Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Tsiviilõiguse üldosa (9)

Tartu Ülikool - Õigus - Õigus
4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tsiviilõigus?
  • Mis ei ole tsiviilõiguse objekt?
  • Millised õigused ei saa olla tsiviilõiguse objektiks?

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TsÜS
2008
SISUKORD
  • Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................3-4
  • Füüsilised isikud...............................................................................................5-7
  • Juriidilised isikud..............................................................................................8-12
  • Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................13-14
  • Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15-17
  • Tehingud ..........................................................................................................18-20
  • Leping ja selle sõlmimine.................................................................................21-24
  • Tehingu kehtetus ..............................................................................................25-27
  • Tingimuslik tehing............................................................................................27-28
  • Esindamine ......................................................................................................29-32
  • Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33
  • Hagi aegumine .................................................................................................34-35
    1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE
    _____________________________________________________________________________________
    EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
    tsiviilõiguse mõiste – reguleeritakse varalisi, vahetussuhteid ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest, kasutusel oli ius civile . Ius civile sisu oli siiski teine võrreldes tänapäeva tsiviilõiguse tähendusega. Tsiviilõigus on valdav osa eraõigusest, kuid tema kõrval saab eristada ka teisi tsiviilõiguse osi. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrduse printsiibil.
    tsiviilõigus objektiivses tähenduses – õigusnormide kogum, millega reguleeritakse isikute vahelisi ja isikute varalisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Esiplaanil on varalised suhted. Varalised suhted jagunevad: suhted seoses omandamisega, omanikuks olemisega (omandisuhted); suhted seoses üleandmisega (vahetussuhted), pärimine. Õigus jaguneb objektiivses tähenduses kaheks: avalik õigus ja eraõigus
    tsiviilõigus subjektiivses tähenduses – konkreetsele isikule kuuluv õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist. Riiklikult tagatud käitumise võimalus. Subjektiivse õiguse aluseks on objektiivne õigus, tuleneb kehtestatud käitumisreeglitest (objektiivsest õigusest).
    tsiviilõiguse süsteem – ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem. Erinevus nende vahel seisneb erinevas liigendamise viisis, kuid sisu on sama.
    institutsiooniline süsteem – võib jaotada kõik õigusnormid 3 institutsiooni vahel: isikud, asjad, hagid e. omandamise viisid. Isikute vahel on 2 liiki suhteid: suhted seoses asjadega (omandisuhted) ja suhted seoses üleminekuga (vahetus)
    pandektiline süsteem – õigusnormide jaotus valdkonniti, mitte funktsionaalse süsteemina: üldosa, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus.
    eraõigus ja avalik õigus – eraõiguses on objektiks eraisikute omavahelised õigussuhted. Iseloomulikuks tunnuseks on üksikisiku otsustusvabadus (privaatautonoomia). Tüüpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraõiguses: tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne.
    Avaliku õiguse regulatsiooni valdkonnaks on riigi ülimuslik tegutsemine. Ülimusliku tegevuse sidumine seaduse ja õigusega. Tüüpiline tegevusvorm on haldusakt . Avaliku õiguse õigusnormid: riigiõigus e. konstitutsiooniõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, menetlusõigus e. protsessiõigus.
    avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine –
    huviteooria – avalik õigus on kõik see, mis lähtub riigi huvist (ehk üldistest huvidest)
    eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu
    subjektiteooria – avalikus õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, kuna üheks subjektiks on alati riik. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega, lähteprintsiibiks on privaatautonoomia (iseotsustamise õigus) põhimõte. Pooled on vabad. Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on käsitletav võrdse partnerina. Vabadus ei ole absoluutne.
    reguleerimise meetod – avalikus õiguses on põhimõte: lubatud on see, mis on lubatud. Karistusõiguses: keelatud on kõik see, mis on keelatud. Eraõiguses on põhimõte: lubatud on see, mis pole keelatud (üldine vabadus, mis võib olla piiratud)
    Kui vaba on riik eraõiguse subjektina oma otsustes? Riik tsiviilõigusliku suhte poolena on eraõiguses käsitletav võrdse partnerina. Omanik otsustab oma vara üle, aga riik peab siiski lähtuma üldistest huvidest.
    Kas Eestis on tsiviilseadustik ?- funktsionaalses mõttes on olemas, kuid faktiliselt on tsiviilseadustik 5 osaseadust.
    Kohtupraktika õiguse allikana? – Kohtupraktika ei ole õiguse allikas. Kohtupraktika kaudu kujuneb seaduse tõlgendamise ja rakendamise praktika, sellest seisukohast oluline. Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde.
    tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine
    kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid : rakendatavus ei ole seotud territooriumiga;
    ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest;
    kehtivus isikute suhtes- enamus norme on üldkehtivad kõikide isikute suhtes (füüsiliste ja juriidiliste); füüsiliste isikute suhtes tähtsust omavad normid (abielu, teovõime, pärimine jne); juriidiliste isikute suhtes kehtivad normid (juriidilise isiku asutamine, juhtimine, lõpetamine, esindamine); normid, mis kehtivad füüsiliste või juriidiliste isikute mõne liigi suhtes (piiratud teovõimega e. alaealiste suhtes, juriidilise isiku puhul tema liikide suhtes (MTÜ, AS, OÜ jne); normid, mille kehtivus sõltub sellest, kas tegemist on kodaniku või välismaalasega, kuid ei ole väga levinud (maa ja kinnisasjade omandamisel jne).
    rakendamine – tähendab reegli kohaldamist, elluviimist, tegelikku käitumist vastavalt reeglitele. Õiguse rakendamisel eristatakse 3 staadiumit: õige normi leidmine, mis vastab tekkinud elulisele situatsioonile ja siis leida, millised on koosseisu tunnused, mis normist tulenevad. Õiguslik tagajärg sõltub sellest, millised on koosseisu tunnused. Rakendamise puhul ongi oluline, kuidas faktilised asjolud seadusega kokku viia.
    tõlgendamine – tähendab seaduse mõtte väljaselgitamist, mida tahetakse seadusega öelda. Vajalik eelkõige seaduse rakendamiseks. Kas selle normi alusel saab seda situatsiooni lahendada. TsÜS §3
    Tõlgendamise viisid:
    grammatiline tõlgendamine- lähtutakse sõnade tähendusest, mis on selle normi sisu. Halb, kui üldkeeles on üks tähendus, aga seadus annab spetsiifilise sõna. Kui ei saa grammatilise tõlgendamisega hakkama, siis tuleb kasutada süstemaatilist tõlgendamist.
    süstemaatiline tõlgendamine- normi tuleb tõlgendada koos teiste normidega. Seda tuleb silmaspidada just eriti kodifitseeritud õiguse puhul (tehingu kehtivus (TsÜS), lepingu kehtivus (VõSüldosa), konkreetne lepinu sisu (üürileping VÕSeriosa). Tähelepanu tuleb pöörata üldreegli ja erinormi vahekorrale. Üldreegel: kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi, kui on, siis lähtuda erinormist.
    ajalooline tõlgendamine- abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Võib lugeda Riigikohtu stenogramme, juhtiva komisjoni protokolle. Tuleb selgeks teha, kas sisu on muudetud või oli enne puudu. Kui midagi on muudetud, kasutavad vaidlevad pooled seda ära.
    teleoloogiline tõlgendamine- normi eesmärgist tulenev. Üha suurem tähtsus. Mis oli seadusandja eesmärk, mida ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada .
    Seoses tõlgendamisega tõusetub analoogia küsimus, kui ei ole võimalik leida vastavat õigusnormi.
    Analoogia probleem- õiguslünkade ületamine- vajadus tekib siis, kui seaduses ei ole konkreetset normi, mingi elulise situatsiooni lahendamiseks, kus võib eeldada, et seaduseandja sooviks probleemi reguleerida. Alati ei reguleerita õiguslikult kõiki küsimusi ja ei pea olema tegemist just seaduse lüngaga. Samas on selge, et situatsioon tuleks õiguslikult lahendada. Saab kohaldada kahte analoogiat: seaduse analoogiat ja õiguse analoogiat.
    Seaduse analoogi puhul rakendatakse mõnda teist sarnast, konkreetset õigusnormi või lähtutakse seaduse üldisest põhimõttest. Sagedamini kasutatakse teise sätte kohaldamist.
    Õiguse analoogiat kasutatakse, kui seaduse analoogiat pole võimalik kasutada, ei leia sobivat normi, rakendatakse õiguse üldist põhimõtet. Kehtib eraõiguses. On harva esinev. Igasugune analoogia on viide seaduseandjale, et muuta seadust.
    2. FÜÜSILISED ISIKUD
    _________________________________________________________________________
    Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline.
    Õigusvõime- on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime on üldine võime st võib olla õiguste- ja kohustuste kandja. Õigusvõime tekib elusalt sünniga ja lõpeb surmaga ning on kõikidel inimestel ühesugune. Õigusvõime on igal füüsilisel isikul ühetaoline ja piiramatu.
    Tegutsemisvõime- deliktivõime ja teovõime. Deliktivõime on vastutusvõime nt kahju tekitamise eest. Teovõime on tehinguline tegutsemine.
    Teovõime- isiku võime oma tegudega iseseisvalt omandada tsiviil õigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Teovõime, erinevalt õigusvõimest, ei ole kõigil ühesugune. Piirangud: ealine, psüühiline seisund (kestev seisund). Teovõime eeldus on nendel, kes saavad adekvaatselt aru, mida nad teevad.
    Teovõimelised isikud- kõik täisealised isikud (alates 18a), kelle teovõimet ei ole piiratud. Erand : isik võib omandada teovõime enne täisealiseks saamist alates 15a. Kui abiellus, siis ei omanda täielikku teovõimet. Võib suurendada teovõimet, et ta oleks vanematest sõltumatu.
    Piiratud teovõimega isikud- vanus- 7-18a , kuni 7a piiratud; täisealiste piiratud teovõime- psüühiliselt haiged, kes kestvalt ei suuda oma tegudest arusaada. Piiratud teovõimega isikul peab ole seaduslik esindaja. Esindajaks on vanemad või määratakse eestkostja .
    Piiratud teovõime
    Piiratud teovõimega on isik, kes ei ole täisealine või kes ei saa kestvalt oma tegudest aru või ei suuda neid juhtida vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu.
    0-7a - piiratud teovõimega
    7-18a – piiratud teovõimega ja laiendatud teovõimega isikud
    15-18a – võimalik teovõimet laiendada kuni täieliku teovõimeni
    Piiratud teovõimega isikute tehingud- 7-18a ja psüühiliselt haiged
    Ühepoolsed tehingud- piisab ühe poole tahteavaldusest (testament). Peab olema seadusliku esindaja nõusolek. Ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta on ühepoolne tehing tühine.
    Mitmepoolne tehing- Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing on tühine, kui see on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, v.a., kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik muutub hiljem teovõimeliseks, võib ta ise tehinu heaks kiita. Kui seaduslik esindaja on andnud tehinguks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud ilma seadusliku esindaja nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei tulene otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik täitis tehingu vahenditega, mis on talle selleks tehinguks või vabaks kasutamiseks andnud seaduslik esindaja või kolmas isik viimase nõusolekul. Kui seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ei ole, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehingu heaks kiitmiseks. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui heakskiitu ei avaldata 2 nädala jooksul ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole ettepanekut heaks kiitnud.
    Alla 7a puhul on ühepoolne tehing tühine, ka siis, kui seaduslik esindaja heaks kiidab (7a ei saa veel asjadest aru). Mitmepoolne tehing on samuti tühine, v.a. juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.
    Otsusevõimetu isiku tehing- teovõime raames eristatkse veel otsusevõimet. See omab tähendust ainult teovõimelise isiku puhul. Otsusevõimetu on isik, kes tegi tehingu sellises seisundis, mis välistab tema võime õigesti hinnata tehingu tähendust tema huvide seisukohast. Näiteks: vaimutegevuse ajutine häire või alkoholi joove. Otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine, v.a. kui isik tehingu hiljem heaks kiidab, kui vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu on lõppenud. Kui inimene tegi endale ilmselgelt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi selle tehingu otsusevõimetuna. Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest 2 nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.
    Piiratud teovõimega isiku tehing
    • Ühepoolne
      • Alla 7a – tühine
      • Teised – vajalik eelnev nõusolek, hiljem ei saa heaks kiita

    • Mitmepoolsed
      • Alla 7a – tühine, v.a kui tehtud selleks antud / vabade vahenditega
      • Teistel piiratud teovõimega isikutel:
        • Kui täidetud selleks antud / vabade vahenditega, siis kehtiv
        • Kui tehingust ei teki tsiviilkohustusi, siis kehtiv
        • Vastasel juhul hõljuvalt tühine
          • Esindaja kiidab hiljem heaks
          • Teine pool teeb esindajale ettepaneku heaks kiita
            • Kui ei vasta 2 nädala jooksul, ei ole heaks kiitnud
          • Teine pool ei saa tehingu tahteavaldust tagasi võtta, kui ta teadis isiku piiratud teovõimest ja teadis, et tal ei ole esindaja eelnevat nõusolekut.

    Piiratud teovõime laiendamine
    15-18.a teovõimet võib laiendada kohtu määrusega (TsÜS §9) alaealise huvides, kui tema arengutase seda võimaldab. Laiendamise ulatus sõltub konkreetse juhtumi sisust. Kohus määrab, milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik täiendavalt teha. Teovõimet võib laiendada kuni täieliku teovõimeni. Abiellumisõiguse saamisega teovõime automaatselt ei laiene, vaid teovõime laiendamisega antakse õigus abielluda. Kohus võib teovõimet laiendada esindaja nõusolekul. Ilma nõusolekuta võib seda teha, kui esindaja keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega . Kohus võib laiendatud teovõime ka tühistada.
    Elukoht – koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Võib olla mitu kohta üheaegselt. Faktilised asjolud omavad tähtsust. Elukoht on oluline hagi esitamisel, tehingu täitmise seisukohast. Erand: kui ei ole võimalik elukohta määrata, siis see koht, millega isik on majanduslikult kõige rohkem seotud. Kui sellist kohta ei ole, võib isik ise määrata selle koha, kui ei määra, siis huvitatud isik määrab. Kui elukohaks võib olla mitu riiki, siis kodakondsuse alusel. Kui on topelt kodakondsus, siis määratakse ise. Kui nende kriteeriumite järgi ei ole võimalik elukohta määrata, on elukohaks igakordne viibimise koht.
    Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Piiratud teovõimega alaealise vanemate või eestkostja nõusolekul võib elukohaks lugeda ka teise koha, kui isik elab eraldi alaliselt või peamiselt. Eeskoste all oleva piiratud teovõimega isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
    Tegevuskoht- on isiku püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse toimumise koht
    Isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine
    Teadmata kadunud isik- isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
    Isiku vara hooldus – Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada huvitatud isiku taotlusel hoolduse, kui see on teadmata kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama , ning maksma teadmata kadunud isiku võlad. Hooldaja võib käsutada teadmata kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlaks tegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. Hoolduse lõppemisel peab vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aruandma.
    Surnuks tunnistamine- surnuks tunnistamise kohtuotsus loob eelduse, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal. Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada, kui 5 aasta jooksul ei ole andmeid, et ta elus on. NB! Tähtaega arvutatakse viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis on ohtlik elule ja annab eelduse oletada, et hukkus õnnetuse tagajärjel, siis võib isiku surnuks tunnistada 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Sõjategevuses või loodusõnnetuses teadmata kadunuks jäämisel- kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid 2 aasta jooksul, arvates sõjategevuse või loodusõnnestuse lõppemisest.
    Kui juhtub, et on siiski elus- saab alusetu rikastumise sätete alusel vara tagasi nõuda.
    Surma aeg – loetakse eeldatav surma aeg. Kui eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kui surnuks tunnistatakse loodusõnnetuses või sõja kaduma jäämise tõttu, loetakse surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. Kui kadunuks jäi koos mitu isikut, loetakse nad surnuks ühel ajal. Kui selgub tegelik surma kuupäev, saab muuta kohtotsuse alusel. Oluline pärimise puhul.
    Kui isiku surmas ei ole kahtlust, ei pea ootama 6te kuud (lennuõnnetus), surnukeha ei tuvastata aga surm on kindel. Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole kahtlust, et isik on surnud, siis võib kohus tuvastada isiku surma ja surma aja. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal.
    Surmaaja arvutamine eeldatava surmaaja puudumise korral
    1) kui viimaste andmete päev on teada (eeldatavat surmaaega ei ole)
    surmaaeg
    31. dets 2007
    viimased andmed
    6.juuni 2006
    5 aastat
    2) kui viimaste andmete kuu on teada (eeldatavat surmaaega ei ole)
    surmaaeg
    31. dets 2007
    viimased andmed tähtaja algus
    juuni 2006 1. Juuli 2006
    5 aastat
    3) sõjaseisukord-loodusõnnetus (eeldatavat surmaaega ei ole)
    surmaaeg
    sõjaseisukorra-loodusõnnetuse lõpp
    sõjaseisukorra – loodusõnnetuse lõpp
    tähtaja algus 2 aastat
    4) eluohtlik olukord (eeldatavat surmaaega ei ole)
    surmaaeg
    ohlik olukord
    ohtlik olukord
    tähtaja algus 6 kuud
    3. JURIIDILISED ISIKUD
    _____________________________________________________________________________________
    Mõiste- juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- -õiguslik.
    Eraõiguslik- erahuvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. TÜ, UÜ, OÜ, AS, tulundusühistu, SA, MTÜ.
    Avalik-õiguslik- on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu jur isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel.
    Juriidiline isik on õiguslik konstruktsioon, mille kaudu seadusandja määrab, mis on juriidiline isik. Juriidiline isik põhineb varale. SA-sihtvarale
    Õigusvõime ja teovõime- jur isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, välja arvatud tsiviilõigused ja –kohustused, mis on omased üksnes inimesele.
    Teovõime omandatakse koos täieliku õigusvõimega.
    Õigusvõime tekkimine ja lõppemine- tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisega ja lõpeb sealt kustutamisega.
    Eraõiguslik jur isik- peetakse registrit ning õigusvõime tekib registrisse kandmisega. Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused.
    Avali-õiguslik jur isik- õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Isikute ühendused, kapitali ühendused. On suurema autonoomiaga, kui riigiasutus . Tartu Ülikool
    Kui õigusvõime ei ole piiratud, siis võib olla tegevusvaldkond piiratud. Tehingud on sellele vaatamata kehtivad.
    Asutamine- asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku jur isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast jur isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esines lepingus või otsuses tühisust kaasatoovaid asjaolusid. Seda ei saa siis enam tühistada. On põhikiri või ühinguleping teatud juhtudel. Avalik-õiguslikul on põhikiri, kui see on ettenähtud selle jur isiku kohta käiva seadusega.
    Asukoht ja tegevuskoht – tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht.
    Nimi – nimi peab eristama teda teistest jur isikutest
    Organid – on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juhtorganiks on juhatus, kui on olemas nõukogu, siis ka nõukogu. Pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirjaga või ühingulepinguga. Juhtorgani pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku jur isiku organid ja pädevus nähakse ette seadusega.
    EKSAMIL- vaja teada kes kelleks kujuneb, jaguneb, ümberkujundab
    Ühinemine- A+B=B, A+B=C
    Jagunemine- A= B+C, jaguneb kaheks
    Eraldumine- Ast =B+ (C) ka A jääb alles
    Ümberkujundamine- A st saab B
    AS, OÜ, täis- ja usaldusühing võivad ühineda, jaguneda ja vastastikku ümber kujuneda.
    MTÜ- võib ühineda ainult teise MTÜga ja jaguneda ainult MTÜks. Ümberkujundamine ei ole võimalik.
    Sama kehtib SA ja tulundusühistu puhul. Tulundusühistu võib ühineda omasugustega, jaguneda erinevatega, ümberkujundada ei tohi.
    Juriidilise isiku määratlemise teooriad
    Fiktsiooniteooria - selle kohaselt juriidilist isikut kui sellist reaalsuses olemas ei ole. Tegelikkuses eksisteerivad ju vaid inimesed kui füüsilised isikud. Inimeste ühing on fiktsioon , juriidiline vorm. Kriitika – tegelikkuses juriidiline isik ikka on olemas. Mitte küll mateerias, kuid õiguslikus mõttes on see olemas. Sihtpärateooria - iga juriidiline isik asutatakse mingisuguseks eesmärgiks. Selleks eesmärgiks koondatakse ka vara. See teooria peab hästi paika asutuse-tüüpi isiku kohta.
    Kasusaajate teooria – juriidilisel isikul (JI) ei saa endal mingit vara olla. JI asutavad asutajad kasusaamise eesmärgil. Peab paika äriühingute suhtes.
    Orgaaniline teooria – JI püütakse kirjeldada reaalse organismina nagu füüsilist isikut. Kui JI on asutatud, ei saa ta tegutseda ega suhelda ilma oma organiteta, mille liikmeteks on omakorda füüsilised isikud. Kuid see, et võrreldakse inimesega, ei vii siiski JI olemuse juurde.
    Juriidiline isik – loobub sisuliste tunnuste alusel JI olemuse määratlemisest. JI ongi sellised õigussubjektid, mis on loodud seaduse alusel. Kui seadusest tuleneb, et see on JI, siis see ka on juriidiline isik. Praktilistel eesmärkidel ei ole vaja mõelda olemuse üle, vaid osata vastata, kas teatud juhul on tegemist juriidilise isikuga või mitte. Juriidilise olemuse küsimus ei ole praktiline probleem.
    Eesti seadusandja on lähtunud juriidilisest teooriast. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Nad jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks. Mõlemad on tsiviilõiguse subjektid . Iga juriidilise isiku taga on mingi seadus. Eraõiguslik juriidiline isik luuakse vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Saabki asutada ainult sellist liiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kes seaduses on olemas.
    Avalik-õiguslik juriidiline isik on Riik ja KOV tsiviilõiguslikes suhetes. Riigi ja KOV kohta kohaldatakse JI sätteid niipalju, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Muud avalik-õiguslikud JI-d on asutatud vastava juriidilise isiku enda kohta käiva seaduse alusel. KOV on juriidiline isik
    Juriidiliste isikute liigid
    Eraõiguslikud juriidilised isikud
    Loodud erahuvides ( kusjuures JI võivad asutada nii füüsilised kui juriidilised isikud) selle liigi kohta käiva seaduse alusel.

    ÄRIÜHINGUD

    Täisühing – ÄS §79 kaks või enam osanikku, vastutavad ühingu kohustuste eest täiendavalt oma varaga solidaarselt (solidaarne vastutus). Asutatakse vähe, kuna on asutajatele (osanikele) liiga riskantne. Isikuteühendus.
    Usaldusühing – ÄS §125. Täisosanike kõrval peab olema vähemalt üks usaldusosanik, kes vastutab ainult oma sissemakse ulatuses. isikuteühendus
    Osaühing – ÄS §135. Selle puhul osanikud ei vastuta äriühingu kohustuste eest oma varaga, vaid ainult sissemaksete ulatuses (piiratud vastutus). kapitaliühendus
    Aktsiaselts – ÄS §221. Piiratud vastutus. kapitaliühendus. Tavaliselt suurem ja avatum kui osaühing.
    Tulundusühistu – asutavad 5... isikut, riik ei saa olla liikmeks (+ ÄS selles osas, mis ei ole sätestatud TÜS-is). Tulundusühistu (= ühistu) on äriühing, mille kaudu tema liikmed saavad toetada ja soodustada oma majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Isikuteühendus. Ainuke äriühing, kus on liikmed. Ühistu vastutab oma varaga. Liikmed ei vastuta isiklikult, kui põhikirjaga ei ole nii ette nähtud. Kui liikme vastutust ei ole ettenähtud, siis kapital vähemalt 40 000. Tulundusühistu alaliigiks on hooneühistu.
    Sõltuvalt äriühingu tegevusest võib selle kohta kehtida ka mingi eriseadus (nt enne krediidiseadus, siis äriseadus).

    MITTETULUNDUSÜHINGUD

    Seaduseks on Mittetulundusühingute seadus. Isikute ühendus. Eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sinna alla kuuluvad spordiklubid, huviringid . Kui on olemas eriseadused, tuleb esiteks lähtuda nendest , ning seejärel Äriseadusest. Piiratud vastutus.
    I MTÜ alaliik – eriseaduse + MTÜS alusel toimivad
    - erakonnad (Erakonnaseadus + MTÜS)
    - kirikud ja kogudused (Kirikute ja koguduste seadus + MTÜS)
    - korteriühistud (KÜS + MTÜS) jne.
    II MTÜ alaliik - ainult MTÜS alusel toimivad ühingud.
    SIHTASUTUSED
    Sihtasutuste seadus (jõust 1.10.1996). Ei ole liikmeid, on asutajad. Asutaja asutab juhtorgani mingil eesmärgil, ning peale seda tegutseb SA ise edasi. SA võib asutada ka testamendiga.
    Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    Riik ja KOV üksus eelkõige siis kui nad osalevad tsiviilõiguslikes suhetes (nt omanikuna, lepingulistes suhetes). Riigi ja KOV kohta rakendatakse JI kohta käivaid sätteid niivõrd, kuivõrd see ei tule teisiti seadusest.
    Lisaks neile on ka need juriidilised isikud, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. A-Õ juriidilise isiku staatuse andmine toob üksusele kaasa suurema varalise autonoomia oma asjade otsustamiseks.
    Avalik-õigusliku JI kohta käiv seadus võib olla:
    • mitme erineva JI kohta ning teise nimega - Ringhäälinguseadus käib ETV ja Eesti Raadio kohta
    • Asutuse tüüpi - Tartu Ülikool (Tartu Ülikooli seadus), Eesti Pank (Eesti panga seadus), Ooperiteater (Estonia seadus)
    • Sihtasutuse tüüpi – Haigekassa seadus

    JURIIDILISED ISIKUD
    Eraõiguslikud avalik-õiguslikud
    Riik
    Äriühingud MTÜ sihtasutused KOV a.-õ korporatsioon a-õ sihtasutus
    Täisühing a.-õ asutus
    Usaldusühing
    Osaühing
    Aktsiaselts
    Tulundusühistu
    Juriidiliste isikute asutamine
    Eraõigusliku JI asutamise kaks süsteemi
    Avaldamis-normatiivne süsteem – tingimused on seaduses ette antud. Asutamine ei sõltu kellegi subjektiivsest tahtest.
    Loasüsteem – asutamiseks on vaja luba.
    Asutamine
    A-Õ JI asutatakse seadusega, Riigikogu otsustab asutamine korra, registreerimise korra jne. Üldreeglid puuduvad. Eraõiguslike JI puhul käib asutamine vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Asutamine tähendab toiminguid kuni registrisse kandmiseni. On olemas Äriregister ja Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste register.
    Asutamine tähendab eelkõige asutamisdokumenditide vastuvõtmist ja JI registrisse kandmist. Asutamisdokumendid on reeglina asutamisleping ja põhikiri. TÜ-s ja UÜ-s on nende asemel ühinguleping.
    AS puhul eristatakse asutamist aktsiate märkimisega (kui soovitakse aktsiakapitali suurendada; selleks on vajalik kokku kutsuda asutamiskoosolek, võetakse vastu põhikiri) ja aktsiate märkimiseta (asutajad ise panevad piisavalt palju raha). Kui on 1 asutaja, siis piisab asutamisotsusest ja põhikirjast. MTÜ puhul on asutamisleping ja põhikiri. SA puhul asutamisotsus ja põhikiri.
    TÜ ja UÜ puhul peab olema asutajateks vähemalt 2 FI/JI, ja ei saa olla riik või KOV. OÜ puhul on vajalik 1 JI/FI. TulÜ loomiseks peab olema vähemalt 5 FI/JI. Kuid 3 ühistus võivad juba asutada uue ühistu. MTÜ puhul 2 FI/JI. SA jaoks piisab 1 JI/FI-st.
    Asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime
    Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud . Seega tühine asutamisleping ei anna alust JI registrist kustutamiseks. Seda saab teha ainult kohtuotsusega.
    Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. Eelnimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.
    Tehingud enne äriregistrisse kandmist:
    a) Osaühing (ÄS §147)
    Enne äriregistrisse OÜ nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud vasutavad solidaarselt. Kui isikutel oli õigus tehinguid teha, lähevad kohustused OÜ-le automaatselt üle peale äriregistrisse kandmist. Kui ei olnud õigust tehingut teha, lähevad kohustused üle siis, kui osanikud kiidavad tehingu heaks. Kui OÜ varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad osanikud ühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu.
    b) Aktsiaselts (ÄS §253)
    Tehingu teinud isikud vastutavad solidaarselt. Kui isikutel oli õigus tehingut teha, lähevad kohustused AS-le üle peale registrisse kandmist. Kui ei olnud õigust teha, siis lähevad kohustused üle, kui üldkoosolek tehingu heaks kiidab. Kui AS varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu.
    c) Tulundusühistu (TulÜS §10)
    Tehingu teinud isikud vastutavad solidaarselt. Kui isikutel oli õigus tehingut teha, lähevad kohustused AS-le üle peale registrisse kandmist. Kui ei olnud õigust teha, siis lähevad kohustused üle, kui üldkoosolek tehingu heaks kiidab. Kui AS varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu.
    d) MTÜ (MTÜS §11)
    Tehingu teinud isikud vastutavad solidaarselt. Kohustused lähevad üle MTÜ registrisse kandmisest. Kui isik ei olnud õigustatud tehingut MTÜ nimel tegema, lähevad kohustused üle, kui üldkoosolek selle heaks kiidab.
    e) SA (SAS §15)
    Tehingu teinud isikud vastutavad solidaarselt. Kohustused lähevad üle MTÜ registrisse kandmisest. Kui isik ei olnud õigustatud tehingut MTÜ nimel tegema, lähevad kohustused üle, kui nõukogu selle heaks kiidab.
    Äriühingud
    a) täisühing § ÄS §
    - 2-.... osanikku (füüsiline või juriidiline isik)
    - vastutavad solidaarselt kogu oma varaga
    - aluseks ühinguleping
    - juhtimine on iga osaniku õigus ja kohustus
    - esindus on iga osaniku õigus
    - sissemaksed on eelduslikult võrdsed, rahalised või mitterahalised
    - eeliseks on asutamise lihtsus, juhtimine, aruandlus, nõrgemat finantskontrolli.
    - iseloomulik on see, et uue liikme saab võtta kõigi osanike nõusolekul
    b) usaldusühing § ÄS §
    - 2-... osanikku (füüsiline või juriidiline isik)
    - vastutus: üks täisosanik (vastutab kogu oma varaga) ja üks usaldusosanik
    (vastutab sissemakse ulatuses)
    - kohaldatakse täisühingu lepingu sätteid
    - iseloomulik on, et usaldusosanikul pole õigust UÜ juhtida ega esindada,
    kuid osaleb hääletustel.
    c) osaühing § ÄS §
    - asutab 1-... isikut (füüsiline või juriidiline isik)
    - vastutus: OÜ vastutab tegevuse eest kogu oma varaga.
    piiratud vastutus – osanik ei vastuta isiklikult OÜ tegevuse eest.
    - aluseks on asutamisleping või asutamisotsus ja selle lisana põhikiri
    - juhtimine: osanike koosolek, (nõukogu), juhatus (1 või rohkem liiget)
    - esindusõigus eelduslikult igal juhatuse liikmel
    - põhineb osakapitali (min 40 000 EEK)
    d) aktsiaselts § ÄS §
    - asutab 1-... isikut (füüsiline või juriidiline isik)
    - AS vastutab kogu oma varaga, piiratud vastutus
    - aluseks: asutamisleping õi asutamisotsus ja selle lisana põhikiri
    - juhtimine: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu (3-...liiget), juhatus (1-....
    liiget)
    - esindusõigus eelduslikult igal juhatuse liikmel
    - põhineb aktsiatel, min aktsiakapital 400 000 EEK.
    - aktsionäril õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ning AS
    lõpetamisel allesoleva vara jaotamisel õigus saada osa.
    e) tulundusühistu § TÜS §
    - äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majan-
    duslikke huve läbi ühise majandustegevuse.
    - asutab 5-.... isikut (füüsiline või juriidiline) või 3-... ühistut
    - aluseks on asutamisleping, mille lisana ühistu põhikiri.
    - kõrgeim organ on üldkoosolek, (volinike koosolek), (nõukogu), juhatus
    - esindusõigus eelduslikult igal juhatuse liikmel.
    - kapitaliks osanike sissemaksed (40 000)
    Mittetulundusühing § MTÜS §
    - eesmärk:
    • isikute vabatahtlik ühendus, kus eesmärgiks ei saa olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
    • tulu võib kasutada üksnes põhikirjas märgitud eesmärkidel
    • kasumit ei või jaotada oma liikmete vahel
    • kantakse MTÜ ja SA regitrisse
    • asutab 2-.... isikut (füüsiline või juriidiline)
    • aluseks asutamisleping, mille lisana põhikiri
    • kõrgeim organ üldkoosolek, (volinike koosolek), juhatus
    • esindusõigus eelduslikult igal juhatuse liikmel.

    Sihtasutus § SAS § + mtü
    • eesmärk:
      • loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
      • tulusid võib kasutada üksnes põhiirjaliste eesmärkide saavutamiseks
      • LIIKMEID EI OLE
      • kantakse MTÜ ja SA registrisse
    • asutab 1-.... isikut (füüsiline või juriidiline)
    • asutamisotsusega, võib asutada testamendi alusel
    • juhatus, nõukogu

  • TSIVIIÕIGUSE OBJEKTID
    _____________________________________________________________________
    ESEMED
    Mõiste ja liigid- ese on iga hüve, milleni võib ulatuda õigussubjekti õiguslik võim.
    Esemed jagunevad: asjad, õigused ja muud hüved.
    Tsiviilõiguse subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kuuluvad subjektiivsed õigused, mis on millelegi suunatud ja see ongi tsiviilõiguse objekt ehk ese.
    Tsiviilõiguse objektid saavad olla need õigused ja asjad, mis kuuluvad kellelegi ja on üleantavad. Esemed on kehalised ja mittekehalised. Kehalised esemed on asjad.
    Mis ei ole tsiviilõiguse objekt? Need asjad, mis ei saa olla kellegi omandis (õhk, voolav vesi, avameri, inimene) Millised õigused ei saa olla tsiviilõiguse objektiks? Need õigused, mida ei saa üle anda (vanemlikud õigused).
    Muud hüved- mittemateriaalsed hüved: leiutis , avastus, loomingu tulemus
    isiklikud hüved: au ja nimi, üleanda ei saa, saab vaid kuuluda kellelegi
    TsÜS-is on ainult õigused ja kohustused. Vara tervikuna ei ole tsiviilõiguse esemeks . Vara hulka kuuluvad asja, millele on omandiõigus ehk kuuluvus. Vara on vastutuse alus. Isik vastutab oma varaga.
    ASJAD kui esemed
    Kehaline asi on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, on võimalus seda asja vallata ehk teostada faktilist võimu asja üle
    Asjade liigid: kinnisasjad ja vallasasjad. Kinnisasi - liikumatu vara. Kinnisasja olulised osad- mets, taimed, ehitised, rajatised, mis on püsivalt ühendatud maaga (vundament). Omandamine ja võõrandamine käib läbi kinnistusraamatu . Valdus ja kasutus võib üle minna kohe aga omand läheb üle kinnistusraamatusse kandmisega. Vallasasi - kõik see, mis ei ole kinnisasi. Vallasasja omandamine ja võõrandamine käib läbi isiku, kelle käes on valdus. Omand läheb üle valduse üleandmisega.
    Vallasasjad liigitatakse asendatavateks ja asendamatuteks. Asendatav on liigitunnuse alusel määratav asi. Asendamatut asja ei ole võimalik asendada.
    Asjade liigitus äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks. Äratarvitatav- kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Äratarvitamatu asi võib vananeda ja laguneda.
    Jagatav ja jagamatu asi.
    ASJA osad
    Asja oluline osa on see, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Oluline osa ei saa olla eraldi õiguste esemeks.
    Kinnisasja olulised osad- kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, kinnisasjaga seotud asjaõigused
    Kinnisasja oluliseks osaks ei ole- võõrale maale asjõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis; maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
    ASJA päraldised
    Päraldis on alati vallasasi, mis ei ole peaasja oluline osa. Küll aga kuulub peaasja juurde, teenib seda ning on sellega seotud ühise majandamise eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seotuse kaudu. Peaasi võib olla nii kinnisasi kui ka vallasasi. Päraldis jagab kinnisasja saatust. Kui ostad peaasja on õigus osta ja saada ka päraldis. Mitte vastupidi.
    Kasu ja koormised , kulutused
    KASU – kasu on asjast saadav igasugune tulu. Kasu jaguneb kaheks: viljad ja kasutuseelised.
    Viljade liigitus: asjaviljad- vahetuasja vili ehk loodusvili. Üks asi annab tulu teise asja tekkimise kaudu; kaudne ehk asja õigusvili- See tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu.
    õiguseviljad- vahetu õiguse vili ehk õiguse loodusvili ( kasutusvaldus maatükile, kus kasvavad põõsad, mis annavad vilja); kaudne õiguse vili ehk õiguse õigusvili (litsentsitasu patendi eest)
    Vilja kuuluvus- üldreeglina kuulub vili omanikule, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
    Kasutus eelised- peamine kasutuseelis on võimalus faktiliselt kasutada, oluline, et õiguslikus tähenduses.
    Koormised ehk koormatised- koormised on seoses mingi asjaga. See tähendab kohustust tasuda mingi rahasumma või teha mingi töö. Võib eristada: eraõiguslikke koormisi- vabatahtlik kindlustus näiteks. Reaalkoormatis- kui kinnisasja koormatakse, siis seatud müüja kasuks reaalkoormatis. Kohustus teha mingi tegu. Näteks ei tasunud 100%; avalikõiguslik koormis - näiteks maamaks , kohustus hoida tänav puhas. Koormatised peab täitma omanik, kui seadusest ei tulene teisiti.
    Eseme väärtus- eseme väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust (kohalik keskmine müügihind), kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. See omab tähtsust lepinguõiguses.
    5. TSIVIILÕIGUSSUHE, SUBJEKTIIVSED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
    _____________________________________________________________________________________
    Tsiviilõigussuhe- on tsiviilõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Reaalsuses eksiteerib kaks tasandit: käitumise tasand ning õiguste ja kohustuste tasand. Õigussuhe on õiguste ja kohustuste seos. Kui keegi rikub, siis riik reguleerib, tagab ühiskonna korrastatuse. Suhe on reguleeritud- pooltel on nii õigused kui kohustused ja see ongi õigussuhte eesmärk. 3 asjaolu: pooled, õigusnorm, õigussuhe.
    Subjektiivne õigus
    Mõiste- subjektiivne tsiviilõigus on juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ning nõuda vastavat käitumist teistel isikutelt. Subjektiivne õigus sisaldab 3 liiki õigustusi: õigus ise käituda; õigus nõuda teistelt vastavat käitumist; õiguskaitse, mis tuleneb sellest, et juriidiliselt on tagatud võimalus õiguskaitsele. Kui käitumisvõimalus ei ole juriidiliselt tagatud, siis ei ole tegemist subjektiivse õigusega.
    Liigid- saame jaotada kaheks põhiliseks liigiks :
    absoluutse iseloomuga tsiviilõigussuhted e. subjektiivsed õigused (õigused igaühe vastu) - isiksuse õigused ehk isiku austamise õigused ja asjaõigused;
    relatiivsed õigused- esiplaanil nõudeõigused. Õigus nõuda teistelt kohustuse täitmist – nõudeõigused; õigus teatud viisil konkreetse isiku suhtes käituda – vastuõigused, see tähendab õigust vastuabinõudeks teise osapoole käitumisele.
    Muud liigid: korporatiivsed õigused (liikmes, osanikuks olemisest tulenevad õigused);
    hõivamisõigus- st kui tegemist on peremehetu varaga, siis võib asja hõivamise kaudu omandada.
    Nõudeõigus ja vastuväited-Nõudeõigus näitab seda, kes võib kellelt ja mida nõuda. Nõudeid võib eristada tsiviilõiguse struktuurist tulenevalt: asjaõiguslik nõue, perekonnaõiguslik nõue, pärimisõiguslik nõue, võlaõiguslik nõue. Nõude õiguse puhul tuleb eristada nõude õiguse alust ja abinorme, et selgitada, kas nõue on olemas või mitte.
    Nõudeõiguse alus- so nõudeõiguse reegleid sisaldav norm, mida saab nõuda. Kui alust ei ole, ei saa ka nõuda.
    Abinormid- on sellised normid, mille abil saab nõuet selgitada. Näiteks selgitatakse, kes on omanik ja mis on ebaseaduslik valdus.
    Nõude aluseid võib olla mitu. Nõuete paljususe puhul on mitu võimalust: 1) nõudeõiguse kuhjumine –õigus nõuda mitut asja (nõuda lepingu täitmist ja kahju hüvitamist); 2) alternatiivne nõudeõigus- on mitu nõude alust, kuid kõigi alusel ei saa nõuda, vaid saab valida kas ühe või teise; 3) nõudeõiguse konkurents - mitu nõudeõiguse alust, kuid pole võimalik valida, vaid tuleb välja selgitada, millist nõudeõigust saab kasutada, millist mitte. Milline alus on õige.
    Vastuväide- on nõude eitus .
    Vastväiteid on kahte liiki: 1) vastuväide nõudeõiguse olemasolu vastu- tahetakse väita, et nõuet ei olegi. Neid on kahte tüüpi: nõuet välistav vastuväide (väide, et nõuet ei ole kunagi olnudki), nõuet lõpetav vastuväide (nõue on juba täidetud); 2) vastuväide nõudeõiguse teostamise vastu- aegumise väide, edasilükkav väide (tähtaeg ei ole saabunud), nõudeõigust piirav vastuväide (õigus oma kohust mitte täita, seda eeldusel, et teine peab enne täitma)
    Nõuete ja väidete vastastikune esitamine ja kaalumine toimub kohtus. Nõue kuulub subjektiivse õiguse sisse.
    Subjektiivne ehk juriidiline kohustus
    Subjektiivne ehk juriidiline kohustus on kohustatud isiku käitumisviis, mis on riiklikult tagatud. Vastab subjektiivsele õigusele. See kohustus võib olla kahesugune : passiivne ja aktiivne. Passiivne- kohustus midagi mitte teha. Vastab eelkõige absoluutsetele subjektiivsetele õigustele. Kohustus mitte rikkuda omaniku õigusi. Võib vastata ka relatiivsetele subjektiivsetele õigustele (lepingus kirjas mida üürnik ei tohi teha). Aktiivne- kohustus midagi teha. Vastav eelkõige relatiivsetele subjektiivsetele õigustele. Relatiivne st õigust nõuda kelleltki millegi tegemist.
    Mittetäielikud kohustused- selline kohustus, mille täitmist ei saa nõuda (moraalse iseloomuga kõlbeline kohustus). Teine liik mittetäielikke kohustusi on see, milles väljendub teatud käitumise nõue, kui ei täideta, siis kaotab teatud õigused, pole õigust nõuda.
    Subjektiivste õiguste tekkimine, muutumine ja lõppemine
    Subjektiivsed õigused võivad tekkida kahel viisil- algselt või tuletatult. Algse tekkimise viisiga on tegemist kahel juhul: kui on tekkinud selline subjektiivneõigus, mida enne ei olnud (autoriõigus) ning siis, kui subjektiivne õigus oli küll olemas, kuid see läheb teisele isikule üle sõltumata eelmise õiguse omandaja tahtest (omandi tekkimine hõivamise tagajärjel). Tuletatud viisi puhul subjektiivne õigus tekib õiguse ülemineku kaudu (õiguse ülemine üksikult või kogumis, nt pärimine)
    Juriidiline fakt- on selline fakt või asjaolu, millega seadus seob tsiviilõigussuhete tekkimise, muutumise või lõppemise. Tsiviilõigussuhe tekib, muutub ja lõpeb juriidilise fakti toimel. Juriidiline fakt on niisugune tegelikkuse asjaolu, mis õigusnormist tulenevalt tekitab õigusliku tagajärje. Juriidilised faktid on sündmused ja teod. Teod on kas õiguspärased või õigusvastased. Õiguspärased- tehingud, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele . Õigusvastase teo tagajärjeks on kahju tekitamine ja lepingulise kohustuse rikkumine .
    Eksami küsimus! Objektiivne õigus- juriidiline fakt, subjektiivne õigus- juriidiline suhe
    Tsiviilõigussuhted on reeglina kahekülgsed, st on õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhted on kahte tüüpi: absoluutse iseloomuga ja relatiivse iseloomuga. Absoluutse iseloomuga tsiviilõigussuhe on kui õigustatud isikule vastab määramata arv kohustatud isikuid (omanik võib nõuda kõigilt mitteomanikelt). Relatiivse iseloomuga õigussuhe on siis, kui õigussuhte pooled on kindlaks määranud st konkreetne isik saab nõuda konkreetselt isikult.
    Subjektiivsete õiguste omandamine- algne ja tuletatud tekkimiseviis. Algne- kui õigust ei olegi varem olnud; õigus kuulus teisele (peremehetu vara hõivamine). Tuletatud- toimub õiguse ülemineku kaudu.
    Subjektiivsete õiguste muutumine- see võib toimuda eelkõige kokkuleppega (muudetakse õigusi ja kohustusi). Võib toimuda ka rikkumise tõttu- üks rikub oma kohustusi
    Subjektiivsete õiguste lõppemine- lõpeb üleandmisega, tähtaja lõppemisega, asja hävimisega, juriidilise isiku likvideerimisega, inimese surmaga, täitmisega või lõpeb nõue. Võib lõppeda täielikult või nii, et tekib teisel isikul.
    Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
    Tsiviilõiguste teostamine- käitumisvõimaluse realiseerimine , mis on subjektiivse õiguse sisus (ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt teatud käitumist). Tuleb teostada vastavalt sisule , tulenevalt õigusnormidest. Ikka subjektiivses mõttes. Subjektiivse tsiviilõiguse teostamine ehk subjektiivse õiguse täideviimine, mis tähendabki õiguste teostamist. Õiguse teostamisel on sätestatud ka teatud põhimõtted. Keskne põhimõte on, et õigusi tuleb teostada heas usus. Hea usu põhimõte sisuliselt tähendab seda, et ei tohi kasutada oma õigusi pahatahtlikult teise poole suhtes. Õigusi tuleb teostada eesmärgipäraselt ja eesmärk ei tohi olla teisele kahju tekitamine. Õigusi ei tohi teostada liiga suurtes piirides (maksimum karistus , liiga suured trahvid). Ei ole lubatud oma õiguste teostamine seadusevastasel viisil (volituste ületamine).
    Subjektiivse õiguse teostamise mõiste- ise tegutseda, nõuda teistelt teatud tegutsemist , õigus kaitsele
    Subjektiivsete õiguste kaitse, mõiste ja viisid
    Mõiste- rikkumise korral kaitsevahendite ehk viiside kohaldamine.
    Viisid- täitmisele sundimine, asja väljanõudmine, kahju hüvitamine, lepingust taganemine/ülesütlemine, rikkumise kõrvaldamise nõue.
    Kaitse meetodid- vabatahtlik kaitse realiseerimine, kaitse realiseerimine sunniabil (kohtuotsus, vabatahtlik otsuse täitmine või sunnisviisiline, vahetu sundtäitmine
    Kui subjektiivset õigust pole võimalik teostada teise poole käitumise tõttu, siis on õigustatud isik kaitsele õigustatud. Subjektiivsete õiguste kaitse tähendab teatud kaitse abinõude kohaldamist (kui subjekt ei täida oma kohust ja tekib vajadus õiguskaitsele).
    Neid saab kohaldada vabatahtlikult, sunniviisiliselt või omaabi korras.
    Vabatahtlikult- õiguskaitsevahendid, mida subjektiivse õiguse omaja kasutab ja teine pool aktsepteerib vabatahtlikult.
    Riikliku sunniga- sunnivahendite kohaldamine kohtuotsusega, sundtäitmine ilma kohtuotsuseta
    Omaabi korras- enesekaitse
    Kaitse viisid näitavad, milliseid õiguskaitsevahendeid võib kasutada. Võivad olla suunatud sellele, et rikkumine kõrvaldada ja õiguste edasine teostamine või kompensatsioon.
    Enesekaitse
    Ennast või teist ise kaitsta- füüsilise kaitse tähenduses. Enesekaitse võib väljenduda kolmel viisil: hädakaitse, hädaseisund, omaabi.
    Hädakaitse- hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui ei ületata hädakaitse piire (rünnaku tõrjumine)
    Hädaseisund- sel puhul on tegemist ohuga elule, tervisele või varale, kuid siin ei ole tegemist rünnakuga. Hädaseisund on ohu tõrjumiseks- oht enda või teise varale või kui rünnatakse kedagi teist. Hädaseisundis tekitatakse alati teisele kahju (kui see on suurema kahju ära hoidmiseks). Sellisel juhul kahju hüvitamisele ei kuulu. On kaks erandit: tuleb hüvitada kahju hädaseisundi tekitaja poolt, kui hädaseisund tekkis kahjutekitaja enda poolt (pani ise kuuri põlema). Kui isik ise tekitas ohu, tõrjus ohtu ja hädaseisundis tekkis sellega kahju, siis ta peab ikkagi kahju hüvitama. Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.
    Tuleb eristada kahte situatsiooni: kaitse hädaseisund- rünnatakse seda, kust oht tuleb; rünnaku hädaseisund- rünnatakse seda, kust oht ei tule (tulekahju tõttu lammutatakse kuur, et pääseda ligi majale )
    Omaabi- saab vahetult sekkuda, kui ei ole teisi võimalusi. Omaabi on lubatud, ilma et hädakaitse piire ületatud ja kahju tekitatud, siis pole kannatanul õigust kahjutasu nõuda. Omaabi juures on ka oluline, et ei tohi minna kaugemale kui hädavajalik, ehk ei tohi ületada hädakitse piire.
    Kaitse realiseerimine- st seda kuidas seda kaitseviisi, kaitse abinõud, tegelikult ellu viiakse. Võib rääkida kahest kaitse realiseerimise viisist: vabatahtlik ja sunniviisiline.Vabatahtlik on alati võimalik ning sõltub kohustatud isikust. Sunniviisiline täitmine toimub: kohtuotsuse alusel, kohene täitemenetlus.
    6. TEHINGUD ( tahteavaldus )
    _____________________________________________________________________________________
    Mõiste – tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
    Tehingute liigid – tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed; kohustustehingud ja käsutustehingud; varalised tehingud ja isiklikud tehingud.
    Ühepoolse tehingu tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
    Mitmepoolse tehingu puhul on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolseid tehinguid nimetatakse lepinguteks.
    Kohustustehing – müügileping; müüja kohustub midagi tegema ja ostaja kohustub midagi tegema.
    Käsutustehing – e. täitmistehing; on suunatud asja üleandmisele või ka kohustuste üleandmisele. Kõik, mis pole käsutustehingud on kohustustehingud.
    Varalised tehingud – enamus tsiviiltehinguid on varalised
    Isiklikud tehingud- näiteks: abiellumine
    Eraldamispõhimõte – tehingutel tule teha vahet. Eraldamispõhimõte tähendab, et eraldatakse käsutustehingud ja kohustustehingud.
    Abstraktsioonipõhimõte – mille kohaselt käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest ehk teisipidi kohustustehingu kehtetus ei too endaga kaasa käsutustehingu kehtetust.
    Tahteavaldus- tehing ongi tahteavaldus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. Tehing on kas üks tahteavaldus või mitme tahteavalduse kogum. Oluline on jälgida tahteavalduse ja tahte seost. Tahteavalduse ja tahte seose vahel on kaks põhireeglit: 1) tahe peab olema kujunenud vabalt tegelikke asjaolusid teades; 2) tahteavaldus peab vastama tahtele.
    Tahteavalduse liigid – tahteavalduse võib teha mistahes viisil, kui seadusest ei tulene teisiti.
    Otsene – tahe on avaldatud sõnaselgelt; avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg
    Kaudne e. konkludentne – siis, kui tahe väljendub teos, millest võib järeldada, et soovitakse õigusliku tagajärje saavutamist
    Vaikimine e tegevusetus – reeglina ei ole tahteavaldus ning omab tahteavalduse tähendust ainult siis, kui see tuleneb kokkuleppest, seadusest või pooltevahelisest praktikast
    Kui isik on kohustatud tegema kindlasisulise tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend.
    Tahteavalduse tegemine – tuleb eristada kahesuguseid tahteavaldusi, vastuvõtmist vajavaid ja vastuvõtmist mittevajavaid. Vastuvõtmist vajavad – on sellised, mis on tehtud kindlale isikule ja loetakse tehtuks kättesaamisega. Määrav on see, kas saab lugeda kättesaaduks. Siin tuleb eristada kohalviibijaid ja eemalviibijaid. Kohalviibijale on tahteavaldus vahetult teatavaks tehtud (kohapeal või telefoniteel). Loetakse kättesaaduks kohe. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavalduse võib teisele teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
    Vastuvõtmist mitte vajavad – ei ole suunatud kindlale isikule. Sellised tahteavaldused jõustuvad tahteavalduse tegemisega, väljendamisega nt tasu avalik lubamine ( kass on kadunud, lubatakse tasu leidjale). Tähtis ei ole kas keegi loeb seda või mitte.
    Tahteavalduse tagasivõtmine – tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. See tähendab siis, et tahteavaldust on võimalik tagasi võtta siis, kui avaldus tagasivõtmise kohta jõuab teise isikuni varem või samaaegselt.
    Tahteavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et tahteavalduse tegija suri peale seda või muutus piiratud teovõimega isikuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Teatud õigused lõpevad surmaga ja teatud õigused ei lõpe surmaga. Pärijad peavad täitma.
    Tahteavaldus piiratud teovõimega isikule – Piiratud teovõimega isikule tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks siis, kui selle saab kätte tema seaduslik esindaja. Erand: Kui tahteavaldus ei too piiratud teovõimega isikule otseseid tsiviilkohustusi või kui seaduslik esindaja on andnud nõusoleku selleks, et tahteavaldus tehakse piiratud teaovõimega isikule, muutub tahteavaldus kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isik.
    Piiratud teovõimega isikule tehtud pakkumus ( ofert ) või piiratud teovõimega isikule antud nõustumus ( aktsept ) muutub kehtivaks selle kättesaamisega piiratud teovõimega isiku poolt. TsÜS § 74 lg 1 ja 3 on väga vastandlikud. Tehingut ei saa piiratud teovõimega isik ise siiski teha. Kättesaamine ei tähenda veel, et leping on sõlmitud.
    Tehingu (tahteavalduse) tõlgendamine – Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanud teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi.
    Tõlgendamise meetodid
    Loomulik tõlgendusviis – vastavalt tahteavalduse tegija tahtele
    Objektiivne e normatiivne tõlgendamine – tahteavaldust mõistetakse sel viisil, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
    Vaidluse korral on tõlgendajaks keegi kolmas, tavaliselt kohus.
    Käsutusõiguse piiramine ja välistamine – tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada.
    Testamendi tõlgendamine – testamendi tõlgendamisel lähtutakse selles kasutatud sõnade üldlevinud tähendust, kui testaator ei ole andnud neile teist tähendust. Kui mõnda korraldust saab tõlgendada mitutmoodi ning ei ole alust eelistusteks, siis eelistatakse tõlgendust, mille puhul jääb suuremas ulatuses kehtima. Arusaamatu korraldus loetakse loetamatuks.
    TEHINGU VORM
    Üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vormivabadus tähendab seda, et pooled võivad kokkuleppida vormi mida seadus ette ei näe. Kui pooled on kokkuleppinud teha tehing mingis kindlas vormis, siis tuleb kohaldada ka vastava vormi kohta käivaid seaduse sätteid. Vormi peamine mõte on tõendamise küsimus. Pooled peavad vaadama, milline vorm on nende huvides. Vaidluse korral peab olema selge, mis on tehingu sisu.
    Suuline – kui tehing täidetakse kohe, siis võib teha ka suulises vormis (e-mailiga on ka suuline vorm).
    Lihtkirjalik e kirjalik vorm – on siis, kui seadus seda sätestab või pooled on nii kokkuleppinud. Peab olema omakäeliselt allkirjastatud , kui seadus ei sätesta teisiti. Allkirja mehhaaniline jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks üksnes juhul, kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teise pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Kirjaliku vormiga loetakse võrdseks ka tehingu elektrooniline vorm, kui seadus ei sätesta teisiti. Peab olema elektrooniliselt allkirjastatud.
    Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – kui seaduses on sätestatud, et tehing peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
    Notariaalne vorm – tuleb eristada notariaalset kinnitamist ja notariaalset tõestamist. Notariaalne kinnitamine on, kui notar kinnitab tehingu tegija allkirja. Tehingu dokument peab olema kirjalik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab notariaalne tõestamine. Tõestamisel notar kinnitab lisaks allkirjale ka dokumendi sisu õigsust. Lisaks tõendamisele notar ka selgitab ja kontrollib, kas tehingu tingimused on seadusega kooskõlas.
    Kui vormi on rikutud – kui seaduses sätestatud vormi ei järgita on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
    Näiteks: käendus peab olema kirjalik. Teeb suuliselt ja ütleb et ei maksa. Pole millegagi tõendada. Kui aga maksis, siis ei saa hiljem raha tagasi nõuda selle alusel, et pidi olema kirjalik.
    Kui vormi on rikutud, siis üldreeglina on tehing tühine.
    7. LEPING JA SELLE SÕLMIMINE
    _____________________________________________________________________________________
    Lepingu mõiste ja liigid
    Lepingud on mitmepoolsed tahteavaldused - vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje saavutamiseks.
    Eraõiguses võib eristada lepingud valdkonnajärgi – perekonnaõiguslikud, asjaõiguslikud, pärimisõiguslikud, ühinguõiguslikud jne. Peamine liik on võlaõiguslik leping. Leping võlaõiguslikult on kokkulepe mingi teo tegemiseks või sellest hoidumiseks.
    Lepingu elemendid on tahe, tahteavaldus ja kokkulepe. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused. Lepingust väljaspoole jäävad lepingu pooled ning lepingu alus – põhjus, miks leping sõlmiti.
    Lepingu puhul on keskseks küsimuseks see, kuidas leping sõlmitakse, kuidas väljendub siin see tehingu tegemine.
    Lepingu sõlmimise viisid
    Lepinguvabadus – sõlmimis-, sisu- ja vormivabadus
    Lepinguvabadus väljendub kolme liiki vabaduses - sõlmimise, sisu- ja vormivabadus. Ükski neist ei ole absoluutne vabadus.
    Sõlmimisvabadus tähendab, et isik otsustab, kas ta üldse lepingu sõlmib. Teatud juhtudel, kui seaduses on nii ette nähtud, on see piiratud lepingu sõlmimise sunniga, kus üks või teine pool on kohustatu lepingu sõlmima. Nt ühistranspordiga seoses (bussijuht, taksojuht) ei saa öelda, et mingil x põhjusel bussijuht lihtsalt ei taha reisijat peale võtta. Teisalt , autojuht on sunnitud sõlmima liikluskindlustuslepingu.
    Sisuvabaduse põhimõtte järgi võib lepingus kokku leppida ka teisiti, kui tuleneb seadusest (dispositiivsuse põhimõte). Imperatiivsete normide puhul ei tohi seadusest erinevalt kokku leppida. Sisuvabaduse piirangud on teatud juhtudeks, kuid lepingu tingimused ei tohi mingil juhul seadusega vastuollu minna (nt viivise keeld intressi korral).
    Vormivabadus tähendab, et lepingupooled valivad ise, millises vormis nad lepingu teevad. Teatud juhtudele on siiski kehtestatud kindlad vormid (nt notariaalne tõestamine põhiliselt kinnisvara puhul).
    Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt sõlmimisettepaneku tegemisega (ofert) ja selle vastuvõmisega ( aksept ). Seda võib teha ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste teel. Tahteavalduse sisu peab olema piisavalt määratud. Peab olema piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Kui ofert on asjaolude tõttu mittesiduv, siis loetakse seda ettepanekuks sõlmida leping.
    Tüüptingimused. Lepingupool , kes tegutseb kutse- ja majandustegevusega, kasutab tüüptingimusi seetõttu, et ta sõlmib palju sarnase sisuga lepinguid. Osa lepinguid on väga mahukad, kus lepitakse kokku punktide kaupa. Kui on piisavalt selge, et pooled on kokkuleppe saavutanud, loetakse leping sõlmituks. See, millal on piisavalt selge, et leping on sõlmitud, tuleneb lepingu asjaoludest, olemusest, pooltest, tunnustatud tavadest, poolte praktikast jms.
    Valdavaks on jäänud klassikaline lepingu sõlmimise teooria, et leping sõlmitakse oferdi ja aksepti teel. Lisaks on VÕS-is arvestatud sellega, et osa lepinguid sõlmitakse mitmete tahteavalduste vahetamise tulemusena, kus ei ole võimalik eristada oferti ja aksepti.
    Ofert
    Oferdi mõiste ja oferdi tegemine
    Ofert ehk pakkumus.
    Ofert on lepingu sõlmimise ettepanek (siduv), mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkuja tahet olla ettepaneku akseptimise korral sellega õiguslikult seotud (VÕS §16 lg 1). Ofert peab olema sisuliselt kindlalt määratletud, et seda saaks akseptida. Peab olema väljendatud tahe leping sõlmida. Selleks peab see sisaldama lepingu olulisi tingimusi. Lisaks võib määratletus tulla ka tavadest, mida mõlemad pooled järgivad, või praktikast, mis on poolte varasema koostegevuse käigus välja kujunenud. Tavad ja praktika peavad olema seadusega kooskõlas ja mõistlikud. Ofert peab olema tehtud nii, et aktseptant saab vastata JA. Kui nii vastab, siis on leping sõlmitud.
    Ofert peab olema tehtud kindlaksmääratud isikule, siis on ettepanek siduv. Kindlaksmääramata isikutele tehakse mitte ofert, vaid ettepanek lepingu sõlmimiseks hinnakirjade, tariifide, kataloogide jms näol. Kui selline ettepanek tehakse majandus- ja kutsetegevuses, võib seda lugeda oferdiks ainult siis, kui see on kindlalt väljendatud. Nt kaupluses on tooted välja pandud – ettepanek osta. Kui ostja võtab kauba ja läheb müüja juurde, siis on oferdi tegijaks ostja. Samamoodi ei ole kataloogis pakkumine ofert. Kataloogi pakkumist saab vaadelda ainult siis oferdina, kui see on selgelt väljendatud.
    Seepärast ongi oluline määrata, millal on tegemist oferdiga ja millal ettepanekuga lepingu sõlmimiseks.
    Oferdi tegemise viisid on:
    kirjateel tehtud ofert – suuliselt või kiirsidevahendiga tehtud ofert (kohalviibijale)
    määratud aktseptimisajaga ofert – määratama aktseptimise ajaga ofert
    Kirjateel tehtud oferdil hakkab see aeg jooksma postipanemise kuupäevast, kui oferdis pole märgitud teistmoodi. Ofert loetakse aktseptituks, kui aksept jõuab oferdi tegijani selle tähtaja jooksul.
    Eemalviibijale tehtud oferdi puhul, milles ei ole märgitud oferdi tegemise tähtaega, arvestatakse aktseptimise aja määramiseks oferdi edastamiseks kasutatud sidevahendi kiirusega, otsustamise aega pakkumise üle, samuti vastamiseks kulunud ajaga.
    Kohalviibijale tehtud ofert nõuab aktseptimiseks viivitamatut vastamist, kui tähtaega ei ole.
    Ettepanek pakkumuse esitamiseks – kui ofert on asjaolu tõttu mittesiduv, loetakse seda ettepanekuks esitada pakkumine lepingu sõlmimiseks.
    Oferdi kohta kehtivad TsÜS-i sätted tahteavalduse jõustumise ja tegemise kohta. Oferdile vastamise kohta kasutatakse TsÜS §-des 134-137 sätestatut tähtaegade kohta.
    Oferdi tühistamine ja tagasivõtmine
    Oferti saab tagasi võtta:
  • seni, kuni ta pole oferdi saajani jõudnud või samal ajal oferdi saabumisega. Saabumise “sama aja” all võib mõista tööpäeva või mõistlikku aega, mil saajal on olnud võimalus sellega tutvuda. Arvestada tuleb ka hea usu põhimõtet.
  • kui oferdis on märgitud, et selle saab tagasi võtta.
    Kui oferdis on aktseptimiseks antud aktseptimise tähtaeg, siis on oferdi saajal õigus uskuda oferdi tagasivõtmatust (VÕS §17). Oferdi saajal on õigus oferti aktseptida kuni tähtaja lõpuni. Oferent võib jätta oferdis ka sellise võimaluse, et ta annab vastamiseks aja, kuid märgib ära, et ta võib selle aja jooksul oferdi tagasi võtta. Kui oferdi tegija soovib aktseptimise tähtaega määrates kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, mis ei ole seadusega ette nähtub, peavad need olema oferdis selgelt väljendatud (VÕS §17 lg1).
    Oferdi lõppemine
    Ofert kehtib kuni oferdis märgitud aktseptimise tähtajani (VÕS §17 lg1). Ofert lõpeb:
    • peale oferdis märgitud tähtaega
    • kui oferdisaaja saab mitteaktseptiva vastuse akseptija käest
    • kui oferdile ei ole vastatud mõistliku aja jooksul
    • üldreeglina ofert ei lõpe ofertija surma või piiratud teovõimetuks kuulutamisega.

    Lepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et oferent on see isik, kes määrab lepingu sõlmimise korra, tahteavalduse tegemise vormi, koha, aja ja sisu. Sellepärast tuleb eeldada, et igasugune tegevus, mis ei lange kokku oferendi tahtega, välistab ka lepingu sõlmituks lugemise. Lepingu sõlmimine peab toimuma hea usu põhimõtet järgides.
  • Tähtajatu
  • kohalviibijale – vastata kohe
  • eemalviibijale – vastata mõistliku aja jooksul
  • tähtajaline
  • kohalviibijale
  • eemalviibijale
    Aktsept
    Aktsepti mõiste ja viisid
    Aktsept on nõustumus sõlmida leping oferdis märgitud tingimustel. Aktsept võib olla märgitud otsese tahteavaldusega või kaudselt (mingi teoga, nt kauba ärasaatmine). Vaikimine või tegevusetus võib olla aktsept, kui see on nii kokku lepitud, tuleneb seadusest, pooltevahelisest praktikast või nende kutse- ja majandustegevuse valdkonnas kehtivatest tavadest.
    Tellimata asja saamisest majandus- või kutsetegevusega tegeleva isiku poolt ei teki üldiselt tarbijale mingit kohustust. Vindikatsiooninõue või nõue alusetu rikastumise alusel tekib, kui asja saatja ekslikult arvas, et tarbija asja tellis , ja tarbija sai või pidi aru saama eksimusest.
    Aktseptimise aeg, hilinenud aktsept
    Selleks, et leping lugeda sõlmituks, peab aktsept vastama oma sisult oferdile. Aktsepti hilinemisel ofert lõpeb. Kui oferent saab nõustumuse hilinemisega, loetakse nõustumus õigeaegselt ärasaadetuks, kui see oleks korrapärase edastamise korral jõudnud kohale õigel ajal.
    Eristatakse kahte hilinenud aktsepti:
    ärasaadetud hilinemisega - oferent võib aktseptijat teavitada, et ta loeb selle õigeaegselt kättesaaduks. Kui ta ei teavita, siis on tegemist uue oferdiga.
    ärasaadetud õigeaegselt, kuid kohale jõudnud hilinemisega - kui oferendini jõuab hilinenud aktsept, mis on selgelt ära saadetud õigeaegselt, loetakse aktsept hilinenuks ainult siis, kui oferent sellest aktseptijale teatab . Kui ta seda teeb, loetakse endine aktsept uueks oferdiks ja esialgne ofert lõppenuks.
    Täienduste ja muudatustega aktsept
    Kui aktsept sisaldab olulisi muudatusi võrreldes oferdiga, siis loetakse seda vastuoferdiks. Sellega lõpeb eelnev ofert ning oferent saab ise aktseptijaks. Väiksemad täiendused jätavad aktsepti ikka aktseptiks, kui ofertija nendele vastu ei vaidle. Nii ofertija kui aktseptija võivad oma tahteavaldusetesse sisse märkida ka selle, et väiksemategi muudatuste korral nende tahteavaldus ei ole siduv. Oht võib tulla selle § puhul sellest, et üks pool peab muudatusi olulisteks , teine pool ebaolulisteks.
    Lepingu sõlmimise aeg
    Leping loetakse sõlmituks ajast, mil oferdi tegija sai aktsepti kätte (VÕS §9 lg2). Aktsept on kätte saadud, kui see on oferdi teinud isikule teatavaks tehtud või jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuga. See ei olene sellest, kas isik on ka tegelikult sellega tutvunud või mitte. Teatud juhtudel loetakse kehtivaks ka hilinenult kohale jõudnud või mitte kättesaadud aktsept – kui oferdi tegija enda tõttu ta aktsepti kätte ei saanud.
    Kui aktsept väljendub teos, siis loetakse aktsept kätte saaduks, kui oferdi tegija sellest teost teada sai, v.a kui nendevahelisest praktikast tuleneb teisiti. Sel juhul saab aktsepti lugeda kättesaaduks juba teo tegemise ajast. Aktseptija peab tagama, et oferent teost ka tegelikult teada saaks.
    Kui kaupu pakutakse enampakkumisel, on aktsepti märgiks näiteks käega märguandmine. Postimüügi korral on aktseptiks kauba ärasaatmine, millest alates loetakse ka leping sõlmituks.
    Leping võib hakata kehtima ka vorminõuete täitmisest. Näiteks notariaalselt sõlmimine, kinnitamine.
    Lepingu sõlmimisel on oluline, et kokkuleppe saavutamine oleks piisavalt selge olulistes osades (VÕS §9 lg1) on olulisteks tingimusteks lepingu ese ja hind. Kui hind ei ole kindlaks määratud, tuleb eseme eest tasuda tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Majandus- ja kutsetegevuslike lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised.
    Lahtised tingimused on tingimused, mis on poolte kokkuleppel jäetud kokku leppimata. Selline tingimuste määramine lepingupoole või kolmanda isiku poolt peab olema kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kui lepingutingimus jääb lahtiseks tahtmatult, loetakse leping kehtivaks üksnes siis, kui leping oleks olnud kehtiv ka sellist tingimust sisaldades. Pooled võivad kokku leppida, et lahtiseks tingimuseks on nendest sõltumatu asjaolu (nt tarbijahinnaindeks , inflatsioonikoefitsent vms).
    Lepingu tõlgendamine (VÕS §29)
    Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt , nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
    Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
    1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi;
    2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud;
    3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;
    4) lepingu olemust ja eesmärki;
    5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust;
    6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
    Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt koostatud tekstist.
    8. TEHINGU KEHTETUS
    _____________________________________________________________________________________
    Mõiste – tehingu kehtetus tähendab nende õiguslike tagajärgede mittesaabumist, mis olid tehingu tegemise eesmärgiks.
    Tehingu kehtivuse üle otsustamisel tuleb lähtuda kolmest kriteeriumist:
    1) isikud – seondub eelkõige teovõime või esindusega
    2) vorm – kui ei ole kohustuslikku vormi järgitud
    3) tehingu sisu – kui on rikutud sisu kohta käivaid norme, võib kaasa tuua tehingu tühisuse või vaieldavuse
    Kehtetu võib olla tühine või tühistatav tehing. Kehtetu pole alati tühine. Kui puudus on nii suur, et võib öelda, tehing on tühine, siis saab öelda kohe, et tühine. Kui puudused annavad õiguse ühele poolele tehing tühistada, siis on tühistatav.
    Kehtetuse tagajärjed – õiguslikke tagajärgi ei saabu, mis tehingu tegemisel silmas peeti. Tuleb jälgida, kas tehingut on täidetud. Kui ei ole täidetud, siis teine pool võib keelduda põhjusel, et tegemist on kehtetu tehinguga. Kui aga tehing on täidetud ja siis teine pool avastab, et tühine või tühistab hiljem, siis saab nõuda tagasi, mis kehtetu tehingu abil üle anti. Tühise tehingu puhul ei ole vaja taotleda tehingu kehtetuks tunnistamist (võib olla tühisuse tuvastamine ). Eristades kohustus- ja käsutustehinguid, siis kohustustehingu tühisus ei too endaga kaasa käsutustehingu tühisust.
    Tühine tehing - Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätetele vastavalt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    Tühisus vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga – seaduses on otse öeldud, mida ei tohi teha. Seadusest tulenevad keelud võivad olla sätestatud erineval viisil. Seadusest tuleneb keeld ja kohe ka tagajärg (näiteks: viivist pole lubatud nõuda intressiga tasumise korral). Dispositiivsuse põhimõtte järgi võivad pooled kokkuleppida teisiti, kui seadus ettenäeb. Imperatiivsed normid on aga sellised, mille suhtes ei tohi teisiti kokkuleppida. Siis on kokkulepe tühine. Võib olla, et seaduses on väljendatud küll keeld, kuid tühisust pole sätestatud. Ei ole kohe sätestatud, et keeldu rikkuv kokkulepe on tühine või keeld pole otseselt keeluna väljendatud.
    Tühisus vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga – seadus ei suuda ettenäha kõiki keelde. Esmalt kontrollida siiski, kas pole vastuolu seadusega. Keeld seaduses hõlmab tavaliselt ka olukorra, kus on vastuolu heade kommetega. Näiteks: liigkasuvõtmine. Avalikkord on põhiseaduslik kord. Selliselt tehtud tehingud on tühised.
    Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui midagi on üleantud, siis tagasi saab nõuda alusetult rikastumise sätete alusel. Võib olla nii, et ühe osa tühisus ei too kaasa kogu tehingu tühisust, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu ka ilma tühise osata.
    Muud tehingu tühisuse alused
    Näilik tehing – selline tehing on tühine. Näilik on selline tehing, mille tegemisel on pooled kokkuleppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi ( fiktiivne tehing). Pooled tahavad jätta mulje tehingu tegemisest või soovivad varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine, kuid see mida varjatakse, ei ole automaatselt tühine.
    Piiratud teovõimega isikute kehtetud tehingud – tehing on tühine, kui piiratud teovõimega isik on teinud ühepoolse tehingu ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. Tehing on tühine, kui piiratud teovõimega isik on teinud mitmepoolse tehingu ilma seadusliku esindaja nõusolekuta ja hilisema heakskiiduta.
    Alla 7a puhul on ühepoolne tehing tühine, ka siis, kui seaduslik esindaja heaks kiidab (7a ei saa asjast aru). Mitmepoolne tehing on samuti tühine, v.a. juhul, kui alaealine täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Otsusevõimetu isiku tehing- Otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing on tühine, v.a. kui isik tehingu hiljem heaks kiitab, kui vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu on lõppenud. Kui inimene tegi endale ilmselgelt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi selle tehingu otsusevõimetuna. Tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest 2 nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud.
    Tühistatav tehing
    Mõiste – tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada.
    Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemisel võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistamine ei toimu kohtus, vaid tühistamisavalduse esitamisega teisele poolele. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetult rikastumise sätete alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtus ei saa nõuda tühistamist. Kohus selgitab kas oli alust tühistada ja kas tühistamine põhjendatud.
    Eksimus – eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Eksimus peab olema oluline, st, et oleks isik neid asjaolusid teadnud, poleks ta tehingut teinud ja iga temaga sarnane mõistlik isik poleks seda teinud. Eksimus saab olla eelkõige faktilistes asjaoludes, mitte hinnas. Hind ei saa olla eksimuse aluseks.
    Eksimuse tõttu tühistamine:
    1) eksimuse põhjustas teise poole poolt antud teave või asjaoludest teatamata jätmine, kuigi hea usu põhimõttega nõutav;
    2) teine pool teadis või pidi teadma eksimusest ja teise poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega;
    3) teine pool lähtus samadest ekslikest asjaoludest, v.a. juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
    Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.
    Eksimuse tõttu tühistava lepingu muutmine – kui ühel poolel on eksimuse tõttu õigus leping tühistada, kuid teine pool täidab lepingut või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistamis õigust omav pool, siis loetakse, et leping on sõlmitud nii nagu seda mõistis eksinud pool. Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse.
    Pettus – pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Võib tühistada ka siis, kui pettis kolmas isik. Näiteks teine pool teadis pettusest või pidi teadma. Kui teine pool ei teadnud pettusest ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. Teiseks pooleks loetakse isik, kellele tehingus siduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.
    Ähvardus ja vägivald – ähvarduse ja vägivallaga on tegemist siis, kui tahteavaldus ei vasta tahtele. Tegelikult ei soovita tehingut teha. Vägivald on otsene sundimine, näiteks allkirjastamisele sundimine. Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati. Samuti on ähvardus õigusvastane, kui õigusvastane on ähvastuse mõjul tehtud tehingu eesmärk. Ähvardus on õigusvastane ka siis, kui õigusvastane on teo või tegevusetuse (millega ähvardati) kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
    Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis.
    Raskete asjaolude ärakasutamine – tehingut on võimalik tühistada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Tehingu teinud isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasootsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid.
    Tühistamise kord – tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist pool ei ole, siis toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele, seaduses sätestatud juhtudel ka muule isikule.
    Tühistamise tähtajad – Tehingu võib tühistada ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise korral- 6 kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Pettuse või eksimuse korral – 6 kuu jooksul, arvates pettuse või eksimusest teadasaamisest. Tehingut ei või tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud 3 aastat. Kui tehingu tühistamise aluseks on ähvardus või vägivald, pikeneb tühistamise tähtaeg 10 aastani. Seaduses sätestatud tähtajad peatuvad teatud juhtudel. Näiteks vääramatu jõu tõttu ei ole võimalik oma õigust kaitsta tähtaegselt. Samuti, kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat ning muudel seaduses sätestatud juhtudel. Tühistamise alused ja tähtajad on seaduses sätestatud.
    Tehingu kinnitamine – Tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingu kinnitab. Kinnitus ei pea olema tehinguga samas vormis. Kui tühistamiseks õigustatud isik, kes tühistamise alusest teab, tehingu täidab, loetakse tehing kinnitatuks. Tühistamise õigust omavalt isikult võib küsida, kas ta kinnitab või tühistab tehingu. Peab vastama mõistliku aja jooksul. Kui mõistliku aja jooksul ei teata pärast ettepaneku saamist, lõpeb tehingu tühistamise õigus. Kui tehing on tehtud ähvarduse, vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise mõjul. Kehtib kinnitus üksnes siis, kui kinnitus on antud pärast tehingu tegemist mõjutanud asjaolude äralangemist.
    Kahju hüvitamine – Isik, kes on tehingu seaduses sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud. Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, pettusest, ähvardamisest või vägivallast ei teadnud ega pidanudki teadma.
    9. TINGIMUSLIK TEHING
    _____________________________________________________________________________________
    Mõiste – tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega . Edasilükkava tingimusega on selline tehing, mille kohta ei ole teada, kas see tingimus saabub või ei saabu. Äramuutva tingumusega on tehing, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kui selliseid tingimusi on määratud mitu, siis on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede saabumiseks või lõppemiseks vajalikud kõigi tingimuste saabumine. Kui tingimused on seotud alternatiivselt, peab saabuma vähemalt üks tingimus. Tingimus loetakse saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Tingimust ei loeta saabunuks, kui selle saabumisele aitas kaasa hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine on kasulik. Edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad ja äramuutva tingimusega tehtud tehingute puhul lõpevad tehinguga kindlaks määratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel.
    Hõljumisaeg – Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni. Kui tehing on tehtud, aga kohustused ei ole jõustunud, ei tohi kumbki teha midagi, mis ei võimalda tehingu täitmist juhul, kui tingimus peaks saabuma. Tingimusliku tehingu teinud isiku poolt hõljumisajal tehtud käsutustehing on tingimuse saabumisel tühine, kui käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Edasilükkava tingimusega tehingu puhul hakkab küll tehing kehtima tingimuse saabumisel, aga juba enne seda kaitstakse õigustatud poolt. Seaduse kohaselt võib ta nõuda kahju hüvitamist, kui tehingu teine pool kahjustab tingimusest sõltuvat õigust süüliselt hõljumisaja kestel. Kahju hüvitamise nõue tekib aga ainult siis, kui tingimus saabub. Sama kehtib ka äramuutva tingimusega tehingu puhul. Erandi moodustab olukord, kus kolmas isik ei tea tingimuslikult sõlmitud tehingust midagi ( heauskne omandamine). Sellises olukorras loetakse kolmas isik rohkem kaitsmist väärivaks, kui tingimuslikult õigustatud pool.
    Võimatu tingimus – võimatu on tingimus, mille kohta on tehingu tegemise ajal teada, et see ei saabu. Kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste tekkimine on seotud sõltuvusse võimatust tingimusest, on tehing tühine. Kui tehinguga kindlaks määratud õiguste või kohustuste lõppemine on seotud sõltuvusse võimatust tingimusest, loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta.
    Seadusevastane tingimus – Kui tehingus sisalduv edasilükkav tingimus on vastuolus seaduse, heade kommete või avaliku korraga, on tehing tühine. Kui tehinguga kindlaks määratud õiguste ja kohustuste lõppemine on seotus sõltuvusse seaduse, avaliku korra või heade kommetega vastuolus olevast tingimusest, loetakse tehing tehtuks selle tingimuseta.
    Paratamatu tingimus - mittesaabuv
    Tähtpäeva määramine – Tehinguga kindlaksmääratud õigusliku tagajärje tekkimiseks või lõppemiseks tähtpäeva ettenägemise korral kohaldatakse vastavalt edasilükkava või äramuutva tingimuse kohta seaduses sätestatut.
    TEHINGU TEGEMISE NÕUSOLEK
    Kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis. Avaliku võimu teostamisel annab haldusorgan nõusoleku haldusmenetluse seaduse sätestatud vormis.
    Eelneva nõusoleku tagasivõetavus
    Eelneva nõusoleku võib kuni tehingu tegemiseni tagasi võtta, kui nõusoleku andnud isik ei ole nõusoleku andmisel nõusoleku tagasivõtmise õigusest loobunud . Nõusoleku tagasivõtmise avalduse võib teha tehingut teha soovivale isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele.
    Heakskiidu tagasiulatuv mõju
    Kui tehing on heaks kiidetud , kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
    Õigustamata isiku käsutustehing
    Kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek. Kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks.
    10. ESINDAMINE (see teema haakub tehingutega)
    _____________________________________________________________________________________
    Üldjuhul teevad isikud tehinguid ise, kuid teatud juhtudel ei ole see võimalik, sel juhul tehakse tehingud esindajate kaudu. Esinduse tagajärjel tekivad õiguslikud suhted esindatava ja kolmanda isiku vahel.
    Mõiste – esindus on esindaja tegevus esindusõiguse raames, mille tulemusena tekivad, lõpevad või muutuvad õigussuhted esindatava ja kolmanda isiku vahel.
    Esinduse puhul on oluline eristada esinduse sisesuhet ja välissuhet.
    Sisesuhe- on suhe esindatava ja esindaja vahel. See võib olla väga erinev. Näiteks: piiratud teovõimega isik ja tema esindaja ehk lapse ja vanema suhe või näiteks juriidiline isik, kes ei saagi kolmanda isikuga suhelda muud moodi, kui esindaja kaudu. Esinduse sisesuhe tähendab alati mingit tüüpi õigussuhet. Selle iseloomust tuleneb esindusõigus, mille raames esindaja saab tegutseda. Käsutusleping on sisesuhte aluseks. On ka tööleping. Juriidiliste isikute juhtorganite puhul tugineb käsunduslepingulaadsele lepingule (juhatuse liikmete ja juriidilise isiku vahel sõlmitakse ka ametileping- olemuselt käsundusleping). Sisesuhe võib põhineda ka seadusel. Füüsilise isiku puhul seaduslik esindaja.
    Välissuhe – suhe esindatava ja kolmanda isiku vahel. Sisesuhte kaudu tahetakse saavutada välissuhe. Seadus näeb ette esindusõiguse esindajale, et saaks muuta või lõpetada esindatava jaoks suhteid. Välissuhe ei ole eraldi õigussuhe.
    Esinduse liigid
    Saab rääkida kahte liiki esindusest (esindusõigusest):
    1) seadusjärgne esindus/esindusõigus- st, et esindusõigus tuleneb seadusest. Näiteks: piiratud teovõimega isiku seadusjärgne esindus. Juriidiliste isikute puhul on see ainus võimalus suhelda kolmandate isikutega. Pankrotihalduri esindusõigus tuleneb pankroti seadusest.
    2) lepinguline esindusõigus (tehinguline esindus) – esindatav ise lepib esindajaga kokku ja määrab ära ka esindusõiguse.
    Esindus võib ilmneda ka konkludentselt, kui on ilmne, et üks isik tegutseb teise nimel (näiteks: kaupluses)
    Prokuura – selline esinduse vorm, kus esindaja määratakse tehinguliselt , kuid tema esindusõigus tuleneb seadusest. Prokurist on esindajaks ainult ettevõtjate puhul. See on nagu vahevorm lepingulise ja seadusega määratud esinduse vahel. Tekkelt on volitus . Kui volitus antud, siis piirid tulenevad seadusest- prokurist määratud ja kantud äriregistrisse. Prokurist võib teha kõiki tehinguid väljaarvatud kinnisasjadega. Kui volitusi on ettevõtja poolt piiratud, siis kolmandate isikute suhtes need ei kehti. Kui ettevõtja valib prokuristi peab ta arvestama, et seadusest tulenevalt on prokuristil laialdased volitused .
    Tehingu tegemine esindaja kaudu
    Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult.
    Tehingu tegemine esindatava nimel
    Esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
    Esindusõigus
    Mõiste- Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.
    Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
    Esindusõiguse ja volituse vahel tuleb teha selget vahet. Kui räägitakse lihtsalt esindusõigusest, siis tähendab, et selle alla lähevad mõlema kohta käivad reeglid. Kui kasutatakse sõna „volitus”, siis on see tehinguline esindusõigus.
    Volitus – tehinguline esindusõigus
    Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Piirid seab volituse andja ise.
    Volituse vorm on vaba nagu tehingute vormgi, kuid on seotud tehingu vormiga. St, kui tehingu jaoks on seaduses ettenähtud kohustuslik vorm, siis volitus peab olema samas vormis. Kui tehingu tegemisel ei ole vormi järgitud, toob see kaasa tehingu tühisuse.
    Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
    Volikiri – volituse kirjalik vorm on volikiri. Volitus võib olla nii suuline kui kirjalik. Soovitav on siiski volitus kirjalikult teha, sest vaidluse puhul ei saa suulisele volitusele tugineda . Volitus ei pea olema alati volikirja vormis, võib ka kirjana saata teisele, et ole hea tee seda minu eest. Käsitletav kirjaliku volitusena. Volitus peab olema kirjalik, kui seadus seda ettenäeb.
    Volitusi on 3 liiki:
    1) näivusvolitus – Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmandale isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. See käib ka volituse piiramise kohta. Lõppemise korral: kui volitus on tegelikult lõppenud, kuid kolmandal isikul on alust arvata, et volitus kehtib, siis on tehing kehtiv. Näiteks: Esindatav on andnud esindajale volikirja tehingu tegemiseks, volikiri on esindaja käes. Esindatav helistab, tühistab esinduse ja palub volikiri tagastada. Kui esindaja teeb volituse alusel ikkagi tehingu ning kolmas isik ei tea, et volikiri on tühine, siis selle volituse alusel tehtud tehing on kehtiv. Kolmas isik ei pea oskama kontrollida, kas volikiri on kehtiv. Selline tehingu tegemisega rikub esindaja sisesuhet. Ta peab täitma esindatava juhiseid ja kui ta seda ei tee, võib talle kahjunõude esitada.
    2) taluvusvolitus – see on selline situatsioon, kus volitus ei ole tegelikult antud, kuid kolmandal isikul on alust arvata, et volitus on olemas. Näiteks: isik (ei juhatuse liige ega seadusest tulenev esindaja) omab firma blankette pitsatiga ja tellib midagi. Firmal on alust arvata, et volitus on olemas ja tellimus täidetakse ning saadetakse arve. Ettevõte tasub arve ja avastab alles hiljem, et isikul ei olnud volitust seda tehingut teha ning viiakse kaup tagasi, nõudega ka raha tagasi saada. Sellisel juhul seadus kaitseb kolmandat isikut. Esindatav ise vastutab, et laseb kolmandal isikul arvata nagu oleks volitus olemas.
    3) edasivolitus – esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Ei saa volitada pädevust (juhatuse liige), küll aga tehingute tegemist. Kui on tegu juba seadusliku esindajaga, võib ta omakorda anda volituse. Reegel: kui on antud volitus ja seal ei ole edasivolitust ette nähtud, võib edasi volitada vaid siis, kui volituse andmisel on ilmne, et esindaja ei suuda isiklikult oma kohustust täita. Sel juhul tuleb eeldada, et tal on edasivolitusõigus. Tehingulise esindaja edasivolitamise õigus on piiratum. Üldreeglina võib edasi volitada, kui see tuleneb volitusest. Kuid edasivolitaja jääb vastutama selle isiku tegevuse eest.
    Esindusõigus on raamid, mille sees esindaja ise otsustab, kuidas ta käitub (sealjuures raamidesse jäädes). Ka piiratud teovõimega isik saab olla esindaja. Kui talle on esindusõigus antud, siis esindatav ise riskib. Esindusõiguse andmine baseerub esinduse sisesuhtel, mis omakorda baseerub käsunduslepingul, milleks on omakorda vaja esindajat. Lapsevanem võib alaealisele anda volituse enda nimel midagi teha. Piiratud teovõimega isik ei saa olla aga seadusjärgne esindaja.
    Esindamine mitme esindaja korral
    Mitmele isikule sama sisuga volituse andmise korral eeldatakse, et igaüks neist võib esindatavat iseseisvalt esindada. Kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt (ühine esindamine), võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi.
    Esindaja ja esindatava teadmine asjaoludest
    Kui tehingu tegemisel esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald või muud asjaolud, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, või kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Kui volituse puhul tegutses esindaja vastavalt esindatava juhistele, ei või esindatav tugineda esindaja teadmatusele asjaolude suhtes, mida esindatav ise teadis või pidi teadma.
    Esindusõiguse lõppemise alused
    Vahet tuleb teha seadusega ja volitusega esinduse lõppemisel. Esindus lõpeb siis, kui lõpeb esindusõigus
    Seadusjärgne esindusõigus lõpeb seadusega ettenähtud alustel ja korras. Tavaliselt on alustamine ja lõpetamine samas seaduses. Volitus lõpeb tähtajamöödudes või vabastades – kehtiv juhatuse liikme puhul.
    Volitus lõpeb, kui:
    1) esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud;
    2) tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks;
    3) volituse tähtaeg möödub;
    4) saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine;
    5) esindatav võtab volituse tagasi;
    6) esindaja loobub volitusest;
    7) see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust;
    8) volituse andmise aluseks olev leping lõpeb;
    9) esindatav sureb ;
    10) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb;
    11) kuulutatakse välja esindatava pankrot ;
    12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus.
    Volitus ei lõpe esindatava surmaga, kui ei lõpe esindamise aluseks olev käsundusleping. Eeldatakse, et volitus lõpeb ka siis, kui kuulutatakse välja esindaja pankrot või esindaja sureb või tema üle seatakse eestkoste. Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Volikirja tagastamise kohustuse puhul ei või kasutada lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduses nimetatud kohustuse täitmisest keeldumise õigust.
    Volituse tagasivõtmine
    Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. Esindatav võib volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides oleva tehingu tegemiseks määrata, et volitus on tagasivõtmatu. Esindatav võib ka tagasivõtmatuna antud volituse mõjuval põhjusel tagasi võtta. Samuti võib esindaja loobuda esindamisest. Sel juhul tuleb vaadata, kas ta rikub loobumisega sisesuhtest tulenevaid kohustusi. Kui on käsundusleping, siis ei ole automaatne käsunduslepingu lõpetamine. Kui oli kohustatud ülesannet täitma, mis vajas volitust ja loobus volitusest, siis rikub ta käsunduslepingut. Esindatav võib võtta lihtsalt volituse ära ja lepingut ei lõpeta. Sellisel juhul, lepingu täitmiseks, tuleb lepingut muuta.
    Volituse kehtivus kolmandate isikute suhtes
    Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud.
    Sama kohaldatakse ka volituse piiramise korral. Kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Volitus loetakse piiratuks või lõppenuks isiku suhtes, kes tehingu tegemisel esindaja volituse lõppemisest või piiramisest teadis või pidi teadma.
    ESINDUSÕIGUSETA ESINDUS
    Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing - Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, kohaldatakse TsÜS §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma.
    Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing - Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Teise isiku nimel esindusõiguse piire ületades tehtud mitmepoolne tehing kehtib esindatava suhtes osas, milleks esindajal oli esindusõigus, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka osata, milleks esindajal ei olnud esindusõigust. Kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Kuni tehingu heakskiitmiseni võib teine pool tehingu tegemiseks tehtud tahteavalduse tagasi võtta, välja arvatud juhul, kui ta tehingu tegemisel esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. Kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis.
    Esindusõiguseta isiku vastutus
    Teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks eelpool nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju.
    Esindusõiguseta isik ei vastuta kahju tekkimise suhtes, kui tehingu teine pool esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma, samuti siis, kui esindusõiguseta isik on piiratud teovõimega ja ta tegutses seadusliku esindaja nõusolekuta. Eelpooltoodut kohaldatakse ka juhul, kui isikut, kelle nimel tehing tehti, ei ole olemas.
    Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu
    Esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga , eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Esindatav ei või eelpool nimetatud juhul tehingut tühistada, kui:
    1) ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada, ja andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks;
    2) ta ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada.
    Esindatav võib tehingu tühistada 6 kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast 3 aasta möödumist tehingu tegemisest.
    Kohaldatakse ühise esindamise korral ka juhul, kui esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkus üks esindaja ja ka juhul, kui esindaja teeb tehingu edasivolituse saanud isiku kaudu.
    Kui kolmas isik teab, et rikub, siis tehing tühine, kui ei tea, siis on sisesuhte rikkumine ja kehtib.
    Alati tuleb kontrollida, mis on esindusõigus ja selle aluseks olev õigussuhe. Tehingu tühistamine toimub avalduse esitamisega teisele poolele. Tühistamise tähtaeg sõltub, kelle käest teada sai. Kui esindaja käest, siis mõistli aeg (2 nädalat) hakkab jooksma. Kui sai teada mujalt, siis 6 kuud teada saamisest.
    11. TÄHTAEG JA TÄHTPÄEV
    _____________________________________________________________________________________
    Tähtaeg – on kindlaks määratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindla saabuva sündmusega.
    Tähtpäev – on konkreetne ajahetk. Määratakse kindla ajavahemiku või konkreetse sündmusega.
    Tähtaeg on üks viis tähtpäeva kindlaks määramisel. Tähtaeg on kuni 01.09.0000 ja tähtpäev on 01.09.0000.
    Liigid – tähtpäeva ettenägemine tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede saabumiseks ja teine tagajärgede lõppemiseks
    Tähtaja algus ja lõpp
    Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisit. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
    Tähtpäeva saabumine – määratakse tähtajaga või kindlaksmääratud sündmusega. Kui on määratud:
    1) aastates – saabub viimase aasta vastaval kuul ja päeval
    2) kuudes – saabub viimase kuu vastaval päeval (kui sellist päeva ei ole, siis selle kuu viimasel päeval)
    3) nädalates – saabub viimase nädala vastaval päeval
    4) päevades – saabub ajavahemiku viimasel päeval
    5) teatud kuupäeva, kellaaja või sündmusega – sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel
    Kui ettenähtud tähtpäev sattub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga, saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel.
    Tähtaja möödumine – kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisti.
    Majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle kohta, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks.
    12. HAGI AEGUMINE 10. ptk
    _____________________________________________________________________________________
    Mõiste - Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu (näiteks: võlausaldajal on nõue võlniku vastu ja seatud hüpoteek kinnistule, siis nõue võib olla aegunud, kuid realiseerimis e pandiõigus ei aegu).
    Tagajärg – Hagi aegumise tagajärjel tekib õigus keelduda kohustuste täitmisest. Muutub võimatuks täidetu tagasinõudmine. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks veel eraldi aegunud.
    VASTUVÄIDE
    Vastuväiteid saab liigitada:
    1.    Vastuväited nõude olemasolu kohta
    a.    Nõuet välistav vastuväide – nõuet ei ole kunagi olnudki (piiratud teovõimega isiku tehtud eestkostja poolt heakskiitmata tehingu täitmise nõue piiratud teovõimega isikult) – see on üks efektiivsemaid vastuväiteid;
    b.    Nõuet lõpetav vastuväide – ei eitata, et nõue oli, vaid nõue on lõpetatud (nõue on vahepeal täidetud; äramakstud võlg).
    2.    Nõude teostamise kohta käivad vastuväited – vastuväited, kus ei eitata nõude olemasolu vaid viidatakse põhjustele, miks ei saa nõuet teostata.
    a.    Aegumise vastuväide – nõude täitmise tähtaeg on möödunud (kõige levinum) Aegumise tähtaja möödumine ei lõpeta nõuet, kuid see annab võimaluse teisele poolele tugineda aegumisele ning jätta nõue täitmata.
    b.    Edasilükkav vastuväide / ajatamise vastuväide – väidetakse, et nõue ei ole veel sissenõutav, nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks.
    c.    Nõudeõigust piirav vastuväide – tugineb tavaliselt mingisuguselegi vastuväitele.
    Subjektiivsest tsiviilõigusest tuleneva nõude saab rikkumise korral esitada vaid seaduses sätestatud tähtaja jooksul, nii et see oleks riiklikult kaitstud. Hagi aegumise tähtaeg ei lõpeta nõuet ennast, kuid peale tähtaja möödumist ei ole teine pool kohustatud seda täitma. Võib küll kohtusse pöörduda ja kohus võtab avalduse vastu, kuid kui teine pool tugineb aegumisele, siis kohus jätab hagi rahuldamata. Hagi aegumist kohaldab kohus ainult teise poole taotlusel.
    HAGI AEGUMISE TÄHTAJAD – Aegumistähtaeg algab sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tähtajad on antud üldreeglina dispositiivselt, st, et pooled võivad ka teisiti kokkuleppida. Pooled võivad omavahelise kokkuleppega aegumistähtaega pikendada, kuid see õigus on ainult lühkeste tähtaegade puhul (lühem kui 10 a, võib pikendada 10 aastani, kuid mitte rohkem). Aegumistähtaega on põhimõtteliselt võimalik ka lühendada, kuid tekib küsimus millise ajani. Sellisel juhul tuleb arvestada hea usu põhimõtet ja lühendatud aeg peab olema mõistlik. Aegumist ei saa aga tehinguga välistada. Hagi aegumise üldreeglid tulenevad TsüS-ist, kuid erinevates seadustes võib tuleneda erinevaid tähtaegu. Sellisel juhul kohaldatakse eriseadust.
    Hagi aegumise kohta ühte üldist tähtaega pole, küll aga on antud üldreeglid.
    Tehingust tulenevad nõuded – nõude aegumistähtaeg on 3 a alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks, kui õigustatud isikul tekib õigus (objektiivne võimalus) nõuda täitmist. Tähtaeg läbi, siis esimesel päeval peale tähtaja lõppu on see muutunud sissenõutavaks, tekib hagemis õigus ja hagi aegumise tähtaeg hakkab jooksma. Hagi muutub sissenõutavaks rikkumise hetkest. Oluline on, et teine pool ka rikkumisest teab.
    Erand: Kui on rahalise kohustusega tegemist, siis nõude aegumise tähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arvega, siis on algab aegumistähtaeg selle aasta lõppemisega, mil arve esitati ja kestab 3 a, tahtliku rikkumise korral 10 a.
    Seadusest tulenevad nõuded – nõude aegumistähtaeg üldreeglina 10 aastat sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui kahju hüvitama kohustatud isik on kahjustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast seaduses sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetult rikastumise sätete järgi (alusetult rikastumine 3 a teada saamisest või millal pidi teada saama). Nõue aegub hiljemalt 10 a möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
    • Kui samasuguse nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, siis kohaldatakse tehingust tulenevat tähtaega. Erand erijuhud.
    Aegumine erijuhtudel – surma põhjustamisest, kehavigastuste tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on 3 a ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud nõuded aeguvad hiljemalt 30 a jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude alus, on 3 a iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumine algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Omadiõigusest tuleneva väljanõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumine on 30 a nõude sissenõutavaks muutmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Aegumine õigusjärgluse korral- omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude või valduse kaitse nõude aegumist ei mõjuta valduse muutumine, kui asi on õigusjärgluse tõttu sattunud teise isiku valdusesse. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine – samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 a. Tähtaeg algab otsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 a pankrotimenetluse lõppemisest.
    AEGUMISE KATKEMINE
    Hagi aegumise katkemine tähendab, et hagi aegumise kulgemine lõpeb ja samas algab uuesti. Peamine aegumise katkemise alus on nõude tunnustamine. Näiteks tasub kohustatud isik mingi osa võlast või lubab, et jah ma maksan ära, oota veel natuke. Aegumine katkeb ja algab uuesti ka täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokument võetakse enne täitmist tagasi, ei võeta täitmiseks või tühistatakse. Katkemine on üsna harv nähtus.
    AEGUMISE PEATUMINE, TÄHTAJAD
    See on ajaline nähtus, st, et kui ilmneb peatamist tingiv asjaolu, mis sätestab peatumise alust, siis peatub aegumine teatud ajaks. Peatunud ajavõrra hagi aegumistähtaeg pikeneb. Nõue ei aegu enne 2 kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ettenähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Kui samasisulise nõude saab esitada nii seadusest tulenevalt kui tehingust tulenevatel alustel ja nõude aegumine on peatunud või katkenud, siis on peatunud nii seadusest kui tehingust tulenev nõude aegumine.
    Aegumine peatub - õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning muudel hagi esitamisega võrdsustatud seaduses sätestatud alustel; vahekohtu menetluse korral, juba siis, kui õigustatud isik teeb vajalikke toiminguid vahekohtusse pöördumise eelduste täitmiseks; kui sõlmitakse kokkulepe ja antakse täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks; vääramatu jõu tõttu, kui aegumistähtaja viimase 6 kuu jooksul õigustatud isik ei saa oma õigusi kaitsta. Abikaasadevaheliste nõuete aegumine on abielukestel peatunud; vanemate ja lastevahelised nõuded- kuni täisealiseks saamiseni ; eestkostja ja eestkostetava vaheline nõue- eestkoste ajal; piiratud teovõimega isiku puhul- kui tal ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni; pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja; läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Läbirääkimised on lõppenud, kui isik keeldub läbirääkimisi jätkamast; poolte kokkulepitud ekspertiisi tegemiseni või kokkulepitud lepitusmenetluse lõpuni.
    Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks olevas menetluses jõustunud lahendiga. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju. Kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine 3 aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti.
    EKSAMIL KÜSITUD
    Hagi aegumine: mõiste ja tähtajad
    Tühistamne: mõiste, alused, ja kord
    Nõudmine ja vastuväide
    Piiratud teovõimega isikute tehingud
    Ofert: mõiste, tegemine ja kehtivus
    Hagi aegumise tähtaja peatumine: mõiste, alused ja kord
    Juriidilise isiku asutamine
    Esindus
    Pärimisega seoses tähtaegade arvutamine
    Aktsept
    37
    • .DOC Laadi alla originaalfail 36 lk · .doc · 601 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Tsiviilõiguse üldosa #1 Tsiviilõiguse üldosa #2 Tsiviilõiguse üldosa #3 Tsiviilõiguse üldosa #4 Tsiviilõiguse üldosa #5 Tsiviilõiguse üldosa #6 Tsiviilõiguse üldosa #7 Tsiviilõiguse üldosa #8 Tsiviilõiguse üldosa #9 Tsiviilõiguse üldosa #10 Tsiviilõiguse üldosa #11 Tsiviilõiguse üldosa #12 Tsiviilõiguse üldosa #13 Tsiviilõiguse üldosa #14 Tsiviilõiguse üldosa #15 Tsiviilõiguse üldosa #16 Tsiviilõiguse üldosa #17 Tsiviilõiguse üldosa #18 Tsiviilõiguse üldosa #19 Tsiviilõiguse üldosa #20 Tsiviilõiguse üldosa #21 Tsiviilõiguse üldosa #22 Tsiviilõiguse üldosa #23 Tsiviilõiguse üldosa #24 Tsiviilõiguse üldosa #25 Tsiviilõiguse üldosa #26 Tsiviilõiguse üldosa #27 Tsiviilõiguse üldosa #28 Tsiviilõiguse üldosa #29 Tsiviilõiguse üldosa #30 Tsiviilõiguse üldosa #31 Tsiviilõiguse üldosa #32 Tsiviilõiguse üldosa #33 Tsiviilõiguse üldosa #34 Tsiviilõiguse üldosa #35 Tsiviilõiguse üldosa #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 601 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sisi Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    kokkuvõtlik konspekt
    tsiviilõigus

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana
    40
    doc

    Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana.

    Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod:  Eraõiguses kehtib – lubatud on see, mis ei ole keelatud.  Avalik õigus- lubatud on see, mis on lubatud. Objektiivne õigus Avalik õigus Eraõigus 1) Riigiõigus 1) Tsiviilõigus 2) Haldusõigus -Asjaõigus 3) Maksuõigus -Võlaõigus 4) Karistusõigus -Perekonnaõigus 5)Menetlusõigus -Pärimisõigus Jne 2) Äriõigus

    Tsiviilõigus
    TSIVIILOIGUSE ULDOSA
    49
    docx

    TSIVIILOIGUSE ULDOSA

    EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

    Tsiviilõiguse üldosa
    TSIVIILOIGUSE ULDOSA
    49
    docx

    TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

    EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

    Kategoriseerimata
    TSIVIILO IGUSE U LDOSA
    49
    docx

    TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

    EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused

    12. klassi ajalugu
    Tsiviilõiguse konspekt-õpiku põhjal
    66
    docx

    Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

    puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui

    Tsiviilõigus
    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
    45
    doc

    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

    privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2

    Tsiviilõiguse üldosa
    TsÜS-i konspekt
    43
    doc

    TsÜS-i konspekt

    TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik ­ 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses ­ õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses ­ kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus.

    Õigus
    Tsiviilõiguse üldosa konspekt
    114
    docx

    Tsiviilõiguse üldosa konspekt

    üksikutest õigusharudest, aga seda ei süstematiseerita. Kõige selgemalt on era- ja avaliku õiguse eristamine mandri-euroopa õigussüsteemis (Rooma õiguse mõju). Ka Skandinaavia riikides aktsepteeritakse sellist erinevust õigusvaldkondade vahel. Avalik õigus: 1) riigiõigus 2) haldusõigus (riiklik korraldus, kuidas tegelik riigi valitsemine) 3) maksuõigus 4) karistusõigus 5) menetlusõigused Eraõigus: 1) Tsiviilõigus (jaguneb: perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõigus) 2) Äriõigus ehk kaubandusõigus 3) Rahvusvaheline eraõigus 4) Intellektuaalne omand 5) Muud normid, mida pole võimalik klassifitseerida – kõiki seadusi ei saa liigitada era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus – see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik!

    Tsiviilõigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (9)

    relle0304 profiilipilt
    relle0304: Väga hea materjal Tsiviilõiguse üldosa omandamiseks.
    10:25 21-03-2011
    taavik profiilipilt
    taavik: Kasulik ja põhjalik ülevaade. Soovitan
    13:13 13-04-2009
    AMolli profiilipilt
    Anna Molli: Väga sisukas ja asjalik materjal!
    18:24 15-12-2011



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun