Tarnijad ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus,
). Kuna majapidamisosakonna töötajaid jagub kogu maja peale, siis märkavad nemad turvalisust ohustavaid ilminguid lärm, müra, kaklemine, vägivald, hotellivara rikkumine, kõrvalised isikud hotelliruumides, korrarikkumine, samuti tubades jt. ruumides mittetoimivad süsteemid (küte, ventilatsioon jt. 2. Loetle majutusettevõttepeamised huvipooled: (3 p) ja kirjelda nende huvisid (3p): Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. Tarnijad ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, maksevõime, pikaajalised plaanid.
Sihtrühmad tuleb kaasata projekti planeerimise protsessi ja arutada koos läbi probleemid ja eesmärgid. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Teostatavus. Eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Projekti toimumise keskkonna analüüs; majanduslikud, seadusandlikud, keskkonna-alased, sotsiaalsed ja finantsilised aspektid. Pidev projekti eelduste ja riskide analüüs ja hindamine (vajadusel tegevuse ümber hindamine, muutmine). Jätkusuutlikkus. Projekti mõju peab jätkuma ka peale projekti lõppemist. Jätkusuutlikkust aitavad kindlustada poliitiline toetus, juhtimisalane suutlikkus jne. Projekti etapid. Käivitamine – kavandamine – läbiviimine – lõpetamine. PROJEKTI KÄIVITAMINE Tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: 1. Missugune on probleem, mida tahetakse lahendada? 2. Millist tulemust soovitakse saavutada? 3. Kui aktuaalne ja teostatav on idee; kas probleem on teadvustatud ka teiste
· Keskkonda säästev · Ressursid Tuumkütusetsük kel · Kaevandamine, eraldamine, konversioon (maak UF6) · Rikastamine (235U), rekonversioon (235UO2) · Tuumkütuse valmistamine · Energiatootmine · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine · Kasutatud tuumkütuse vahe- või lõppladustamine Surveveereaktor Surveveereaktori tö Ohud · Tuumaseadmed · Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus · Ohutus · Keskkonnasõbralikkus · Energiasõltumatus · Energia odavus Kas Eestisse on vaja tuumaelektrijaama? · Põlevkivi · Turg · Uraaniressursid · Uued töökohad · Jäätmete ladustamine · Finantseerimine · Katastroofid Kasutatud kirjandus · Pukari, M. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 · Realo, E
sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit: madal sündivus, rahvastiku vananemine, rahva halb tervis ning väljaränne. Viimast soodustab siinne madal palgasüsteem. Sotsiaalse sidususe puudumine toob kaasa võimetuse kokkuleppeks ühishuvide üle. Hirm kultuuri hääbumise ees ehk identiteedi nõrkus
1) konkurents-majanduses, 2) hääleõigus, 3) kodanikuõigused- õigus käia valimas. Demokraatia on rahvavõim. Täielik demokraatia: 1) vaba ajakirjandus, 2) võimude lahusus (seadusandlik võim-riigikogu; täidesaatev võim-valitsus; kohtuvõim-kohtu) 3) pluralistlik kodanikuühiskond ühiskonnas on väga palju kodanikuühiskonna organisatsioone 4) vähemuste õiguste arvestamine. Et kõiki tunnuseid ellu rakendada, peab olema põhiseadus ja valitsus. 7. Mis on jätkusuutlikkus? V: Jätkusuutlikkus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid. Ühiskonda arendatakse tervikuna, probleeme ei lahendata teiste probleemide arvelt. 8. Jätkusuutlik valitsemine, hea valtsemine ja efektiivne valitsemine. V: Jätkusuutlik valitsemine: VÕIM oma tahte ja otsuste pealesurumine. Võimu peab korraldama nii, et rahvas tunnetaks seda. Võim peab olema legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab,
Ettevõtte edukus ei tule üleöö, see nõuab rasket ja järjepidevat tööd, meeskonna omavahelist usaldust ja motivatsiooni. Olulisel kohal on ka ressursside õige kasutamine. Ettevõtte teevad edukaks väärtused, mida see ettevõte endas kannab. Nende väärtuste põhjal sünnib ühine energia, mis omakorda tekitab usku, loomingulist ja majanduslikku edu. Majanduse arengu seisukohast on ettevõtetel väga vajalik uusi ideid leida, neid õigesti hinnata ja arendada. Ettevõtte edukus ja jätkusuutlikkus sõltuvad eestkätt ettevõtte meeskonna huvist ja usust ettevõttesse, nende omavahelisest usaldusest.
Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust Jätkusuutlikkus tähistab olukorda, milles soovitud nähtusele on tagatud sisemine tugevnemine ja positsioonide paranemine konkurentide suhtes (jätkusuutlik areng) või vähemalt pikemaajaline kestmine (stabiilsus). Uues paradigmas väljendub soov tasakaalustada omavahel stabiilsus (kindlustunnet sisendav püsimine) ja areng (uue poole pürgiv muutumine). Jätkusuutlikkuse mõiste väljendab ka usku tuleviku suhtes, kus arengu käigus
Vaba turukonkurents Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi: Infrastruktuuri rajamine kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus "valgustatus" (et massid ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid
seotud arengueesmärgi suunal: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Nende arengueesmärkide saavutamiseks ja ka saavutatu mõõtmiseks on Riigikantselei (kes koordineerib säästva arengu strateegia rakendamist Eestis) määratlenud Eesti jaoks olulised fookusteemad: majanduslik jõukus, innovatsioon ühiskonnas, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, majanduse jätkusuutlikkus, tööhõive, haridus, elukvaliteet, võrdsed võimalused, hariduses osalemine, interneti levik, turvalisus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnasõbralik transport, keskkonnasaastamine, jäätmete teke ja jäätmete käitlus, liigiline mitmekesisus, eesti keele säilimine, kultuuris osalemine, eesti rahva säilimine. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate (oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, HI-viiruse
Pärandi funktsioonid Kultuuripärandina võib laia määratluse kohaselt vaadelda kõike „mida peetakse kultuuris hoidmisväärseks ja mida antakse edasi järgnevatele põlvkondadele. Pärandi mõiste hõlmab nii kultuuri- kui looduskeskkonda ning seda iseloomustab jätkusuutlikkus: kultuuripärand on miski, „mis on pärandatud meile minevikust, mida me mõjutame olevikus ning anname edasi tulevikku“. Kultuuripärand võib olla nii esemeline kui ka mittemateriaalne, see võib olla ka mingi paikkond. Tingimuseks on väärtus(t)e olemasolu (ajalooline, sotsiaalne, teaduslik, meelelahutuslik ja nii edasi) ja needsamad objektidele või nähtustele omistatud väärtused määravad ka kultuuripärandi rolli/funktsiooni ühiskonnas.
Projektitsükkel Projektitsükli juhtimine ühendab terve rea analüütilisi meetodeid ja tehnikaid, mida saab Projektitsükli juhtimine aitab projekti käigus rakendada. Nende meetodite õige kavandada ja ellu viia kasutamine kindlustab heale projektile omaste võtmekriteeriumide täitmise need on projekti projekte, mis on: asjakohasus, teostatavus ja jätkusuutlikkus. ASJAKOHASED Asjakohasus TEOSTATAVAD Projekt peab olema suunatud kasusaaja(te) tegelikele vajadustele, projekti tulemusel peab JÄTKUSUUTLIKUD toimuma selge positiivne muutus. Selle tagamiseks Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus
kõikvõimalikes valdkondades. Sellest on saanud justkui moesõna, mida igal võimalusel mainitakse, kuid paljud ei tea selle täit tähendust ja eesmärki. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikkus on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Maailma jätkusuutlikkuse programm Maailma jätkusuutlikkuse programmiks on Agenda 21. 1992. aasta juunis peeti Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, milleks valmistuti kolm aastat kõige kõrgemal ÜRO tasemel. Rohkem kui 170 riigi osalusel koostati 21.sajandi keskkonnastrateegia, mis pealkirjastati eelnevalt toodud nimetusega (Agenda 21)
valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskkonna) tingimused erinevate tingimuste koosmõju SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud Laia ökoloogilise amlituudiga liigid - eurütoopsed. Võivad elada erinevas
Arengu eeldus 2 – vaba turukonkurents -> vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele. Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng. Iga indiviid püüab kapitali rakendada nii, et toodaks kõrgemat väärtust. Arengu eeldus 3 – kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt – riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi (nt infra rajamine). Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus. Innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused). • K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …)
Polüarhia saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas. Võim on jagatud mitmete gruppide vahel, ükski neist pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, seega otsitakse liitlasi ja minnakse kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Polüarhia jaoks on vaja ka aktiivset ja tegusat kodanikuühiskonda. Polüarhiat iseloomustavad alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamustega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Seda tagatakse arengu planeerimisega pikema perioodi peale, nt võetakse vastu erinevaid strateegiaid. Strateegiatega peab kaasnema ka tegevuskava. 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning
reguleerib) teenuste korraldus rahastus ( kes rahastab?) Tervishoiusüsteemis on palju segavariante: Liberaalsetes reziimides pigem riiklik rahastamine ( USA kui erand); Bismarckian ( Saksamaa nt) sotsiaalsete aktsionäride suur roll; Beveridgian ( Inglismaa) hierarhiline. Erinevad th süsteemid: 5 rahastamise süsteemi . Põhimudelid: 1) Haigekassa ehk kindlustusmudel ( juurdepääs kindlustatatul, kaetud 90-100%, rahastus tööjõumaksudest, Purchaser-provider split, jätkusuutlikkus sõltuv tööturu olukorrast, patsiendil valikuvabadus, haiglaravile ja eriarstiabile orjenteeritud. 2) Riiklik ehk maksupõhine juurdepääs residentsuse alusel, kaetud 100%, tulud ................????? NB!!! EKSAMIL võib olla - Kas tervishoid on avalik kaup? On avalik kaup.Miks on avalik kaup? Sest on välismõjud ,mis juhtub kui riik panustab vähe tervishoidu ühiskond on haige, nakkushaigused leviks, terbitakse vähem kui peaks jne.
miljonitest liikidest ühe INIMESE praegust eluviisi. Tema mõju ümbritsevale keskkonnale on kasvanud niivõrd suureks, et see on hakanud ohustama mitte ainult teiste liikide, vaid ka inimkonna enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. Jätkusuutlikkus ja keskkonnahoidlikkus peavad kasvama nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas ning EER liikmed on valmis selles protsessis osalema. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma kaaskodanikke, kaitseme kõige paremini isiklikke huve. Panustame lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad meil toime tulla tervetena ning väiksema
annaabi.ee 
