AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koorem kanda Nukogude Liidul
Parlament- seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik. Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodust...
Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb föderatsiooni moodustamisele. Riigikogu struktuur: Riigikogu juhatus on Rk liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhtuse volitused kestavad ühe aasta ja selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Selle võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Rk liiget. Kõik Rk saadikud ei kuulu fraktsioonidesse. Koalitsioon on erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Rk täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Parlamendirühmi luuakse,
aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Vene-Soome Tartu -lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Balti Kolmikliit -üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Liit -sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur ...
NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Jaapan (Sooma, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia (kokku 61 riiki). jt kokku 11riiki) Hitleri-vastane koalitsioon (liit) 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Seal sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. 1. jaanuaril 1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (mille aluseks oli Atlandi harta). Selle sisu: hoiduda separaatrahust
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Ajalugu 1.Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheli...
See oli Wehrmachti esimene kaotatud lahing Teises maailmasõjas. Jaapan ei astu sõtta NSVL vastu. Alguse saab Hitleri-vastase koalitsiooni loomine. 1941.aasta lõpul alustavad USA ja Suurbritannia ka abi andmisega NSV Liidule. Leningradi linna ümber moodustati Saksamaa poolt blokaad, mis kestis 900 päeva. Kokku suri linnas nälga 640 000 inimest. (Blokaad 8.sept. 1941 27.jaan. 1944). ,,Elu tee"- 1943.a. jaan. üle Laadoga. 6. Sõdivad pooled. Hitleri-vastane koalitsioon. Saksamaa ja ta liitlaste leeris oli kokku sõja jooksul 11 riiki, liitlaste poolel 61 riiki. Kummaski koalitsioonis ei olnud kõik riigid omavahel liidulepingutega seotud ega sõjajalal kõigi vastaspoole riikidega. Saksamaa poolel : 1936-Saksamaa leping Itaaliaga = Berliin-Rooma telg 1936- Antikominterni pakt Sa.-Jaapani vahel 1937 Itaalia ühinemine Antikominterni paktiga 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel 1940 Kolmikpakt: Sa.+Itaalia+ Jaapan; Kolmikpaktiga liituvad veel
Punaarmee juhtimisel tegutses partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel. Sakslased kasutasid partisanide vastu võitlemiseks kasakaid. Igapäevaelu- Tsiviilelanikkonnal tekkis palju spetsiifilisi puudusi. Enamikes riikides kehtestati kaardisüsteem. Kõikjal peeti mis tahes ressursi jagamisel esmatähtsaks sõjatööstust ja sõjaväge. Tsiviilelanikud hakkasid päevaselt vajaminevaid asju hankima sõjaväelt. Kõige kergemalt möödus seegi sõda Ühendriikides. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON Vastaste konsolideerumine(püsivaks muutumine) nõrgendas Saksamaa positsiooni. Hitleri- vastane koalitsioon tugines 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale: lubati taastada okupeeritud riikide iseseisvus. NSV Liit suutis teha nii et see põhimõte ei laieneks MRP pakti tulemusel NSV Liiduga loodetud riikidele. 1943 toimus Teherani konverents, kus Stalinile tehti veel järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941 aasta piire.
loodavale valitsusele peaministri peaministri kandidaadil peab olema RK enamuse toetus Peaminister -> kui RK otsustab peaministrile volitused anda, moodustab ta ministritest valitsuse Igapäevane valitsemistöö seisneb paljude suuremate või väiksemate üksikküsimuste lahendamises. Umbusalduse võib avaldada mõnele ministrile, kui temaga tekivad probleemid. Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui see ei õnnestu, uued üldvalimised. Valitsuse ja RK tööd kontrollivad avalikkus ja ajakirjandus. RK liikmete poole saab pöörduda e-posti teel. Lihthäälte enamus on kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus on kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust (51+) Kvoorum on istungil või koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek või istung oleks otsustusvõimeline. (puudub RKs)
Suur Prantsuse revolutsioon 14. juuli 1789 9. november 1799 Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks
Absoluutne monarhia-riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise po...
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab par...
tekkisid parteid. Lõpeb kuninga võimult kukutamisel. Jakobiinid(1793-1794)-talupoegade feodaal kohustused kaotati, jakobiinide diktatuur. Napoleoni sõjad: I koalitsioon(1792-1797), II koalitsioon(1798-1801), 1804 Napoleon kroonitakse keisriks, III koalitsioon(1805), IV koalitsioon(1806-1807), V koalitsioon(1809), 1810 napoleon võimsuse tipul, 1812 sõjakäik venemaale, VI koalitsioon(1813-1814), napoleoni 100 päeva 1815, VII koalitsioon (1815) waterloo lahing, liitlased võidavad napoleon saadetakse Püha Helena saarele. Krimmi sõda(1854-1856) Venemaa ja Türgi. Venemaa katse lõigata kasu Türgi alate arvelt. Suurbirtannia ja Pratsusmaa kuulutasid Venemaale sõja 1854a. Venemaa kaotas, sõda lõpetati läbirääkimistega. Usa kodussõda(1861-1865) Põhja ja Lõuna vahel. orjanduse probleem, lõuna majanduslik mahajäämine. Usa jäi ühte. Vabaturu majandus. Prantsuse-Preisi sõda(1870-1871)Pratsusmaa ja Preisi
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk
See võeti vastu 28.06.1992. Selles on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamas valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted jms. 2. Kuidas toimib Eesti riik: milline on Eesti riigivorm ja riigikord (õp. II osa lk 10-11), mis asutused / isikud Eestit valitsevad, kes on Eesti kõrgeim aukandja, kes aga riigi tegelik juht, kuidas moodustatakse valitsus, mis on koalitsioon, mis opositsioon (lk 18-20) Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. Eestit valitsevad rahvas, riigikogu, valitsus, peaminister,president. Eesti kõrgeim aukandija on president. Riigi tegelik juht on peaminister. Valitsus moodustatakse riigikogu koos presidendiga president nimetab ministrid ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi
Iseseisev töö Ptk 2.5-3.2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO?
President- riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...
välislepingud. USA Esindajatekoda arutab eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadustega, poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise 2) ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös
Ühiskonnaõpetus I Kordamisküsimused ja -teemad (23-33) arvestustööks 1. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga? Koalitsioon on ühendus või liit, mille põhjal moodustatakse demokraatlikus riigis valitsus, mis tegutseb koalitsioonileppe alusel. Opositsioon on koalitsiooni vastasrinne. Opositsiooni partei ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suurest erinevatel seidukohtadel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti. Vähemusvalitsusel on alla poole valitsuse kohtadest. Vähemisvalitsus saab
Austra ja Preisimaa sidusid lausa liidulepingu, et tegutseda ühiselt Prantsusmaa vastu. Sõja algul ei olnud Prantsusmaale edukas, kuid kui pöörduti rahvapoole, et isamaad kaitsa, astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke. Pärast seda Prantsusmaa edukus tõusis, ta liitis endaga väga mitmed alad (Madalmaad, Saksamaa..). Kuna Prantsusesõjavägi oli nii tugev, pidid Euroopa riigid oma vägesid taaskord ühendama. Moodustati viiest riigist koosnev koalitsioon Prantsusmaa purustamiseks. Sellega algas I koalitsioonisõda. Selle sõjaga tuli taplemine taas Prantsusmaa aladele samuti kehtestati Prantsusmaal üldine sõjaväekohustus, mis võimaldus koostada väga suure armee. See sõda muutus üsna pea vallutussõjaks, mille eesmärk ei olnud enam revolutsiooni kaitsmine vaid ka uute alade vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine. Prantsusmaa vägi pani paljusid riike sellega rahu sõlmima ning sellega lagunes ka I koalitsioon.
1794 juulil kukutati Robespierre. 5.Tirektoorium ja revolutsiooni lõpp?1793 aasta põhiseadus tühistati. Kuulutati välja poliitiline amnestia. Paljud jakobiinide ja nende pooldajad saadeti giljotiini alla.1795 uus põhiseadusuus täidesaatev võimuorgan Dirktoorium.Edukad sõjad. Napoleon Vonaparte`i populaarsuse kasv.9nov 1799 Napoleoni korraldatud riigipööre. 6. Prantsusmaa vallutussõjad?1793 moodustati koalitsioon prantsusmaa vastu(Austria,preisimaa,venemaa ja Inglismaa)Üldise sõjakohustuse kehtestamine,koalitsioon lagunes,1798 tungis Napoleon egiptusesse kus ta ohustas Inglismaa valdusi Indias.Uus koalitsioon(Inglismaa,venemaa,austria ja türgi) 7.Muudatused igapäeva elus? uus ajaarvamine revolutsioonikalendri kasutamine,meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt,uuendused moes,kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina",moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine. 8
koostatud “Kodaniku Riigi Manifest.” Selle arendamisega tulid kaasa paljud huvitatud ettevõtjad ja avaliku elu tegelased näiteks, Igor Gräzin, Rein Lang jt., kes seni polnud otseselt poliitikas osalenud. Neid valitses valdav edu. Koalitsioonid Alates 1994. aastast on Reformierakond läbi aastate kandnud kõikidest Eesti erakondadest kõige enam valitsus vastutust. Koalitsiooni on kokku moodustatud viis korda. 2007. aasta koalitsioon: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik erakond. Nende lubadused olid pensioni tõstmine nelja aastaga kahekordseks, vanemahüvitise pikendamine lapse 1,5 aastaseks saamiseni ja tulumaksu alandamine 18% aastaks 2011. Tundub, et hammustasid õunast liiga suure tüki. 2005. aasta koalitsioon: Reformierakond, Rahvasteliit ja Keskerakond. 2005. aastal astus valitsus tagasi ja 3R ehk Koosmeele koalitsioon lagunes. Koalitsiooni kaasata Res Publica
- Sul on topelt kodakondsus - Tahad ise loobuda 7. Naturalisatsioon - Elanud Eestis 5.aastat - Peab olema vähemalt 15.aastane - Sooritama eesti keele tundmiseksami - Kodakondsuse ja põhiseaduse tundmiseksam - Kirjutama avalduse, eet jääb ustavaks Eesti riigile 8. Miks valib presidendi Eesti rahva esinduskogu, mitte rahvas ? - Sest Eestis on parlamentaarne riigikord, mitte presidentaalne nagu USA's. 9. Mis on koalitsioon, mis opositsioon ? Kes kuuluvad neisse praeguses parlamendis ? Koalitsioon Parteid, kes kuuluvad valitusesse. (Reformiaerakond & Isamaa ja Res Publica Liit) Opositsioon Parteid, kes ei kuulu valitusse. (Keskerakond, Rahvaliit, Rohelised, Sotsiaaldemokraadid) 10. Kelle nimetab president tavaliselt peaministri kandidaadiks ? Riigikogu valimised võitnud partei liidri 11. Millal peab terve valitsus ametist tagasi astuma ? Kui riigikogu umbusaldab peaministrit
Millal saadetakse parlament ennetähtaegselt - Kui riigieelarve pole vastu võetud laiali? 1.märtsiks - Kolm peaministrikandidaati e suuda valitsust moodustada. Millest sõltub valitsuse kestus? Töötulemustest ja seadustest. Mida tähendavad mõisted koalitsioon ja Koalitsioon võimul olevad erakonnd opositsioon? Opositsioon erakonnad, kes ei kuulu valitsusse Millal moodustatakse uus valitsus? - Pärast riigikogu valimisi - Peale umbusalduse avaldamist peaministrile või valitsusele tervikuna Kas bürokraatia on positiivne või negatiivne Pigem positiivne, sest see tagab ühtse ja ausa
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja
Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale 1793- moodustati Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaa kehtestas Euroopas sõjaväe kohustuse ja saavutas kordades suurema väe kui vastastel. 1793 september- Algas prantsusmaa armee vastu pealetung mis kestsid kokku 17 kuud. Revolutsiooni sõjad muutusid vallutussõdadeks ja enam polnud eesmärk ennast kaitsta vaid ka uusi alasi vallutada. Vallutamine toimus põhimõttel sõda peab end ise ära toitma. Esimene Prantsusmaa vastane koalitsioon lagunes.
Vastavalt ÜRO raportile, ligikaudu 1,2 miljonit süürlast on riigisiseselt ümberasustatud. Kümned tuhanded meeleavaldajad on vangistatud ja on teatateid ulatuslikkest piinamistest ja psühholoogilistest terrororitest riigi vanglates ÜRO andmetel on Süüriast põgenenud praeguseks rohkem kui 600 000 inimest. Põgenike hulk kasvab võrdeliselt Süüria kodusõja julmemaks muutumisega. Jõudude suurused: Opositsioon: 7000010000 võitlejat Koalitsioon: umbes 120000 võitlejat Kaotused: Koalitsioon: 12,28314,072 võitlejat Opositsioon : umbed 14000 võitlejat, umbes 36000 protesteerijat ja mässulist vangistatud Küsimus Mis on põhjuseks, miks see sõda läbi ei saa?
DEMOKRAATIA: Positiivne: - riik ei kontrolli inimeste eraelu - võim ei koondu ühele väikesele grupile - rahvas saab ise valida Negatiivne: - Otsuste tegemine on aeglasem - Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem - Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine ...
Napoleoni sõjakäik Venemaale näitas kui sihikindel ta oli samuti näitas see tema soovi tugevdada Prantsusmaad ja võib olla isegi olla kuulus kogu maailmas. Siiski ei läinud kõik nagu Napoleon plaanis kuigi Borodino lahing suudeti võita ei teinud ta otsustavat käiku venelaste lõplikuks purustamiseks. Lõppes see sõjakäik Napoleoni lüüa saamisega ja see oli tema esimene tõsisem tagasilöök. Peatselt loodi Napoleoni vastu koalitsioon ja Leipzigi lahingus pidi Napoleon vastu võtma järjekordse kaotuse. Peale seda sunniti ta troonist loobuma ja pagendati Elba saarele kus ta pidi elama riiklikust pensionist. See oli Napoleoni jaoks tõsine tagasilöök kuid see ei tapnud tema enesekindlust. Nagu suurmehele kohane ei leppinud te sellise tagasilöögiga ja põgenes peagi Elba saarelt. Ta suutis koguda endale armee ja tõusta taas troonile kus ta sai valitseda 100 päeva. Tema
2/3 hoonetest. Ta soovis sõda lõpetada, kui aleksander lükkas rahuettepanekud tagasi, 1812. A detsembru lõpuks oli napoleoni armee häving ilmselge. Sõda Euroopas 1813-1814- 1813. Ületasid vene väed impeeriumi piiri. Ida-Preisimaal vallandus sõda Prantsuse ülemvõimu vastu. 1813. Kevadel suutis napoleon kokku kutsuda uue äärmislet tugeva armee. Prantsusmaa vastu moodustati järjekornde koalitsioon,(preisimaa, hispaania, portugal, rootsi,austria) Napoleon saavutas mitmeid võite, ent kokkuvõttes jäi ta siiski alla. Rahvastelahingus sai ta lüüa. Ta loobus troonist ning läks elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Ta säilitas keisri-tiitili ning iga-aastane pension. Ta ei rahuldunud sellega. Sada päeva-Napoleon jälgis huviga kõike toimuvat. Ta nägi selles kõiges enda jaoks uut võimalust. Ta
Põhjasõda 1700-1721 Euroopa suurvõimuks oli saanud ka Venemaa eesotsas Peeter I'ga, kes soovis omale läänemere äärseid alasid. 1699 kujunes rootsi vastane koalitsioon, eesotsas ,Taani(kuningas Frederik IV) Poola(August II tugev) ja Venemaaga(Peeter I). Liidu eesmärk oli tagasi vallutada alad, mis "Rootsi on röövinud oma naabritelt". Hoolimata sellest, et 1661. aastal lubas Venemaa Eesti igaveseks Rootsile Kärde rahuga. 1697 - Peeter I läheb Riia alla salaja koos saatjatega, et uurida linna kaitset,nõrkusi ja ülesehitust (plaan ehitada Peterburg?) - Rootsi avastab nad ja arvab, et Venemaa tahab neid rünnata.
1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted: · Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma - 2 aseesimeest Kristiina Ojuland, Jüri Ratas. 2)Komisjonid ülejäänud parlamendi liikmed: - Alalised(10): Euroopa Liidu asjade, keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-.
Vabariigi valitsuse - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthäälteenamus? Komisjon – riigikogu tööorgan, mis valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus menetlemiseks; kattub ministeeriumide vastavate valdkondadega Frkatsioon – parlamendis esindatud erakonna saadikurühm Koalitsioon – erakonnad kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsioon – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL Koosseisu häälteenamus – hääletamisprotseduur, mille puhul otsuse vastuvõtmiseks peab
nüüd juba uute alade hõivamine ja Prantsusmaa ülemvõimu kehtestamine "Sõda peab end ise ära toitma" oli Prantsuse armee põhimõte 1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase vallutusi, 1797. aastal tegi sedasama ka Austria Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat vabariiki Austria lüüasaamisega lagunes ka esimene Prantusmaa-vastane koalitsioon 2. PRANTSUSMAA-VASTANE KOALITSIOON 1798. aastal alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias Prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis Euroopa riike moodustama 2. Prantsusmaa-vastase koalitsiooni, kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi REVOLUTISOONIAEGNE ELUOLU "härra", "proua", "preili" asemel võeti kasutusele "SINA" vorm Moes loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda hakati asendama lihtrahva
Parlamendil pole proffesionaalsust ise väga midagi teha, ta on valitsusest sõltuv. Valitsusel ametnike ressurss suur. Arvatakse et kohtuvõim on sõltumatu .. eiole .. Riigikohtu kohtunikud määrab ametisse parlament. VÕimude tasakaalustamise idee, pole ainult see, et teha nn silotornid, et kõik on eraldatud, võimuädevused ei tohi kattuda, igal oma tegevused, aga sp et võim ei koonduks, on vaja võimude tasakaalustamist. Opositsioon ja koalitsioon .. Omavalitsustel palju ülesandeid, millega nad ei saa hakkama .. et võim ei koonduks väga palju ühele- või teisele poole. - põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohaliomavalitsus) Riigiaparaat ehk valitsemisinstitutsioonid. Klassikalised põhiinstitutsioonid: parlament, valitsus, kohus.
nov 1799, võimule tuli kolm konsulit, eesotsas Napoleon 14.Sõjad algasid 1792.a, sest välisriigid nägid Prantsusmaa revolutsioonis ohtu feodaalkorrale. Välisriigid tahtsid lämmatada revolutisoon ja taastada monarhia. Prantsusmaa kuulutas Austraile sõja. Valmy lahingus võideti Preisi armeed, Jemappes'i lahingus Austria armeed, vallutatui alastid Madalmaades, Saksamaal ja Itaalias 15.1793-Prantsuse sõjaline edu ja kuninga hukkamine sundisid Euroopa riike oma jõude ühendama moodustati koalitsioon. Saksamaa, Madalmaade ja Itaalia alad 1794 16.Peamised vastased: Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Holland . Nad moodustasid esimese koalitsiooni. Teine koalitsioon moodustati Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi vahel 17.Revolutisooni mõju revolutisoonikalender(ajaarvamine 22.sept 1792) kümnendsüsteemi kasutuselevõtt kõnetlusvormi muutmine muutus moes üritati vähendada kiriku mõju 18. Revolutsiooni tagajärjed: aadli ja vaimulike eesõiguste kaotamine kapitalistlike suhete areng
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administ...
kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1. sept 1939 Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine Itaalia, kes oli innustust saanud saksa tegevusest, ründas Aafrikas maailmasõda. Etioopiat, mis ka vallutati. 3
Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (alalised ja ajutised) 3. Seaduseelnõu menetlemine Algatus (tavaliselt valitus) -> valitsuses kooskülastus -> esitatakse riigikogujuhatusse -> Riigikogu komisjonid alustavad tööd(11) -> riigikogu täiskogu (3 lugemist) -> lõpphääletus -> presidendi väljakuulutamine -> avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima. 4.Valitsuse ülesanded ja struktuur Valitsuse üledanded
kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. 4.) Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused Kahekojaline- Suurbritannia, Pra, Saks,It, Tsehhi. Ühekojalised- Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti 5.) Parlamendi struktuur,komisjon, fraktsioon, opositsioon, koalitsioon, spiiker. Selleks ,et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatiooniliselt korraldada, st luua töörühmad. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Pparlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid
.. Revans kaotuse tasategemine Zürii ... Buns korporandist õpilane Saakal Kohtunike kogu Ainuõõsne loomade hõimkond Sesoon kiskja Nonsenss mõttetus,rumalus Session hooaeg Marssal kõrged Revolutsioon tööperiood Filigraanne ametnikud Põhjalik muutus, Suveräänne peenelt Koalitsioon ümberkujundus Grandioosed töödeldud revisjon Ühinemine;liit Vasall iseseisev Revideerimine, Spontaanne suurejooneline materjal Kontroll Infarkt läänimees Aine, millest iseeneselik midagi verejuurdevoolu Puhvet valmistatakse
USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. 1 Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid
Holokaustiks. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'e Saksamaa JAAPAN RÜNDAB USA'd Maailma tähelepanu on Euroopal Jaapan kasutab seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias USA oli nende plaanide vastu 7.dets 1941 ründab Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevad Pearl Harbour'I mereväebaasi. 8.dets 1941 kuulutab USA Jaapanile sõja. Seejärel kuulutavad USA'le sõja ka Jaapani liitlased: (Itaalia ja Saksamaa) (Hitler ja Mussolini) 1942 sõjategevus käib : Ida-rindel HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklarat., millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim. Ühinenud Rahvasteks Vastupanu SAKSAMAALE 1942 alustaid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja-Aafrikas alistuma. Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumine Stalingradi lahing, kus saadi luau ning kaotati palju mehi. 1943 Teheran 1945 veeb Jalta
koguni äärmiselt teravasse vastuollu sattusid, eriti Serbia ja Bulgaaria, siis puhkes järgmisel aastal (1913) nende eneste vahel sõda, millest osa võttis nüüd ka Rumeenia (Serbia poolt). Selle sõja tagajärjel kaotasid Balkani riigid suure osa oma senistest saavutustest (Londoni leping). Balkani sõja iseärasuseks oli see, et ta kandis koalitsioonisõja iseloomu, ja näitab, kuivõrt ebakindel võib üks koalitsioon olla ja kuivõrt hõlpsasti koalitsiooni kuuluvad riigid, egoistlikkude huvide rahuldamise vajadusist, oma liitlasile selja võivad pöörata ja isegi relvadega omavaheliste arvete õiendamisele asuda. Koalitsioon kui niisugune on väga õrn "asi" ja selle kooshoidmine vajab riigimeestelt väga tõsist poliitilist tööd ja pikemaajalist ettevalmistust. Balkani sõda oli üheks sädemeks, mis Maailmasõja lahtipuhkemist kiirustas. Kasutatud kirjandus: http://ru.wikipedia.org
1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia Itaalia Ungari Slovakkia (Tsehhi ala okupeeriti Jaapan Bulgaaria juba arem) 1940 Allkirjastati Kolmikpakt, millele siis kirjutasid alla ka S, U, B, R, Sl Hitleri-vastane koalitsioon + nendega liitunud riigid NSVL Kokku nende poolel USA oli 61 riiki Suurbritannia 1942, 1. jaanuar Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon 4. Saksamaa poolt õivatud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Lääne-Poola * Luxenburg * Taani * Belgia * Norra * Holland 5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept)
pärida ministritelt *võib umbusaldada ministreid või peaministrit ehk umbusaldus kogu valitsusele ja kogu valitsus astub tagasi. KOALITSIOON: moodustavad need parteid, , kes kuuluvad valitsusse. Praegu IRL, Reform OPOSITSIOON: nende erakondade juhid, kes ei kuulu valitsusse ja mängivad vastasjõu rolli. Praegu keskerakond, sde, rohelised, rahvaliit. PARLAMENDI STRUKTUUR: *Formaalõiguslik struktuur: juhatus, komisjonid(alatised, ajutised) *Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon LOBISM: ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. SEADUSEELNÕU MENETLEMISE KORD: seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendis seadustega ettenähtud protseduuri järgi. KUIDAS VALITSUS MOODUSTATAKSE? *autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator *demokraatlikus riigis
Komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Erakonna parlamendi esindused on fraktsioonid e. saadikurühmad (Keskerakond, Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid). Fraktsioonides räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude kohta parandusettepanekuid ning kooskõlastatakse hääletamisel käitumine. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses (valitsus e. koalitsioon). Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Kõik parlamendid teevad otsuseid hääletamise teel (avalik, salajane).Suurem osa hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel - otsuse langetamiseks on tarvis vähemalt pooli hääli. Tähtsamad seadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51häält). Pärast valimisi kutsub riigikogu uue koosseisu esimesele istungile kokku Vabariigi President. Esimesel istungil valitakse
Nimeta need lahingud ja selgita, mille poolest need olid murrangulised? 4.-7.juuni 1942 Midway merelahing USA ja Jaapani vahel. USA esimene võit 21.august 1942 algas Stalingradi lahing, peatati Saksamaa pealetung ning algas Saksamaa häving 6.juuni 1944 - Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal El-Alameini lahing purustati Saksa armee Aafrikas 4.juuli-23.august 1943 Kurski lahing Saksamaa viimane pealetungikatse idarindel Millal ja kuidas kujuneb Hitleri-vastase koalitsioon? Hakkas välja kujunema 1941.aasta suvel Atlandi harta toel. Sinna kuulusid põhiliselt USA, NSVL ja Suurbritannia. Nad võtsid endale ülesandeks võidelda kuni Hitleri täieliku purustamiseni, aidates üksteist ja tehes koostööd. Sõja jooksul laienes Hitleri-vastane koalitsioon pidevalt (liitus uusi riike) Potsdami konverents (osalejad ja otsused). Potsdami konverents toimus 16.juuli 2.august 1945.aastal. Osalejad : USA (Truman), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
