Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Tsiviilõiguse üldosa (9)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tsiviilõigus ?
  • Mis ei ole tsiviilõiguse objekt ?
  • Millised õigused ei saa olla tsiviilõiguse objektiks ?
 
Säutsu twitteris

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL



TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TsÜS







2008
SISUKORD
  • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................3-4
  • Füüsilised isikud...............................................................................................5-7
  • Juriidilised isikud..............................................................................................8-12
  • Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................13-14
  • Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15-17
  • Tehingud ..........................................................................................................18-20
  • Leping ja selle sõlmimine.................................................................................21-24
  • Tehingu kehtetus ..............................................................................................25-27
  • Tingimuslik tehing............................................................................................27-28
  • Esindamine ......................................................................................................29-32
  • Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33
  • Hagi aegumine .................................................................................................34-35






    1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE
    _____________________________________________________________________________________
    EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
    tsiviilõiguse mõiste – reguleeritakse varalisi, vahetussuhteid ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest, kasutusel oli ius civile . Ius civile sisu oli siiski teine võrreldes tänapäeva tsiviilõiguse tähendusega. Tsiviilõigus on valdav osa eraõigusest, kuid tema kõrval saab eristada ka teisi tsiviilõiguse osi. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrduse printsiibil.
    tsiviilõigus objektiivses tähenduses – õigusnormide kogum, millega reguleeritakse isikute vahelisi ja isikute varalisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Esiplaanil on varalised suhted. Varalised suhted jagunevad: suhted seoses omandamisega, omanikuks olemisega (omandisuhted); suhted seoses üleandmisega (vahetussuhted), pärimine. Õigus jaguneb objektiivses tähenduses kaheks: avalik õigus ja eraõigus
    tsiviilõigus subjektiivses tähenduses – konkreetsele isikule kuuluv õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist. Riiklikult tagatud käitumise võimalus. Subjektiivse õiguse aluseks on objektiivne õigus, tuleneb kehtestatud käitumisreeglitest (objektiivsest õigusest).
    tsiviilõiguse süsteem – ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem. Erinevus nende vahel seisneb erinevas liigendamise viisis, kuid sisu on sama.
    institutsiooniline süsteem – võib jaotada kõik õigusnormid 3 institutsiooni vahel: isikud, asjad, hagid e. omandamise viisid. Isikute vahel on 2 liiki suhteid: suhted seoses asjadega (omandisuhted) ja suhted seoses üleminekuga (vahetus)
    pandektiline süsteem – õigusnormide jaotus valdkonniti, mitte funktsionaalse süsteemina: üldosa, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus.
    eraõigus ja avalik õigus – eraõiguses on objektiks eraisikute omavahelised õigussuhted. Iseloomulikuks tunnuseks on üksikisiku otsustusvabadus (privaatautonoomia). Tüüpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraõiguses: tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne.
    Avaliku õiguse regulatsiooni valdkonnaks on riigi ülimuslik tegutsemine. Ülimusliku tegevuse sidumine seaduse ja õigusega. Tüüpiline tegevusvorm on haldusakt . Avaliku õiguse õigusnormid: riigiõigus e. konstitutsiooniõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, menetlusõigus e. protsessiõigus.
    avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine
    huviteooria – avalik õigus on kõik see, mis lähtub riigi huvist (ehk üldistest huvidest)
    eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu
    subjektiteooria – avalikus õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, kuna üheks subjektiks on alati riik. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega, lähteprintsiibiks on privaatautonoomia (iseotsustamise õigus) põhimõte. Pooled on vabad. Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on käsitletav võrdse partnerina. Vabadus ei ole absoluutne.
    reguleerimise meetod – avalikus õiguses on põhimõte: lubatud on see, mis on lubatud. Karistusõiguses: keelatud on kõik see, mis on keelatud. Eraõiguses on põhimõte: lubatud on see, mis pole keelatud (üldine vabadus, mis võib olla piiratud)
    Kui vaba on riik eraõiguse subjektina oma otsustes? Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on eraõiguses käsitletav võrdse partnerina. Omanik otsustab oma vara üle, aga riik peab siiski lähtuma üldistest huvidest.
    Kas Eestis on tsiviilseadustik ?- funktsionaalses mõttes on olemas, kuid faktiliselt on tsiviilseadustik 5 osaseadust.
    Kohtupraktika õiguse allikana? – Kohtupraktika ei ole õiguse allikas. Kohtupraktika kaudu kujuneb seaduse tõlgendamise ja rakendamise praktika, sellest seisukohast oluline. Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde.
    tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
    kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid : rakendatavus ei ole seotud territooriumiga;
    ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest;
    kehtivus isikute suhtes- enamus norme on üldkehtivad kõikide isikute suhtes (füüsiliste ja juriidiliste); füüsiliste isikute suhtes tähtsust omavad normid (abielu, teovõime, pärimine jne); juriidiliste isikute suhtes kehtivad normid (juriidilise isiku asutamine, juhtimine, lõpetamine, esindamine); normid, mis kehtivad füüsiliste või juriidiliste isikute mõne liigi suhtes (piiratud teovõimega e. alaealiste suhtes, juriidilise isiku puhul tema liikide suhtes (MTÜ, AS, OÜ jne); normid, mille kehtivus sõltub sellest, kas tegemist on kodaniku või välismaalasega, kuid ei ole väga levinud (maa ja kinnisasjade omandamisel jne).
    rakendamine – tähendab reegli kohaldamist, elluviimist, tegelikku käitumist vastavalt reeglitele. Õiguse rakendamisel eristatakse 3 staadiumit: õige normi leidmine, mis vastab tekkinud elulisele situatsioonile ja siis leida, millised on koosseisu tunnused, mis normist tulenevad. Õiguslik tagajärg sõltub sellest, millised on koosseisu tunnused. Rakendamise puhul ongi oluline, kuidas faktilised asjolud seadusega kokku viia.
    tõlgendamine – tähendab seaduse mõtte väljaselgitamist, mida tahetakse seadusega öelda. Vajalik eelkõige seaduse rakendamiseks. Kas selle normi alusel saab seda situatsiooni lahendada. TsÜS §3
    Tõlgendamise viisid:
    grammatiline tõlgendamine- lähtutakse sõnade tähendusest, mis on selle normi sisu. Halb, kui üldkeeles on üks tähendus, aga seadus annab spetsiifilise sõna. Kui ei saa grammatilise tõlgendamisega hakkama, siis tuleb kasutada süstemaatilist tõlgendamist.
    süstemaatiline tõlgendamine- normi tuleb tõlgendada koos teiste normidega. Seda tuleb silmaspidada just eriti kodifitseeritud õiguse puhul (tehingu kehtivus (TsÜS), lepingu kehtivus (VõSüldosa), konkreetne lepinu sisu (üürileping VÕSeriosa). Tähelepanu tuleb pöörata üldreegli ja erinormi vahekorrale. Üldreegel: kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi, kui on, siis lähtuda erinormist.
    ajalooline tõlgendamine- abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Võib lugeda Riigikohtu stenogramme, juhtiva komisjoni protokolle. Tuleb selgeks teha, kas sisu on muudetud või oli enne puudu. Kui midagi on muudetud, kasutavad vaidlevad pooled seda ära.
    teleoloogiline tõlgendamine- normi eesmärgist tulenev. Üha suurem tähtsus. Mis oli seadusandja eesmärk, mida ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada .
    Seoses tõlgendamisega tõusetub analoogia küsimus, kui ei ole võimalik leida vastavat õigusnormi.
    Analoogia probleem- õiguslünkade ületamine- vajadus tekib siis, kui seaduses ei ole konkreetset normi, mingi elulise situatsiooni lahendamiseks, kus võib eeldada, et seaduseandja sooviks probleemi reguleerida. Alati ei reguleerita õiguslikult kõiki küsimusi ja ei pea olema tegemist just seaduse lüngaga. Samas on selge, et situatsioon tuleks õiguslikult lahendada. Saab kohaldada kahte analoogiat: seaduse analoogiat ja õiguse analoogiat.
    Seaduse analoogi puhul rakendatakse mõnda teist sarnast, konkreetset õigusnormi või lähtutakse seaduse üldisest põhimõttest. Sagedamini kasutatakse teise sätte kohaldamist.
    Õiguse analoogiat kasutatakse, kui seaduse analoogiat pole võimalik kasutada, ei leia sobivat normi, rakendatakse õiguse üldist põhimõtet. Kehtib eraõiguses. On harva esinev. Igasugune analoogia on viide seaduseandjale, et muuta seadust.

    2. FÜÜSILISED ISIKUD
    _________________________________________________________________________
    Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline.
    Õigusvõime- on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime on üldine võime st võib olla õiguste- ja kohustuste kandja. Õigusvõime tekib elusalt sünniga ja lõpeb surmaga ning on kõikidel inimestel ühesugune. Õigusvõime on igal füüsilisel isikul ühetaoline ja piiramatu.
    Tegutsemisvõime- deliktivõime ja teovõime. Deliktivõime on vastutusvõime nt kahju tekitamise eest. Teovõime on tehinguline tegutsemine.
    Teovõime- isiku võime oma tegudega iseseisvalt omandada tsiviil õigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Teovõime, erinevalt õigusvõimest, ei ole kõigil ühesugune. Piirangud: ealine, psüühiline seisund (kestev seisund). Teovõime eeldus on nendel, kes saavad adekvaatselt aru, mida nad teevad.
    Teovõimelised isikud- kõik täisealised isikud (alates 18a), kelle teovõimet ei ole piiratud. Erand : isik võib omandada teovõime enne täisealiseks saamist alates 15a. Kui abiellus, siis ei omanda täielikku teovõimet. Võib suurendada teovõimet, et ta oleks vanematest sõltumatu.
    Piiratud teovõimega isikud- vanus- 7-18a , kuni 7a piiratud; täisealiste piiratud teovõime- psüühiliselt haiged, kes kestvalt ei suuda oma tegudest arusaada. Piiratud teovõimega isikul peab ole seaduslik esindaja. Esindajaks on vanemad või määratakse eestkostja .
    Piiratud teovõime
    Piiratud teovõimega on isik, kes ei ole täisealine või kes ei saa kestvalt oma tegudest aru või ei suuda neid juhtida vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu.
    0-7a - piiratud teovõimega
    7-18a – piiratud teovõimega ja laiendatud teovõimega isikud
    15-18a – võimalik teovõimet laiendada kuni täieliku teovõimeni
    Piiratud teovõimega isikute tehingud- 7-18a ja psüühiliselt haiged
    Ühepoolsed tehingud- piisab ühe poole tahteavaldusest (testament). Peab olema seadusliku esindaja nõusolek. Ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta on ühepoolne tehing tühine.
    Mitmepoolne tehing- Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing on tühine, kui see on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, v.a., kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik muutub hiljem teovõimeliseks, võib ta ise tehinu heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehinguks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud ilma seadusliku esindaja nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei tulene otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mis on talle selleks tehinguks või vabaks kasutamiseks andnud seaduslik esindaja või kolmas isik viimase nõusolekul. Kui seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ei ole, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehingu heaks kiitmiseks. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui heakskiitu ei avaldata 2 nädala jooksul ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole ettepanekut heaks kiitnud.
    Alla 7a puhul on ühepoolne tehing tühine, ka siis, kui seaduslik esindaja heaks kiidab (7a ei saa veel asjadest aru). Mitmepoolne tehing on samuti tühine, v.a. juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
    Otsusevõimetu isiku tehing- teovõime raames eristatkse veel otsusevõimet. See omab tähendust ainult teovõimelise isiku puhul. Otsusevõimetu on isik, kes tegi tehingu sellises seisundis, mis välistab tema võime õigesti hinnata tehingu tähendust tema huvide seisukohast. Näiteks: vaimutegevuse ajutine häire või alkoholi joove. Otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine, v.a. kui isik tehingu hiljem heaks kiidab, kui vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu on lõppenud. Kui inimene tegi endale ilmselgelt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi selle tehingu otsusevõimetuna. Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest 2 nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.
    Piiratud teovõimega isiku tehing
    • Ühepoolne
      • Alla 7a – tühine
      • Teised – vajalik eelnev nõusolek, hiljem ei saa heaks kiita

    • Mitmepoolsed
      • Alla 7a – tühine, v.a kui tehtud selleks antud / vabade vahenditega
      • Teistel piiratud teovõimega isikutel:
        • Kui täidetud selleks antud / vabade vahenditega, siis kehtiv
        • Kui tehingust ei teki tsiviilkohustusi, siis kehtiv
        • Vastasel juhul hõljuvalt tühine
          • Esindaja kiidab hiljem heaks
          • Teine pool teeb esindajale ettepaneku heaks kiita
            • Kui ei vasta 2 nädala jooksul, ei ole heaks kiitnud
          • Teine pool ei saa tehingu tahteavaldust tagasi võtta, kui ta teadis isiku piiratud teovõimest ja teadis, et tal ei ole esindaja eelnevat nõusolekut.

    Piiratud teovõime laiendamine
    15-18.a teovõimet võib laiendada kohtu määrusega (TsÜS §9) alaealise huvides, kui tema arengutase seda võimaldab. Laiendamise ulatus sõltub konkreetse juhtumi sisust. Kohus määrab, milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik täiendavalt teha. Teovõimet võib laiendada kuni täieliku teovõimeni. Abiellumisõiguse saamisega teovõime automaatselt ei laiene, vaid teovõime laiendamisega antakse õigus abielluda. Kohus võib teovõimet laiendada esindaja nõusolekul. Ilma nõusolekuta võib seda teha, kui esindaja keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega . Kohus võib laiendatud teovõime ka tühistada.
    Elukoht – koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Võib olla mitu kohta üheaegselt. Faktilised asjolud omavad tähtsust. Elukoht on oluline hagi esitamisel, tehingu täitmise seisukohast. Erand: kui ei ole võimalik elukohta määrata, siis see koht, millega isik on majanduslikult kõige rohkem seotud. Kui sellist kohta ei ole, võib isik ise määrata selle koha, kui ei määra, siis huvitatud isik määrab. Kui elukohaks võib olla mitu riiki, siis kodakondsuse alusel. Kui on topelt kodakondsus, siis määratakse ise. Kui nende kriteeriumite järgi ei ole võimalik elukohta määrata, on elukohaks igakordne viibimise koht.
    Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Piiratud teovõimega alaealise vanemate või eestkostja nõusolekul võib elukohaks lugeda ka teise koha, kui isik elab eraldi alaliselt või peamiselt. Eeskoste all oleva piiratud teovõimega isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
    Tegevuskoht- on isiku püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse toimumise koht
    Isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine
    Teadmata kadunud isik- isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
    Isiku vara hooldus – Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama , ning maksma teadmata kadunud isiku võlad. Hooldaja võib käsutada teadmata kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlaks tegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. Hoolduse lõppemisel peab vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aruandma.
    Surnuks tunnistamine- surnuks tunnistamise kohtuotsus loob eelduse, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal. Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada, kui 5 aasta jooksul ei ole andmeid, et ta elus on. NB! Tähtaega arvutatakse viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis on ohtlik elule ja annab eelduse oletada, et hukkus õnnetuse tagajärjel, siis võib isiku surnuks tunnistada 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Sõjategevuses või loodusõnnetuses teadmata kadunuks jäämisel- kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid 2 aasta jooksul, arvates sõjategevuse või loodusõnnestuse lõppemisest.
    Kui juhtub, et on siiski elus- saab alusetu rikastumise sätete alusel vara tagasi nõuda.
    Surma aeg – loetakse eeldatav surma aeg. Kui eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kui surnuks tunnistatakse loodusõnnetuses või sõja kaduma jäämise tõttu, loetakse surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. Kui kadunuks jäi koos mitu isikut, loetakse nad surnuks ühel ajal. Kui selgub tegelik surma kuupäev, saab muuta kohtotsuse alusel. Oluline pärimise puhul.
    Kui isiku surmas ei ole kahtlust, ei pea ootama 6te kuud (lennuõnnetus), surnukeha ei tuvastata aga surm on kindel. Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole kahtlust, et isik on surnud, siis võib kohus tuvastada isiku surma ja surma aja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal.
    Surmaaja arvutamine eeldatava surmaaja puudumise korral
    1) kui viimaste andmete päev on teada (eeldatavat surmaaega ei ole)
    surmaaeg
    31. dets 2007
    viimased andmed
    6.juuni 2006
    5 aastat
    2) kui viimaste andmete kuu on teada (eeldatavat surmaaega ei ole)
    surmaaeg
    31. dets 2007
    viimased andmed tähtaja algus
    juuni 2006 1. Juuli 2006
    5 aastat
    3) sõjaseisukord-loodusõnnetus (eeldatavat surmaaega ei ole)
    surmaaeg
    sõjaseisukorra-loodusõnnetuse lõpp
    sõjaseisukorra – loodusõnnetuse lõpp
    tähtaja algus 2 aastat
    4) eluohtlik olukord (eeldatavat surmaaega ei ole)
    surmaaeg
    ohlik olukord
    ohtlik olukord
    tähtaja algus 6 kuud
    3. JURIIDILISED ISIKUD
    _____________________________________________________________________________________
    Mõiste- juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- -õiguslik.
    Eraõiguslik- erahuvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. TÜ, UÜ, OÜ, AS, tulundusühistu, SA, MTÜ.
    Avalik-õiguslik- on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu jur isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel.
    Juriidiline isik on õiguslik konstruktsioon, mille kaudu seadusandja määrab, mis on juriidiline isik. Juriidiline isik põhineb varale. SA-sihtvarale
    Õigusvõime ja teovõime- jur isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, välja arvatud tsiviilõigused ja –kohustused, mis on omased üksnes inimesele.
    Teovõime omandatakse koos täieliku õigusvõimega.
    Õigusvõime tekkimine ja lõppemine- tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisega ja lõpeb sealt kustutamisega.
    Eraõiguslik jur isik- peetakse registrit ning õigusvõime tekib registrisse kandmisega. Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused.
    Avali-õiguslik jur isik- õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Isikute ühendused, kapitali ühendused. On suurema autonoomiaga, kui riigiasutus . Tartu Ülikool
    Kui õigusvõime ei ole piiratud, siis võib olla tegevusvaldkond piiratud. Tehingud on sellele vaatamata kehtivad.
    Asutamine- asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku jur isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast jur isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esines lepingus või otsuses tühisust kaasatoovaid asjaolusid. Seda ei saa siis enam tühistada. On põhikiri või ühinguleping teatud juhtudel. Avalik-õiguslikul on põhikiri, kui see on ettenähtud selle jur isiku kohta käiva seadusega.
    Asukoht ja tegevuskoht – tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht.
    Nimi – nimi peab eristama teda teistest jur isikutest
    Organid – on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juhtorganiks on juhatus, kui on olemas nõukogu, siis ka nõukogu. Pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirjaga või ühingulepinguga. Juhtorgani pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku jur isiku organid ja pädevus nähakse ette seadusega.
    EKSAMIL- vaja teada kes kelleks kujuneb, jaguneb, ümberkujundab
    Ühinemine- A+B=B, A+B=C
    Jagunemine- A= B+C, jaguneb kaheks
    Eraldumine- Ast =B+ (C) ka A jääb alles
    Ümberkujundamine- A st saab B
    AS, OÜ, täis- ja usaldusühing võivad ühineda, jaguneda ja vastastikku ümber kujuneda.
    MTÜ- võib ühineda ainult teise MTÜga ja jaguneda ainult MTÜks. Ümberkujundamine ei ole võimalik.
    Sama kehtib SA ja tulundusühistu puhul. Tulundusühistu võib ühineda omasugustega, jaguneda erinevatega, ümberkujundada ei tohi.
    Juriidilise isiku määratlemise teooriad
    Fiktsiooniteooria - selle kohaselt juriidilist isikut kui sellist reaalsuses olemas ei ole. Tegelikkuses eksisteerivad ju vaid inimesed kui füüsilised isikud. Inimeste ühing on fiktsioon , juriidiline vorm. Kriitika – tegelikkuses juriidiline isik ikka on olemas. Mitte küll mateerias, kuid õiguslikus mõttes on see olemas. Sihtpärateooria - iga juriidiline isik asutatakse mingisuguseks eesmärgiks. Selleks eesmärgiks koondatakse ka vara. See teooria peab hästi paika asutuse-tüüpi isiku kohta.
    Kasusaajate teooriajuriidilisel isikul (JI) ei saa endal mingit vara olla. JI asutavad asutajad kasusaamise eesmärgil. Peab paika äriühingute suhtes.
    Orgaaniline teooria – JI püütakse kirjeldada reaalse organismina nagu füüsilist isikut. Kui JI on asutatud, ei saa ta tegutseda ega suhelda ilma oma organiteta, mille liikmeteks on omakorda füüsilised isikud. Kuid see, et võrreldakse inimesega, ei vii siiski JI olemuse juurde.
    Juriidiline isik – loobub sisuliste tunnuste alusel JI olemuse määratlemisest. JI ongi sellised õigussubjektid, mis on loodud seaduse alusel. Kui seadusest tuleneb, et see on JI, siis see ka on juriidiline isik. Praktilistel eesmärkidel ei ole vaja mõelda olemuse üle, vaid osata vastata, kas teatud juhul on tegemist juriidilise isikuga või mitte. Juriidilise olemuse küsimus ei ole praktiline probleem.
    Eesti seadusandja on lähtunud juriidilisest teooriast. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Nad jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks. Mõlemad on tsiviilõiguse subjektid . Iga juriidilise isiku taga on mingi seadus. Eraõiguslik juriidiline isik luuakse vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Saabki asutada ainult sellist liiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes seaduses on olemas.
    Avalik-õiguslik juriidiline isik on Riik ja KOV tsiviilõiguslikes suhetes. Riigi ja KOV kohta
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 534 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sisi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    kokkuvõtlik konspekt

    Märksõnad

    Mõisted

    tsiviilõiguse mõiste, tsiviilõigus, õiguse aluseks, tsiviilõiguse süsteem, institutsiooniline süsteem, isikute vahel, iseloomulikuks tunnuseks, tüüpiline tegevusvorm, huviteooria, subjektiteooria, eraõiguses, reguleerimise meetod, eraõiguses, grammatiline tõlgendamine, süstemaatiline tõlgendamine, ajalooline tõlgendamine, teleoloogiline tõlgendamine, analoogia probleem, igasugune analoogia, õigusvõime, õigusvõime, õigusvõime, tegutsemisvõime, deliktivõime, teovõime, teovõime, teovõime eeldus, teovõimelised isikud, esindajaks, piiratud teovõimega, ühepoolsed tehingud, mitmepoolne tehing, heakskiit, otsusevõimetu, esindaja keeldumine, tegevuskoht, surma aeg, sõjaseisukorra, sõjaseisukorra, juriidiline isik, eraõiguslik, juriidiline isik, avali, organid, ümberkujundamine, fiktsiooniteooria, inimeste ühing, sihtpärateooria, kasusaajate teooria, orgaaniline teooria, juriidiline isik, eesti seadusandja, muud avalik, täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, seaduseks, lisaks neile, avaldamis, loasüsteem, asutamisdokumendid, , oü puhul, piiratud vastutus, tsiviilõiguse subjektid, kehalised esemed, vallasasi, asendatav, äratarvitatav, vilja kuuluvus, kasutus eelised, reaalkoormatis, eseme väärtus, tsiviilõigussuhe, õigussuhe, hõivamisõigus, nõudeõiguse alus, abinormid, vastväiteid, mittetäielikud kohustused, juriidiline fakt, juriidiline fakt, õiguspärased, tsiviilõigussuhted, tsiviilõigussuhted, tsiviilõiguste teostamine, õiguse teostamisel, hädaseisund, hädaseisund, omaabi, omaabi, omaabi juures, kaitse realiseerimine, tehingute liigid, kohustustehing, käsutustehing, eraldamispõhimõte, abstraktsioonipõhimõte, tahteavaldus, tahteavalduse liigid, tahteavalduse tegemine, vastuvõtmist vajavad, kohalviibijale, tahteavaldus, loomulik tõlgendusviis, vaidluse korral, testamendi tõlgendamine, vormivabadus, suuline, lepingud, peamine liik, lepingu elemendid, lepingu sisuks, lepingu puhul, lepinguvabadus, juhtudele, osa lepinguid, ofert, nt kaupluses, kohalviibijale, aktsept, ärasaadetud hilinemisega, aktsept, lahtised tingimused, lahtiseks tingimuseks, kehtetuse tagajärjed, eristades kohustus, tühine tehing, imperatiivsed normid, avalikkord, näilik tehing, näilik, näilik tehing, vägivald, ähvardus, ähvardus, tühistamise kord, tühistamise tähtajad, tehingu kinnitamine, kahju hüvitamine, tingimusega, tingumusega, hõljumisaeg, võimatu tingimus, seadusevastane tingimus, tähtpäeva määramine, esinduse puhul, sisesuhe, esinduse sisesuhe, käsutusleping, välissuhe, prokuura, tekkelt, volitus, volituse vorm, volikiri, soovitav, esindusõigus, tähtpäev, tähtpäeva saabumine, tähtaja möödumine, aegumise vastuväide, tähtajad, aegumine erijuhtudel, aegumine peatub

    Kommentaarid (9)

    relle0304 profiilipilt
    relle0304: Väga hea materjal Tsiviilõiguse üldosa omandamiseks.
    10:25 21-03-2011
    taavik profiilipilt
    taavik: Kasulik ja põhjalik ülevaade. Soovitan
    13:13 13-04-2009
    AMolli profiilipilt
    Anna Molli: Väga sisukas ja asjalik materjal!
    18:24 15-12-2011


    Sarnased materjalid

    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    114
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    54
    doc
    Tsiviilõiguse üldosa
    39
    doc
    Tsiviilõigus
    56
    doc
    Tsiviiliguse konspekt
    102
    docx
    TSIVIILÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS
    27
    doc
    KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    22
    docx
    Tsiviilõiguse üldosa





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun