09. 12 Getter Orav Ühiskonna kodune töö Ühiskonna jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi h...
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlik areng? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne, näiteks, kui keskendutakse ainult valitsemise kvaliteedi ning inimese heaolu arendamisele, olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid milliseid samme peaks tegema Eesti, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng? Kõige valulikumaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib lugeda rahvastiku vähenemist ning selle läbi kultuuri hävinemist. Praegu on eestlasi maailmas ligi miljon, kuid see arv väheneb kahjuks pidevalt. Esimeseks probleemiks on väike sündivus. Paljud noored perekonnad ei taha muretseda lapsi olukorras, kus nad ei suudaks oma järglastele võimaldada materiaalset heaolu. Kui ka perekonna hetkeline sissetulek...
Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondadade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine . · Rahvas peab pidama võimu legitiimseks ehk õiguspäraseks · Legitiimsus tugineb rohkem tunnetele kui mõistusele: diktaator võib ka rahva uskuma panna, et olemasolev valitsemiskord on parim · Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav · Valitsemise efektiivsus näitab, kui hästi suudetakse rahuldada erinevate gruppide põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks · On arvatud, et majanduse ja heaolu kasv on kiireim, kui riik ei sekku...
Kas Euroopa riigid pigem sarnanevad või erinevad oma sotsiaalkulude poolest? Euroopa riigid pigem erinevad oma sotsiaalkulude poolest. Kui EL-i keskmiseks on 26,9%, siis Eesti SKP-st moodustab sotsiaalkulutuste osakaal vaid 12,4%, Leedus 13,2% ning Rumeenias 14%. Samal ajal on see nii Belgias, Rootsis kui ka Prantsusmaal üle 30%. 2. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega. Hetkel on meile arusaam heaoluriigist veidi võõras ning praegune majanduslik olukord ei võimalda lahendada neid takistusi, mis on vajalikud heaoluriigi tingimuste täitmiseks. Heaoluriigi alused on paika pandud, kuid raskem töö on Eesti ü...
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida. Inimene-ühiskond suhetes on tähtsad valitsemisvormid, suhted perekonnas, suhted valitsuse ja riigiga, koostöövormid ühiskonnas jne. Eetika kuldreegel : ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle...
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOO...
Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. V: Perioodi nimetus Toimunud muutused Tunnused 1) Tööstus ehk 1) majandusel esikohal 1) ratsionaalsus industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine...
postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel...
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max W...
saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max...
riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule HR sekkub aktiivselt majandusse jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr's alati sotsiaalse õiglusega. Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Bever...
loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...