Avaliku võimu harud ja institutsioonid (0)

I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM

• Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad.
  
• Piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel
  
• Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused.
  

HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS

PARLAMENT ...demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.

• Poliitikat kujundav:saab muuta ja tagasi lükata täitevvõimu esitatud eelnõusid
  
• Poliitikat mõjutav: saab tagasi lükata ja osalt muuta täitevvõimu ettepanekuid , ent ei saa asendada neid omapoolse poliitikaga.
  
• Vähe poliitikat kujundav: täitevvõimu otsuste ratifitseerija
  
• Aktiivne, reaktiivne, marginaalne, minimaalne.
  

• Üldpoliitiline diskussioon( tööparlament ):töö on komisjonides ära tehtud ja sõna antakse opositsioonile.(saksamaa, Rootsi)
  
• Poliitiline propaganda(kõneparlament):Istungil saab vähe muuta, domineerib vastasrind .(ühendkuningriigid)
  
• Valitsuse ettepanekute sõelumine ja diskrediteerimine(assambleeparlament).Parteidistsipliin ja kokkulepete kehtivus nõrk.
  

• Ühekojalised, mis moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu
  
• Kahekojalised:alam ja ülemkoda. Alamkoda moodustatakse perioodiliste valimiste kaudu, valitakse rahva poolt. Ülemkoda moodustatakse kas tsensusliku printsiibi järgi e. Seisuse järgi LORDID või suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade huve. NT. Senat USAs
  

• Vahetus, kiirus
  
• Läbipaistvus, selge vastutus
  
• demokraatia
  

• läbimõeldus
  
• stabiilsus
  
• sobib föderaal-süsteemidele
  

VALITSUS...kõrgeim täidesaatve võim

RIIGIPEA

• Isikuline: president , riigivanem ,kuningas
  
• Kollektiivne:presidentuur
  
• Piiratud ajaks või eluaegselt
  
• Suurem või väiksem võim
  

• Piiramatu(absoluutne) valitseja(monarh)
  
• Piiratud, põhiseaduslik valitseja
  

KOHTUVÕIM

• Lahendab vaidlusi mängureeglite üle
  
• Otsustab sanktsioone
  

VALITSEMISSÜSTEEMID

• Parlamentalism
  

• Presidentalism
  

• Võim lähtub nii presidendist, kes nimetab valitsuse ja domineerib administratsiooni, kui rahvaesindusest, kes teeb seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem.
  
• President võib erinevates režiimides olla
  
  • Täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht.
    

• Poolpresidentalism
  

BÜROKRAATIA

• Kindlate reeglite alusel püsiv töö
  
• Süsteemne tööjaotus
  
• Kindel hierarhia
  
• Erialane ettevalmistus
  
• Riiklik rahastamine koos avaliku vastutamisega
  
• Keeld ametikohta osta v pärida
  
• Asjaajamise dokumenteerimine
  
• Umbisikulisus
  

• Andma aru oma tegevuse üle ja oma tulemuste kohta selle juhtidele, kodanikele ja poliitilistele institutsioonidele.
  
• Kajastama ühiskonna ja selle rühmade vajadusi ning neile reageerima .Ametnikud peavad leidma sobivad viisid kodanike ootuste rahuldamiseks.
  

• Karjäärisüsteem: alustatakse bürokraatiahierarhiapüramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise.
  
• Positsioonisüsteem : ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused .
  

VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS

• KESKVALITSUS: parlament e riigikogu, valitsus, haldusasutused e administratsioonid(eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused).
  
• KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad , mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad .
  

KOHALIK OMAVALITSUS

• Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus.
  
• Prantsusmaa-tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna.
  

• Poliitika ja valitsemise keerukustumine postmodernses teabeühiskonnas.
  
• Püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine ja majanduslik tõhusus .
  
• Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid.
  
• Vastavalt vajadusele erinevate valitsemistasandite kujundamine lisaks klassikalistele.
  

• Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll.
  
• Otsustamisprotsessis mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel.
  
• Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusiiside teisenemine:otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni,suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele.