Tsiviilõiguse üldosa (7)

Contents

1.Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 5
1.1.Eraõigus ja avalik õigus 5
Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. 5
Objektiivne õigus jaguneb 2 suureks osaks: 5
Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 põhilist kriteeriumi: 6
Teised maad 6
1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 7
Võrdlus (lihtusutatud): 7
1.3 Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 8
Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: 9
1.4 Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusinstituutidest 9
Tsiviilõigus ja kaubandusõigus e äriõigus 9
1.5 Tsiviilõiguse alilkad 10
1.6Tsiviilõiuse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 11
1.6.1Tsiviilõiguse kehtivus 11
1.6.2Tsiviilõiguse rakendamine 12
1.6.3 Tõlgendamine 12
1.6.4Analoogia 13
ALLIKAD, KUST TULEB ÕPPIDA: 14
2.Füüsilised isikud 14
1.1Füüsiliste isikute õigusvõime 14
1.2Füüsilise isku teovõime ja selle piiramine 14
2.3 Piiratud teovõimega isiku tehing 15
2.3.1 Alla 7 aastaste alaealiste tehing 15
2.3.2 7-18 aastaste alaealiste tehingud 15
2.3.3 Piiratud teovõimega täisealiste tehingud 16
2.3.4 Seadusliku esindaja poolt tehutd tehingud 17
2.4 Otsuse võime 17
2.5 Elukoht 18
2.6 Teadmata kadunud isik ja surnuks tunnistamine. 18
2.6.1 Teadmata kadunud isik 18
2.6.2 Surnuks tunnistamine 19
Teise teema kohta õppematerjal: 21
1.Juriidilised isikud 21
3.1 Juriidilise isiku mõiste 21
3.2 juriidilise isku õigusvõime ja teovõime 22
3.3 Juriidilise isiku liigid 22
3.3.1 Eraõiguslikud juriidilised isikud 22
3.3.2Avaliku-õiguslikud juriidilised isikud 24
3.4 Juriidilise isiku asutamine 25
3.5 juriidilise isiku nimi ja asukoht 26
3.6 Juriidilise isku juhtumine 26
3.6.1 juhtimise organid 26
3.6.2 Juriidilise isiku esindamine 27
3.6.3 Vastutus 28
3.7 Juriidilise isiku lõppemine 28
3.7.1 Juriidilise isiku tegevuse lõpetamise üldkord 28
3.7.2 Juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 30
KIRJANDUS 30
4.Esemed 30
4.1 Eseme mõiste ja liigid tsiviilõiguses 30
4.2 Asjad kui esemed 32
4.2.1 Asja mõiste 32
4.2.2 Asjade liigid 33
4.2.3 Asja osad 33
4.2.4 Asja päraldised 34
4.3 Kasu, koormised ja kulutused 34
4.3.1 Kasu 34
4.3.2. Koormised ja kulutused 34
4.3.3. Eseme (asja) väärtus 35
5.Subjekiivne tsiviilõigus 35
5.1 Tsiviilõigussuhe 35
5.2 Subjektiivse õiguse mõiste ja liigid 36
5.3 Nõuded ja vastuväited 37
5.4 Juriidiline kohustus 38
5.5 Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine 39
5.5.1 Juriidilise fakti mõitse ja liigitus 39
5.5.2 Subjektiivse õiguse tekkimine 39
5.5.3 Subjektiivse õiguse muutumine 40
5.5.4 Subjektiivse õiguse lõppemine 40
5.6 Subjektiivse õiguse teostamine ja kaitse 40
5.6.1 Subjektiivse õiguse teostamine ja põhimõisted 40
5.6.2 Subjektiivse õiguse kaitse, mõiste ja viisid 41
5.6.3 Hädakaitse, -seisund, omaabi 41
Õppematerjal 43
6. Tehingute üldiseloomustus 43
6.1 Tehingu mõiste ja liigid 43
6.2 Tahe ja tahteavaldus . Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 44
6.2.1 Tahe ja tahteavaldus 44
6.2.2 Tahteavalduse liigid 44
6.2.3 Tahteavalduse tegemine 45
6.3 Tehingu tõlgendamine 45
6.4 Tehingu vorm 46
Õppematerjal 47
7.Leping ja selle sõlmimine 47
7.1 Lepingu mõiste ja selle sõlmimise viisid 47
7.2 Ofert 48
7.2.1 Oferdi mõiste ja tegemine 48
7.2.2 Oferdi lõppemine 49
7.3 Aktsept 50
7.3.1 Aktsepti mõiste ja viisid 50
7.3.2 Täienduste ja muudatustega aktsept 50
7.3.3 Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept, lepingu sõlmimise aeg 50
8.Tehingu kehteus 51
8.1 Tehingu kehtetuse põhjused ja tagajärg 51
8.2. Tühine tehing 52
8.2.1. Tehingu tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga 52
8.2.2 Tehingu tühisus vastuolu tõttu põhiseadusega 52
8.2.3 Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega 52
8.2.4 Muud tehingu tühisuse alused 53
8.2.5 Tühise tehingu kinnitamine 53
8.3 Tühistatav tehing 53
8.3.1 Tühistamise mõiste ja alused 53
8.3.1 Eksimus 55
8.3.3 Pettus 56
8.3.4 Ähvardus ja vägivald 56
8.3.5 Raskete asjaolude ärakasutamine 57
8.3.6 Tühistamise kord 57
8.3.7 Kinnitamine 58
Õppematerjal 58
9.Tingimuslikud tehingud 58
9.1 Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid 58
9.2 Hõljumisaeg 58
9.3 Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus 59
Õppematerjal: 59
10. Esindus 60
10.1 Esinduse mõiste ja liigid 60
10.2 Esindusõigus ja volitus 60
10.3 Esinduse lõppemine 62
10.4 Esindusõiguseta isiku tegevus 62
10.5 Esindaja kohustuste rikkumine 62
Õppematerjal: 63
11.Tähtaeg ja tähtpäev 63
11.1 Tähtaja ja tähtpäeva mõiste ning tähendus tsiviilõiguses 63
11.2 tähtpäeva kulgemine ja lõpp 64
12 Hagi aegumine 64
12.1 Hagi aegumise mõiste 64
12.2 Hagi aegumise tähtajad. 64
12.3 Hagi aegumise kulgemise katkemine 65
12.4 hagi aegumise kulgemise peatumine 66
09.02.2009
Paul Varul
Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid . Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast.
Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam ). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa .
Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks !!!!
Õppematerjal: ÕISist programm välja printida ?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist!
tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA!
abistav tähendus : helmut köhler – tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98.
+iga teema lõpus täiendavad allikas professori poolt.

Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste

1.1.Eraõigus ja avalik õigus

Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses.

Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!)
Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud