Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Tsiviilõiguse üldosa (7)

Tartu Ülikool - Õigus - Tsiviilõiguse üldosa
5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme Mille järgi vahet teha?
  • Kuidas koostatud?
  • Mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema?
  • Kes on kaupmees?
  • Mis on kaubandustehingud?
  • Mis on kaubanduserindus?
  • Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla?
  • Kuid on öeldud et tava võib olla tsiviilõiguse allikaks?
  • Kaua 1 leping hõljuvalt kehtetu on?
  • Mis tähtsus elukoht tsiviilõiguse jaoks on?
  • Kaua ära olnud et kahelda et kas ta enam elus on 17 Mis on siis see piisav aega on?
  • Kuidas seda 5 aastat arvutatakse?
  • Kuid kuidas eeldatav surmaaeg leitakse?
  • Mis on juriidiline isik?
  • Kui tulle tagasi tsüsi 24 juurde sisi võime näha et mis teooria on selle lause aluseks?
  • Kui füüs isikul?
  • Kuidas ta suhteb kolmandate isikutega?
  • Mida Tsüs pg424?
  • Mis asjad on need muud hüved?
  • Kui olememääratlenud mis on tsiviilõiguse esemed mis siis ei ole tsiviiõiguse objektiks?
  • Kui seadusest ei tulene teisiti See tähendab et asjad kuuluvad läbi inimeste õiguste?
  • Mille kaugu ettevõtja tegutseb Mis see siis on?
  • Mis asjad kuuluvad kokku?
  • Kusagilt mujalt Asjaõigus pg 72 lg 4?
  • Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu?
  • Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks?
  • Mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad?
  • Kuidas see lõppeda saaks?
  • Kuid kui need on juba täidetud siis ei saa ka blbla?
  • Millal ületatakse piire?
  • Kui tahteavaldus Pg ?
  • Mis siis saab kui vormi ei ole järgitud?
  • Kui tühine tehting on täidetud siis kes mida kellelt nõuda saab?
  • Millal on ekimus oluline ?
  • Kuidagi erinev pg 92 lh 3 punkt 3?
  • Millal see seda on?
  • Kui tehing ei ole täidetud ja 1 isik tühistab Kes siis peaks kotusse minema?
  • Millal esindust kastuatakse?
  • Mis on ssesuhte aluseks Mis see esindus siis üldse on?
  • Mis siis saab Kui rikutakse mis siis saab?
  • Kuigi oleks ka saanud kallimaltvist?
  • Mis ajast algab rikkumine?
  • Mis see hagi on?

Contents


1.Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 5
1.1.Eraõigus ja avalik õigus 5
Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. 5
Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks: 5
Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi: 6
Teised maad 6
1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 7
Võrdlus (lihtusutatud): 7
1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 8
Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: 9
1.4 Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest 9
Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus 9
1.5 Tsiviilõiguse alilkad 10
1.6Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 11
1.6.1Tsiviilõiguse kehtivus 11
1.6.2Tsiviilõiguse rakendamine 12
1.6.3 Tõlgendamine 12
1.6.4Analoogia 13
ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA: 14
2.Füüsilised isikud 14
1.1Füüsiliste isikute õigusvõime 14
1.2Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine 14
2.3 Piiratud teovõimega isiku tehing 15
2.3.1 Alla 7 aastaste alaealiste tehing 15
2.3.2 7-18 aastaste alaealiste tehingud 15
2.3.3 Piiratud teovõimega täisealiste tehingud 16
2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud 17
2.4 Otsuse võime 17
2.5 Elukoht 18
2.6 Teadmata kadunud isik ja surnuks tunnistamine. 18
2.6.1 Teadmata kadunud isik 18
2.6.2 Surnuks tunnistamine 19
Teise teema kohta õppematerjal: 21
1.Juriidilised isikud 21
3.1 Juriidilise isiku mõiste 21
3.2 juriidilise isku õigusvõime ja teovõime 22
3.3 Juriidilise isiku liigid 22
3.3.1 Eraõiguslikud juriidilised isikud 22
3.3.2Avaliku-õiguslikud juriidilised isikud 24
3.4 Juriidilise isiku asutamine 25
3.5 juriidilise isiku nimi ja asukoht 26
3.6 Juriidilise isku juhtumine 26
3.6.1 juhtimise organid 26
3.6.2 Juriidilise isiku esindamine 27
3.6.3 Vastutus 28
3.7 Juriidilise isiku lõppemine 28
3.7.1 Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord 28
3.7.2 Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 30
KIRJANDUS 30
4.Esemed 30
4.1 Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses 30
4.2 Asjad kui esemed 32
4.2.1 Asja mõiste 32
4.2.2 Asjade liigid 33
4.2.3 Asja osad 33
4.2.4 Asja päraldised 34
4.3 Kasu, koormised ja kulutused 34
4.3.1 Kasu 34
4.3.2. Koormised ja kulutused 34
4.3.3. Eseme (asja) väärtus 35
5.Subjekiivne tsiviilõigus 35
5.1 Tsiviilõigussuhe 35
5.2 Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid 36
5.3 Nõuded ja vastuväited 37
5.4 Juriidiline kohustus 38
5.5 Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine 39
5.5.1 Juriidilise fakti mõitse ja liigitus 39
5.5.2 Subjektiivse õiguse tekkimine 39
5.5.3 Subjektiivse õiguse muutumine 40
5.5.4 Subjektiivse õiguse lõppemine 40
5.6 Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse 40
5.6.1 Subjektiivse õiguse teostamine ja põhimõisted 40
5.6.2 Subjektiivse õiguse kaitse, mõiste ja viisid 41
5.6.3 Hädakaitse, -seisund, omaabi 41
Õppematerjal 43
6. Tehingute üldiseloomustus 43
6.1 Tehingu mõiste ja liigid 43
6.2 Tahe ja tahteavaldus . Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 44
6.2.1 Tahe ja tahteavaldus 44
6.2.2 Tahteavalduse liigid 44
6.2.3 Tahteavalduse tegemine 45
6.3 Tehingu tõlgendamine 45
6.4 Tehingu vorm 46
Õppematerjal 47
7.Leping ja selle sõlmimine 47
7.1 Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid 47
7.2 Ofert 48
7.2.1 Oferdi mõiste ja tegemine 48
7.2.2 Oferdi lõppemine 49
7.3 Aktsept 50
7.3.1 Aktsepti mõiste ja viisid 50
7.3.2 Täienduste ja muudatustega aktsept 50
7.3.3 Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept, lepingu sõlmimise aeg 50
8.Tehingu kehteus 51
8.1 Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärg 51
8.2. Tühine tehing 52
8.2.1. Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga 52
8.2.2 Tehingu tühisus vastuolu tõttu põhiseadusega 52
8.2.3 Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega 52
8.2.4 Muud tehingu tühisuse alused 53
8.2.5 Tühise tehingu kinnitamine 53
8.3 Tühistatav tehing 53
8.3.1 Tühistamise mõiste ja alused 53
8.3.1 Eksimus 55
8.3.3 Pettus 56
8.3.4 Ähvardus ja vägivald 56
8.3.5 Raskete asjaolude ärakasutamine 57
8.3.6 Tühistamise kord 57
8.3.7 Kinnitamine 58
Õppematerjal 58
9.Tingimuslikud tehingud 58
9.1 Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid 58
9.2 Hõljumisaeg 58
9.3 Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus 59
Õppematerjal: 59
10. Esindus 60
10.1 Esinduse mõiste ja liigid 60
10.2 Esindusõigus ja volitus 60
10.3 Esinduse lõppemine 62
10.4 Esindusõiguseta isiku tegevus 62
10.5 Esindaja kohustuste rikkumine 62
Õppematerjal: 63
11.Tähtaeg ja tähtpäev 63
11.1 Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses 63
11.2 tähtpäeva kulgemine ja lõpp 64
12 Hagi aegumine 64
12.1 Hagi aegumise mõiste 64
12.2 Hagi aegumise tähtajad. 64
12.3 Hagi aegumise kulgemise katkemine 65
12.4 hagi aegumise kulgemise peatumine 66
09.02.2009
Paul Varul
Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid . Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast.
Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam ). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa .
Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks !!!!
Õppematerjal: ÕISist programm välja printida ?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist!
tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA!
abistav tähendus : helmut köhler – tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98.
+iga teema lõpus täiendavad allikas professori poolt.

  • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste


    1.1.Eraõigus ja avalik õigus

    Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses.


    Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!)
    Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist.
    Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse , siis riik ei seku , riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil , kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama.
    Siinkohal jätame tahaplaanile subjektiivse õiguse.

    Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks:


    Avalik õigus -
    Eraõigus
    Kui me räägime jagunemisest, siis tegelikult jagunevad õigusnormid. Kuid on olemas ka seadusi, milles on nii avaliku- kui ka eraõiguse norme. Mille järgi vahet teha?

    Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi:


    Huviteooria – avalik õigus on see, mis lähtud ( rooma ) riigi huvist (nt maksude kogumine, karistamine , valitsemise korraldamine). Eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu(nt pärandamine, abiellumine ).
    Subjektiteooria – avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ning iseloomulikud on alluvussuhted. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega. Eraõiguses on privaat- e eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust ise oma asju omada ja korraldata, mille üheks väljenduseks on lepinguvabadus .
    Meetod – selle puhul eraõiguses kehtib see põhimõte, et lubatud on see, mis ei ole keelatud. (NB! Millegipärast on levinud eksiarvamus, et seda peetakse õiguse üldpõhimõtteks, kuid tegelikult on see omane vaid eraõigusele! Eriti väljendub see lepinguõiguses). Avalikus õiguses on lubatud see, mis on lubatud. (karistusõiguses on keelatud see, mis on keelatud :P). (samuti on levunud eksiarvamus, et lubatud on see, mis pole keelatud! :D) See on tähtis erinevus avaliku ja eraõiguse vahel.

    Teised maad

    Mitte kõikides süsteemides ei jaotata õigust era- ja avalikulks õiguseks. Näiteid erinevates süsteemides: NB! EKSAMIKS!
    Anglo-Ameerika e Common Law õigussüsteem – selles süsteemis ei pöörata erilist tähelepanu õigussüsteemi süstematiseerimisele.
    Mandri-Euroopa a Romaani-Germaani õigussüsteem – süstematiseeritud.
    Skandinaavia süsteem – süstematiseeritud.
    Avalik õigus
    Riigiõigus
    Haldusõigus
    Maksuõigus
    Karistusõigus
    Menetlusõigused (haldus, krimi ja ..kohtu menetlus)
    Eraõigus (NB 4!!)
    Tsiviilõigus
    Perekonnaõigus
    Võlaõigus
    Asjaõigus
    ...jne
    Äriõigus e kaubandusõigus
    Rahvusvaheline õigus
    Intellektuaalne omand
    Muud normid, mis tulenevad üksikutest seadustest .

    1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem

    Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide kogum on kuidas koostatud? Ajalooliselt tuntakse 2 tsiviilõiguse süsteemi (kuidas tsiviilõiguse normid on konstrueeritud):
    Institutsiooniline süsteem – tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks põhiliseks institutsiooniks
    Isikud
    Asjad
    Hagid (omandamise viisid)
    Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) NB! EKSAMIKS!
    Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa
    Üldosa ÜS
    Perekonnaõigus PEÕ
    Asjaõigus AÕ
    Pärimisõigus PÄÕ
    Võlaõigus VÕ
    Austria, Šveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900.
    Peame silmas seda, et me saame tsiviilõiguse süsteemist rääkida, seal, kus on tsiviilõigus kodifitseeritud. Ja se on kodifitseeritud Mandri-Euroopa õigussüsteemis. Romaani on institutsiooniline ja germaani on pandektiline. Romaani oma ehk tibake levinum.
    NB 2 mööndust – Luisisanas ja Quibekis on tsiviilkoodeksid!

    Võrdlus (lihtusutatud):

    Isikud – Üldosa, Perekonnaõigus
    Asjad – Asjaõigus, Pärimisõigus
    Hagid – Võlaõigus ( võib ka pärimisõigus)
    Võib teha üldise järelduse, et erinevate riikide tsiviilõigus ei ole niivõrd erinev, kuivõrd sellest süsteemist võib tunduda. Loomulikult erinevused on, kuid siiski vormilised erinevused on suuremad?
    Meile on lähtealuseks pandektiline süsteem! Pead teadma, et institutsiooniline süsteem on olemas ja mis riigid seal on, kuid lähemalt õpime pandektilist süsteemi.
    Tsiviilõiguse mõiste objektiivses tähendab – tsiviilõigusnormid, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklike suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
    Varalised suhted on need suhted mis tekivad seoses omamise või vahetamisega. Omandi- või vahetussuhted. Tsiviilõigus reguleerib põhiliselt neid omamise ja vahetumise suhteid võrduses põhimõttel.
    Isiklikud suhted – eelkõige perekonnas (nt kasvatamise kohustus). Võlaõigus. Võrdsuse põhimõte jällegi!
    Tsiviilõigus on õigurnormid, mis reguleerivad varalisi suhteid+ teatud isiklikke suhteid VÕRDSUSE põhimõttel.
    Subjektiivse tsiviilõiguse mõiste – õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. (Vt 5. teema.)
    16.02.09

    1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis

    Ajaloost:
    Kuni 1940 aastani kehtis tsiviilõiguse valdkonnas Balti eriseadus (1865aastast) Koosataja - F.G. von Bungen. Koosnes sissejuhatusest ja neljast raamatust. Kui Eesti sai iseseisvaks riigiks, siis Balti eraseadus jäi kehtima, kuid 1920 a asluses hakati oma tsiviilseadustikku koostama. A 1922 koostati oma abieluseadus. Tsiviilseadustiku eelnõu sai valmis, kuid seda ei võetud vastu.
    Nõukogude ajal Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeks kuni 1965 aastani.
    1 jaan 1965 – ENSV tsiviilkoodeks.
    1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud olulisis põhimõttelisi muudatusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. Paljud jäidki kehtima, osad seadused võeti ise vastu, kuid kiiret justkui polnud (turumajanduste tingimuste osas)). 1990 aastal majanduses tingimused muutused – plaanimajandusturumajandus. Nõukogude ajal oli kogu maa riigi omand, kuid nüüd tuli maa tsiviilkäibesse, kuid selle kohta ei olnud olemas mingit seadust/regulatsiooni. 1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. ( niikaua kui seda loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima).
    Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud : anglo-am, skandinaavia süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia, romaani, germaani vahel. Skandinaavia – üksikud seadused, mandrieuroopa – kodifitseeritud süsteem. Tahe oli skandinaavia süsteemi valida, kuna see on justkui paindlikum ja kiirem, kuna pole vaja tegeleda kodifitseerimisega. Romaani süsteemi kasuks rääkis see, et seda juristid ise tundsid tol ajal kõige paremini (Nõukogude tsiviilkoodeks oli kõige enam Prantsuse tsiviilkoodeksist mõjutatud). Germaani süsteemi kasuks rääkis see, et sellega oleks ajaloolist traditsiooni jälgida (enne 1940 aastat).
    Praktilist laadi asjaolu – oli olemas 1940 aastate tsiviilseadustiku eelnõu. 1991 aasta oktoobris võeti vastu maareformi seadus. See seadus võimaldas seda, et nii endised maaomanikud, eklle maa oli natsionaliseeritud, aga ka erastamise käigus oli võimalik teistel isikutel (nii füüsilistel kui juriidilistel) saada maaomanikuks. Kuna oli kiiresti vaja regulatsiooni, siis oli kõige kergem võtta aluseks 40 aastate tsiviilseadustiku asjaõiguse . 1 dets 1993 – asjaõigus. Sellega otsustati kaks asja: süsteem (kui juba asjaõigus tuli pandektiline süsteem, siis kõik muu kaa (germaani õigus)), kodifitseeritus (meie seadustik saab olema kodifitseeritud sellisel moel, et osadena kodifitseeritakse (?). (5 osa – tsiviilseadustik )).
    järgnevalt sai järjestis loogilisemalt järgneda. Pärast asjaõigusseaduse vastuvõtmist jõustus tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. dets 1994. Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009.
    Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik.

    Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt:


    ÜLDOSA – TsÜs 1-07.2002.
    Isikud
    Esemed
    Tehingud
    Esindus
    Hagi aegumine
    PEREKONNAÕIGUS– PerS 1. 01.95
    Abielu
    Perekond
    Eestikoste
    ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega)
    Üldsätted
    Omand (omanikaitse)
    Kinnisomand – „pahanduse tekitaja“
    vallasomand
    Piiratud asjaõigus.
    PÄRIMISÕIGUS – PärS 1.01 1997 1.01.2009
    Pärimise alused (mille alusel päritakse jne)
    Pärimise käik
    VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega)
    Üldsätted
    Lepingud
    Lepinguvälised kohustused
    See on ratsionaalne oma ülesehituselt. Eelnevad seadused on kohustuslikud järgnevatele ilma et peaks neid eraldi välja uuesti tooma .
    Kodifitseeritud tsiviilõiguse juures tuleb alati osata määrata, mis kohast tuleb normi otsida.
    Hea oleks, kui see süsteem oleks meil silmade ees (mitte ainult selles aines, vaid üleüldse)

    1.4 Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest

    Tsiviilõiguse eristamine tesitest.

    Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus

    Kaubandusõigus on välja kasvanud tsiviilõiguseks. Tekkimise ajaks ja kohaks määratakse 12-13 sajand Itaalia sadamalinnades. Erinevus oli eelkõige see, et kaubandusõigus puudutab kaupmeeste (ettevõtjate) omavahelisi suhteid. Praktiline vajadus seisnes selles, et suhtlemine oleks lihtsam. Probleemid:
    Kes on kaupmees ? Kaupmees on ettevõtja, kõik äriühingud (osaühindud jne).
    Mis on kaubandustehingud? Kaubandustehing on see, mida nimetatakse BB(busines to busines) ja BC (busines to consumer ) ja CC (consumer to consumer).
    Mis on kaubanduserindus? Börs, merekoaubandus, maksejõuetuse panktrot. Olemuslikku vahet ei ole (:S). Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahe on vaieldav. Kaks suunda vahekorra selgitamiseks:
    Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks.
    Unitarism – Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, šveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.)
    Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta.
    Samal ajal on meil olemas äriseadustik, mis kehtib 1.12.1995, kuid see ei ole kaubanduskoodeks. Meie äriseadustik hõlmab ainult äriühinguid. Õigem oleks öelda äriühingute seadustik.
    Tsiviilõiguse intellektuaalne omand – reguleerimise valdkonnaks on intellektuaalse tegevuse resultaat. (siin on allinstituudid nagu nt patendiõigus vmt). Mõte on see, et kaitsata neid inimesi, kelle vaimse tegevuse kaudu on midagi välja tulnud (nt laul, leiutis , vmt). Tuleb vaadata, kas saab probleemi lahendada ainult selle seadusega, või tuleb vaadata ka muudesse seadustesse.
    Rahvusvaheline eraõigus – on seatud tsüsiga selles mõttes, e see on selline institutsioon, mis kujutab endast kollisiooninormide kogum (millise riigi õigust kasutada, kui on tegemist välismaise aspektiga (kui on nt välismaalane ja tekitab eestis kahju). Vastab küsimusele – millise riigi seadust tuleb kohaldada nendes situatsioonides , kus probleem tekib. Millist tsiviilõiguse normi tuleb kohaldada? Seos TSÜSiga, et probleemid on suurel määral seotud tsiviilõiguse blablaga.

    1.5 Tsiviilõiguse alilkad

    Õiguse allikas – objektiivses tähenduses – see, kus õigusnormid sisalduvad. Kui me räägime õiguse allikast, siis räägime sellest, kust objektiivne õigus tuleneb. Õiguse allikaks on eelkõige seadus. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus (riigi jaoks). Kas põhiseadus on ka tsiviilõigusele tähtis? Jah, kuna ta annab miotmed väga olulised põhimõtted, kuid ta ei sisalda väga paljusid tsiviilõiguse jaoks vahetult tähtsust omavaid norme. (KUID §32 pärimise kohta nt!). Tsiviilõiguse jaoks on peamised allikad on seadused. Põhilised seadused ongi need viis seadust: PerS, AõS, PärS, TsüS, VõS (koos aastaarvudega!!!!!!!!). Muidugi nendega tsiviilõiguse allikad ei ammendu, kuid needd on põhilised. Tsiviilõiguse allikaks võivad põiseaduse ja nende viie seaduse kõrval võivad olla ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid , kuid need on siiski selged erandjuhud.
    §2 – tähtis.
    § 2. Tsiviilõiguse allikad
    (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
    (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
    Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla? Tavana väljakujunenud käitumisreegel, mis pole kirjapandud. Kuid on öeldud, et tava võib olla tsiviilõiguse allikaks?! Sellest tuleb aru saada nii, et see on selge erand . Tava on tsiviilõiguse allikaks ainult siis, kui kas seaduses on antud talle selline tähendus, või siis pooled on lepinguga nii kokku leppinud.
    (NT – VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused
    (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:
    1) lepingu olemusest ja eesmärgist;
    2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
    3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;
    4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
    (2) Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. )
    Tava võib olla siis kahe lepingupoole vahel välja kujunenud tava või ka nt abstraktsemalt äride vahel väljakujunenud tava. See, et see tavale tugineja saab tagatud riigi kaitse. Tava on ainult erandjuhtudel! Siis kui seaduses ja lepingus pole kirjas muud moodi.
    Kohtupraktika – ei ole õiguse allikas, kuna ta ei sisalda uusi käitumisreegleid, ta ei loo midagi uut. Riigikohtulahend ei ole kohustuslik teistele blablabladele . Meil ei ole pretsedendiõigus!.

  • Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine

  • Tsiviilõiguse kehtivus


    Saab rääkida:
    territoriaalne kehtimine – tsiviilõigus (eesti oma) kehtib kogu riigis. Vaid need tsiviilõiguse normid, mis peaksid sisalduma KOV üldaktides ( volikogu määrustes), need siis kehtivad vastava KOVi territooriumil (aga nende osakaal on v väike). Rahvusvahelise eraõiguse puhul ei ole küsimus selles, et kus see norm kehtib, vaid norm ise ütleb, millise riigi seadus kehtib.
    Ajaline kehtimine – seadus hakkab kehtima siis, kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate seadustel tagasiulatuvat mõju. Kas võib olla seadusel tagasiulatuv mõju? Üldreegel ütleb ei, välja arvatud siis, kui on seaduses otseselt sätestatud nii. Rakendusseadus – Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus. Kui me räägime rakendusseadusest, siis see on see ;)
    Rakendusseaduse § 2 – seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu va siis, kui seaduses on nii kirjas.
    Rakendusseaduse § 11 – sama põhimõte.
    Reeglina siis pole.
    kehtivus isikute suhtes – tsiviilõigusnorme või jaotada gruppidesse:
    Üldreegel – enamus on kehtivad kõikidele (nii füüs kui ja jur isikutele.
    Ainult füüsiliste isikute suhtes (nende teovõimet nt puudutavad, pärimist...) (need on siis ainult inimeste suhtes kohaldatavad (aintinimene saab abielluda nt)
    Ainult juriidiliste isikute kohta käivad seadused – nt nende asutamine, likvideerimine, rahastamine ....
    Normid nii füsiliste kui juriidiliste isikute raames mingite gruppide kohta väivad seadused – nt ainult alaealiste kohta käivad seadused (piiratud teovõime). Nt ka normid, mis käivad juriidiliste isikute üksikute liikude kohta (nt MTÜ-d vmt)
    Kodanikud ja välismaalased - reeglina ei ole vahet, kas on tegemist kodaniku või välismaalasega. Isikud on nad mõlemad. Kuid teatud erandid on. Millise riigi seadust kohaldada välismaalase puhul? Erandid! NT piirialadel on kinnisvara ostmiseks vaja väliismaalastel vaja eraluba.

  • Tsiviilõiguse rakendamine


    Räägime rakendamisest objektiivses tähenduses. Õigusnormides sisalduvate käitumisreeglite kohaldamine, elluviimine . Probleem – tekib vajadus õigust rakendada. Võib eristada 3 põhistaadiumi:
    Tuleb leida õige(d) norm(id), mis vastab elulisele situatsioonile .
    Tuleb selgitada, kas on olemas selle normi koosseisu tunnused, kas see norm on kohaldatav? Tuleb selgitada vastavalt asjaoludele ja koos teiste normidega.
    Õiguslik tagajärg – selleni viib asjaolude analüüd jne. Asjaoludest tulenevalt, mis saab olla õiguslik tagajärg?

  • Tõlgendamine


    See teenib seaduse rakendamise eesmärki. Selleks, et osata seadust õigesti tõlgendada, siis ...
    Tõlgenduslikud vaidlused – kuidas 1 või tesiest normist aru saada, kas ta. Tõlgendamine on eelkõige seaduse mõtte väljaselgitamine. TsüS §3. Tõlgendada saab erinevaid aspekte aluseks võttes:
    Grammatiline tõlgendamine – sõnaline tõlgendamine. Normi mõte peab tulenema seaduse sõnastusest. Seadusandja ülesandeks on sõnastada õigusnormid võimalikult selgelt.Kuid see pole nii lihtne.... Kui on tegemist kod õigusega, siis eelkõige need üldosa sätted on suhteliselt abstraktsed (et nad erinevatele elusituatsioonidele oleksid kohaldatavad). Ja nüüd tahta, et kõik leks grammatiliselt perfektne , on liiga palju. Kodifitseeritud õigusnormidega süsteemis on vaja seadustest arusaamiseks vaja teada mõisteid ning on vaja aru saada mõistetevahelisi seoseid . (bahel on seaduses ära toodud mõisted). Grammatilisest tõlgendusest tuleb alata ja vahel sellest piisabki.
    Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) – norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis. Probleem teha vahet neil : üld- ja erinormi vahekord . Üldnorm tuleb kohaldada siis, kui ei ole kuskil sätestatud mõni erinorm. NB! Alati tuleb EDASI LUGEDA (Lothar :P ) (üld- ja erinormi vahekord tähendab seda et sama asja kohta on rohkem kui 1 seadus). Kui ei ole tegenist üld- ja erinormiga, tuleb kohaldada mõlemat seadust koos kohaldada.
    Teleoloogiline tõlgendamine – eesmärgist tulenev tõlgendamine. NtTsüS §83
    Ajalooline tõlgendamine – abistav. Kui seadusesse on tehtud muudatus , siis tuleb vaadata, kas seaduse sissu taheti muuta, või ainult sõnastust mugavamaks muuta.

  • Analoogia


    Seotud tõlgendamisega. Selleg aon tegemist siis, kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada. Kuida samal ajal see probleemi lahendus peaks olema õiguslik. Äärmiselt oluline on see, et (TsüS § 4 Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.) tuleb vaadata, kas on üldse tegemist õigusliku probleemiga? Kõigepealt tuleb kõrvale jätta need olukorrad, situatsioonid, millel ei olegi üldse õiguslikku probleemi. Analoogia tuleb siis mängu, kui „seaduses on auk“, kui on olemas eluline asjaolu, millesse tuleks õiguslikult sekkuda, kuid õigusnormi, mis seda reguleeriks, pole. See võib olla sisi mitteettenägelikkuse tõttu, eksimus jne). 1. Ei peaks olema ja ei ole; 2. Analoogia – ei ole olemas, aga peaks olemas. Sellisel juhul saab kasutada sarnaseid sätteid või õiguse ülsideid põhimõtteid.
    Seaduse analoogia – rakendatakse sarnast kronkreetset normi või seaduse üldist põhimõtet.
    Õiguse analoogia – rakendatakse õiguse üldiseid põhimõtteid.
    Analoogia tuleb kasutusele võtta siis, kui leida, et õiguslikult on vaja sekkuda, kuid normi, mis aluseks võtta, pole. Kohtul on siin küllaltki suur hinnanguruum (kas see on siis tõesti viga, et normi pole, või seda normi ei peakski olema, õiguslikult ei tulekski sekkuda).

    ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA:


    Tsüsi 4 esiest paragrahvi
    Rakendusseadusest pgf 2 ja 11
    Köhleri õpikust lk 1-27, va 15-18.

  • Füüsilised isikud


  • Füüsiliste isikute õigusvõime


    (Alates §7)
    Isik e tsiviilõiguse subjekt . Füüsilise isku sünonüüm on inimene. Füüsilise isiku defineerimine ei ole vajlik. Öeldakse „füüsiline isik“, et rõhutada inimesest kui tsiviilõiguse subjekti.
    Isikut iseloomustab kõigepealt (kõige fundamentaansemalt) õigusvõime ja teovõime.
    Õigusvõime tähendab inimese kui füüsilise isiku võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu kõigil inimestel. Kõigil on põhimõtteline võimalus olla igasuguste tsiviilkohustuste kandja jne.. Õigusvõime näitab PÕHIMÕTTELIST võimalust. Tegelikus elus on inimestel erinevad õigused ja kohustused. Õigusvõime algab elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (Surma täpne aeg võib olla täpselt väga tähtis, kuid enamasti mitte).

  • Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine


    Teovõime on võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, neid muuta ja lõpetada e võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid . Kõik see toimub läbi tehingute ja seetõttu on mõiste nii väljendatud (TsüS § 8 (1)). Teovõime kohta öelda ei saa, sest teovõime sõltub iseseisval omandamisel ja tehingute tegemisel. See sõltub kas füüsiline isik saab oma tegudest aru või mitte.
    Sõltub:
    Vanusest – 18 a (vastsündind ja täiskasvanud pole samasugused)
    Vaimsest tervisest.
    Tuleb lähtuda sellest, kui otsime vastus sellele, et kes on teovõimelised, siis täielikult teovõimelised on reeglina alates 18 eluaastast. Ja piiratud teovõimega on need,kes on alla 18 aasta vanused või vaimselt haiged ja kes ei suuda iseseisvalt oma tegude täähendusest aru saada ja oma tegusid juhtida.
    Täielik teovõime
    15-18 (vt §9)
    Piiratud teovõime
    0-6– teovõime on selle grupi sees piiratud
    7-18
    15-18
    NB!!! EI ole olemas teovõimetust!
    See, kui sul on piiratud teovõime, siis see on objektiivne hinnang.
    TsüS §8 (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
    (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
    2 etappi :
    Kas ta on üldse või mitte
    Kui on piiratud teovõimega, siis tuleb selgeks teha selle piiratuse ulatus! NB! Eksamil tuleb vastata nii ühepoolsete kui mitmepoolsete lepingute kohta!

    2.3 Piiratud teovõimega isiku tehing

    Teovõime mahu järgi võib inimesed jaotada kolmeks:
    alla 7
    7-18
    Täisealised, aga vaimne haigus on teovõime piiramise põhjuseks.

    2.3.1 Alla 7 aastaste alaealiste tehing

    Nende teovõime võid öelda on kõige enam piiratud. Kui me vaatame tehinguid kõigi 3 grupi sees, siis tuleb eristada ühe- ja mitmepoolseid tehinguid.
    Ühepoolseid tehinguid ei või alla 7 aastased üldse teha (nt testament). Juhul kui ta seda teeb, siis on need tühised.
    Ka mitmepoolseid tehinguid ei tohi alla 7aastane teha ei iseseisvalt ega seadusliku esindaja nõusolekuga.
    Siin on aga kaks erandit:
    Alla 7 aastane laps võib teha tehingu rahada, mis on talle antud vabaks kasutamiseks (kas siis tema seadusliku esindaja poolt või kellegi kolmanda poolt seadusliku esindaja nõusolekul).
    Ta võib teha tehingu rahaga, mis on antud kindlaks otstarbeks (kas siis tema seadusliku esindaja poolt või kellegi kolmanda poolt seadusliku esindaja nõusolekul)

    2.3.2 7-18 aastaste alaealiste tehingud

    Ühepoolsed: võivad teha tehinguid seadusliku esindaja eelneva nõusolekuga (vanemad või määratud eestkostja)
    Mitmepoolsed: Põhireegel on selles, et nad võivad tehinguid (eelkõige lepinguid) ainult siis teha, kui seaduslik esindaja on eelneval nõus. Kui eelnevat nõusolekut ei ole, siis see tehing on hõljuvalt kehtetu , st et seaduslik esindaja võib selle heaks kiita. Või siis alaealine ise, kui ta on täisealiseks saanud. Kaua 1 leping hõljuvalt kehtetu on? § 11 tulenev teisele poolele võimalus – teine pool võib küsida seaduslikult esindajalt , et kas ta soovib seda heaks kiita (teha ettepanek). Kui ta selle heaks kiidab, siis on korras. Kui ei, siis ta muutub kehtetuks. Kui ta aga 2 nädala jooskul ei vasta, siis pole ta tehingut heaks kiitnud. Tehingu teine pool võib ka võtta oma tahteavalduse tagasi (hõljumise ajal), aga ainult siis, kui ta ei teadnud ja ei pidanudki teadma, et lepingu teine pool on alaealine. Vaidluse lahendamisel tuleb alati arvestada, mis staadiumis on leping (kas keegi on seda juba täitma hakanud vmt).
    Kolm erandit:
    taskuraha reegel, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut ( analoogne alla 7 aastaste erandiga)
    kui on antud sihipäraseks kasutamiseks, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga)
    nad vivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi. (nt kingituse vastuvõtmine – kinkeleping (kui sellest ei teki kohustusi!)).

    2.3.3 Piiratud teovõimega täisealiste tehingud

    Siin kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes.
    Ühepoolsed – vaja eelnevat nõusolekut, kui seda pole, siis on see leping kehtetu
    Mitmepoolsed – vaja eelnevat (kohtu poole eestkostja) nõusolekut.
    Kui inimene kunagi jälle terveks saab, (teovõimetus on OBJEKTIIVNE seisund) siis võib ta ise lepinguid teha.
    Kolm erandit:
    taskuraha reegel, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga)
    kui on antud sihipäraseks kasutamiseks, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga)
    nad vivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi. (nt kingituse vastuvõtmine – kinkeleping (kui sellest ei teki kohustusi!)).
    Põhiline erinevus. (kuni 1 jaanuarini 2009 polnud mingit erinevust). Tsüs §8 lg 2 ja 3. Piiratud teovõimega inimese osas, on tema teovõime piiratud objektiivselt. Tema teovõime on piiratud selles ulatuses, mil ta ei suuda oma tegudest aru saada. Vaimuhaigus võib olla väga erinev. Nt kõigest päris ei saa aru, aga osadest asjadest ei saa aru, sel juhul on suurem teovõime.
    Kui jõutakse kohtusse ja kui kohus tuvastab, et on tegemist piiratud teovõimega. Kohus peabki tuvastama , et inimene on piiratud teovõimega ja seejärel määrama eestkostja ning samas määrama, milliseid tehinguid piiratud teovõimega inimene veel teha võib. Kohus võib ka teha otsuse piirata ka neid erandeid , mis on määratud. Või vastupidi, kohus võib neid erandeid laiedada.
    Erinevus võrreldes 7-18 aastastega, võib kohus täiendavalt piirata või laiendada teoõigust.
    Kui ei ta, kas inimesel on piiratud teovõime või ei (kui inimene käitub nt veidralt, aga ei tea kindlalt), siis peab minema notari juurde ja notar peab kindlaks tegema, kas inimesel on piiratud teovõime või ei ole.
    Piiratud inimesel ei pea tingimata olema eestkostja, kui ta ei ole varem mingit tehingut teinud. Ostja peaks üles otsima omaniku sugulased, paluma, et sugulased esitaks eestkotja taotluse ja saada nendelt notari juures nõusolek.
    Kui eeskosta on määratud, sisi määratakse ka piiratuse maht. Kui kohus peab vajalikuks, siis toob eraldi välja piiratude määr võrreldes tsüsis ära tooduga.

    2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud

    Põhiline reegel on lisaks sellele, et nad iseseisvalt tehinguid teha, võidakse piiratud teovõimega inimese eestkostja olla ja tema eest ja nimel tehinguid teha.
    Perekonnaseadusest läbi lugeda peatükk 11 (seoses eestkostega). Siin on 2 olkulist §. §50 lõik 2. §99, §100 – need on piirangud esindajale. § 99 – need tehingud, mille tegemiseks peab eestkosteasutuse eelnev nõusolek. §100 - Need tehingud, mida seaduslik esindaja ei tohi üldse teha. Nt tehinguid iseendaga.
    Oma abikaasa, õdede ja vendadeg.a. st ta ei tohi tema nimel teha tehinguid WTF. Keelatud on nende tehingute tegemine. (ei tohi 1 lapse vara teisele lapsele või oma õdedele-vendadele jne anda/kinkida). § 100, lõik kaks!!!!!!
    MITTE UNUSTADA – kõikidel nendel juhtudel lisaks sellele, et nad võivad ise teha tehinguid, võib keegi nende eest teha tehinguid AGA arvestades perekonnaseaduse §99 ja 100 toodud piirangute/keeldudega.

    2.4 Otsuse võime

    Vaata Tsüsi §13.
    Otsuse võimest on juttu teovõime raames. Seoses otsuse võimega on probleem selles, et ka teovõimeline isik võib mingi ajutise asjaolu tõttu mitte aru saada mingi konkreetse tehigu tegemisest. (nt mingisugune haiguslik seisund, alkohol , narko). Sellisel juhul võib öelda, et inimene
    Otsusevõime – teovõimelise isiku võime saada konktreetse tehtud tehingu asjaoludest adekvaatselt aru. Juhul kui inimene teeb tehingu otsutsuvõimetuna, siis see tehing on hõljuvalt tühine, st et ta võib selle ise hiljem heaks kiita. Kui teine pool 2 nädala jooksul vastust ei saa, siis loetakse vaikimist JAATUSENA! (mitte nii nagu alaealiste puhul)
    Probleem on tõenduslik asi.
    §13, lõik 2 – kui ta on olnud vaimutegevuse häire tõttu ... ja tegi omale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta oli otsustusvõimetu.
    Tuleb silmas pidada seda, et kui otsustusvõimetuna tehakse endale mittekahjulik tehing, siis on see sellegipoolest hõljuvalt tühine tehing. (tehingu kahjulikkus ei ole määrav)

    2.5 Elukoht

    Siin siis lugeda tsüsi §d 14 ja 15.
    Isiku elukoht on see, kus isik alaliselt või lühiajaliselt elab (vmt).
    Kas võib olla, et sul polegi elukohta? Nt pool nädalat siin ja pool nädalat mujal. On võimalik. 2 lahendust (§14):
    kus kõige rohkem aega veedab (enne juuli 2002)
    eluaeg võib samaaegselt olla mitmes kohas.
    Järgmine küsimus – mis tähtsus elukoht tsiviilõiguse jaoks on? Elukohal on peamiselt 2sugune tähendus:
    kohustuste täitmise koha määramise seisukoht (nt ei tea, kuhu kaupa tuua)
    kohtu alluvus – millisse kohtusse mis hagi anda. Hagi esitatakse kojstja elukoha järgi (kuid on ka erandeid)
    Elukoht on ainult füüsiliste isikute puhul (mitte juriidiliste isikute puhul).
    § 15 – juttu piiratud teovõimega isiku elukohast.
    Lapse elukohaks loetakse see koht, millise vanema juures ta elab (kui nt vanemad on lahutatud ja mõlemal on vanemlikud õigused).

    2.6 Teadmata kadunud isik ja surnuks tunnistamine.

    2.6.1 Teadmata kadunud isik

    Teadmata kadunud isi tsüsi kohaselt. Probleem on selles, et võib juhtuda, et inimene kaob ära ilma, et tema kohta mingisuguseid andmeid oleks. Tsiviilõiguslikult on probleem selles, et kui kaob inimene, aga tal on ülalpeetavad, lapsed, vara (nt pangas raha, aga keegi ei saa seda kätte). Juhul kui inimene on pika aja jooksul kadunud (et on kahtlusi tema elusoleku suhtes), siis võib määrata tema varale hooldaja juhul kui inimene on tuvastatakse, et inimene on küllalt kaua ära olnud, et kahelda, et kas ta enam elus on. § 17. Mis on siis see piisav aega on? See sõltub asjaoludest, kui inimene kaduma läks. Nt kui kaduma läks elule ohtlikus situatsioonis, siis on periood, kus inimest pole, aga surma pole tunnistatud , pärand ei avane jne jne.. Samal ajal on aga kahlus, et ta on surnud. Sisi võib olla, et sugulased või võlausaldajad pöörduvad kohtusse, kohus tuvastab, et inimene on kadunud, ja siis määrab hooldaja varale. Mida hooldaja tegema peab? Tagama, et vara säiliks, valitsema seda heaperemehelikult ja kadunud isiku huvides. Ta võib sellest varast teha 3 liiku kulutusi:
    need kulud, mis on vajalikud vara säilimiseks (nt maja remont )
    peab adma ülalpidamist neile, kellele kadunud isik oleks pidanud andma ülalpidamist (nt lapsed)
    maksma isiku võlad.
    Nende 3 ül täitmiseks võib ta käsutada isiku vara. Küll ei või hooldaja müüa kinnisasju. (asju võib, aga mitte kinnisvara). Peamine mõte – teadmata inimese puhul peavad need 3 ül täidetud olema.
    Kui isik on kadunud, siis pole alati vaja vara hooldajat. Nt kui teised saavad ilma selletagi varale ligi. Nt võlgu ei ole, ülalpidamist ei ole vaja jne...
    Juhul kui isik ilmub välja, siis kohus tühistab oma lahendi hooldaja määramise kohta ja hooldaja peab ka aru andma teadmata kadunud olnud inimesele. Võib tekkida ka kahjutasunõue!!!
    See periood võib lõppeda 2 viisil:
    isik ilmub välja
    isik ei ilmugi välja, aga ta tunnistatakse surnuks.

    2.6.2 Surnuks tunnistamine

    Kui inimene on kadunud pikema aja jooksul ja vaatamata sellele, kas tema varale on hooldaja määratud või kas on tuvastatud see kadunudolek. Ehk siis, kui tema elusoleku kohta pole 5 aasta jooskul andmeid, siis võib ta surnuks tunnistada. St et siis avaneb pärand nt. Siis tuleb (pärijate suhtes) õiguslik selgus. NB! EKSAM!
    Kohus tunnistab isiku surnud ja annab avalikult teada.
    Kuidas seda 5 aastat arvutatakse? Kui on teada konkreetne kuupäev, siis sellele järgnevast päevast alates. (nt kui 31 läheb sõpside juurde ja siis enam kunagi ei näe, siis 1sest alates). Võib juhtuda ka, et kadumaminek määratakse kuu täpsusega, siis võetakse järgmise kuu esimesest kuupäevast. Kui kadumaminek tuvastatakse aasta täpsusega, siis järgmise aasta esimene jaanuar.
    2 erandit:
    Kui isik on kaduma jäänud olukorras, mis on ohtlik elule või on alust arvata, et ta on hukkunud (nt laevahukk , maavärin). Aga peab olema täpseid andmeid, et kõneall olev isik õnnetuskohas ka viibis . Erandi mõte on selles, et tõenäosus on niivõrd palju suurem. Siis on ajalimiidiks kuus kuud.
    Kui isik on jäänud kaduma kas sõjategevuse piirkonnas või loodusõnnetuse piirkonnas. Siin on siis ajalimiidiks 2 aasta möödumisel sõjategevuse või loodusõnnetuse „lõppemisest“.
    Siin ei ole tegemist ühegi konkreetse õnnetusega? :S ( midagi sell ekohta, et vahel võib 2 aastat ja 6 kuud sassi ajada vmt... :S)
    NB!!!! SASSI AETAKSE surmaaeg ja see eelnev kõik↑ (?)
    Surmaaeg omab pärimise seisukohast suurt tähtsust. Määratud surmaaeg peaks olema võimalikult lähedane sellele eeldatavale surmaajale. Kuid kuidas eeldatav surmaaeg leitakse?
    Kui on surnud tunnistatud 5 a perioodi järel, siis loetakse surma ajaks esimese aasta lõpp pärast seda aastat, mil tema elusoleku kohta saadi infot vmt. Vt § 20 lg2.
    Kui on 2 aasta värk, siis on selle sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppmise aeg=surmaaeg. Kui sõjategevus on kestnud üle 5 aasta, ja see 5 aastane periood langeb sõjategevuse sisse, siis võib kohaldada 5 aasta süsteemi/reeglit 
    Kui on 6 kuu värk, siis seesama kuupäev,kui see õnnetus oli. (kui kaduma läks, nt kui inimene paadi peale läks.)
    Kui isik on tegeliklt ikkagi elus, sest surnudktunnistamine ei ole 100% kindel. On aint suurem või väiksem tõenäosus.
    Kuid surnudks tunnistamine ei muuda tema tehingu tegemise õigusi, küll aga avaneb pärand. Kui ta tagasi tuleb, siis kohus tühistab selle pärandi avamise vmt ja ta saab põhjendamatu rikastumise alusel oma raha tagasi nõuda. Kuid nt abielu automaatselt ei taastu.
    Võib olla ka nii, et ta ei ilmu välja, aga selgub tema tegelik surmaaeg. Kui isik saab tegeliku surmaaja kuidagi teda, siis huvitatud isiku taotlusel võib kohus surma aega muuta. Sellel võib olla ainult teadmise väärtus, ei mingit funktsionaalsust. Kuid kui nt inimene on 1 kuupäeval surnuks tunnistatud ja pärijaks sai tema poeg aga tal oli ka nt tütar. Ja olenevalt sellest, millal ta sureb , jagatakse pärand. Või kui nt poeg sureb enne ja siis peaks tegeliklt poja osa minema tema lastele. VMT. :S ?
    Normide hulgas, kus on räägitus isiku surnuks tunnistamiseks, on § 22, milles on räägitud surma tuvastamisest ja see ei sobi sinna just väga hästi. Surma tuvastamisel ei ole tegemist surnuks tunnistamisega!!! See on siis, kui isiku surm ei ole kahtluse all. (kui laipa pole leitud ja pole võimalik 100% kindel, et inimene on surnud, siis on tegemist surnuks tunnistamisega.). Kui isiku surmas pole kahtlust, siis on tegemist surma tuvastamisega. Nt põleng, kus kindlalt sees oli inimene või nt Estonia laevahukk, lennuõnnetus, kus on kindel, et inimene oli pardal vmt. Pm siis, kui on veel kindlam , kui see 6-kuu reegel. Surma tuvastamine on täiendav võimalus otsustada, et inimene on surnud. Samad õiguslikud tagajärjed, mis surnuks tunnistamisel ekh siis samad tagajärjed, mis päris surma puhul.

    Teise teema kohta õppematerjal:


    Tsüsist teine osa, esiemne peatükk. § 7-23.
    Rakendusseadusest §3, 4 ja 5. (tagasiulatuva jõu küsimus)
    Köhleri õpikust lk 54-57 ( soovitav kirjandus, tglt mitte :D)
    Perekonnaseadusest peatükk 11, §50 lg2, §70’
    Tsiviilkohtu menetluse seadustikust peatükid 51-53

  • Juriidilised isikud


    3.1 Juriidilise isiku mõiste

    Füüsiline isik ongi inimene, aga mis on juriidiline isik? Sellega on õiguteadus aastasadu tegelenud ja ilusat vastust pole. Praktikas pole suur probleem, et kuidas defineerida, mis see juriidiline isik on. On loobutud juriidilise isiku defineerimisest. Juriidilise isiku mõiste on tsüsi § 24 ära defineeritud, sort of...
    Me ei saa sellest mööda minne, miks pole ühtset definitsiooni jne. 1 raskus on selles, et läbi aegade on olnud 2 sorti juriidilisi isikuid. Koropratiivset tüüpi juriidilised isikud – ühendab kas liikmeid või kapitali omanikke. Asutuse tüüpi juriidilised isikud – eelkõige mingid fondid või sihtasutused, nt haigekassa. Seal pole liikmeskonda, aga on sihtvara (mingil mõtteks eraldatud vara vmt).
    1 suuremaid raskusi ühtse mõiste määratlemisel on see, et kuidas leida nendele korporatsioonidele ja asutustele leida ühtne nimetus või seletus vmt.
    Juriidiliste isikute kohta on läbi aja erinevaid teooriaid olnud. Toome ära 4:
    Fiktsiooni teooria. Selle on esitanud Savignii (pekki, ma ei oska IKKA veel tema nime kirjutada). Juriidiline isik on 1 juriidiline fiktsioon, tema tegevus väljendub füüsiliste isikute kaudu ja pm juriidilist isikut polegi olemas vmt. Õige väide on see, et juriidiline isik ongi 1 juriidiline konstrutsioon, kuid tegelikult ei saa ju öeda, et teda olemas pole. Teda pole lihtsalt inimese kujul olemas. Aga organisatsiooni kujul on olemas.
    Sihtvara teooria – juriidilise isiku ideeks on mingi vara koondamine ja mingitel eesmärkidel kasutamine ja see ongi kõige tähtsam. Sihtasutuste puhul nt on TÄPSELT see, et mitte nt liita inimesi, vaid aint raha mingil eesmärgil. Kuid nt mittetulundusühingute puhul pole ju varaliste eesmärkide eesmärkide saavutamine.
    Orgaaniline teooria – kirjeldatakse jur isiku olemust inimese olemuse kaudu. Inimesed siis funktsioneerivad organitega. Juriidiline isik saabki ainult inimeste tegevuse kaudu funktsioneerida. Kuid inimene on bioloogiline olend , aga jur isik ainult juriidiline värgendus.
    Õigustehniline mõiste – st et juriidiline isik ongi see, mida seadusandja peab juriidiliseks isikuks . Pragmaatiliseks väga õige, kuna kohtunik otsustabki vmt. Aga samas ei selgita see juriidilise isku olemust.
    Kui tulle tagasi tsüsi § 24 juurde, sisi võime näha, et mis teooria on selle lause aluseks? (juriidiline isik on....) esimene ja neljas. Võib öelda, et juridiline isiku puhul, kui ütleme, et ta on seaduse alusel loodud.... (vt tsüssi)
    Jur isiku puhul võib lähtuda sellest, mis on tsüsis § 24 öeldud.

    3.2 juriidilise isku õigusvõime ja teovõime

    Kui vaatame tsüssi, siis § 26 on jur isiku õigusvõime (võime omada tsiviilõigus ja kanda kohtustusi) ja kui võttelda seda §7 ga sisi see on sama, mis füüsilise isiku puhul. Jur isiku õigusvõime on oma olemuselt sama mis füüsilise isiku puhul. Juriidiliste isikute puhul on see võrdlushetk, et kas jur isikul on samapalju kui füüs isikul? Ja vastus on: jah. Välja arvatud need õigused ja kohustused, mis on omased ainult inimesele (nt surma ja eluga seotud asjad. Pärandamine, (pärida võib!), enamus perekonnaseaduses minetetud õigused-kohustused,
    Ülduse õigusvõimega on nii, et on võimalik öelda, et juriidilisi isikuid on 2 suurt gruppi:
    Eraõiguslikud jur isikud – neil on üldine õigusvõime teha igasuguseid tehinguid, olla igast kohustuste ja õiguste kandja va nee, mis on omased ainult inimestele.
    Avalik-õiguslik jur isik - õigusvõime on piiratud nende eesmärgile. Kui on loodud eesmärkide täitmiseks, siis ta ei või tegeleda millegi niisugusega, mis on selle eesmärgiga vastuolus .
    Kui avalik-õiguslik (või ka eraõiguslik) jur isik teeb lepinguid või värke, mis pole tema asutamisevärgendustega kooskõlas, siis need lepingud pole tühised, aga vbla nt vahetatakse juhtkond välja ja öeldakse, et kuulge, mis teete (a la nad tegid ära asjad, mis pole seotud nende eesmärgiga, aga tehing on ikkagi kehtiv.)
    Seadues ei ole räägitud teovõimest. Õguse- ja teovõime käivad koos. Kui jur isik on juba asutatud, siis on tal ka kohe õigus- ja teovõime. Jur isiku pole põhjusi teovõime piiramiseks.

    3.3 Juriidilise isiku liigid

    Neid saab 2 suurde gruppi jagada – eraõiguslikud ja avaliku-õiguslikud isikud

    3.3.1 Eraõiguslikud juriidilised isikud

    Eraõigusliku inimese mõiste on antud TsüSi pg 25 lg 1
    § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
    (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
    Asutajaks võib olla ka riik (ka sellel võivad olla erahuvid (aktsiaseltsid nt kuuluvad riiglie ja ta huvi on saada tulu).
    Eraõiguslikke juriidilisi isikuid saav luua VASTAVA LIIGI KOHTA KÄIVA SEADUSE ALUSEL!
    Need liigid on ammendatavalt ette antud. Saab luua ainult sellist eraõiguslikku juriidilist isikut, mille kohta on loomiseks seadus olemas. St et tuleb valida nende liikide vahel, mille kohta on seadus olemas ja „omistada see liik“.
    NT: AS, OÜ, MTÜ, TäisÜhing, UsaldusÜhing...
    Klassifitseerime need 3 gruppi:
  • Äriühingud
  • Äriseadus on peamine seadus 1. Sept 1995.
    on määratletud 4 liiki äriühinguid:
  • Täisühing – äriseadustiku pg 79.
    see on niisugune äriühing, kus on vähemalt 2 täisosanikku, kes vastutavad solidaarselt täisühingu kohustuste eest. Mõte – anna välausaldajale võimalikult suur kindlus , et kui äriühingul pole raha võla eest maksta, siis täisosanikud vastutavad oma varaga. Võlausaldajate huvides väga hea, aga see on 1 põhjus, miks täisühinguid peaaegu üldse ei asutata, sest see on liiga riskantne.
  • Usaldusühing – äriseadustik pg 125:
    selles on 1 usaldusosanik, kes oma isikliku varaga ühingu eesti ei vastuta ja vähemalt 1 täisosanik, kes vastutab oma varaga ühingu eest. Usaldusosanik on enamasti investor, juhtimises ei osale. Siin ei saa olla osanikuks riik ega KOV.
  • Osaühing – äriseadustik pg 135
    Selle põhimõtteliseks erinevuseks on see, et osanikud ei vastuta osaühingu eest oma varaga ei vastuta. Osadeks on jaotatud osakapital , mille miinimumiks on 40 000 krooni. Võib olla 1 või mitu juriidilist isikut asutajaks. Kui äri metsa läheb, siis kaotavad nad ainult selle, mis nad sinna sisse on pannud . Kui on võlg, siis tuleb pankrot ja võlausaldajad müüvad vara maha. Ja kui sellest ei piisa, siis on seevõlausaldajate risk, nad peavad ise vaatama, kellega nad äri teevad, kellele laenavad.
  • Aktsiaselts – äriseadustik pg 221
    sellel on sama pm, mis osaühingul. Akstiad on osadeks jaotatud, aktsionärid oma varaga ei vastuta. See, mis aktsionär sinna sisse paneb, see on tema enda valik. Sellest võib ilma jääda. Olemuslikult (piiratud vastutus) on atsiaseltsid ja osaühingud samad. Aga muidu on aktsiaseltsid on suuremad. Aktsiaseltsi saab asutada 1 aktsionär.
  • Äriühingud, mille peamiseks seaduseks ei ole äriseadus – Tulundusühistu – tulundusühistu seadus pg 1, 11.dets 2001 vastuvõetud (kehtima u jaan 2002) (AGA tüs pg3):
    See tulundusühistuseaduses on selline koht, kus on kirjas, et tulundusühistu seaduses mitterguleeritatud asjus kasutatakse äriseadustikku.
    See on omapärane äriühing, mis on loodud tema liikmete majanduslikes huvides. Vastutus – üldreegel on, et siin on piiratud vastutus, kuid põhikirjaga võib ette näga, et ühistu liikmed vastutavad ühistu vara eest oma varada solidaarselt või sellisel määral, kui palju eeskiri ette näeb. (solidaarne vastutus täh, et nende käest saab kogu ulatuses sisse nõuda)
  • Mittetulundusühingud
  • Peamine seadus – mittetulundusühingute seadus jõustunud 1 okt 1996
    § 1. Mõiste
    (1) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
    (2) Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
    (3) Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta.
    (4) Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.
    Esimese asjana tuleb vaadata, kas on olemas eriseadus, kas see on kirik , erakond vmt ja siis edasi tegutseda.
    Liikmeid peab olema vähemalt 2
  • MtüS
  • Eriseadus + MtüS (nt erakonnad )
  • Sihtasutused
  • Peamine seadus – Sihtasutuse seadus jõustunud 1 okt 1996
    vt pg 1
    Peamine erinevus äri- ja mittetulundusühingutest on see, et neil ei ole ei liike, osanikke ega aktsionäre. Ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal on juhtorganid, kes seda juhivad jne. AsNad võivad nõukogu ametikohtade üle vmt.
    tema mõiste on kõige ebamäärasem, ni et kui asutatav asi ei ole ei ühte ega teist, siis kõige tõenäolisemalt on ta sihtasutus (nt TÜ Kliinikum ).

    3.3.2Avaliku-õiguslikud juriidilised isikud

    Mõiste on antud Tsüs pg 25 lg 2
    § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
    (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu
    (4) Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
    See omab tähendust tsiviilõigussuhetes.
  • Riik
  • KOV
  • Need juriidilised isikud, mis on loodud selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel ja mis on loodud avalikkuse huvides. (st et riik asutab ta!)
    NT: Tartu ülikool, rahvusringhääling, eesti pank , rahvusraamatukogu, rahvusooper Estonia, töötu kassa , haigekassa
    Esimese asjana tuleb vaadata, kas on tegemist avaliku-õigusliku või eraõgusliku juriidilise isikuga . Kui on esimene, sisi tuleb vaadata, kas on olemas selle kohta olemas selle enda seadus ja kui on teine, siis tuleb vaadata, kas on olemas eriseadus ja kas on olemas selle liigi kohta käiv seadus.

    3.4 Juriidilise isiku asutamine

    Asutamine tähendab neid toiminguid , mis viivad juriidilise isiku tekkimiseni. Juriidiline isik on „sündinud“ (tema õigusja teovõimest võid siis rääkida, kui) siis, kui vastavavasse registrisse kandnud. Äriühingute puhul äriregister. Mittetulunduste ja sihtasutuste puhul mittetulunduste ja sihasutuste register.
    Asutamine puhul võib eristada 2 asutamissüsteemi:
  • Avaldamis- normatiivne süsteem –kui asutajad on järginud seadusest tulenevat korda, siis keegi ei saa otsustada, kas neil on õigus juriidilist isikut luua. Registreid peetakse kohtu juures ja kohus kontrollib, kas korda on peetud, siis kohupidaja ei saa otsutada, et kas oli õigus seda luua või mitte. Üldine reegel.
  • Loakord – lisaks asutamiseprotseduuride järgimisele on vaja kellegi otsustust anda luba juriidilise isiku loomiseks (nt kommertspanga loomiseks on vaja eesti panga luba). Erandjuhul.
    Vastavate asuamisdokumentide vastuvõtmine. On vaja liikude kaupa ära määratleda, kes saavad 1 või teise jur isiku asutajad olla ja kuidas seda sisi tegema peab.
    Liikide kaupa, kes saavad olla asutajad, kui palju on asutajaid vaja ja mis seaduse alusel :
  • Täisühing – peab olema vähemalt 2 asutajat ***********Ei saa olla riik ega KOV. Asutamislepinguks on ühinguleping.
  • Osaühing – 1 juriidilisest isikust asutaja peab olema ( piisab ühest siis). Selle puhul on asutamisdokumentideks asutamisleping ja põhikiri. Peab olema enne registrisse kirjutamist peab olema sissemakse 40 000 krooni.
  • Aktsiaselt – piisab 1 asutajast (kõik jur ja füüs isikud sobivad). Asutamine ilma aktsiate märkimiseta – ise otsustavad, kuidas toimub asutamislepingus aktsialte jagamine. Teine viis asutada – aktsiate märkimisega asutamine. Ui on märkimisega, siis peab alati asutamiskoosolek toimuma, millel võetakse asutamisleping ja põhikiri vastu.
  • Tulundusühistu – asutajaid peab olema vähemalt 5 füüs või jur asutajat. Kui asutajaks on mingi vblavbla, siis piisab kolmest. Asutamisleping ja põhikiri.
  • Mittetulundusühing – asutajaid min 2. Asutamislepingud põhikiri ja asutamisleping NB! Tähtis teada, kes saavad olla asutajad, min arv, asutamisdokumendid, millal jõustub jne..
  • Sihtasutus – piisab 1 asutajast. Asutamisootsus + põhikiri.
    PÕHIKIRI on kõigil, va täisühing ja usaldusühing (neil on ühinguleping selle asemel)

    3.5 juriidilise isiku nimi ja asukoht

    Reegel – juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse (või juhatust asendava organi nt täisosanikud) asukoht. See tuleb ka põhikirjas ära näidata, kus juhatus asub. MTÜ ja sihtasutuste puhul vt MTÜS pg 4 ja SAS pg3 - . See on tähtis nt kohtualluvuse seisukohalt. Ka rtegistrisse peab piirkonna järgi kirja panema .
    Igal juriidilisel isikul on oma nimi, millega teda teistest eristada saaks. Mõte on see, et ta oleks teistest eristatav . Ja nimest pead tulenema ka see liik, mis liiki jur isikuga tegemist on. Äriühingutel on ärinimi ÄS §81, §25 (2), §35, §244, TÜS §6, MTÜS §3, SAS §4.

    3.6 Juriidilise isku juhtumine

    3.6.1 juhtimise organid

    Tegevuse korraldamine ja teiste isikutega suhtemine – põhiül.
    Tuleb teada, et 1 on juriidiline isik ja teien ettevõte, mis on majanduslik üksus. Äriühingul võib olla mitu ettevõtet.
    Juhtimisorganite alla kuuluvad juriidilisel isikul reeglina üldkoosolek ja juhatus. Sihtasutusel ei ole üldkoosolekut (sest seal pole aktsionäre ega osanikke ega neid teisi, ainult asutajad). Teatud juhtudel võib olla ka nõukogu (aktsiaseltsil nt).
    Juhtorganid – Tsüs pg 31 lg 2. Eristatakse jur isikute organeid ja nende raames veel juhtorganeid. Juhtorganid on juhatus ja nõukogu. Juhtorganiks ei ole üldkoosolek!!!!!!!
    Liikide kaupa juhtimisorganid :
  • Täis- ja usaldusühingud – äriseadustiku pg 88-93 ja pg 123? Nad erinevad selle tõttu et siin ei ole juhtumisorganeid ega juhtorganeid. Siin on juhtumiseks seadusest tulenevad õigustatud täisomanikud (ja usaldusomanikud, kui neile see üigus antakse)
  • Osaühingud – juhatus ja üldkoosolek (1 juhtimisorganeid) vt ÄS pg 168-191. Põhikirjaga võib omale nõukogu smäärata. Kui osakapital on üle 400 000 krooni ja osaühingu juhatuses on vähem kui 4 liiget, siis peab olema nõukogu. ÄS pg 189.
  • Aktsiaselts – seadusest tulenevalt üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. (pg 290, 317, 306 juhtimisorganid 290-330)
  • Tulundusühistu – reeglina üldkoosolek ja juhatus. Ja teatud juhtudel peab olema ka nõukogu vt tulundusühistu seadus pg 64. Võib olla ka muid juhtumisorganeid (nt volinike koosolek – tulundusühistu seadus pg 54) pg-d 27-32
  • MTÜ – üldkoosolek ja juhatus peab alati olemas. Ja võib olla ka muud organid MTÜS pg 31. Nt osakonnad võivad veel olla ette nähtud. Need tavaliselt tulenevad eriseadustest. Nt erakondades on eelseisused jne, mida nad võivad moodustada. Samas ka erakonna puhul peab olema üldkoosolek ja juhatus. Aga üldkoosoleku nimi võib olla mistahes Nt suur kogunemine, aga põhimõtteliselt peab ta olema üldkoosolek.
  • Sihtasutus – alati juhatus ja nõukogu. SAS pg 16-32
    Avalike õiguslike jur isikute puhul on teien jutt vmt, ma ei suud akirjutada ta tsiteerib liiga kähku ja ma ei suuda jälgida ja ma olen väss ja ei viiiitsi.

    3.6.2 Juriidilise isiku esindamine

    Kuidas ta suhteb kolmandate isikutega? Jur isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus. Nii, kui inimene nõukogusse määratakse, sisi on tal ka esindamisõigus. Juhatuse liige omakorda vib määrata kelelgi esindama (nt kohtus jurist ).Aga selleks on vaja eraldi volitust .
    Ei saa piirata. Ainult piiramise võimalis 3 isikutega on siis, kui on määratud ühine esindamisõigus. Nt kui nad võivad ainult koos esindada.
    Kui kolmas isik teeb tehingut, siis ta peab kontrollima, kas see inimene, kellega ta tehingut teeb, on ikka juhatuse liiga ja kas äkki on sellel juhatuse liikmel kohustus kõik selle õiguse inimesed koos tehinguid teha. (nii et üksi ei saa, peavad kõik nõus olemas vmt).
    Kui on 1 äriühing, AS, ja on juhatuse liige. Nendevaheline suhe on nn sisesuhe. Kas juhatuse liikmel on juriidilise isikuga tööleping? EI. Aga samal ajal on neil selline käsundilaadne suhe. Juhatuse liikme õigused ja kohustused tulenevad seadusest. Samal ajal nad teevad tavaliselt teenistuslepingu, aga seal kirjeldatatakse aint nt , kui paju palka saab, aks oma käsutuses tööauto jne. Aga tööleping ei kehti, samas ka mitte töölepingust tulenevat kaitset. St et äriühing võib juhatuse liikme pm päeva pealt „lahti lasta“.
    Tuleb vahet teha sisesuhetel ja välissuhetel!
    Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel. Ainult siis, kui juhatuse liige muidu iseendaga tehingu teeb.

    3.6.3 Vastutus

    Selle saame rääkida 3 tasandil:
  • Juriidilise isiku enda vatutus. Kui tal on klmandate isikutega suhe (lisaks lepingutele ka nt jur isiku töö tegemisel tekitab kahju). Kui tal endal ei ole raha, siis võib teha sissenõude tema varale (kohtuotsusest tulenevalt). Juriidiline isik on alati omanik.
  • Juriidilise isiku organi vastutus – juhtorgani liikme vastutus. Juhatuse liikmed (ka juhatust asendava organi liikmed) ja ka nõukogu liikmed vastutavad enda tehtud kahju eest. 2 üldist kohtustust – lojaalsus- ja hoolsuskohustus. Tsüs pg 35.
    Kui juttu on vastutusest, siis utleb vaadata, kelle vastutus on. Kas jutkonna, kas isiklik ja milline jne.
    16.03.09

    3.7 Juriidilise isiku lõppemine

    3.7.1 Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord

    Jur isik reeglina asutatakse määramatuks ajaks. Erandina võib jur isik olla mingiks ajaks, eelkõige mingisuguse eesmärgi teostamiseks. Kui jur isik asutatakse, siis asutajad ei tea, kui palju nad on sellest huvitatud, nt kui on AS, siis aktsionärid on küll eesmärgiga ja huviga , aga smal ajal võib neil nii olla, et neil see huvi muutub, nad müüvad aktsiad maha, aga jur isik jääb ju alles. (liikmeskond võib vahetuda). Kuid tegevus võib saadat lõpetatud. Selle puhul on 2 lõpetamise viisi: (lõpetamise alused)
  • Vabatahtlik lõpetamine
    Selle juures on peamiseks aluseks vastava pädeva organi otsus lõpetamiseks (põhjusi on erinevaid ja pole olulised). Avaliku-jur isiku lõpetamine toimub vastava seaduse järgi, ta ise ei saa. Eraõiguslike jur isikute lõpetamise juures on põhiküs see, et kes on pädev otsust vastu võtma (reeglina see, kes loob?)
  • Sundlõpetamine
    tähendab seda, et keegi teine otustatb jur isiku lõpetamise ja sdee pole ta enda vabatahtlik otsus. Selle aölused on toodud tsüsi pg 40. Selle korral otsustab selle lõpetamise kohus. Ja võib olla kas siseministri või kellegi teise selleks õigustatud isiku nõudel. Siin on siis tegemist mingi rikkumisega (nt asutamisel on tehtub viga).
    Lõpetamise juures tuleb silmas pidada ka seda, et kui tehakse lõpetamise otsus (nii sund kui vabataht), siis see ei tähenda veel seda, et jur isik on lõpetatud, vaid sellega alustatakse likvideerimist.
    Lõpetamise otsus likvideerimine  kande tegemine registris.
    Likvideerimise perioodi on vaja eelkõige võlausaldajate huvide kaitseks (sest muidu mis saab välgadest ja jur isiku varast?). Likvideerimise periood peab need 2 küsimust lahendama!
    Likvideerimine võib 2suguses meneluses toimuda:
  • Üldmenetlus
    (peamine erinevus seisned selles, et üldmenetluses eeldatakse, et kõikide võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud)
  • Pankrotimenetlus
    menelus eeldab sellist situatsiooni, kus võlgnikul ei jätku raha kõikide nõuete rahuldamiseks. Kui ka kõik tema raha ja vara ära müüd, siis ei suudeta nõudeid rahuldada (ST et te on püsivalt maksejõuetu). Sellise olukorra jaoks on pankrotimenetlus, kuidas selline olukord siis lahendada. Et mitte kui kõigile ei jätku, siis aint esimesed saavad, vaid kõik proportsionaalselt. Tsüs pg 36 – kui ilmne, et jur isik on püsivalt maksejõuetu, siis peab esitama pankroti...
    Kui aga üldmenetluse ajal selgub, et nõudjaid on rohekm kui rahuldada saab, siis peab likmideerimine lõpetada ja välja kuulutada pankrot (tsüs pg 44)
    LIKVIDEERIJA peab alati olemas olema:
    Kui on vabatahtlik likvideerija, siis ta ise määrab likvideeija (taval juhatuse liige). Kui on sundlikvideerimine, siis kohus määrab likvideerija.
    Likviseerija teeb mida? Tsüs pg42/4? lg 2
    • Seletab välja nõuded (nelja kuu jooksul peavad võlausaldajad oma nõude esitama). Tähtis on, et ui saavad nõudeid esitada ja nende nõuded saavad rahuldatud. Kui nõudeid on rohkem, kui vara ja raha, siis peab likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Kui raha üle jääb, siis makstatkse see välja õigustatud isikutele. (nt osaühingu puhul osanikud jagavad ära).

    • Kui nõuded on rahuldatud ja vara on müüdud,järelejäänd vara jagatud, siis saab teha kande vastavasse registrisse ja sellega on jur isik lõppenud.

    3.7.2 Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine

    Teatud juhtudel jur isik võidakse lõpetada nii, et ei toimu likvideerimismenetlust. Seda siis, kui tema lõpetamise järel jääb siiski alles õigusjärg. Need ongi need juhused, mille kohta käivad pg 47. Ainult 1 tsüssi reegel, enamasti nende konkreetsete jur isikute kohta käivatest normidest tulevad reeglid.
  • ÜHINEMINE
  • ühinevad 2 jur isikut ja tekib mingi kolmas. (a+bc)
  • a+ba
  • JAGUNEMINE
  • ab+c
  • aa+b
  • ÜMBERKUJUNDAMINE
  • ab (toimub jur isku vormi vahetamine)
    MTÜ ja SA on piiratud vastavalt selle, kuidas on nende seadses ette nähtud. Nemad võivad ainult oma liigi sees ühineda ja jaguneda. Ümbekujundamine ei ole lubatud.

    KIRJANDUS

    • Tsüsi teine peatükk.
    • Köhleri õpikut pole vaja lugeda (see on seal segane)
    • Äriseadustik pg 79-80
      • (tulunud) 88-90, 98-102
      • Usaldusühingu kohta 125-132
      • Osaühungu kohta 135-139, 168-188
      • AS kohta 221-222, 242-248, 256-270, 290 - 327
      • Äriseadustik 391-392, 434-435, 478-483
      • Äriseadustik 7-21
    • MTÜ seadus – tervikuna va 6, 7 ja 8 peatükk. (kuid 6 pt pg 56 ja 65!!!!!!)
    • Sihtasutuste seadus kõik va 7 ja 8 peatükk, (Kuid 7 pt siiski 61 ja 70)
    • Tulundusühistu seadus KOGU SEADUS!

  • Esemed


    4.1 Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses

    Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud. Nendele isikutele kuuluvad subjektiivsed õigused ja kohustused. Kuid samal ajal need subjektiivsed (isikutele kuuluvad) õigused on millelegi suunatud. Millele? Tsiviilõiguse objektile ehk esemele. Subjektiivsed õigused on suunatud. Ja kui me vaatame § 48. Eseme mõiste – Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks .
    • Saavad olla tsiviilõiguse objektideks need asjad, mis saavad olle subjektiks õigustele (eelkõige omandatavad asjad (omandiõigus aga ka kasutusõigus)).
    • Esemeks võivad olla ka õigused. St õigus võib olla ka suunatud õigusele.
    Ostjal on kohustus maksta raha ja müüjal on õigus nõuda raha. Siin on subjektiivne õigus on suunatud rahale ja asjale. Aga kas siin saab olla õigus õiguse obektiks? Selle skeemi järgi ei saa. Kui ostja keeldub raha andmast, siis on 1 firma, mis tegelteb võla väljanõudmisega. Kas müüja võib oma nõude talle edasi anda? Jah, võib küll. Müüd selle n-ö maha. Ostmise käigus loovutatakse nõue.
    • Kui õigus on õiguse objektiks, siis saame rääkida õigusest kui tsiviilõiguse objektist. Saab olla õiguse objektiks e esemeks ainult selline õigus, mis on üleantav. Nt vanemlikke õigusi ei saa üle anda ise.
    • Mis asjad on need muud hüved? Need võivad olla eelkõige mittemateriaalsed hüved ( kunstiteos , avastus, leiutis (nt patenti- autoriõigus). Ka need saavad olla õiguse esemeiks.
    • Au või nimi on samuti muude hüvede alla kuuluvad esemed.
    • Raha – asjastatud õigus. (raha asjana pole ju tegelt asi)
    Kui olememääratlenud, mis on tsiviilõiguse esemed, mis siis ei ole tsiviiõiguse objektiks?
    • Inimene (küll aga organid)
    • Kõik asjad ei saa olle tsiivilõiguse objektiks. Eelkõige ned, mis ei saa kellegi omandis . (voolav vesi, jõgi, avameri , õhk.
    • Teod. Tegevus, teod, teost hoidumine
    Vara mõiste: tsüss pg 66. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et asjad kuuluvad läbi inimeste õiguste??
    Võlausaldajad
    Isik vastutab oma tegude eest oma varaga täh, et tema nõuded tema vastu tuleb täita tema vara eest (see pluss-pool joonisel). Siin vara puhul on tsiviilõiguse esemeteks asjad ja õigused (õigused nõuetele siis siin joonisel)
    Ettevõtte – ei ole juriidiline isik! On majandusüksus, mille kaugu ettevõtja tegutseb. Mis see siis on? Nt kui see on äriühing, ja talle kuulub nt hotell või kauplus, siis seesama kauplus või hotell ongi ettevõte. See võib kuuluta nii juriidilisele või eraõiguslikule isikule. Ta ei ole mitte kunagi tsiviilõiguse subjekti! Ettevõtte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ta ei ole tsiviilõiguse subjektiks tervikuna, vad talle kuuluvad õigused ja asjad saavad olla subjektiks.

    4.2 Asjad kui esemed

    4.2.1 Asja mõiste

    Kui vaadata tsüsi pg 49 lg 1:
    § 49. Asja mõiste
    (1) Asi on kehaline ese.
    (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut.
    (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Mis see mittekehaline ese on? Õigused ja muud hüved on mitte-kehalised esemed. Mis see kehaline tähendab? Seda, et asi on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, seda on võimalik vallata . Valdamine tähendab faktilise võimu teostamist asja üle.
    Jõuame selleni, et see, mis võib olla meelega tajutav, nt õhk, pole ikkagi reeglina asi, sest puuduvad 2 järgmist tunnust.
    Tsüs pg 49 lg 3. Kas loomad on asjad? Loomad ei ole asjad, aga tsiviilõiugse jaoks nagu ikkagi on. Loomad ei ole asjad, aga tsiviilõiguses kohaldatakse neile asjade kohta käivaid sätteid. Loomakaitseseadus teeb seda peamist vahet siin. Erisused tulenevad eri seadustes eri moodi siis.
    Õigusele teatud juhtudel kohaldatakse asja kohta sätestatut. (eriti ehituses)
    HOONESTUSÕIGUS (AõS pg 241) seatakse sellele krundile . Hoonestusõigus antakse kellelegi hoonestajale.

    4.2.2 Asjade liigid

    Asjade liigituse juures on oluline silmas pidada, et neid on väga erinevatel alustel võimalik liigitada. Meile on oluline liigituse alus. Liigitused, millel on õiguslik alus ja milline see on. NB!!! EKSAMIL ON VAJA TEADA LIIGITUSE ALUSEID!!!!!!
    Kõige tähtsam liigitus on jagamine: (vt tsüss pg 50 lg 3)
    • Kinnisajadeks
      see on maatükk koos selle oluliste osadega (ehk siis maatükiga püsivalt kinni olevad asjad). (tsüss pg 50 lg 1, pg 54 lg 1).
    • Vallasasjadeks
      kõik muu.
      Õiguslik tähendus – õiguslik režiim on erinev. Eeelkõige – kinnisasjade võõrandamine ja omandamine toimub läbi kannete tegemise kinnistusraamatusse. Vallasasjade võõrandamine ja omandamine toimub valduste üleandmise teel. Vallasasja omanikuks saab siis, kui antakse üle (enamasti, reeglina).
    Järgmine õiguslikku tähtsust omav liigitus: (ainult vallasasjad:)
    • Asendatatavateks asjadeks (tsüss pg 51 lg 1) määratakse liigi tunnuste järgi
      • Arvu, mõõdu või kaalu järgi.
    • Asendamatuteks asjadeks – määratud mingi üldlevinud tunnuse kaudu.
      Õiguslik tähendus – kohustuste täitmise puhul. Nt vili on hävinud - kohustused säilivad.
    Järgmine liigitus vallasajadele (tsüss pg 52):
    • Äratarvitatav
      kui lakkab olemast või võõrandatatske (nt toit, kütus; kui omaniku eesmärk on tema asja võõrandamine (nt tegi tooli selleks, et müüa). NB! Mitte loomulik kulumine .
    • Äratarvitamatu
      Õiguslik tähendus – äratarvitatavate asjade osas ei saa sõlmida kasutuslepingut (üüri või rendi või liisingulepingut).

    4.2.3 Asja osad

    Tsüss pg 53-56.
    Mis asjad kuuluvad kokku?
    On vaja vastata küsimusele nii, et kui on midagi võõrandatud. Nt kinnistu ja kinnistu peal on 1 hoone. Tuleb siis ostja, vaatab kinnistu, hoone üle, talle kõik meeldib, siis nad lähevad notari juurde ja vormistavad kinnistu müügilepingu jne. Ostja saab omanikuks siis, kui kanne tehti.
    Kui jutt on asja olulistest osadest, siis nad kuuluvad selle asja juurde, ilma et sellest peaks eraldu juttu tegema. (nt hoone ja uksed ja aknad ja põrandad). Kui on võõrandatud asi, siis see oluline osa kuulub sinna juurde.
    Kui ei ole oluline asi, siis see ei oma õiguslikku tähendust. Kui nt mööbli asjus ei ole midagi öeldud, siis need ei ole. PM peab ühendatud olema vmt.
    Pg 56 – mõtteline osa on tüüpiliselt see, kui mingi asi on kaasomandis. See mõtteline osa on osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord. NB EKSAM

    4.2.4 Asja päraldised

    Mõiste - Pg 57.
    See on mingi vallasasi , mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen ). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi.
    Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest.

    4.3 Kasu, koormised ja kulutused

    4.3.1 Kasu

    Tsüs pg 62
    On viljad ja kasutuseelised.
    Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili.
  • Asja viljad
  • Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad.
  • Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu.
  • Õiguse viljad
  • Õiguse loodusvili (õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus). Nt. Maatükk renditakse. Rentnik võib kasutada seda maatükki (nt liiva, mulda).
  • Õiguse õigusvili. Nt kasu patendi kasutamise eest.
    Kasutuseelis – asja faktilise kasutamise võimalus.
    Viljad kuuluvad siis omanikule või sellele, kellel on õigus asja kasutamiseks või valdamiseks. Seaduse lepingus vmt vmt vmt. WHAAAT THEEE FAAAK.

    4.3.2. Koormised ja kulutused

    Koormised on mingisugused kohustused seoses asjadega. Võivad olla eraõiguslikud (kindustusmaks) või avaliku-õiguslikud (nt maamaks ) koormised.
    § 63. Kulutused
    Esemele tehtud kulutused on:
    1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest;
    2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
    3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust , meeldivust või ilu.
    Õiguslik tähendus sellel liigitus tuleneb kusagilt mujalt. Asjaõigus pg 72 lg 4?. (toreduslikke kulutusi võid kaasomanditele AINULT kõigi nõusolekul. Kui on aga vajalik, siis õik peavad nõud olema ja maksma kah.

    4.3.3. Eseme (asja) väärtus

    Tsüss pg 65, defineeriv, aga tihti tuleb kahju hüvitamise puhul just sellele pg-le toetuda.
    Õppematerjal:
    • Tsüss pg 48-66
    • Äriseadustiku pg 55
    • Asjaõiguse S pg 72 (88), 241
    • Köhleri õpik lk 77-90


  • Subjekiivne tsiviilõigus


    5.1 Tsiviilõigussuhe

    Tsiviilõigussuhte puhul on oluline mõista, kuidas toimub õiguslik reguleerimine tsiviilõiguses. Tegelikkuses on tegemist ühiskondlike suhetege, kus inimesed teatud viisil käituvad.
    Kas on võimalik, et müüditehingud ilma seadusteta ja õiguseta toimivad ? Jah.
    Aga et see asjalik oleks, peavad olemas oelma õigused ja kohustused. Sisi saab riik tagada, et kõigi õigused tagatakse.
    Tsiviilõigussuhe on õigusega reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik (eelkõige varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused.
    Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on objektiivne õigus. Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks? Siis on vaja panna õigusnormi ja tsiviilõigussuhte vahele panna juriidiliine fakt. Peab olema mingisugune tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks selle tsiviilõigusliku suhte reaalse väljundi vmt. :S
    Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on sõlmitud, sisi see on see fakt, mis tekitab tsiviilõigussuhte.
    Tuleb alati vaadata, kas juriidiline fakt, mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad?? Seda suhet mõjutavad.
    Tsiviilõigussuhte võivad olla kahte moodi iseloomuga:
  • Absoluutse iseloomuga tsiviilõigussuhted – sellised, kus õigustatud isikule vastab määramatu arv kohustutatud isikuid. (arv ei ole kindlaks määratud, tüüpiline omandussuhtele).
  • Relatiivse iseloomuga tsiviil – mõlema poole kohustused ja õigused on kindlalt ära määratud. POOLED on kindlaks määratud. Mõlemal poolel on nii õigused kui kohustused. Ja tuleb alati vaadata,mis on kelle õigus ja mis kelle kohustus.

    5.2 Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid

    Subjektiivne õigus on juriidiliselt tagatud käitumise võimalus. Ja subjektiivne tsiviilõigus on tsiviilõigussuhte subjekti juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisi käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt.
    Oluline on see, et see subj õigus hõlmas 2 käitumise viisi: võiamlus ise käituda teatud viisil ja teistelt seda nõuda JA see õigus on tagatud.
    Sellest mõistest tulenevalt või eristada 3 tsiviilõiguse elementi ehk õigustust (nad on ka siis subj tsiviilõiguse sisuks):
  • Õigus ise teatud viisil käituda
  • Nõudeõigus (õigus nõuda teistelt vastavat käitumist)
  • Õigus riigi kaitsele (see muudabki esimesed õigustused juriidiliseks!)
    Enamikel juhtudel on tsiviilõigusshtele iseloomulik see, et riigi sunnijõu poole saab pöörduda.
    Subjektiivseid õigusi võime 2 suurde gruppi liigitada:
  • Absoluutsed õigused – õigused igaühe vastu. Kehtivad kõigi suhtes (kohtustatud isikute ring on määratlemata)
  • Isiksuse õigused e isiku austamise õigused. Selle puhul on tsiviilõigusel kaitsev roll. (ka elu, tervis, kehaline puutumatus ) (sellega tegeleb põhiliselt kaitseõigus)
  • Asjaõigused
  • Omandiõigused – see on kõige ulatuslikum õigus asjale (vallata, kasutada ja käsutada oma asja)
  • Piiratud asjaõigused – tähendab seda, et valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on piiratud ulatused. Eelkõige on piiratud asjaõigused õigused võõrale asjale.
  • Kasutuseõigused – näiteks reaalservituut (see on nt tänavatee) (see pole lepinguline) AõS 172
  • Realiseerimisõigus e pandiõigus – see on ka asjaõigus. AõS 276
  • Omandamisõigus e ostu eesõigus – tähendab seda, et kui .. Aõs 256
  • Intellektuaalne omand – Õigused mittemateriaalsetele hüvedele. (autori-, patendi-, kaubamärgiõigus) Õigus igaühe vastu.
  • Relatiivsed õigused: õigus teistelt midagi nõuda.
  • Nõudeõigus – õigustatud isiku nõue (õigus) konkreetse inimese vastu. (jur tagatud õigus kelleltki konkreetselt isikult midagi nõuda).
  • Kujundusõigused – õigus teatud viisil käituda, mis muudab/lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhted. Nt õigus lepingust taganeda võ leping üles öelda. (taganemisest rääkidakse 1kordsete lepingute puhul, üles ütlemisest aga kestvuslepingute puhul (üürileping))
  • Vastuõigused – võimalus või õigus käituda vastavalt sellle, kuidas keegi on oma kujundusõigust kasutanud. Nt on müügileping ja on kokku lepitud nii, et müüja annab asja üle 1 sepembril ja ostja maksab raha ära 10 septembril. 1 sept on kätte jõudnud, müüja asja kätte pole andnud. 10 sept jõuab kätte ja siis ongi ostjal vastuõigus müüja suhtes. Kuna müüja pole 1 sept asja üle andnud, siis on tal vastuõigus oma kohustust mitte täita. VõS 110, 111.
  • Muud subjektiivsed tsiviilõigused.
  • Nt korporatiivsed õigused – need õigused, mis tulenevad liikmeks või aktsionäriks või osanikuks olemisest.
  • Hõivamisõigus – kui on tegemist peremehetu vallasasjaga, millel pole omaniku või omanik on loobunud, siis kes selle oma valdusesse, sellel on õigus hõivamise kaudu saada omanikuks. Aga siis eeldusel , et sellel pole omanikku .

    5.3 Nõuded ja vastuväited

    Igasugused õiguslikjud konstrktsioonid ja mõisted (tsiviilõigussuhe, objektiivne tsiviilõigus jne) neid on vaja, et lahendada konkreetseid probleeme.
    On vaja selgitada, kellel on kellegi vastu nõudeõigus ja kas see nõudeõigus eksisteerib mingites raamides või midagi ma ei saa aru.. :S
    Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivsest õigust.
    Nõudeõigused võib vastavalt tsiviilõiguse enda strukuurile struktueerida. Asjaõiguslikud nõuded, Perekonnaõiguslikud nõuded, pärimisõiguslikud nõuded, võlaõiguslikud nõuded..
    Tuleb alati vahet teha nõudeõigus alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad.
    Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus – kas või kellel on kellegi vastu mingi nõudeõigus ja MIS nõudeõigus see on ja millest tuleneb. Ja kui on olemas, siis mis on selle alus (kas on põhjendatud).
    Selleks, et see nõue üles leida, peab aru saama, kas nõudja ja bla vahel on tsiviilsuhe olemas ja kui on, siis mis nõue sellest subjektiivsest suhtest tuleneb vmt :S
    Võib olla tegemist nõude aluste paljususega (võib esitada kas 1 või rohkem nõuet või peab nende vahel valima). Nõude aluste paljususe korral tuleb arvestada 3 situatsiooniga:
  • Nõudeõiguse kuhjumine – on mitu nõude alust ja võib ka mitu nõuet korraga esitada.
  • Alternatiivne nõudeõigus – selle puhul on kaa mitu nõude alust olemas. Kuid valida saab nendest vaid ühe. (Nt taganed lepingust või nõuad selle täitmist (ei saa korraga!))
  • Nõudeõiguse konkurents – see sarnaneb alternatiivsele nõudele – võib kõne alal tulla mitu nõuet, kuid tuleb välja selgitada, milline on õige antud situatsiooni jaoks. Väliselt on kas 1 või teine, ja siis tuleb selgitada, milline on õige nõudealus.
    Vastuväide tähendab mittenõustumist nõudega. Need võibjagada 2 suurde gruppi:
  • Vastuväited nõudeõiguse olemasolu kohta.
  • Nõuet välistav vastuväide. See seisneb selles, et seda nõuet kas ei ole kunagi olnud või on ta tekkinud sellise tehingu alusel, mis on hiljem tühistatud. Nt pooled peavad läbirääkimisi ja 1 pool mõistab läbirääkimiste lõpul, et leping on jõustunud ja nõuab pärast mingi aja möödumist selle täitmist. Aga teine ei saanud sellest nii aru, arvas , et nad ainult rääkisid sel teemal, suulist lepingut ennast ei ole. Ja leiab, et lepingu täitmise nõuet ei ole olemas tema arvates. Probleemi lahendamiseks on vaja selgitada, kas leping on olemas või mitte.
  • Nõuet lõpetav vastuväide. See on selline, et kus siis väidetakse, et nõue on lõppenud. Oli olemas, aga seda enam ei ole olemas. Kuidas see lõppeda saaks? Nt täitmisega, kokku leppimisega.
  • Vastuväited teostamise – nõue küll on, aga seda pole võimalik teostada
  • Aegumise vastuväide – seaduses on kehtestatud täheajad, mille jooksul tuleb kohtusse pöörduda, kui kellelgi on kellegi vastu nõue. (hagi aegumise tähtaeg)
  • Edasilükkav vastuväide – tähendab, et ei vaielda selle vastu, et nõue olemas, aga küll selle vastu, et nõue on sissenõutav. Tuginedes sellele, et 1 nõuab raha, aga teine esitab vastuväite, et õige aeg ei ole veel kätte jõudnud.
  • Nõudeõigust piirav e vastuõigus – kui müüja nõuab ostja käest, et maksku raha ära, sest kuupäev on käes, siis ostja saab tugineda oma vastuõigusele, sest müüja pole oma asja õigel kuupäeval vastu andnud. (Köhleri õpikus kasutatkse sõna VAI, aga ära pane tähele:P)

    5.4 Juriidiline kohustus

    Subjektiivsele õigusele vastab alati juriidiline kohustus. Olgu see siis absoluutse või relatiivse õiguse puhul. See juriidiline kohtustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Pm või see olla kahesugune :
  • Passiivne – kohustus midagi mitte teha. (see vastab eelkõige absoluutse iseloomuga tsiviilõiguslike kohustustega??)
  • Aktiivne – kohutus midagi teha (vastab relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Keegi peab kellelegi midagi tegema) (aktiivsed jur kohtustused, need omakorda võib jagada kaheks Võs pg 24):
  • Sellised kohustused, millest tuleneb kohustus saavutada mingi konkreetne tulemus (ja kui seda valmis ei saada, siis on see lepingu rikkumine)
  • Kohustus teha kõik võimalik teatud tulemuse saavutamiseks. Kui seda tulemust ei saaavutata, pole tegemist kohustuse rikkumisega. Eelkõige käsunuslepingule iseloomulik.
    On olemas ka mittetäielikud kohustused (nagu nt Võs pg 4). Niisugused kohustused, mille täitmist ei saa nõuda, kuid kui need on juba täidetud, siis ei saa ka blbla???? (nt kui keegi päästab kellegi uppumissurmast, siis päästetu annab suure summa tänutäheks ja järgmisel päeval kahetseb, aga siis see enam ei loe).

    5.5 Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine

    5.5.1 Juriidilise fakti mõitse ja liigitus

    Juriidiline fakt – selline tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. (ehk siis tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob mingite õigulike tagajärgede tulenemise vmt)
    Õigused ja kohustused Juriidiline fakt õigused ja kohustused
    Midagi peab juhtuma, et tsiviiligussuhe tekkiks ja ta saab oma sisu õigusnormidest ja –põhimõtetest jne.
    Juriidilisi fakte võib järgmiselt liigitada:
  • Sündmused – sellised jur faktid, mis ei sõltu inimtahtest (nt loodusnähtused). Või mille tekkimine on küll inimese tegevusega seotud, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu inimtahtest (nt surm kehavigastustest)
  • Teod – kas tegevus või teost hoidumine, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed (see on siis inimtegevus, aga samas ka tegevusest hoidumine) .
  • Õigustoimingud SUPER NB EKSAMIKS
  • Tehingud – sellised õigustoimingud, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele .
  • Mitmepoolsed tehingud e lepingud
  • Ühepoolsed
  • Muud õigustoimingud – õiguspäased teod, ei ole suunatud, kui õiguslikud tagajärjed kaasnevad.
  • Õigusvastased teod (eelkõige kahju tekitamine, nt lepingu rikkumine)

    5.5.2 Subjektiivse õiguse tekkimine

    Võib eristada kahte tekkimise viisi:
  • Algne tekkimise viis – omandatakse selline õigus, mida enne ei olnudki. Nt selline õigus tekid kahju tekitamise järel. Inimesel tekib õigus kahju tekitamise hüvitamiseks.
    Õigus on omandatud sõltumata eelneva omaniku tahtest. Nt keegi on loobunud oma omandiõigusest, siis sellele on olnud omandiõigus, aga uus omandaja saab algsel viisel (Võs pg 96). Nt sundvõõrandamine.
  • Tuletatud omanamine – see on omandamine ülemineku kaudu. See täh, et õigus kuulub eelnevalt kellelegi ja nüüd ta läheb kellelegi üle.
  • Üleminek võib toimuda singulaarse õigusjärgluse korras . nt omanik müüb oma asja ära.
  • Üldine õigusjärglus – kui õigused ja kohustused lähevad komplektselt üle. Nt testamendi alusel. (tsüs pg 6, lg 1 ja 2)

    5.5.3 Subjektiivse õiguse muutumine

    See võib toimuda 3 viisil:
  • Kokkulepe (kas lepingu või muu jur fakti alusel).
  • Rikkumise tagajärjel (nt müüja eon ostjaga kokku leppinud, ostja maksab,kuid müüja ei anna asja kvaliteetselt üle)
  • Teise poole kujunudsõiguse kasutamise kaudu (nt kui 1 pool taganeb lepingust, siis ka teise poole subjektiivsed õigused muutuvad/ka vastuõigust kasutades/faktilise asjaolude mõjul (kui on omaniõigus asjale, asi oma hävinud, siis on õigus muutunud, sest obejkt ise muutus)

    5.5.4 Subjektiivse õiguse lõppemine

    Lõppemise viise on
    Omandiõigus lõpeb siis, kui asi hävib või see kasutatakse ära.
    Lepingulistes suhetes: täitmisega
    Võib lõppeda mingi sündmuse tagajärjel, nt kui inimene sureb (siis ei lõpe päris kõik subjektiivsed õigused).
    Jur isiku õigused lõpevad likvideerimisega (kui ta lõpetatakse ilma õigusjärgluseta) või tähtaja tõttu kui juhatuse liige on nt ainutl 3 aastaks määratud. 3 aastat läbi, siis ka leping on lõpenud ja ühtlasi need õigused tal kui juhatuse liikmel on lõpenud.

    5.6 Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse

    5.6.1 Subjektiivse õiguse teostamine ja põhimõisted

    Teostamine tähendab nende õigustuste realiseerimist/elluviimine, mis kuuluvad subjektiivse tsiviilõiguse seisusse.
    Hea usu põhimõte – Tsüs pg 138, lg 1. Õiguse teostamises tuleb toimida heas usus. Tuleb arvestada ka teise poole huvisid ja oma õigusi nii teostada, et teisele poolele pingutust ega ebaõiglust ei tekitaks. Võs pg6 – kui õiguse teostamine läheb vastuollu hea usu põhimõttega, tuleb lähtuda hea usu põhimõttest.
    Sa ei tohi õigusteostamist teha seadusvastasel viisil
    Tsüs 38
    Võs 6

    5.6.2 Subjektiivse õiguse kaitse, mõiste ja viisid

    Kaitse tähendab teatud õiguskaitsevahendite kohaldamist. Ja need kaitseviisid väljenduvad konkreetsete õiguskaitsevahendite kohaldamises.
    Õiguskaitsevahendid e kaitseviisid nt:
    • Täitmise nõue (kui 1 pool ei täida oma kohustust, siis võib selle täitmist nõuda. Kui rikkimise tagajärjel on tekkiund kahju, võib selle kahju hüvitamist nõuda. )
    • Asja välja nõudmine (ebaseaduslikust valdusest.)
    • Õiguse tunnustamise nõuded (keegi nõuab kellegi käest asja välja, aga teine nõuab oma õiguse tunnustamist, et see on ka tema oma)
    • Rikkumise kõrvaldamine
    • Taganemine ja ülesütlemine
    • Viivise nõudmine
    • Leppetrahvi nõudmine
    • Mille kaudu saab teist poole mõjutada ja selle kaudu siis oma õigust kaitsta....
    Õiguse kaitsmie juures tuleb silmas pidada, et kas on võimalik endise olukorra ennistamine ja kui ei ole, siis utleb selle asemele mingi muu olukord luua, mis leevendaks selle õigustatud isiku positsiooni.
    Õiguskaitsemeetodeid:
  • Vabatahtlik – tsiviilõigusele omane.
  • Sunni abil
  • Kohtuotsuse aluse ( enamlevinud siin) (tulöeb nõue esitada kohtusse ja siis kohtuotsuse alusel toimub sundtäitmine)
  • Otsene sundtäitmine (nt lepingus on kokku lepitud, et kui 1 pool midagi rikub, siis on teisel poolel õigus pöörduda kohutäituri poole ja siis saab otseselt sisse nõuda vmt)
  • Enesekaitse -

    5.6.3 Hädakaitse, -seisund, omaabi

    Need on need viisid, mida võima kokkuvõtvalt nim enesekaitssseviiiisideks . Kus õigustatud isik kaitseb ise mingisuguse füüsilise käitumise kaudu.

    5.6.3.1Hädakaitse

    Tsüss 140 – ei määratle mitte seda, mis hädakaitse on, vaid annab sellele tsiviilõigusliku tähenduse. St et kui hädakaitse seisundis tehtud tegu ei ole õigusvastane, mis täh, et kui hädakaitse seisundis on teisele tekitatud kahju, siis see pole õigusvastane. Siis pole seda hahju hüvitamist õigusnõuda. See pg ei anna vastust, et mis see hädakaitse on või mis on hädaiatse piiride ületamine.
    Tuleb abiks võtta karistusseadustik . Kars pg 28 on määratletud hädakaitse mõiste hädakaitse on õigusvastase rõnde tõrjumine ja see rünne tuleneb inimeselt!
    Kui selle rünnaku käigus kahjuststakse ründajat ilma et hädakaitse piire oleks ületatud, siis on see õigustatud. See täh, et kui keeegi kellelegi kallale tungib, siis on kallaletungitaval õigus vastu kallale tungida , et ennast kaitsta ja võib ka teisele viga tekitada.
    Võs 1045 lg 2 punkt 3.
    Millal ületatakse piire? Kars pg 28 lg 2. Siis, kui teeb midagi sellist, mis ei vasta ründe ohtlikkusele. See pole vajalik ründe tõrjumiseks.

    5.6.3.2 Hädaseisund

    Tsüss pg 141 + kars pg 29
    Hädaseisundiga on siis tegemist, kui tõrjutakse ohtu, kas isikule või siis varale. Kusjuures kui on tegemist ohuga isikule, siis see ei tulene teisest inimesest (pole tegemist inimese poolt rünnakule). Võib olla nt rünnak inimesele koralt.
    Kui on see on nii, et tekitatud kahju, võrreldes selle ähvardava kahjuga on väiksem, siis on tegemist hädasisundiga ja selllistes raames tehtud kahju ei ole seadusvastane.
    Kui on vaja teada saada, kas on tegemist kas hädakaitse või – seisundiga ,siis vaat, kas on hädakaitse ja kui ei, siis kõik muu on hädaseisund.
    Siin on 2 reandit, mis tulenevad pg 141:
  • Kui isik ise lõi ohu, siis ja tekitas kahju selle ohu kõrvaldamiseks (nagu hädaseisund oleks), sellisel juhul peab ta ise kahju hüvitama.
  • Teatud juhtudel võib raha nõuda isikutelt, kelle huvides hädaseisundis käituti. Kui see on mõistlik.
    Tsüs 141 ja Kars 29, võs 1045 lh 2 punkt 3.
    Võib eristada:
  • Kaitsehädaseisund – see, kui rünnatakse seda, kust oht tuleneb. Reeglina see kahju hüvitamisele ei kuulu (va siis, kui inimene ise ohu tekitas)
  • Rünnakuhädaseisund – kui rünnatakse seda, kust oht ei tulene, aga siiski selleks, et mingit kahju ära hoida.

    5.6.3.3 Omaabi

    Selle kohta ei ole midagi öeldud ei tsüsis ega kars-is. Asjaõigusseasus pg 40. See sätestab 3 lubatud juhust, millal võib ka kahju tekitada:
  • Valdust võib omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata hädakaiste piire. Nii kinnis - kui ka vallasasjad. Kui kaitse käigus ründajale kahju tekitatakse, siis see pole seadusvastane, ku isee ei ületa piire.
  • Kui vallasasja valdus on sattunud omavolilise valdaja kätte, siis võidakse see vahetult tagasi võtta. Aõs ph 41, lg 2. (KOHE ära võtta) (See ei võimalda seda, et kotist ilma jäänud hiilib vargale järgi ja siis sõpradega temale kallale tungib ja võtab koti tagasi)
  • Kui keegi on kinnisasja valduse omavoliliselt endale võtnud, siis on õigus see jõuga tagasi võtta. (jõuga välja tõsta korterist vmt).

    Õppematerjal

    Tsüs pg 138-141, 5 ja 6,
    Aõs pg 41
    Kars pg 28-29
    Võs 2,3,4,6,24
    Köhleri õpik – lk 28-53, va 42-47.

  • Tehingute üldiseloomustus


    6.1 Tehingu mõiste ja liigid

    Tehingu mõiste on antud tsüs pg 67, lg1.
    tehing on 1 olulisemaid juriidilisi pakte. Tehinguid tehaksegi sellest, et saavutada mingisugune õiguslik tagajärg. Võib öelda, et leping on mingi toiming/tegu (toimingute kogum), milles sisaldub tahteavaldus kindla õigusliku tagajärje saavutamiseks. 3 olulist momenti :
  • Tegu
  • tahteavaldus
  • Õiguslik tagajärg
    Tehinguid võib erinevatel alustel liigitada
  • Ühepoolsed tehingud. Nt testament - õiguslik tagajärg on see, mis tema varast saab.
  • Mitmepoolsed tehingud e lepingud. Tuleb silmas pidada seda, et lepingute puhul on ei piisa 1 inimese taheavaldusest, vaid neid peab mitu olema. Need saa 2 jagada:
  • Kahepoolsed lepingud – kokkulepe kahe poole vahel. A ↔ B Leping, mis sõlmitakse, see on toimingute kogu (1 tegi ettepaneku, teine nõustus). Mõlemad on väljendanud tahet 1 õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiline, et huvid on vastandlikud (nt 1 müüd, teine ostab). (suur osa tehingutest on lepingud)
  • Rohkem kui kahepoolsed e mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandatud. Nt ka üldkoosolekute otsused.
    Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul.
  • Kohustustehing e võlaõiguslik tehing – müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle.
  • Käsutustehing (nö täitmistehing) – tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing.
    Võib ka eristada:
  • Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing.
  • Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine . Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse.
    Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3.
    • Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF!
      • ERAND – võib olla tegemist vigade identsusega. See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse.

    6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid

    6.2.1 Tahe ja tahteavaldus

    Tahe – soov saavutada mingi õiguslik tagajärg.
    Taheavaldus – soovi väljendamine, selle õigusliku tagajärje saavutamiseks.
    Tahe peab olema väljendatud tahteavalduses.
    Võib olla ta tahteavaldus, mis ei ole tehing. On vaja mõlema poole tahteavaldust , et see oleks TEHING.
    Kumb on tähtsam, kas tahe või taheavaldus. Kui tahet ei ole, siis ei saa ju tehingut teha, aga tahe iseenesest ei ona veel õiguslikku tähendust. Pole tähtis.
    Kui hinnatakse tehingute kehtivust, et kas tehing on tehtud mingite puudustega vmt, siis vaadatakse 2 reeglit:
  • Tahe tehingu tegemiseks peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades.
  • Taheavaldus peab vastama tahtele. (nt ähvarduse või sunni mõjul tehtud tahteavaldus ei loe.)

    6.2.2 Tahteavalduse liigid

    Liigitada selle järgi, kuidas tahet on väljendatud. 3 tahteavalduse liiki võib eristada:
  • Otsene tahteavaldus pg 68, lg2. Sõnaselgelt väljendub soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik.
  • Kaudne ehk konkludentne taheavaldus – see väljendus mingisuguses teos, millest võib järeldada soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg.
  • Vaikimine ( tegevusetus ) – peab tähele panema, et vaikimine või tegevusetus reeglina tahteavaldus ei ole. Vaikimisel on ainult siis õiguslik tähendus, kui see tuleneb pooletavahelisest praktikast, nii on kokku lepitud või see tuleneb seadusest. pg 68 lg 4.

    6.2.3 Tahteavalduse tegemine

    Tsüs pg 69
    Seoses selle tahteavadusega, on tähtis silmas pidada, et tahteavalduse ja tehingu omavaheline seos midagi...:S
    Tuleb eristada 2sugust situatsiooni: (2suguseid):
  • Vastuvõtmist vajavad tahteavalduses – loetakse tehtuks, kui tahteavaldus on kätte saadud. Kui ta on kindla isiku poolt kätte saadud. Ja siin tuleb eristada 2 situatsiooni, millal kätte saadud on:
  • Kui on teatavaks tehtud kohalolijad (st et kui tahteavaldus on suuliselt vahetult teatavaks tehtud, siis sellest piisabki) kohe tehtud ja kohe jõustunud
  • Kui on tehtud eemalviibijale – et millal saab siis öelda, et ta on tehtud/jõustunud. Pg 69 lg 2, lause2 – eemalviibijale tehtud tahteavaldust loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui nt keegi on saatnud tahteavalduse (pankrotiavalduse ja saaja ütleb, et ma pole seda lugenud, ma ei tea sellest midagi, see pole avatud,ma ei pööranud sellele tähelepanu, aga tegelikult on ta selle kätte saanud ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.
  • Vastuvõtmist mittevajavad tahteavaldused . Need on sellised tahteavaldused, mis jõustuvad nende tegemisel . Nt testament, tasu avalik lubamine .
    Kui on tehtud, siis on pooltele siduv.
    Kui inimene tahab tahteavalduse tagasi võtta, siis utleb see nii korraldada, et tagasivõtmine jõuab enne või samal ajal kohale, kui tahteavaldus. Pg. ??
    Kui pärast tahteavalduse tegemist tegija muutub piiratud teaovõimeliseks või sureb, siis see reeglina ei mõjuta tahteavaldust.

    6.3 Tehingu tõlgendamine

    Seaduses on mitmeid tõlgendamise kohta käivaid sätteid, nt pg 3 on seaduse tõlgendamine: Seadusandja mõtte väljaselgitamine. Kui räägime tehingu tõlgendamisest, siis see tähendab tahte avalduse tõlgendamist. Tsüs 85 tahte avalduse tõlgendamine.
    Kui seaduse tõlgendamise juures on vaja selgeks teha, mis on reegli sisu, siis tahteavalduse tõlgendamise juures on vaja selgeks teha, milline see tegelik tahe siis on. Tavaliselt siis, kui on mingisugused vaidlused et 1 on 1moodi aru saanud, teine teistmoodi.
    Tsüs pg 57 pinnal tuleb vahet teha kolmel juhusel, sõltuvalt sellest, kuidas / kellele see tahteavaldus on suunatud:
  • Kindlale isikule suunatud tahteavaldus.
  • Kui isik, kellele see tahteavaldus on suunatud, teab seda tahet, sisi tuleb seda tahteavaldust tõlgendada vastavalt sellele, milline see tegelik tahe on.
  • Kui see isik,kellele tahteavaldus on suunatud ei tea ega pidanudki teadma, siis tuleb tahteavaldust nii tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik aru saama pidid. (nagu terve mõistusega sellest aru saab).
  • Kui ei ole suunatud kindlale isikule. Siis utleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele ja mõttele. Nt testament. On oliline tegija tahe.
  • See, kui on tahteavaldus suunatud avalikkusele. Nt tasu avalik lubamine. Tuleb tälgendada nii, nagu iga mõistlik inimene võiks tõlgendada.
    Pg 75 lg 2 tehakse vahet 2 ja 3 situatsiooni vahel.
    lepingu tõlgendamine – võs 29.

    6.4 Tehingu vorm

    Selle vormi suhtes kehtib vormi vabaduse põhimõte. Võib teha ükskõik mis vormis, va siis, kui seaduses on kuidagi sätestatud. Samas võidakse ka eelnevalt kokku leppida, kuidas tehingut vormistatakse.
    Kui on tehinguga tegemist, siis on küs, et mis vormis seda teha tuleb teha. Tuleb kontrollida, kas seaduses ei ole selle kohta määratud kohustuslikkuy vormi. Kui pole, siis võivad pooled ise otsustada.
    Vormistamise viisid:
  • Suuline vorm – see, kus ei vormistatagi, lihtsalt lepitakse milleski kokku.
    Mis see põhiline kriteerium on, mille puhul tuleb kirjalik ja millal võib olla suuline tehing? Suulise vormi miinuseks on ju see, et pärast võivad tekkida tõenduslikud probleemid. St et suuliselt võib teha tehinguid, millel ei teki seda tõenduslikku momenti hiljem. See, mis kohe täidetakse.
    suuline vorm ei ole siis soovitatav, kui tehingu tegemine ja täitmine ei toimu samal ajal. Kõik kestvuslepingud (nt üürileping) jne.
  • Kirjalik vorm. See tähendab seda, et tehing on tegijate poolt omakäeliselt allakirjutatud. Siis on kinnitus selle kohta, et mõlemad on nõus asjdega.
  • Kirjaliku vormiga samsatatakse elektrooniline vorm. Digitaalallkiri siis asendab seda omakäelist allkirja. Eeldusel et identifitseerimise nõue on täidetud.
  • Kirjalikku taasesistamit võimaldav vorm. Vahevormid suulise ja kirjaliku vormi vahel, ta pole omakäeliselt allakirjutatud, aga ta on kirjalik tekst ja sedae on võimalik taasesitada. Nt meili teel, sest seda on võimalik siis taasesitada vmt. Teatud juhtudel on see sätestatud see taasesistatav vorm, siis on see kohtustuslik. Kasulik kasutada suulise asemel.
  • Notariaalne vorm:
  • Tehingu notariaalne kinnitamine tsüs pg 81. Notar kontrollib, kas allakirjutaja on õige inimene. Notar ei kontrolli teksti, vaid ainult isikute samsust.
  • Notariaalne tõestamine – notar kontrollib ka tehingu sisu. Siin on laiem tähendus,notar selgitab tehingu nö lahti, ei võimalda seda teha piiratud teovõimega isikutel või et tehingus oleks mingi seadusvastased tingimused. Seda tuleb siis teha, kui see on seaduses ette nähtud, eelkõige kinnisasjadesse puutuvad lepingud.
    Vormi puhul on küs, et mis siis saab, kui vormi ei ole järgitud?
  • Kui ei ole järgitud seadusest tulenevat vormi - pg 83 lg1, siis on leping tühine.
  • Erand – kui seadusest või vorminõudest ei tulene teisiti. Nt Võs 144.
  • Kui on juba täidetud, siis see pole tühine
  • Kui on poolte poolt kokku lepitud vorm, siis on sama põhimõte, et ka siis on see tehing tühine. Kui nad pole teisiti kokku leppinud, siis on see leping tühine siis. Aga pooled võivad ise nii kokku leppida, et nad võuvad otsustatud vormi muuta ilma et see muutuks tühiseks. Aga siin võivad seaduses olla erandid.
    Lepingu muutmine
    Kui on seaduses ette nähtud mingi vorm, siis sellest tuleneb tsüs pg 77, et seda võib ka muuta samas vormis, kui lepingu tegemine. Pg 77 lg 3 lause 1. Kui on seaduses sätestatud vorm, siis tuleb samas vormis muuta. Aga kui pooled on milleski kokku leppinud, siis nad muuta saavad seda tesitsuguses vormis ainult siis, kui nad on selles kokku leppinud.
    Võs pg 13 lg 2, annab teise põhimõtte. Et kui on nüüd pooled vormis kokku leppinud, siis lepingu muutmisel ei pea seda vormi järgima, kui pooled pole selles ise kokku leppinud. Vaidluse korral kasutada seda põhimõtet, mis tulenev võlaõigusseadusest.
    2 reeglit, mida omavahel võrrelda:
    • Pg 77 lg 3 lause 2
    • Võs pg 13 lg 2

    Õppematerjal


    Tsüs†4. osa Tehingud
    VõS 11, 13, 29
    Köhler , V osa, 91-110, 148-155, 188-195

  • Leping ja selle sõlmimine


    Tehingu tegemine paljudel juhtudel opn sama, mis lepingu sõlmimine.

    7.1 Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid

    Leping on tsüssi määratluses mitmepoolne tehing. (mitu tahteavaldust on suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele.
    Leping – see on vastasikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkupele teatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. Õiguslike tagajärgede tekitamine, lõpetamine või muutmine.
    Väga erinevates valdkondades. Eraõiguses, tsiviilõiguse raamides vastavad 4 valdkonda:
  • Asjaõiguslikud
  • Võlaõiguslikud (kõige tähtsamad ja võlaõigusseaduses reguleeritud) VÕS pg 1
  • Perekonnaõiguslikud
  • pärimisõiguslikud lepingud.
    Lepingu elemendid:
  • tahe
  • tahteavaldus
  • kokkulepe – ehk kõige tähtsam osa.
    Leping e tahete kokkulangevus. Kõik elemendid peavad olemas olema.
    Lepingu sõlmimise juures on 1 oluline põhimõte lepingu vabaduse põhimõte. See tähendab 3 vabadust:
  • sõlmimise vabadus – pooled ise otsustavad, kas sõlmivad või mitte. Kuida son ka erand, kus on sõlmismise sund. Nt kui on seadusest tulenev kohustus sõlmida leping nt transpordi puhul.
  • sisu vabadus – enamikel juhtudel võivad pooled ise kokku leppida lepingu sisus olenemata sellets ,mis seaduses kirjas on. Eriti võlaõiguslikelepingute puhul. Dispositiivsuse põhimõte. See on siis üldine pm, milles on erandid, et kui seaduses on eraldi välja toodud, et tohi.
  • vormi vabadus. Vormi osas ei kehti dispositiivsuse põhimõte!
    Lepingu sõlmimine OFERT – ettepanek lepingu sõlmimiseks ja sii steiselt poole nõusoleks tesiselt poolt. Accept. Leping peetakse siis tehtuks??? Siis, kui on oferdi ja accepti vahel asi tehtud vmt?! :S kui ei ole teistmoodi kokku lepitud. Pg 9.

    7.2 Ofert

    1 põhiline tahteavalduse viisidest .

    7.2.1 Oferdi mõiste ja tegemine

    VõS pg 16.. määratletud.
    Ofert on ettepanek lepingu sõlmimiseks. See on oferdi tegijale siduv tahteavaldus, st et alati on oluline, et kui on tehtud ettepanek, et kas see onmõetldud ka oferdina. Igasugune ettepanek ei ole ofert. Ofert on selline ettepanek lepingu sõlmimiseks, et kui sellele vastatakse ja, siis on leping sõlmitud. See ettepanek peab vastama teatud tunnustustele:
    • ettepanek lepingut sõlmida peab olema piisavalt määratletud (kõik vajalikud lepingupunktid peavad olemas olema.) (nt hind)
    • Selles peab olema väljendatud tahe leping sõlmida, tahe olla õiguslikult seotud.
    • Reeglina peab olema see suunatud konkreetsele isikule. (nt et kui kaupluses on kaup välja pandud, siis on oferent ostja, sest tema pöördub konkreetse inimese poole. Aktseptant on müüja ja tema võib müümisest loobuda /keelduda). Va siis, kui on eraldi märgitud, et see on ofert, kuigi ta ei ole konkreetsele inimesele suunatud.
    Ofert on selle tegijale siduv ja ofertant ei saa seda tagasi võtta.
    Oferdi tegemine.
    See on tahteavaldus, mis on suunatud lepingu sõlmimiseks. Ofet ise ei ole tehing.
    Ofert on tehtud, siis saab tegemise juures 2sugust oferti võimalik eristada:
    • Ilma vastamise tähtajata.
      Sisi tulebvahet teha, kas see ofert on tehtud kohal- või eemalviibijale.
      • Kohalviibijale (vahetult suheldakse samas ruumis, telefonitsi), vastamise kuupäeva pole määratud. Siis tuleb KOHESELT vastata. NB! EKSAMIKS jag.
      • Eemalviibijale (posti teel nt), vastamise kuupäeva pole määratud. Siis tuleb vastata tavaliselt vajaliku aja jooksul. See aeg on siis vastavalt asjaoludele. Kui nt on kirja teel saadetud , siis tuleb arvestada, kui mahukas kiri on, kui palju kulub aega posti liikumisele jne.
    • Vastamise tähtajaga.
      Selle tähtaja jooksul peab aktsept jõudma oferendini. Sellisel juhul on ofert ka kehtiv selle tähtaja jooksul.

    VõSis kasutatakse põhimõistetena pakkumust ja nõustumust, mitte ofert ja aktsept.

    7.2.2 Oferdi lõppemine

    Sellel on 2 põhilist lõppemise viisi:
  • Siis kui ta on saadetud aktsept. Siis on ta juba lepingu osa vmt.
  • Siis, kui vastamiseks on tähtsaeg möödunud.
    Oferti võib ka tagasi võtta lähetudes Tsüs pg 72. Kui see jõuab siis aktseptandini enne või samal ajal kui ofert.
    Kui ofert on juba kätte saadus , siis pole võimalik ofertandil seda tagasi võtta. Va siis, kui see on oferdis endas nii kirjas. Tühistamise õigus lõppeb siis, kui aktseptant on aktseptinud.
    Ei pea ooatama aja lõpuni, kui aktseptant enne vastab ükskõik kas jaatavalt või eitavalt, siis ka lõpeb ofert.

    7.3 Aktsept

    7.3.1 Aktsepti mõiste ja viisid

    Aktsept on nõusolek lepingu sõlmimiseks. Nõusolekut väljendav tahteavaldus.
    Aktsepte saab 3 viisil teha:
  • Otsene
  • Kaudne e konkludentne ehk tegevuse kaudu väljendub nõusolek.
    Kui aktsept väljendus tegevuse kaudu, siis peetakse ofert vastuvõetaks ja leping sõlmituks, kui ofetant sellest tegevusest etada saab. Võs pg 9 lg 2
    Kui aktseptant tegutsema hakkab, siis saab konkludentse väljendusega lepingu sõlmituks pidada.
  • Tegevusetus e vaikimine.
    Reeglina ei ole aktsept. Vaikimist loetakse aktseptiks ainult siis, kui see tuleneb seadusest, tavast või pooltevahelisest kokkuleppest.
    Seaduses antakse vaikimisele aktsepti tähendus nt Võs 20 lg 3.

    7.3.2 Täienduste ja muudatustega aktsept

    Aktsept on nõusolek lepingu sõlmimiseks, ilma mingite muudatustega. Aktseptiga ei anta täiendavat sisu sellele lepingule.
    Aga kui aktseptant tahab lepingut sõlmida, aga talle need tingimused päris ei sobi, siis võib ta lepingutingimusi muuta aga siis on see UUS OFERT.
    Muudatustega aktsept on uud ofert ja siis vahetavad osapoole kohad.
    Tähtis erand: VõS § 21. Muudatustega nõustumus
    Juhul kui aktsept võrreldes oferdiga sisaldab ebaolulisi muudatusi, siis siiski saab käsitleda seda oferdina, ja lugeda seda sõlmituks, juhul kui oferent viivitamatult ei teata, et ta ei ole nende muudatustega nõus.

    7.3.3 Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept, lepingu sõlmimise aeg

    Aktseptimise aeg on see aeg, millal ...
    • otsene tahteavaldus jõudis oferendini.
    • Kui on tehtud tegevusena, siis aktsepil kui tegevusel on siis tähendus, kui oferent sellest teada saab
    • Vaikimine – kui see seadusest või tavast või lepingust tulenev aeg läbi saab.
    Kui aktsept on tehtud eemalviibijale, siis millal loetakse see kättesaaduks. Tsüs pg 69.
    Hilinenud aktsept. Kui aktsept hilineb, siisutleb välja selgitada, mis põhjusel ta hilineb. 2 võimalust:
  • Sel põhjusel, et ta on hilinenult väljasaadetud
    Sellist hilinenud aktsepti loetakse uueks oferdiks. Aga on ka võimalik, et oferent teatab viivitamatult, et ta loeb selle õigeaegselt saabunuks. Ja siis on see seesama ofert ja leping on sõlemitud.
  • Õigeaegselt välja saadetud, aga on muud asjaolud (nt postiolud)
    Kui see jõuab oferendini, kes seda ootab ja ta näeb, et see on õigeaegselt saadetud, siis loetakse leping sõlmituks, kui ofertant seda tahab.
    Kui ofertant enam lepingut sõlmida ei taha või tahab veel mõtlemisaega, siis peab ta viivitamatult teatama, et see jõudis viivituseks ja aktsept loetakse uueks oferdiks.
    Sellel on oluline erinevus.
    Õppematerjal:
    • VõS pg 8, 9, 16, 22 (koos kommentaaridega)
    • Kõhleri õpikut ei pea lugema
    • Võlaõiguse üldosa 1, 6. Peatükk, lepingu sõlmimine. Lk 93-108. (roheline naritsaõpikumoodiõpik)

  • Tehingu kehteus


    8.1 Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärg

    Tehingu kehtetus on nende juriidiliste tagajärgede mitte saabumine, mis olid tehingu tegemise eesmärgiks.
    3 kehtimise põhilist gruppi:
  • Isikutega seotud.
  • Tuleb kontrollida teovõimet.
  • Esindatavust (kui leping on kellegi eest tehtud) (NB! perekS pg 100 – mida esindajad teha ei tohi)
  • Vorm. Tsüs pg 83. Pm on see, et kuigi on vormivabadus, siis kui on kohustuslik vorm seadusest tulenevalt, siis peab olema teatud vorm.
  • Sisu. Kehtetus võib olla tingitud puududtest sisus. SELLEST ME PRAEGU RÄÄHIMEGI!!!!
    Tehingu kehtetuseni võib jõuda 3 erineval viisil:
  • Kui tehing on tühine juba algusest peale. Nt kui piiratud teovõimega isik on midgai lubamatut teinud. Kui vormi ei ole järgitud, siis on ta kohe algusest peale tühine.
  • Hõljuvalt tühine. Siis kui piiratud teovõime teeb midagi, siis peab eestkostja nõustuma, muidu muutub see kehtetuks.
  • Tühistatav tehing. Võib olla nii, et ta tühistamise puhul muutub tühiseka, aga ta võib jaada ka kehtivaks.
    Kui tühine tehting on täidetud siis kes mida kellelt nõuda saab? See, kes oetub tühisesusele, pöördub kohtusst ja tavaliselt tuginev alusetult rikastumisele.
    Kui ei ole veel täidetud kehtetu tehing, siis mida kes nõuda saab. Kui keegi leiab, et teing ikka ei ole kehtetu, siis see inimene saab täitmist nõuda.

    8.2. Tühine tehing


    Sisust tulenevate puuduste tõttu tühised.

    8.2.1. Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga

    Ei saa öelda: seadusega vastuolev tehing on tühine
    tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tulenevalt
    Tsiviilõiguses ei tohi öelda, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine! Tehingu sisus võib olla midagi,mis on seadusega vastuolus, kuid see ei pruugi tuua kaasa tühisust.
    VÕS § 5 § 5. Seaduse dispositiivsuse põhimõte
    Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
    Kui seaduses on keelatud, et teistmoodi ei tohi kokku leppida ja keelu mõtteks on kaasa tuua tehingu tühisus:
  • Dispositiivsuse põhimõte, see on lubatud
  • Ei ole lubatud – tuleb vaadata, kas on otsene keeld või ei tohi kõrvale kalduda, kuid jääb kehtivaks
    Keelud võivad olla väljendatud: 1) otseselt – nt VÕS § 113 jg 6 Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. 2) sätte olemuse järgi
    Keeld: SUPER NB!
    • Sama õigusnorm ja sama seadus
    • Keeld on õigusnormis antud, aga tagajärg on on tsüs pg 87.

    Jäta see skeem meelde:

    8.2.2 Tehingu tühisus vastuolu tõttu põhiseadusega


    Nt minnakse vastuollu põhiseadusest tulenevate põhiõigustega.

    8.2.3 Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega

    Tsüs pg 86.
    NB ma siin surfasin rohkem guuglis kui kirjutasin .
    Miks see nii on? Sest seadusandja ei suuda ammendatavat nimekirja kirja panna.

    8.2.4 Muud tehingu tühisuse alused

    -nt tühised on näilised tehingud. Tsüs pg 89.
    Näiline tehing e fiktiivne tehing. Kus tegelikkuses tagajärgi ei soovita. Nt kui pankrotistuv firmajuht müüb vara ära, aga teglikkuses raha ei maksta ja tegelt on tegu kinkelepinguga.
    Selle puhul on 2 varianti :
  • Tegelikku tehingut ei olegi toimunud. See on puhtsalt fiktiivne e tühine
  • Näilise tehinguga varjataklse mingit teist tehingut. Nt kinkeleping aga näilikult vormistatakse müügileping
    Tsüs pg 88 – käsutuskeeldu rikkuvad tehingud? Millal käsutustehing on tühine.

    8.2.5 Tühise tehingu kinnitamine

    Kui tühine tehing on tehtus, siis on tegelikult tagajärgi ei ole. Ta on objektiivselt tühine ja midagi ei pea keegi tühiseks tunnistada. Saab ainult TUVASTADA tühiseks.
    Pg 84 lg 1. (vigade identsus)
    Tühine tehing  tühisuse asjaolu langeb ära  võib alla kirjutada vmt.
    Kui leitakse tühisuse alused, siis tuleks kinnitada, kas ainult osa tehingust on tühine või terve leping on tühine. Kui üks osa on tühine,siis see ei too kaasa teiste osade tühisuse.

    8.3 Tühistatav tehing

    8.3.1 Tühistamise mõiste ja alused

    Kui midagi on sisul või vormil viga, siis on leping kohe tühine. Aga on olemas ka väiksemaid puudusi, mis ei too kaasa kohe tühisust. Aga nad on piisavalt tähtsald, et inimene tahaks tehingut tühistada.
    Sellised puudused, mis annavad õiguse tehingu 1 poolel tehingtühistada. Tühistamine täh, et tühistamise õigus on 1 kujundusõigustest. Kujundusõigus on see subj õiguse liik, mille alusel on võimalik tsiviilõigusi lõpetaja või midagi.
    1 pool teeb tühistamise avalduse ja teine võtab vastu ja siis ongi tühistatud. Aga ainult seaduses ammendatud sätestatud alused:
    • Eksimus
    • Pettus
    • Ähvardus ja vägivald
    Kui tehing on tühistatud, siis on see samahea kui et see oleks algusest peale kehtetu olnud (alusetult rikastumise sätetele tugunedes saab midagi teha, kui vaja).
    Tüistamise alused on seaduses AMMENDATUD sätestatud!
    Tsüs 90-101 – pm neid saab tühistada. Kui seadusandja tahab siia midagi lisada, sisi seda ta võib. Ka tsüs pg 131.
    Tuleb silmas pidada, et tühistamise selline kord kehtib sellest, kui kehtib uus tsüsi versioon = alates 1 juuli 2002.
    2. jagu
    Tehingu tühistamine
    § 90. Tehingu tühistamise mõiste
    (1) Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
    (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.
    § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest
    Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest.
    § 92. Eksimus
    (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.
    (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
    (3) Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
    1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav;
    2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega;
    3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
    (4) Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.
    (5) Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.
    § 93. Eksimuse tõttu tühistatava lepingu muutmine
    (1) Kui ühel poolel on õigus leping olulise eksimuse tõttu tühistada, kuid teine pool täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistamise õigust omav pool, siis loetakse, et leping on sõlmitud nii, nagu seda mõistis eksinud pool. Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse.
    (2) Kui teine pool viivitamata pärast lepingu tühistamise avalduse saamist täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistanud pool, on lepingu tühistamise avaldus kehtetu.
    (3) Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes, võib kumbki pool nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud.
    § 94. Pettus
    (1) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.
    (2) Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada , samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.
    (3) Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.
    (4) Kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik.
    (5) Ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.
    § 95. Teatamiskohustus
    Selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.
    § 96. Ähvardus ja vägivald
    (1) Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis.
    (2) Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on:
    1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati;
    2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk;
    3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
    § 97. Raskete asjaolude ärakasutamine
    Tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid.
    § 98. Tühistamise kord
    (1) Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
    (2) Tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele, seaduses sätestatud juhtudel aga ka muule isikule.
    § 99. Tühistamise tähtajad
    (1) Tehingu võib tühistada:
    1) ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas;
    2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.
    (2) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad peatuvad käesoleva seaduse §-des 163, 165 ja 166 nimetatud alustel ja tähtajaks.
    § 100. Tehingu kinnitamine
    (1) Tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. Kinnitus ei pea olema tehinguga samas vormis. Kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik, kes tühistamise alusest teab, tehingu täidab, loetakse tehing kinnitatuks.
    (2) Kui tehing on tehtud ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise mõjul, kehtib kinnitus üksnes siis, kui kinnitus on antud pärast tehingu tegemist mõjutanud asjaolude äralangemist.
    (3) Kui tehingu üks pool teeb pärast tehingu tühistamise tähtaja algust teisele poolele ettepaneku tehingut kinnitada või tehing tühistada, lõpeb tehingu tühistamise õigus, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik ei teata mõistliku aja jooksul pärast ettepaneku saamist, kas ta tühistab tehingu.
    § 101. Kahju hüvitamine
    (1) Isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud.
    (2) Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, pettusest, ähvardusest või vägivallast ei teadnud ega pidanudki teadma.

    8.3.1 Eksimus

    Tsüs pg 92
    Kaks olulist aspekti:
  • Põhiline puudus seisneb selles, et tehingu tegija pole teadnud kõiki tegelikkuse asjaolusid. (ebaõige ettekujuts tegelikest asjaoludest). Juhul kui tegija oleks teadnud, siis võib eeldada et ta poleks tehingut teinud. Selleks, et saaks tehingut tühstada, peab olema tegemist olulise eksimusega. Millal on ekimus oluline ? Pg 92 lg 2 Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Eksimus ei saa olle hinnas , vaid mingites faktilistes asjaoludes. Mitte hinnas. Ta võib kaasneda hinnas. Nt originaalmaal on võltsing.
  • Ka teise poole poolega seaoses peab olemas tegemist mingi asjaoluga, mis on sätestatud pg-s 92 lg 3. (1 nendest peab olema) Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
    1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav;
    2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega;
    3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
    Lisaks lugeda pg 93

    8.3.3 Pettus

    Tsüs 94.
    Pettus – tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine.
    Kas see ekimuses hoidmine on kuidagi erinev pg 92 lh 3 punkt 3? Siin pole hea usu põhimõttega tegemist, vaid aktiivsusega. Kui ta ise esitab valesid andmeid. Pettuse puhul seletatakse vale informatsiooni. Teise poole AKTIIVSUS on siin oluline.
    Ja kui teine juba on eksimuses, siiis veenab teda edasi ikka.
    Vahet on vaja teha sellepärast, et pettuse puhul on tühistamise tähtajad pole küll erinevad (enne olid vist ). Kui on vaidlus, et kas on eksimus või pettus, siis peab näitama, et kas 1 või teine. Tulemus on pm ikkagi sama. Mõlemal alusel saab tühistada. Lihtsalt pettuse puhul on tõendamine taandunud sellele, et kas teise poole aktiivne käitumine on olemas, siis sellest piisab. Eksimuses on teine tõendamine.
    Pettuse puhul võib ka keegi kolmas isik petetut isikut kallutada isikut tehingut tegema. Oma huvides.

    8.3.4 Ähvardus ja vägivald

    See on tsüs pg 96.
    Siin on tegemist sellega, kui pettuse ja eksimuse puhul on tahe valesti kujunenud, aga tahe vastab taheavaldusega, siis ähvarduse ja vägivalla puhul o n puuduseks see, et tahe ei vasta tahteavaldusele. Ja keegi siis kas kedagi sunnib vägivallaga. Sunnitakse tegema tehingut, mida isik tegelikult teha ei taha. Füüsiline sund.
    See vägivald peab olema nii tõsiseltvõetav, et tehingu tegijal ei ole muud väljapääsu (sund peab olema tõsine).
    Kui vägivalla puhul on selge, et peab olema vägivald, siis ähvarduse (selleks, et ta oleks aluseks lepingu tühistamiseks) peab olema õigusvastane. Millal see seda on? Pg 96 lg 2 Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on:
    1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati;
    2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk;
    3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
    Kui pöörakse tähepanu alapunktile kolm. Kui ähvardatakse sellise tegevuse/tegevusetusega, mis iseeneset ei ole õigusevastane, aga seda siiski kasutatakse selleks, et mõjutada iskut tehinguga nõustumiseks, siis see on ikkagi ka õigusvastane.
    Tuleb vahet teha kompromisskokkulepetel! Siin on vahe see, et see kokkulepe on vabatahtlik. Ähvarudsena seda varianti kasutada ei saa. (et ärvardad, et inimene teeks kompromissi).

    8.3.5 Raskete asjaolude ärakasutamine

    Vaadake – tsüsi parandus, mis käib pg 86 kohta. Seda on täiendatud selle regulatsiooniga, et kui on tegemist liigkasuvõtvate tehingutega vmt, siis nad on TÜHISED (need sms laenud).
    97 on sellel põhjusel tõhistatud, et võimaldada nende sitatsioonide käsitlemist pg-ga 86 kaudu ja see tagab paremini teise poole kaitse. (muidu oleks erinorm, ja peaks seda kohaldama vmt)

    8.3.6 Tühistamise kord

    Seisneb selles, et see, kes leiab, et tal on alust tühistada tehing, siis tal on õigus tõhistada kujundusõiguse alusel (1poolse avalduse esitamine teisele), millega tehing muutub kehtetuks.
    1poolt on see väga lihtsaks tehtud, aga vaidluse korral peab kohus tuvastama, kas oli tühistamiseka alust.
    Kui tehing on juba täidetud, siis ta ju ptleb, et ta tühistab selle. Siis on tavaliselt vaja kohtusse pöörduda, sest teine pool võib tühistamiseavaldust mitte arvesse võtta.
    Kui tehing ei ole täidetud ja 1 isik tühistab. Kes siis peaks kotusse minema? Ainult siis, kui teine pool seda ei tunnsta, sisi temal. Muidu ei ole midagi. Kohtus peaks siis täitmist nõudma. Tühstamise avaldusele ei ole vorminõudeid esitatud, aga soovitatav on seda kirjalikult teha.
    Tühistamine saab ainult teatud tähtaja jooksul, mis on pg 99 sätestatud. Siin on kahesugune tähtsaeg:
  • Ähvarduse, vägivalla puhul 6 kuud kuni asjaolu lakkas.
  • Pettus, eksimus – 6 kuud teada saamisest.
    Kuid on antud ka veel niisukesed tähtaega piiravad tähtajad. Kui on tegemist ähvarduse, vägivallaga, siis saab tühistada vähemalt 10 aasta jooksul tehingu tegemisest. Kui on tegemist eksimuse või pettusega, siis kolm aastat tehingust. Need 2 on õigust lõpetavad tähtajad – selle tähtaja raames saab tühistada. Pärast seda enam üldse tühistada ei saa.

    8.3.7 Kinnitamine

    Kui nende tehingute puhul, mida saaks tühistada ja sellel isikul on see võimalus (ta teab ekimusest või pettusest, ähvardust vägovalda enam pole), aga ta seda ei soovi, siis ta võib seda tehingut kinnitada. Siis see tühistamise õigus kaob. Seda õib teha ka konkludentselt, kui tühistamise omav isik selle kinnitab. Aga seda siis alles, kui ta neid halbu asjaolusid teab või need on lõppenud.
    Tsüs pg 100
    NB! Alles siis saab kinnitada, kui nt ähvardamise asjaolud on lõppenud. Kui kinnitamine toimub ähvardamise alusel siis saab kohus seda tühistada nt.

    Õppematerjal

    • Tsüs 84-101 + tsüs muudatus, pg 86, mis muutub 1 maist.
    • Õpik lk 110-131 195-204, 213-223

  • Tingimuslikud tehingud


    9.1 Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid

    Tingimusliku tehinguga on tegemist siis, kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused pannakse sõltuma mingist asjaolust, mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada, kas see tingimus saabub või mitte.
    Sellise olukorraga on tegemist, kus tehing on sõlmitud ja nüüd selelst tehingust tulenevad õigused ja kohtustused, mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada, kas see tingimus saabub või mitte.
    2 varianti, vastavalt sellele, kuidas õigused ja kohustused on sõltuvuses saabumisest vmt.
  • Edasilükkava tingimusega tehingud.
    Tehingust tulenevad õigused ja kohutsused ei jõustu.
  • Äramuutva tingimusega tehingud.
    Kui tehing on tehtud, siis õigused ja kohstused hakkavad kohe kehtima. Tehingust tulenevate õiguste ja kohtustuste lõppemine on sõltuvuses sellest, millal mingi asi toimub.
    Pg 104 – pahausklikult, siis midagi.

    9.2 Hõljumisaeg

    Hõljumisajaks loetakse seda aega tehingu tegemisest kas tingimuse saabumiseni (nii edasilükkava kui ka äramuutva tingimustega tehingute puhul)
    Ebamäärane periood, kus pole veel kindel, mis saab.
    Selle ajal on keelatut tegevus, mis ei võimalda tehingu täitmist, kui tingimus saabub. Hõljumise ajal tehtud käsunduslepingus on tühised siis, kui see tingimus saabub.
    Pg 106 lg 2 – käsutustehing on tühine, järelikult see teine ostja(kui peaks olema nii), siis ta pole omandanud asja. Otja saab selle välja nõudma. (noh, tavaliselt ei ole topeltmüüd keelatud, aga praegusel juhul on justkui). Käsutustehing on tühine, siis teine ostja ei ole omanik, müüja saab selle tagasi ja temalt võib esimene ostja seda nõuda. VMT.
    ERAND:
    106 lg3 lõikes 2 sätestatu ei piira ega välista kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi.

    9.3 Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus


    Võimatu tingimus – on selge, et päris võimatu see olla ei saa. Võimatu tingimuse puhul on tegemist tingimusega, mille puhul on teada, et seda tingimust ei saabu niikuinii. Äramuutva tingimuse puhul loetakse tehing sõlmituks ilma selle tingimuseta. Edasilükkava tingimuse puhul loetakse tehing tühiseks.
    Seadusvastane tingimuse puhul on samalaadsed tagajärjed
    Kui tingimus on kuriteo toimepanek, siis see tehing on ikkagi tühine. Kui oleks edasilikkava tingimusega tehing, siis oleks ta tühine.
    Kui see teine, siis loetakse nagu seda tingimuste ei oleks (tal pole lõpetavat mõju).
    NB! Pg 110. Tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt käesolevas peatükis edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta sätestatut.
    Mõte – kui leping on mingi konkreetse kuupäevaga seotud, siis see tähendab, et kui sellel perioodil ei nim hõljumisajaks, siis kohaldatakse ikkagi hõljumisajale omaseid sätteid.
    Topeltmüügi asi – see pole ju keelatud, lepingu kehtivust ei mõjuta see, et on olemas juba teine leping. Aga pg 106 lh 2 alusel on võimalik ostjal nõuda lepingu tätmist.

    Õppematerjal:

    Pg 102-110
    Õpik 209-212

  • Esindus


    10.1 Esinduse mõiste ja liigid

    Tsüs 115-.... (8 peatükk)
    Tuleb eristada erinevaid suhteid. Kui isik ei tee tehinguid mitte ise vaid keegi teine teeb tema nimel tehingu. Esindatav – kelle nimel tehing tehakse. Lepingust tulenevad tulenevad õigused ja kohustused esindatavale.
    Millal esindust kastuatakse? Eelkõige siis, kui seadus seda ette näeb.
  • Füüsiliste isikute vahel:
  • Kui on piiratud teovõime.
    2 sorti esindus
  • Seadusjärgne
    * seadusest tuleneb, mida esindaja esindatava nimel teha või mitte teha.
    * füüsiliste isikute puhul. (nt lapsel vanemad)
    * juriidilised isikus (juhatuse liikmed – seadusjärgne esindaja) tsüs 34 lg1
  • Tehinguline esindus
    * füüsiliste isikute puhul oleneb siis nendevahelisest kokkuleppest.
    * jur isikute puhul on see täiendav, kuna seaduslikud esindajad on nagunii olemas.
    On 2 liiki esindust ja see oleneb, mis on ssesuhte aluseks. Mis see esindus siis üldse on? Esindus on esindaja tegevus, esindusõiguse raames, mille kaudu esindaja tekitab muudab või lpteab tsiviilõigussuhteid esindatava nimel ja tema jaoks.
    Esindus on esindaja tegevus. Situatsioon, kus isik ise 3 isikuga ei suhtle, aga keegi teeb seda tema eest.

    10.2 Esindusõigus ja volitus

    Esindus on esindaja käitumine. Esindusõigus on see õiguste kogum, mille raames esidnaja tegutseb. Tal peab olema esindusõigus.
    Esindusõigus jaguneb 2ks:
    • Seadusjärgne esindusõigus. Sisu tuleneb seadusest. Juriidilise isiku puhul sisesuhtes võib esindusõigust piirata, aga need pole kehtivad kolmandatele isikutele. Ühise esindus õiguse puhul võib esindajat piirata ka suhetes kolmandate isikutega.
    • Tehinguline esindusõigus e volitus. See on ANTUD esingusõigus. Esindatav volituse puhul ise määrab esindusõiguse mahu. Ei ole ette nähtud eraldi vorminõuet, küll aga pg 118 lg reegel et kui volitus on antud sellise tehingu tegemiseks, mille jaosk on seaduses ette nähtud kohustuslik vorm, siis volitus peab olema samas vormis.
    Kas esindaja võib edasi volitada?
    • Kui on seadusjärgne esindaja, siis tema võib omakorda kedagi volitada. Pg 119 lg 2 tuleneb see.
    • Aga volitatud esindaja reeglina ei või edasi volitada. Va 2 erandit:
      • Kui esialgses volikirjad (volituses) on see õigus antud.
      • Kui asjaolud seda nõuavad. (nt esindaja on haiglas , aga onvaja tegutseda vmt)

    Teatud juhtudel eeldatakse volituse olemasolu (teatud tegevuseks). Vt pg 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
    (1) Kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised , ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut.
    (2) Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks.
    (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma.
    (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata prokuristi suhtes.
    Volituse puhul on 2 volituse erivormi/-viisi
  • Taluvusvolitus pg 118 lg2
    Sellega on siis tegemist, kui tegelikult volitust ei ole antud.
  • Näivusvolitus opg 127 lg 3
    Kui on antud välja volikiri , ja volikiri on esindaja käes. Samal ajal edindatav võib edsindusõiguse iga kell lõpetada. Aga kui pärast seda edsindajaläheb midagi tegema ja näitab seda volikirja (kuigi tegulikult on volitus lõppenud), siis see leping on 3 isiku suhtes kehtiv. Sest tal on volikirja alusel arvamus, et see olitus on olemas. Näi
    Kui räägime, et on seaadusjärgne ja tehinguline e antud esindusõigus, sisi on olemas ka vahepealene vorm, mida nim prokuuraks. See on volituse ja seadusjärgse esindusõiguse vahepealne vorm. Ta olemus: teda võib anda ainult äriühing. Kui see juba on antud, sisi seda prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest.
    Vt äriseadustiku 3. peatükk.

    10.3 Esinduse lõppemine

    Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus see esindus määratud on vmt.
    Volituse lõppeamise alused on tsüs 125 lg 2 ära toodud.

    10.4 Esindusõiguseta isiku tegevus

    Võib olla 2 viisil:
    • Pole ülds eesindusõigust (on isehakanud nö)
    • Ta ületab oma volitust (tal on olemas, aga ta teeb rohkem)
      tsüs 128-129 on toodud reeglid, mis siis saab. Kui rikutakse, mis siis saab?:
      • Ühepoolne tehing – tühine (vt erand 128 lg2)
      • Mitmepoolne tehing e leping – hõljuvalt tühine. (esindatav võib selle hiljem heaks kiita)kui 2 nädala jooksul heaks ei kiida, siis pole heaks kiidetud. Kui volitus peab olema kindlas vormis, siis peab ka heakskiitmine samas vormis olema. Kui heakskiiduga kehtivaks kiidetakse, siis on kõik ok. Kui aga ei kiideta, siis see tehing on järelikult tühine. Kui kolmandal isikul on tekkinud sellega kahju, siis on reeglid:
        • Kolmandal isikul ei teki kahjuhüvitamise nõuet, kui kolmas isik teadis või pidi teamda, et sellel isikul esindusõigust ei ole.
        • Kui kolmas isik ei tea ega peagi teadma, et isikul esindusõigust ei ole, siis on tal kahjuhüvitamise nõue. 2 viisil võimalik väljenduda:
          • Tal on õigus nõuda tehingu ettevalmistamise tehtud kulutuste hüvitamist, mis ta on teinud seoses selle lepingu ettevalmistamisega. Sellelt isikult, kes esindajana ennast esitles.
          • Tal on õigus nõuda sellelt samalt isikult, kellel esindusõigust polenud, tehingu täitmatajätmisest tulenevat kahju hüvitamist. Sellisel juhul, kui see isik ise teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole. Tsüs 130. NB, eksam!

    10.5 Esindaja kohustuste rikkumine

    See on 1 erandjuht, sellele tähelepanu pöörata!
    Tsüs pg 131. See kuulub kaa esindusõiguse juurde tegelikult.
    Kui esindusõigusega on kõik korras, aga esindaja rikub sisesuhtest tulenevid kohustusi (reeglina see, et ta pean esindatava suhtes käituma lojaalselt, tema huvides). Ja kui on tegemist sellise olukorraga, et esindajal on volitus, esindatav on selle talle andnus et müütagu ta kinnistu maha. Tuleb vahet teha, mis on esindusõius ja mis on sisesuhe, mis ei taandu mitte esindusõigusele, vaid see eeldab seda, et ta on kohustatud esindatava jaoks midgai tegema vmt. Nt ei müü maha aga mitte odavamat kui 1 milj krooni. Esindaja müüb maha 1 milj krooniga, kuigi oleks ka saanud kallimalt,vist? Siis on ta rikkunud mitte volitust vaid siesuhtest tulenevaid kohustusi. Kas esindatav võib kahju hüvitamist nõuda? Jah.
    131 mõte on selles, et võimaldada see tehing teatud juhtudel tühistada. See pole ei pettus ega eksimus, aga eraldi juht. Selleks, et tühistada, peab olema 2 põhimõtet järgitud:
  • Peab olema rikutud esindatava huve, talle kahjulik tehing tehtud.
  • Kolmas isik kas teab või peab teadma sellest.
    Juhul kui kolmandaks isikuks on esindaja ise või teeb ta tehingu niimoodi , et on ise kolmanda isiku esindaja, siis eeldatakse seda, et ka esindatava huve kahjustatakse.
    Esindatav tühistab tehingu avalduse esitamisega teisele poolele (samamoodi nagu on sätestatud pg 98)
    Tühistamiseks on antud ka õiguslõpetavad tähtajad. Need on määratud pg-s 131.
  • Mõistliku aja jooksul kui esindaja ise oli nendest asjaoludest talle rääkinud
  • Kui ta saab kuskilt mujalt teada, kolmandalt isikult nt, sii son tal tühistamiseks aega kolm kuud pärast seda, kui ta teada saanud on.
    Ka siin on antud üldine piirang tähtaeg – tühistada ei saa hiljem kui 3 aasta möödudes tehingu tegemisest.
    Veel 1 tühistamist välistav asjaolu: ku ta eelnevalt on andnud nõusoleku sellise tehingu tegemiseks, ja teadis neid asjaolusid.
    NB LOE 131 (vihjas, et eksamil võib olla)

    Õppematerjal:

    • Tsüs 8 peatükk, pg-d 115-131
    • Äriseadustik prokuura 3 peatükk (pg-d 16-21)
    • Perekonnaseadus 11 ptk, pg-d 92-104
    • Õpik lk 167-188

  • Tähtaeg ja tähtpäev


    11.1 Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses

    Tähtaeg – mingi ajavahemik , nt 1. Sept-1okt.
    Tähtpäev on mingi konkreetne ajahekt.
    Tähtaega on vaja eelkõige selleks, et tähtpäeva selgeks määrata.
    Tähtpäev võib olla määratud mingi kalendripäevaga ehk ilma tähtajata.

    11.2 tähtpäeva kulgemine ja lõpp

    Põhireegel . pg 135 lg 1. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
    Seadusest aga paljudel juhtudel tuleneb teisiti. Lepingus võib nt olla kirjas, et nt 2 nädalat alates ülejärmisest kuust vmt.
    See on siis see alguse hetk. Kõige tähtsam asi on see, et millal täitmise tähtpäev on saabunud, mis ajast algab rikkumine? Pg 136.
    Kas see, kes nõuab raha, võib nõuda, et kui ta teatud ajaks raha ei maksa, siis või viivist nõuda ja nii edasi? Põhi mõte on siis määrata ära, kuidas on kohustuste täitmine ja millal see täitmine toimuma peab.
    Lugeda:
    • Tsüs 6 osa 134-137
    • Õpik 212.

    12 Hagi aegumine

    12.1 Hagi aegumise mõiste

    10 peatükk tsüsis.
    Üldkasutatav sõna on hagi aegumine, aga õigen oleks vist nõude aegumine.
    Seaduses on ette nähtud teatud tähtajad, mille jooksul isik, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud, võib pöörduda kohtu poole. Tal on nõue teise isiku vastu, teine seda vabatahtlikult ei täida, sisi on tal õigus kohtusse pöörduda. Selleks on antud teatud aeg. Ja see aeg ongi nõude aegunise tähtaeg.
    Mis see hagi on? Kohtusse esitatud nõue (lihtsustatult öeldes) siis võimegi öelda, et siin ongi nõude aegumise tähtaeg.

    12.2 Hagi aegumise tähtajad.

    Kolm põhjust, miks seda tähtaaega vaja on:
    • On vajalik tagada teiatud stabiilsus või kord tsiviilõigussuhetes.
    • Kui keegi leiab, et ta õigus on rikutud, siis peab ta ise olema aktiivne ja distsiplineeritud, et oma ajadel silma peal hoiab.
    • Anda kindlus võimalikele kostjatele. Et nemad teaksid, et alates mingist ajast on ÕIGUSSELGUS.
    Nõue sellega ei lõppe, kui tähtaeg läbi saab, küll aga siis riik seda enam kaitset selles asjas ei taga.
    Kohus ei kohalda ise aegumist, aga kui teien pool kostja tugineb aegumisele. Kohtus siis peab kontrollima, kas on aegunud ja siis ei rahuldata hagi.
    Kui teine on täitnud nõude, mis on aegunud, sisi ta ei saa enam pärast seda tagasi nõuda tuginedes alusetult rikuastumisele.
    Hagi aegumise tähtaegi tuleb eristada teistest õigustlõpetavatest tähtaegadest.
    Kagi aegumise tähtaeg on seaduses antud, aga kokkuleppeliselt võidakse hagi aegunise tähtaegasid lühendada või pikendada. Pole seaduses piiri antud, kui lühikeseks seda aegumistähtaega lühendada võib. Kui on lühendatud nii, et see läheb vasti hea usu põhimõtetele, siis kehtib ikka hea usu põhimõtted (ki on liiga lühike aeg ja e saa asjaolusid uurida nt)
    Kõiki hagisid, mille hagi aegumise tähtaeg on alla 10 aasta, sisi võib neid kuni 10 aastat pikendada. Kui pon üle 10 aasta, sisi ei saaa .



    Tuleb silmas pidada, et üleüldist aegumise tähtaega pole olemas. Antud on kolmes grupis aegumise tähtaegade kohta käivad reeglid:
  • Tehingust tuleneva nõude aegumine
    see on kolm aastat alates sellest, kui nõue muutub sissenõutavaks.
    Erandid: 146 lg 2-5
    Tasu maksmise nõue – algus antud tsüs pg 147 lg 3
  • Seadusest tulenevad nõuded – 10 aastat. 146-148
    siin on üldreegel 10 aastat sissenõutavaks muutumisest. 2 erandid:
  • Kahju tekitamisest tulenev nõue – siin on kolm aastat kahjust või ka kahju tekitajast (isikust) teada saamisest alates. Nõue on piiratud 10 aastaga alates kahju tekitamisest.
  • Alusetust rikastumisest tulenev nõue, siis on 3 aastat alates sellest, kui ta sai teada sellest nõudest (et ta sai teada, et tal on kellegi vastu nõue). Samamoodi 10 aastaga piiratud alates alusetust rikastumisest.
    tuleb silnas pidada, et kuigi see 10 aastat on üldine aeg, siis enamik aegu on erandid
  • Eritähtajad – 153-157. Loe ise läbi.
    150 lg 2. Tähelepanu pöörata. Kui keegi on alusetult rikastunud kellegi arvelt ja see alusetu rikastumine thendab ühtlasi teisele isikule kahju tekitamist.
    Selle mõte on see, et kui ta on selle jaögratta varastanud jaära müünud, siis seda tagasi nõuda ei saa. Ta on nüüd tegelikult selle jalgratta omanikule kahjutekitanud. Omanik võib nõuda, et maksa mulle jalgratta maksumus. Aga ta pole seda nõuet õigeaegselt hagi teinud. Aga teine onalusetult rikastunud, siis vaatamata sellele, et aeg on läbi, võib alusetult rikatusmise põhjal nõuda veel 3 aastat aega. Kahju hüvitamist enam ei saa nõuda.
    146 lg 4 siit on tulnud kahtlevusi. Tõendamise küsimus, et kas keegi ikka tahtlikult rikkus reegleid.

    12.3 Hagi aegumise kulgemise katkemine


    Tähendab seda, et kui on tegemist hagi aegumisega.
    Katkeb ja hakkab otsast peale.
    Katkemise alused §158-159; eelkõige nõude tunnustamisega – kui üks pool tunnustab nõuet (maksab osaliselt ära, annab tagatise, kinnitab lihtsalt; kaitseb võlaandjat asjatute lubaduste eest)
    Katkemise alus on 159.

    12.4 hagi aegumise kulgemise peatumine

    Kui on hagi. Juhul kui on hagi aegumine kulgenud mingi ajan ja on põhjust peatumiseks, siis ta peatub mingiks ajaks, ja nüüd see ülejäänud aeg. Peatumine täh, et see on mingiks ajaks ja hiljem kulgeb edasi sealt alates, kust ta pooleli jäi.
    Pg 160-167 peatumise alused.
    On olmas põhimõte tähtaegade osas: juhul kui lõpuni jääb vähem kui 2 kuud ja siin ilmneb peatumist peatumist tingiv asjaolu, siis on mõte sellest see aeg liiga lühike ei ole, siis on see aeg 2 kuud reegline, kuid on ka erandid 6 kuud. Vt 166 ja 165 lõiked 2.
    SEE TÄHENDAB SIIS et kui lõpus on ainult 2 kuud või vähem, siis pannakse lõpule veel nii palju juurde, et oleks KAKS kuud kokku. (tavaliselt).
    Ja kui on 6 kuud, siis on nii, et lõpuni peab olemas alati kuus kuud.
    1 asjaolu veel
    pg 163 – teistsugune erand, et kui on tegemist vääramatu jõuga (nt selles piirkonnas on eriolukord sisse searud), siis kui peatumist tingiv asjaolu on vääramatu jõud, siis siin omab tähendust see, et vääramatu jõud peatavat toimet omab ainult siis, kui järele on jäänud ainult 6 kuud. (viimase kuue kuu jooksul ainult). Enne kui on kuus kuud, siis tal peatavat jõudu pole.
    Peatumise alused ÜLE LUGEDA
    53314609
    02.06.09
    2 teoreetilist küsimust ja kokku on võimalik saada 30 punkti, kaasuse eest 10 ja mõlema küsimuse eest 10. Et läbi saada, peab olema 16 punki! Ehk siis eksamil pean saama 10 punkti 20st!
    Küsimused on reeglina mõnevõrra kitsamad, kui on programmis ära toodud punktid. Aga kindlasti mitte midagi, mida me leongus rääkinud ei ole.
    Tsüviilkohustused – nt ostjal maksta ja müüjal müüa. Üürnikul maksta raha ja rentnikul rentida asja. Jne. Aga on ka passiivsed kohustused! Nt mitte rikkuda teiste õigusi. (absoluutse sisuga ja relatiivsed iseloomuga kohutused)
    Teod ei ole tsiviilõiguse obektiks. Tsiv objektid on asjad, õigused (, mis on üleantavad) ja muud hüved.
    Alused, mille puhul ei saa nõuda tehingu täitmist on kirjas - võs 108.
    TSÜSSSi kasutada ei tohi.
    Põhiline – teada neid seitset liiki organisatsioone vmr. Vaja teada:
    • Asutamise dokument
    • kes saavad olla asutajad
    • kui palju on minimaalne arv asutajaid.
    • JUHTIMINE
    Hagiaegumine, peatumine
    Esindus mõiste ja liigid
    Kui on ilma ensindusõiguseta midagi olnud, smiimis siis lepingu õigusele juhtund ja on ja mis rikkujale juhtub
    10.5 – esindaja teeb esindusõigusega tehing TSÜSS 131!!!! NBNBNBNB!
    Tingimuslikud tehingud mõiste liigid hõljumisaeg, seadusvast jne
    Tehingu tühisus , tühistamine, tühistamise alused
    Lepingud: ofert mõiste, tegemine, lõppemine.
    Subj tsiviilõigute kohta – subj õigus – nõuded ja vastuvõited
    vastuväidete liigitus!!! NBNBNBNB!
    Nõuete aluste paljusus (3 varienti)
    Esemed, asjad, kasumid
    Jur isikute alustamine, juthimine, lõüpetamine
    Füüsiliste isikute puhul piiratud teovõimete tehingute tegemine jne
    Teadmata kadunud isiku surnuks mõistmine
    Tspviilõioguses süsteem, mõoste obj ja subj mõttes
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 48 lk · .docx · 542 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36 Tsiviilõiguse üldosa #37 Tsiviilõiguse üldosa #38 Tsiviilõiguse üldosa #39 Tsiviilõiguse üldosa #40 Tsiviilõiguse üldosa #41 Tsiviilõiguse üldosa #42 Tsiviilõiguse üldosa #43 Tsiviilõiguse üldosa #44 Tsiviilõiguse üldosa #45 Tsiviilõiguse üldosa #46 Tsiviilõiguse üldosa #47 Tsiviilõiguse üldosa #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 542 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juura juura Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Paul Varuli loengute konspekt
    paul varul tsiviilõiguse üldosa tsüs juura tsiviil tsiviilõigus tsiviilõiguse üldosa seadus

    Sarnased õppematerjalid

    TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS
    102
    docx

    TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS

    Skandinaavia süsteem – süstematiseeritud. Avalik õigus Maksuõigus Karistusõigus Riigiõigus Menetlusõigused (haldus, krimi Haldusõigus ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Tsiviilõigus Rahvusvaheline õigus Perekonnaõigus Intellektuaalne omand Võlaõigus Muud normid, mis tulenevad Asjaõigus üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide NB!

    Tsiviilõigus
    TsÜS-i konspekt
    43
    doc

    TsÜS-i konspekt

    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik ­ 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses ­ õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses ­ kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus.

    Õigus
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    114
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa konspekt

    üksikutest õigusharudest, aga seda ei süstematiseerita. Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel. Avalik õigus: 1) riigiõigus 2) haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine) 3) maksuõigus 4) karistusõigus 5) menetlusõigused Eraõigus: 1) Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus) 2) Äriõigus ehk kaubandusõigus 3) Rahvusvaheline eraõigus 4) Intellektuaalne omand 5) Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida – kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus – see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik!

    Tsiviilõigus
    Tsiviilõiguse üldosa
    54
    doc

    Tsiviilõiguse üldosa

    üksikutest õigusharudest, aga seda ei süstematiseerita. Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel. Avalik õigus: 1) riigiõigus 2) haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine) 3) maksuõigus 4) karistusõigus 5) menetlusõigused Eraõigus: 1) Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus) 2) Äriõigus ehk kaubandusõigus 3) Rahvusvaheline eraõigus 4) Intellektuaalne omand 5) Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida ­ kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus ­ see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik!

    Õigus
    Tsiviilõiguse üldosa
    36
    doc

    Tsiviilõiguse üldosa

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused..................

    Õigus
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    45
    doc

    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

    privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2

    Tsiviilõiguse üldosa
    Tsiviilõiguse konspekt
    7
    doc

    Tsiviilõiguse konspekt

    1) Objektiivne õigus ­ kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus ­ üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. Tõlgendamisteooriad:

    Õiguse entsüklopeedia
    TSIVIILOIGUSE ULDOSA
    49
    docx

    TSIVIILOIGUSE ULDOSA

    EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

    Tsiviilõiguse üldosa


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (7)

    erks12 profiilipilt
    [email protected] Vilipp: Segane ja vigane materjal, aga praktiline
    01:06 15-05-2014
    tauno365 profiilipilt
    tauno365: Väga kasulik materjal!
    20:29 20-09-2012
    Agnessaa profiilipilt
    Agnessaa: oli paljuski abiks :)
    22:33 13-02-2018



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun