Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"avalik haldus ja bürokraatia" - 111 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Avalik haldus ja bürokraatia

5 Avalik haldus ja bürokraatia (ametnike võim). Bürokraatia on ametnikkond>ametnik on rahva teener. Ametnikkord kujuneb tööstusühiskonnas. Ametnikud viivad ellu riigivõimu otsuseid=avalik haldus. Ametnikud vahetuvad harvemini kui poliitikud>nii on tagatud avliku halduse/valitsuse järjepidevus. püsiv amenikkond annab tunnistust proffesionaalsusest. ametnkikkkonda isel. Selle arvukus>Pr,Ta,Ro,So: 1/3 avaliku sektori tööötajatest moodustavad ametnikud > Eesti u 20 00024 000 ametnikku. Avaliku halduse reform vähendada bürokraatia ebaefektiivsust= bürokraatia patoloogia. Tänapäeval seonduvad amentikkonnaga mõisted: tulemuspalk,tulemusjuhtimine,kvaliteet,omavastutus. Ametniku ja poliitiku erinevused: Ametnik: On alalhoidlik, mõistusepärane, tugineb reeglitele ja profesionaalsusele. Poliitik: toetab vailjaid ja huvigrupe, on emotsionaalne. ametnikkonda stabil...

Ühiskonnaõpetus
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seadusandliku võimu ülesehitus; Avalik haldus ja bürokraatia

Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsiooni kuulumine ei ole kohustuslik. Fraktsioonis on saadikutel oht sattuda partei juhtkonna tugeva surve alla. Fraktsiooni kuuluvad parlamendisaadikul on oma ettepanekute elluviimiseks reaalsemad võimalused kui üksiksaadikul. Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia mõiste ja tugevuse põhjused Bürokraatia ehk ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega, mille üheks põhijooneks on püsivus. Püsivad töökogemus tõstab ametnike professionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Viimastel aastakümnetel on ette võetud mitmeid avaliku halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiad...

Ühiskonnaõpetus
265 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Avalik haldus ja bürokraatia

klass Ühiskonnaõpetus · Bürokraatia e ametnikkond arenes välja riigi funktsioonide laienemisega (tööstusühiskond, heaoluühiskond). · Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase teostamisega e avaliku haldusega. Tänapäeva bürokraatiat iseloomustavad: · püsivus (vahetuvad harva ­ järjepidevus) · professionaalsus (töökogemus) · arvukus ­ 20-30% töötajatest (läbi aegade üritatud vähendada) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega, seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid, läbirääkimised, poliitiline neutraalsus) · süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioon ­ poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ­ ametkondadevaheline suhtlu...

Ühiskonnaõpetus
39 allalaadimist
thumbnail
4
doc

valitsemine ja avalik haldus

Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...

Avalik haldus
307 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Avalik haldus ja bürokraatia keskkooli materjal

1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised funktsioon:ametnikkonna taastootmine,arendamine ja inimressursijuhtimine selgitus:ametkondadevahelise suhtluse edendamine,poliitikate täitmise koordineerimine 2)jälgida...

Ühiskonnaõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Avalik haldus ja valitsemine

AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev...

Ühiskonnaõpetus
143 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Valitsemine ja avalik haldus

Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega....

Ühiskonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...

Ühiskonnaõpetus
343 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Valitsemine ja avalik haldus

· Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...

Inimese õpetus
72 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Avalik juhtimine ja avalik teenus

Mis on avalik haldus , avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab ava...

Avalik haldus
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valitsemina ja avalik haldus

Valitsemissüsteem ­ parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi ­ populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE ­ aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited ­ Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president ­ valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president ­ uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited ­ USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus ­ seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik ­ on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontr...

Ühiskonnaõpetus
134 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

Valitsemine ja avalik haldus

Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 ­ 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised...

Ühiskonnaõpetus
62 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Parlamendi erakondlik jaotus ja erakondade suhted määravad ära selle, kas moodustatakse enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Siiski võib ka vähemusvalitsus, kel pole parlamendi enamuse toetust, edukalt oma poliitikat ajada. Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia mõiste ja tugevuse põhjused Bürokraatial on enamiku inimeste jaoks negatiivne tähendus. Samas ei saa ükski nüüdisaegne riik hakkama päris ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata. Bürokraatia on kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga. Tööstusühiskond lõi asjalikkusele ja seadustele tugineva võimuideaali, heaoluriik aga laiendas oluliselt riigi funktsioone, mille täitmiseks vajatakse suurt ametnikkonda. See ametnikkond...

Ühiskonnaõpetus
111 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut ises...

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kontrolltöö: valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika

valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse ­> Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ­ ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alam...

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Avalik haldus

03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteerit...

Halduskorraldus
35 allalaadimist
thumbnail
76
docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

Keskmiselt suudab üks valitsus Euroopas võimul püsida 24–30 kuud, Kesk- ja Ida-Euroopa noortes demokraatiates on valitsuste eluiga poole lühem. 20 Valitsemine ja avalik haldus 5. Avalik haldus ja bürokraatia 5.1 Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused Bürokraatial on enamiku inimeste jaoks negatiivne tähendus. Sellega seostuvad ebaefektiivsus, jäikus, ebainimlikkus ja tülikad protseduurid. Samas ei saa ükski nüüdisaegne riik hakkama päris ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata. Bürokraatia kujunes koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga. Tööstusühiskond lõi asjalikkusele ja seadustele tugineva võimu ideaali, heaoluriik aga laiendas oluliselt riigi...

Ühiskond
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Avalik haldus ehk valitsemine

5-4.6 avalik haldus ehk valitsemine MAJANDUSPOLIITIKA HALDAMINE EHK ADMINISTREERIMINE = seaduste elluviimine. Majandus on ühiskonna alus, heh. Tootmiseks vaja ressursse, nt loodusvarad Suur bürokraatia , ametnikkond. Omavalitsused. (põlevkivi, turvas, puit, liiv), tööjõud ja selle kvaliteet, kapital ehk raha mis Järelevalve/kontroll: teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise Avalikkus ­ meedia, avalik arvamus, seisukohad nimel. Poliitiline ­ kontrolli teostavad poliitikud parlamendis, seadusloomet; Kõrgem tasand on riik, mis loob eeldused. valitsust (aruannete kaudu); parlament kinnitab ametisse ka eesti Teine tasand on firmad, ettevõtted....

Ühiskonnaõpetus
132 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valitsemine & avalik haldus

Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...

Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Poliitika ja valitsemise alused konspekt: Poliitika ja selle uurimine, poliitiline inimene

Poliitika ja valitsemise alused Mis on poliitika? Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „Harold Lasswell“ Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“ Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu. Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE Poliitika kui võimumäng: VÕIM-suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks. Võimu näod: Võim osustamisena- ähvardus(ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus) Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda. Neli põhiarusaama poliitikast Liberaaldemokraadid:Poliitik Tehnokraadid:Poliitika on Hegemooniateooria:Poliitik Postmodernistid:kõik võib a on inimest...

Poliitika ja valitsemise...
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun