..Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi
Valitsust juhib peaminister. Valitsus koosneb Eestis kuni 15 ministrist. Valitsuse nimekirja esitab peaminister kinnitamiseks Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane dokumentatsioon, vastuvõtud jmt) eest vastutab Vabariigi Valitsuse juures riigikantselei. Riigikantselei eesotsas on riigisekretär. Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President. Peaministrikandidaat teeb ettepaneku, kes kuuluksid ministritena valitsusse
Kasvas tööpuudus, mistõttu tehit hädaabitöid. Kriis tabas esmajoones põllumehi: toiduaine hinnad langesid, ent tollimaksud tõusid, talupoegade sissetulekud vähenesid. Kroon devalveeriti. 8. Millest oli tingitud EV sisepoliitiline kriis? (3) Majandusolukorra halvenemisest, Rahulolematus poliitikute vastu, suurerakondade lagunemine, vabadussõjalaste esiletõus 9. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad muutusid nii populaarseks rahva seas? Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Sest nad süüdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ja nõudsid uuemat valitsust. Rahvusühtsuse õhutamine ja lubadus parandada rahva elu. 10. Mis oli riigipöörde põhjuseks? Kes tegid ja millal? Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvate valmiste eel. Taheti koondada võimu ühte kätte. Teostasin Laidoner ja Päts 12. märtsil 1934 11. Seleta lahti tasalülitamine, too näiteid milliste meetmete abil seda ühiskonnas tehti (4)
-mitmeparteiline ehk koalitsioonival: valitsuses on parlamendi parteid, kes suudavad omavahel kokku leppida (nt Eesti) (arvestab erinevaid huve, kuid tülid tekivad kergemini) *valitsuse koosseis: -10-20 inimest (Eestis max 15) -peaminister juhib ja esindab valitsust -minister (E-s 13) juhib ministeeriumi tööd (E-s 11) -nn portfellita minister: ministeeriumita minister, kes korraldab poliitikat hetkel tähtsas valdkonnas - kantsler: mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus *kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja pol.kultuur *kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga
Ideoloogiad koosnevad maailmavaadetest, valitsemisest ja rahvusvahelistest suhetest, majanduspoliitikast, sotsiaalpoliitikast ja võrdsusküsimusest. Ideoloogiad: Poliitiline ideoloogia-maailmavaade, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil kindlal positsioonil, pole neutraalne. Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja valitsemisega (budism, romantism, feminism, asketism, ökologism). Liberalism- keskne mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid, üksikisikute omavaheline konkurents on edasiviiv jõud ning aitab ühiskonnal areneda). Kõikidele inimestele on sünnipäraselt antud võrdsed õigused ja vabadused ning ühiskonda ei tohiks jaotada nt soo või rahvuse põhjal. Majanduses on vaba
president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on samuti otsustusõigused (USA) Konföderatsioon – Riikide liit, millel on majanduslikud ja välispoliitilised eesmärgid (Euroopa Liit) Märter – Uskumuste/arusaamade tõttu vägivaldselt hukatud isik Ideoloogia – Maailmavaade/poliitiline õpetus Alternatiivideoloogia – Mittepoliitiline õpetus nt. Feminism Konservatism – Parempoole poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioonide säilimist Liberalism – Parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Sotsiaaldemokraatia – Vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme kõigile Sotsialism – Poliitiline ideoloogia, mis kaitseb vaeste huve rahumeelselt
4 2. Vapsid Vabadussõjalaste liikumine tekkis 1920. aastal asutatud Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidust, kuhu koondusid vabadussõja veteranid, kus hoolitseti nende majandusliku olukorra eest. Pika aja peale liit hääbus ja tegevust jätkasid ainult kohalikud organisatsioonid. 1929. aastal loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL). Keskliit oli alguses mittepoliitiline, mille eesmärk oli ikka veteranide abistamine ja propageerida nende tõekspidamisi noorte hulgas. EVKL 2. kongressil 1931. aastal tõusid majanduslike ja kasvatuslike küsimuste kõrvale jõuliselt esile poliitilised küsimused. Eelkõige riigi korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. EVKL 3. kongressil võeti vastu toetajaliikme staatus, mis lubas liitu võtta neid, kes polnud vabadussõdalased, aga nõustusid liidu poliitiliste sihtidega
1. keskkonnareostust või selle ohtu; 2. ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust; 3. surnud või haavatud ulukit; 4. jäätmete ebaseaduslikku ladestamist; 5. massiliselt surnud loomi-linde-kalu; 6. loomade julma kohtlemist; (allikas nr. 6) 5 3. Eesti Roheline Liikumine Eesti Roheline Liikumine on mittepoliitiline survegrupp. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida keskkonnakaitsjate pingutusi nn. fosforiidisõja võitmisel; ühtlasi sai liikumisest esimene formaalne poliitiline alternatiiv kommunistlikule parteile Eestis. 1991. aastal eraldus
võimu ning seada sisse presidendi ametikoht. 1932.a pani parlament hääletusele uue põhiseaduse, mille rahvas maha hääletas. 1933.a esitas parlament uue täiendatud ja parandatud variandi- taas läbikukkumine. 1933. a oktoobris läks referendumile vapside põhiseadus rahvas poolt. 9. Vabadussõjalased ja nende tegevus. TV lk. 20 ül. 4. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? Koondada sõjaveterane (mittepoliitiline) Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? 1934- Eesti Vabadussõjalaste Liit, toimusid kohalikud valimised Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Põhjendage. Nad toetasid vapse, sest vapsid kasutasid rahva seas juba levinud meeleolusid, süüdistasid valitsust ja nõudsid uuendusi. Avaldage oma arvamust vabadussõjalaste poliitiliste seisukohtade kohta, leidke nendest nii pos. Kui neg.
Eesmärkide saavutamiseks on EAÜ koondanud oma tähelepanu isikutele, kes hoolitsevad Eesti arhiivivarade kogumise, korrastamise, säilitamise ja kasutamise eest, olenemata nende asukohast ja ametkondlikust kuuluvusest. Liikmeteks võivad hakata iga era- ja juriidiline isik, kellel on Eesti arhiivinduse vallas toimuv südamelähedane ja oluline. Liikmemaks eraisikule on 7 , juriidilisele isikule 100 aastas. Eesti Muuseumi Ühing- EMÜ on iseseisev omaalgatuslik mittepoliitiline organisatsioon, mille tegevus rajaneb demokraatial, vabatahtlikkusel, sõltumatul ning iseseisval otsustamisel, juhtimise kollegiaalsusel ja tegevuse avalikustamisel. See loodi 1988. aastal väärtustamaks kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmisega tegelevate professionaalide tööd muuseumides. Tegevuse eesmärgiks on jätkata 1864. aastal rajatud muuseumiühingu põhimõtteid: · eesti kultuuri hoidmist ja väärtustamist, aidates kaasa muuseumialase töö, sealhulgas
Eesmärkide saavutamiseks on EAÜ koondanud oma tähelepanu isikutele, kes hoolitsevad Eesti arhiivivarade kogumise, korrastamise, säilitamise ja kasutamise eest, olenemata nende asukohast ja ametkondlikust kuuluvusest. Liikmeteks võivad hakata iga era- ja juriidiline isik, kellel on Eesti arhiivinduse vallas toimuv südamelähedane ja oluline. Liikmemaks eraisikule on 7 , juriidilisele isikule 100 aastas. Eesti Muuseumi Ühing- EMÜ on iseseisev omaalgatuslik mittepoliitiline organisatsioon, mille tegevus rajaneb demokraatial, vabatahtlikkusel, sõltumatul ning iseseisval otsustamisel, juhtimise kollegiaalsusel ja tegevuse avalikustamisel. See loodi 1988. aastal väärtustamaks kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmisega tegelevate professionaalide tööd muuseumides. Tegevuse eesmärgiks on jätkata 1864. aastal rajatud muuseumiühingu põhimõtteid: · eesti kultuuri hoidmist ja väärtustamist, aidates kaasa muuseumialase töö, sealhulgas
suleti mitmed poliitilised ühingud. Kolmas rahvahääletus okt 1933, ülisuur võit. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeim võim riigivanemal. Konstantin päts valitsuse eesotsas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, Eesti vabadussõjalaste Liidu nime all. Vabadussõjalased poliitiline jõud. Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolu, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valimise ajal- suur toetus. Lasti ridadesse ka selliseid, kes ei olnud Vabadussõjas osalenud, kuid toetasid vabadussõjalaste poliitilisi ideid. Esimeheks Andres Larka (1879-1943), tema kõrval advokaat Artur Sirk (1900-1937). Riigipööre 12.märts 1934, teostasid Päts ja Laidoner. 6-kuuline kaitseseisukord, sõjaväe
institutsioone, käitumisvorme, uskumusi, väärtusi jne. Argikultuuri uurimise seisukohalt pole asjad ja nähtused tähtsad niivõrd omaette uurimisobjektina... Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine loomulik keskkond, sündmused, esemed ja teised indiviidid. Eluilm igapäevane kogemus, sellele tähenduse andmine. Avalik-privaatse eristamise võimalused Avalikkuse poiliitiline defineerimine. Avalik/privaatne = poliitiline/mittepoliitiline. Vastandused: liberaalmajanduslik mudel riiklik/era vastandus. Klassikaline käsitls, kodaniku mõistest läjhtuv, avalik on siin kodanikkond. Ajalugu ja etnoloogia 31.03 Kaks perspektiivi. 1.Ajalugu ja etno 20.saj; 2.Euroopa perspektiivist ehk rahvuslik etnoloogia. Eesti etno ajalooline perspetkiiv. Määratleti tüübid tüpoloogia. Määratleda tüpoloogiate areng.
Ühiskond on ... - kui süsteem, sest elutegevuse valdkonnad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos terviku - ühiskonna kõige olulisem valdkond on majandus - ühiskond koosneb sektoritest avalik, era- ja mittetulundussektor ÜHISKONNA sektorid AVALIK SEKTOR EHK I SEKTOR ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR EHK II SEKTOR MITTETULUNDUSEKTOR EHK III SEKTOR ehk KODANIKUÜHISKOND (kodaniku algatusega seotud sektor) Ühiskond kui kodanikuühiskond - mittepoliitiline - arendada kohalikku elu - tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet - tasakaalustab riigivõimu - ei ole eesmärgiks teenida tulu - vabatahtlikkus ja omaalgatus - erinevates valdkondades Vaatame õpikus lk 8 - missugused organisatsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna alla Mis on kultuur? ... on mitme inimpõlvkonna poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Nimeta vaimseid väärtusi? Nimeta materiaalseid väärtusi? NB!
Teisalt pakub majanduskriis just võimaluse demokraatia tugevdamiseks – mida kiiremini suudab riik sellest välja tulla, seda tugevamaks valitsev kord ka muutuks. 2 Tahes tahtmata olid need Eesti jaoks olulised ajad, mis pani riigi ühiskonnakorra proovile. Sellises ebakindlas poliitikamaastikul sündis ka Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.1933. aastaks oli liikumine populaarsem kui üksi päris partei. Algne idee oli vabadussõjalastel olla mittepoliitiline, isamaalisele kasvatustööle, Vabadussõja mälestuse hoidmisele ja oma sotsiaalse olukorra parandamisele keskendunud organisatsioon.3 Võib öelda, et majanduskriisi 1 Seppo Zetterberg. Eesti ajalugu. Tallinn: Tänapäev, 2010, lk. 423. 2 A. Przeworski, M. Alvarez, J. A. Cheibub, F. Limongi. Millest sõltub demokraatia elukestus? – Akadeemia, 2005, nr. 1, lk. 52. 3 S. Zettenberg. Eesti ajalugu, lk. 424-425. 1
Hakati nõudma põhiseaduse muutmist, et vähendada parlamendi ja suurendada valitsuse võimu ning seada sisse presidendi ametikoht. 1932. a pani parlament hääletusele uue põhiseaduse, mille rahvas maha hääletas. 1933. a esitas parlament uue parandatud variandi taas läbikukkumine. 1933. a oktoobris läks hääletusele vapside põhiseadus, mis võeti rahva poolt vastu. 9. Vabadussõjalased ja nende tegevus. Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus oli mittepoliitiline, nad koondasid sõjaveterane. Vapsid lülitusid poliitikasse 1932.a, kuna tekkisid sisepoliitilised pinged erakondlik korruptsioon, nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine. Vapsid nõudsid uuendusi riigivalitsemise küsimustes. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suure toetuse, sest: 1)Rahvas oli tüdinenud poliitilisest korruptsioonist ja nn lehmakauplemisest 2)Vapside liikumisega liitujad said mitmetele kaupadele allahindlusi
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile
Räägiti valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, tahtlikust venitamisest jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid ja erakondi, Riigikogu ja valitsust. Sisepoliitilistele pingetele ei pidanud esimesena vastu äsja loodud suurerakonnad. Riigikokku ilmusid erapooletud saadikud, suurenes parlamendi killustatus. Lühenes valitsuse eluiga, süvenesid valitsuskriisid. Ohumärgiks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus, koondas sõjaveterane. Mittepoliitiline ühing Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ei suutnud säilitada erapooletust. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistasid vanu poliitikuid korruptsioonis jne. Taolised avaldused leidsid majanduskriisi ajal suurt toetust. Keskliidu esimeheks sai erukindral Andres Larka (1879-1943). Suurt rolli etendas advokaat Artur Sirk (1900-1937). Põhiseaduse kriis K. Pätsi õhutusel hakkasid Põllumeestekogud juba 1920. aastatel kritiseerima põllumajandust.
sellega tegelema riigikogu, kes töötas välja uue põhiseaduse projekti. Esimene projekt pandi rahvahääletusele augustis 1932, kuid see kukkus napilt läbi. Hakati välja töötama uut projekti, mille üle hääletati juunis 1933, kuid selle vastu oli 2/3 inimestest – vastaste hulk oli tunduvalt kasvanud. See, et oli palju vastaseid, oli sellise liikumise nagu Vabadussõjalased propaganda töö. Oli tekkinud organisatsioon Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Esialgu oli see puhtalt mittepoliitiline, ühendades esialgu vabadussõjast osavõtnuid ja tegeledes nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisega. Mõne aja pärast hakati vastu võtma ka neid, kes ei olnud vabadussõjast osa võtnud. Liikmeskonna laienedes muutus see poliitiliseks organisatsiooniks, kes kritiseeris võimul olevaid poliitikuid ja tegi propagandat põhiseaduse välja töötanud riigikogu vastu. Keskliidu juhiks sai Andres Larka, teine aktiivne tegelane oli Artur Sirk. Riigikoguga samal ajal töötasid oma
· Väljapääsu nähti presidendi ametikoha loomises ja uues konstitutsioonis · Asjad hakkavad liikuma, kui Vabadusõdalased hakkavad põhiseaduse muutmist toetama · Esimene rahvahääletus kukub läbi · Teine rahvahääletus kukub läbi · Kolmas Vabadussõjalaste poolt rahvahääletusele antud eelnõu, põhiseaduse muutmiseks võetakse suure häältenamusega vastu Vabadussõjalased · Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing (Vapsid) · Tegutsesid Eestis 1920-30. Aastatel ja nende eesmärk oli peamiselt sõdurite huvide kaitsmine maaküsimustes · 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit EVKL · Eesmärgiks survegrupina oli tugevdada riigivõimu, eeskätt põhiseaduse reformi abil · Vapsides on nähtud Euroopale iseloomulikku, autoritaarset kord propageeriva liikumise Eesti varianti
Esile kerkis uus poliitiline jõud Vabadussõjalased(vapsid), kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigi valitsemises. 1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama ,,Vaikivaks ajastuks". 31. Vabadussõjalased kes olid, mida tegid, mida õpetasid? (vapsid) Uus poliitiline jõud. Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus oli mittepoliitiline, nad koondasid sõjaveterane. Vapsid lülitusid poliitikasse 1932.a, kuna tekkisid sisepoliitilised pinged erakondlik korruptsioon, nn lehmakauplemine, riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine. Vapsid nõudsid uuendusi riigivalitsemise küsimustes. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suure toetuse, sest: 1)Rahvas oli tüdinenud poliitilisest korruptsioonist ja nn lehmakauplemisest 2)Vapside liikumisega liitujad said mitmetele kaupadele allahindlusi
Valimisreeglid erinevad riigiti) Eesti (hetkel): Kaja Kallas, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Urmas Paet, Indrek Tarand, Yana Toom. MEP töö: Kõik kuuluvad poliitilisse fraktsiooni (Eestlased neljas fraktsioonis) Fraktsioonid vasakult paremale (Vasakpoolsed-põhjamaade rohelised. Sotsiaaldemokraadid. Rohelised / vaba Euroopa. Iseseisvad/fraktsioonid. Euroopa liberaalid. Konservatiivid, Konservatiivid-reformistid- euroskeptikud. Vaba Euroopa (euroskeptikud)) MEP töö- mittepoliitiline: Kuulumine komiteesse. Igaüks valib endale peamise ja teisese komitee. Käiakse koos ja arutatakse-otsustatakse. Kuulumine delegatsioonidesse. Välisasjad, teiste riikidega seotud. Taas, kõik peavad valima. Osalemine istungitel Kommiteed: AFET - Foreign Affairs (Kelam) DROI Human Rights SEDE Security and Defence (Kelam) DEVE Development INTA International Trade BUDG Budgets (Paet, Tarand)
ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavolikogu b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a. mittepoliitiline, poliitikast hoiduv -> apoliitiline b. ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal c. ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit d. selle tunnused on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim -> riik e. ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g
· luua endale ise oma abistruktuurid ministrid jäävad kõrvale poliitilisest tegevusest. · ametnike lülitamine valitsusse, st kabinetikomiteed. Avalik juhtimine · luua valitsuse sekretariaat. Eestis valitsuskabineti kui terviku sekretariaat riigikontroll eesotsas riigisekretäriga, kes peaks olema mittepoliitiline (kahjuks on see praktiliselt võimatu). Riigi kantseleil paarisfunktsioon: ühelt poolt sisuline sekretariaat ja teiselt poolt materiaalse ja tehnilise töö tegija. Kuidas tagada maksimaalne poliitiline mõjutatus ja maksimaalne ministeeriumite aparaadi kontroll? Klassikaline on inglise mudel (püütakse juurutada ka Eestis, kuid see on võimatu, kuna Eestis puudub tugev seaduslik tagapõhi). Ametkond peaks olema poliitiliselt neutraalne. Suurbritannias on see
Tasuta hüvised vabalt kättesaadav hulk on suurem, kui seee hulk, mida inimesed soovivad. Nt: õhk,merevesi Tasuta hüvitiste alla kuluvad need asjad , mis pole majandustegevuse tulemused Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ceteris paribus st tingimuste saamaks jöödes Ratsionaalse käitumise eeldus Makroökonmmika on poliitiline ja tihti normatiivne Mikroökonoomika on mittepoliitiline ja positivistlik Normatiivne analüüs on hinnanguline ehk sõltub mingi indiviidi arusaamast Positividtlik analüüs näitab kuidas asjad on põhineb faktidel ja selle tulemused on kontrollitavad. Majandusliku uurimistöö tüüpilised vead Valepõhjuse viga tekib · Kui arvatakse, et sündmus A põhjustas sündmuse B · Kuna A toimus samal aja või enne kui sündmus B
kõrged palad, madalad maksud. Üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseis erinevusi. (IRL, Rahvaliit, Reformierakond) Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma · Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse
kõrged palad, madalad maksud. Üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseis erinevusi. (IRL, Rahvaliit, Reformierakond) Vasakpoolsed pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile Aeglased reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel Riik ei peaks majandusse sekkuma Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse
tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud juhtumeid teatud liiki omavalitsuspoliitikaks. KOV õigus loob omavalitsuspoliitika eeldused ja kehtestab selle piirid. Oma olemuselt on omavalitsuspoliitika ühiskonnapoliitika- siin kujundatakse inimeste ühiselu ja reageeritakse vahetult ühiskondlikele vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusega. Vastavalt tänapäevase KOV olemusele ilmneb KOV poliitika nii asiste otsuste(etteantud kohustuse mittepoliitiline täitmine, nt riikliku ülesande puhul) kui ka parteipoliitikana(parteipoliitiline otsus kui võimuotsus), kusjuures tegelikkuses need põimuvad ja domineerivaks momendiks on üldiselt asine otsus. Omavalitsuspoliitika on selle tulemus, et KOV üksustes toimuvad valimised, erakonnad on kaastegevad omavalitsustaandil poliitilise tahte kujundamisel ja KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika tegeleb PS ja
............................... 31 Euroopa ühtne majandusruum 5.9 Peamised julgeolekuorganisatsioonid 6.4 Arvestutöö: ptk 2.6, 3.5, 3.6, 4, 5.1-5.6, 5.8-5.9, 6.1-6.4 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6 Mõiste · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia · Mittepoliitiline ideoloogia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia aka kommunism juhtidee Stabiilsus, järkjärgulisedIndviidi vabadus Võrdsed võimalused kõigile reformid, kogukong üksikisikust olulisem,
· Suveräänsus · Eneseorganisatsiooni võime 13 · Riigivõimu ühtsus (jagamatus) Avalik teenistus Valitsustel on pakkuda kahte funktsiooni: 1. poliitika suund suuna annab parlamentaarne süsteem 2. efektiivset administratsiooni tagab avalik teenistus (bürokraatia) Demokraatias on bürokraatia põhimõtteliselt mittepoliitiline ning poliitiline sekkumine täitevvõimu struktuuridesse viib selle efektiivsuse vähenemiseni. Parlamentaarse süsteemi üheks põhiprobleemiks on kuidas säilitada poliitiline kontroll bürokraatia üle; sest bürokraatia väärtused ja eesmärgid mõjutavad poliitikuid. Avaliku teenistuse kujunemist on mõjutanud: 1. Rooma õigus 2. Preisi süsteem 3. Napoleoni süsteem Max Weber eristas oma bürokraatiakäsitluses kolme legitiimse valitsemise tüüpi: 1
peaprokuröri ametisse nimetamine ja tema tagasikutsumine ning milline on tema ametiaeg. Veneetsia Komisjon on peaprokuröri ametisse nimetamise kohta öelnud järgmist: „On oluline, et peaprokuröri valiku meetod oleks avalikkuse jaoks usaldusväärne ning seda res- pekteeriks õigussüsteem ja õiguselukutsed. Seetõttu on vajalik, et valikuprotsessi oleks kaasatud professionaalne ja mittepoliitiline element. Samas on mõistetav, et valitsus soovib peaprokuröri valikul kaasa rääkida, sest riikliku süüdistuse esindamine on väga oluline korrapäraselt ja efek- tiivselt toimiva riigi jaoks, […]. Seetõttu on aga soovitatav kaaluda ametisse nimetamise komisjoni loomist, mis koosneb inimestest, keda respekteerib nii avalikkus kui usaldab ka valitsus.“*52
pagulastekaitse asutused · Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) on loodud ÜRO Peaassamblee allorganina 1951. aastal. Põhikirja artikli 1 järgi on ülemkomissari peaülesandeks tagada pagulaste rahvusvaheline kaitse ning leida püsivad lahendused pagulaste olukorrale, abistades selleks valitsusi pagulaste vabatahtlikul repatrieerimisel või nende uue kodumaa ühiskonda assimileerimisel. Ülemkomissari töö on "täielikult mittepoliitiline" ning "humanitaarne ja sotsiaalne". Valitsusvälised rahvusvahelised pagulastekaitse asutused (jätk 1) Rahvusvahelise Punase Risti Komitee. Rahvusvaheline Amnestia tegeleb "inimeste kadumise", inimeste ebaseaduslike karistamiste, kohtuväliste hukkamiste jne liiki inimõiguste rikkumistega võimude poolt. AI 14punktilises inimeste kadumise tõkestamise programmis on mõiste "inimeste kadumise"
annaabi.ee 
