Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014). Kõhulahtisus. http:// www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohulahtisus_lastel_LK.pdf Berry. (2015). Helping Children With Dysfunctional Voiding. Urologic Nursing. http://www.medscape.com/viewarticle/507163 Medical Journal of Australia, Catto-Smith. (2015). ). Constipation and toileting issues in children. https://
raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega; - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud;
luululised häired. Psühhootilistele häiretele on iseloomulik tegelikkuse tunnetamisvõime häirumine (luulumõtted, hallutsinatsioonid jms). Inimesel kaob võime eristada reaalsust kujuteldavast maailmast- hallutsinatsioonidest ning tema käitumine ei allu tahtele. Samuti on 5 tema käitumine ettearvamatu ning seetõttu võib ta teistele ja iseendale eluohtlik olla. (Kliinikum, 2011) Rühma F3 kuuluvad meeleoluhäired, mis väljenduvad meeleolu tõusus (mania) või alanemises (depressioon). Enamus meeleoluhäiretest korduvad, kuid võib esineda ka ainult üks haigusperiood elus. Episoodi kestus võib varieeruda mõnest nädalast mitme aastani. (Kliinikum, 2011) Viiendas ehk F4 rühmas on ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired. Siia gruppi kuuluvad üldiselt neurootilised, stressiga seotud häired. Ärevuse psüühilisteks
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe erialase koolituse õppekava Kelli Aruväli ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE Iseseisevtöö Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet) Trauma Rasedus/sünnitus Adipoossus
Neljandas peatükis väga hästi seletatud selle viiruse olemust ja haiguse ohtlikus. Viies peatükk käsitleb põhjalikult selle ravi ning kirjeldab lahti kõikvõimalikud ravimeetodid. Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad. 1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 1.1 Olemus Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal (Kliinikum, 2009). ,,Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist" (A. Serebrov, 18. Jaan 1978). 1
on suur veresoon väga lähestikku neerupealisega. (Foster, Smith, 2012) 10 Insulinoom (kõhunäärme kasvaja) Kõhunääre ehk pankreas on umbes 15 cm pikkune V-kujuline organ, mis paikneb ülakõhus mao ja kõhu tagaseina vahel. Kõhunäärme ülesandeks on eritada seedimiseks vajalikku nõret, mis väljub kaksteistsõrmiksoolde ja insuliini tootmine, mis kontrollib organismi suhkrukasutamist. (SA Tartu Ülikooli Kliinikum Hematoloogia-onkoloogia kliinik, 2012a) 6 11 Mis see on? Insulinoom ehk kõhunäärme kasvaja on tavaliseim neoplastiline haigus, mis esineb sagedamini keskealistel ning vanematel kodutuhkrutel. (Fix, Harms, 1990) 12 Tekkepõhjused Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis langetab veresuhkru taset. Insulinoom ehk kõhunäärme kasvaja toodab väga suurtes kogustes insuliini, mille tagajärjel veresuhkur langeb ohtlikult madalale tasemele ning isend haigestub. (Brown, 1998)
t u MTÜ Rahvatantsuselts Upsijad Eesti Maaülikool l Üliõpilassegakoor u Eesti Lennuakadeemia n Eesti Vanausuliste Koguduse Liit Tartu Pensioniamet (Lõuna Pensioniameti Tartu d büroo) Tartu Pühade Aleksandrite kogudus u s Sõudmise ja Aerutamise Klubi TARTU Tartu Ülikooli kliinikum s e Maarjamõisa haigla Entusiastide Klubi MTÜ k t Eesti Töötukassa Tartumaa osakond Eesti Anestesioloogide Selts o r Tartu Descartes'i Lütseum Eesti Kirjanduse Selts
Õppeaine: Eetika Sissejuhatus- situatsiooni kirjeldus · · Õe eetikakoodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. · Õde hoiab isikuandmete konfidentsiaalsust ja jagab seda teavet mõistlikult. · Kliinikumi juhtum õde pani patsiendi isikliku andmeid interneti. Situatsiooni analüüs · Õde riputas intensiivravile sattunud lapse pildi Facebooki · Õde lisas sinna kommentaare lapse elu ja tervise kohta · Kliinikum alustas sisejuurdlust õe suhtes · Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüsteeme, mis tagavad konfidentsiaalsuse.
Hetkel vaid viide Pildipank – 80% Eestis tehtud meditsiilised ülesvõtted Olemas, kuid praktiliselt kasutu Eesti Haigekassa 2001.aastal loodud avalik-õiguslik organisatsioon Organiseerida ravikindlustust Eestis Partnerid – haiglad, eriarstid, teised meditsiinihoiuteenuste osutajad Solidaarsuse põhimõte Eesti E-tervise Sihtasutus Loodi 2005.aastal Asutajad: EV Sotsiaalministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum jt. Ülesandeks EV tervishoiu infosüsteemi haldamine ja arendamine Patsiendiportaal Infosüsteemi veebirakendus Patsiendil võimalik näha tervist puudutavaid dokumente ja koostada avaldusi E-tervisetõend Idee algatajaks 2010.aastal Eesti Perearstide Selts Asendada paberkandjal tõendid liigi-kohaste tervisetõenditega Koostöö Eesti Perearstide Seltsi, E-tervise SA, Maanteeameti jt Seaduse eelnõu kiideti heaks, paberkandja muutub digitaalseks 2015.aastal
koolis. Ravi, toetused, teenused. Haigekassa haigla, polikliinik, taastusravikeskus perearst (ravi, nõustamine, suunamiskiri eriarstile, taastusraviks), eriarstid (taastusarst), taastusravi Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus (Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus annab nõu abivahendite valikuks, kodu, töökoha kohandamiseks, sõltumatu info abivahendite kohta, aitavad taotleda kalleid abivahendeid), Tartu Ülikooli Kliinikum, Keila Taastusravikeskus taastumiskursus, tugigrupid, rehabilitatsiooniteenused (plaani koostamine nt kus on kirjas, mida rahastab sotsiaalkindlustusamet füsioteraapia, psühholoogi nõustamisteenus), abivahendikeskus Kohalik omavalitsus omavalitsuse sotsiaalosakond teenused (kodu kohandamine, isiklik abistaja, invatransport), toetused ( toimetulekutoetus, hooldajatoetus), abivahendikaardi saamine
kõndida. Haige liikudes kandub mürk vereringe kaudu kiiremini kehasse laiali. Maohammustuse järel tuleb vältida kõike, mis kiirendab vereringet. Esmaabi v Ei tohi kasutada: zgutti, teha sisselõiget hammustuspiirkonda imeda haavast mürki, kõrvetada hammustuskohta, anda kannatanule alkohoolseid jooke. Eelmäe I. ,Sütt J. ,Maipuu L. ,Sarapuu S. , Starkopf J. (2006). Rästikuhammustus, SA Kasutatud kirjandus TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM, Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik juhend. http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Rastikuhammustuse_ravijuhis.p (05.10.2013). Aitäh tähelepanu eest!
Eemaldatud emakakael uuritakse lõik lõigu haaval mikroskoobis läbi ja diagnoosi kinnitudes jääb patsient jälgimisele. Juhul kui lõikejooned ei ole korras, s.t leitakse düsplastilisi rakke või kui muutused on emakakaelakanali limaskestas, tuleb minna järgmisesse ravietappi ja selleks on emaka eemaldamine, kas laparoskoopiliselt või avatud kõhuõõne lõikusega. Kui munasarjad on haiguslike muutusteta, võib need noorel naisel alles jätta (Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia kliinikum 2010). 5.KONDÜLOOMID Kondüloomid on käsnjad moodustised, mida põhjustab inimese papilloomviirus. Kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu. Papilloomviirus mõjutab inimese epiteelkoerakke, mille tagajärjel tekib rakkudes kasvajataoline vohang. Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid (välissuguelundeid, naisel ka tuppe ja emakakaela), aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel. Nakatumine toimub otsese kontakti kaudu.
et eduka vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel sobima, st patsiendil ja doonoril peavad olema võimalikult sarnased veregrupid. Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad spetsiaalsed ained – antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Käesolevaks ajaks on teada rohkem kui 17 erinevat veregrupisüsteemi, mille igas süsteemis on palju erinevaid antigeene. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 1. AB0-süsteem Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks – A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0
Samas nägi ta ka vajadust välja arendada uusi teenuseid, näiteks operatsioonieelset toitumisnõustamist . Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur oli nõus olukorda analüüsima, kuid leidis, et tugiteenuste nagu näiteks toitlustuse sisseostmine ei anna kokkuhoidu. Mõlemad haiglajuhid ei nõustunud töötajate koondamisega väljapakutud mahus. Sotsiaalministeeriumi info põhjal peab järgmisel aastal Tartu Ülikooli Kliinikum koondama 85 töökohta ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondama 80 töökohta. Teisipäeval kell 14 arutab sotsiaalkomisjon oma istungil eriarstiabi kättesaadavust. Istungile on kutsutud Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, Eesti patsientide nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk ning sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad. Kommentaar: Haiglates on niigi pikad järjekorrad ja töötajaid suhteliselt vähe. Kas varsti tehakse ka
enne 3. eluaastat ning häirete avaldumine kolmes valdkonnas: vastastikuses sotsiaalses mõjutamises, suhtlemises ja piiratud stereotüüpses käitumises. Poistel avaldub see häire 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel. Lapse autismi korral puudub tavaliselt täielikult normaalse arengu eelperiood, või kui see esineb, ei ületa see 3. eluaasta piiri. Haiguse manifesteerumisel avaldub alati vastastikuste sotsiaalsete mõjustuste kvalitatiivne muutus (Kliinikum). Lapse autismile on samuti iseloomulik käitumise, huvide ja aktiivsuse monotoonsus, korduvus ja stereotüüpsus, mis igapäevases tegevuses ja suhtlemises kaldub muutuma rigiidseks ja rutiinseks. Tavaliselt avaldub selline omapärane käitumislaad nii uutes tegevustes kui ka igapäevaharjumustes ja mängus. Varases lapseeas võib avalduda eriline kiindumus ebatavalistesse, tüüpilistel juhtudel just kõvadesse objektidesse. Oma tegevuses võivad lapsed
süüdi, kuigi tihtipeale on see kõige kergem lahendus meditsiinisüsteemis. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Suik, K. (2013). Raputatud lapse sündroomi põhjuseks ei ole alati vanemate hooletus. Telegram. http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/raputatud-lapse-sundroomi-pohjuseks-ei-ole-alati- vanemate-hooletus#.Usrol9JdXpV (06.01.2014) Talvik, I. (2009). Raputatud lapse sündroom ja imiku nutt. Tartu Ülikooli Kliinikum. Kliinikum. http://www.kliinikum.ee/leht/arstiteadus/239-raputatud-lapse-suendroom-ja-imiku-nutt (06.01.2014) Ainsalu, K. (2004). Ennetustöövõimalused raputatud lapse sündroomi puhul. Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Tartu. Bakalaureusetöö. Ninn, E. (2011). Nutva lapse raputamine võib ta eluajaks invaliidiks muuta. Tarbija24. http://www.tarbija24.ee/657516/nutva-lapse-raputamine-voib-ta-eluajaks-invaliidiks-muuta (06.01.2014) Talvik, I. (2007). Inflicted traumatic brain injury/shaken baby syndrome in Estonia -
nendest sõltub ka midagi. Talurahvaseadused panid neid teadma oma õigusi ja kohutsusi, kõik oli ära piiritletud ja selge. Talupojad koostasid kogukonnad. Tartu ülikool kui vaimuelu kujundaja Eesti ja Liivimaal. Kui loodi ülikool, tulid sellega kaasa ka õppejõud, kes omakorda tõid eestisse valgustusideid, mida jagati just seal samas ülikoolis. Ideid toetas ka Aleksander 1. Hea läbisaamine keisriga ehitas Tartusse veel muidki olulisi ülikooli osi nagu näiteks anatoomikum, kliinikum, tähetorn. Sedasi avanesid õppurite võimalused avastada maailma. Tartu sai üle venemaa kuulsaks ja õppejõudude nimistus olid mitmed väga säravad nimed ja näod. Hariduse saamine Eestis paranes tänu koolile. Tartus hakkasid ilmuma kalendrid ja peagi sai see linn Baltisakslaste kultuurielukeskuseks. Hakati koos käima Raadi mõisas.. Emajõe Ateena palju õppeasutusi. F.J Fiedmann ja tema sõnastik. Nimeta rahvusliku liikumise eeldused. Rahvusliku liikumise eeldused.-
.............................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................18 LISA 1 2 KASUTATUD MÕISTEID Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk- järguline langus. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2010: 2) Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Passiivne suitsetamine ehk mittevabatahtlik suitsetamine tähendab teiste inimeste
Tasahaaval pannus hävitab kõhre ja luukoe. Tekivad erosioonid ehk uurded, mis röntgenipiltidel on nähtavad augukestena nagu oleks luuservadest tükikesed "ära hammustatud". Pannus katab liigese pehme vetruva polstrina, mis moodustab turse, mis päriselt enam ei kao. Erosioon liigeses 6. KASUTATUD KIRJANDUS http :// www . invaabi . ee / shop / product / kae - puhketugi - ha -34/ http :// www . inimene . ee /? disease = r & sisu = disease & did =422 http :// www . kliinikum . ee / attachments / article /104/ Reumatoidartriit . pdf http :// www . liiges . ee / mis - on - reumatoidartriit
Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast päeval värske ja väljapuhanuna. Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne. Kõige olulisem on magatud une kvaliteet. (Kliinikum 2011) 2.2. Unenägudeta uni On väidetud, et ka pärast unenägude nägemist on inimesed väsinud ja et unenägudeta uni aitab sügavamalt välja puhata. Kui meile näib, et me tihti ei näe und kas see ei olene ainult sellest, et me unenäo kohe jälle unustame? Mõned uurijad, kes on lasknud ennast järsku unest üles äratada, on iga kord tähele pannud, et nad enne seda olid näinud und. Paistab tõenäolisem olevat arvamus, et on võimalik uni ka unenägudeta. (Matt 2011)
enamikule inimestest ei valmista mingit raskust. (Didibau: lk 30) Foobiatele on iseloomulik: · Tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt punastamine). · Vältimiskäitumine · Ärevuse tugevus võib varieeruda (ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni). · Kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. (Kliinikum, 2008) 1.2 Mis on paanika? PAANIKA on äkiline ootamatu ärevushoog, mida sageli saadavad füüsilised tundemärgid , nagu valu rinnus, peapööritus või hingamisraskused. Tavaliselt lõpeb asi sellega, et inimene püüab kiiresti väljuda olukorrast, milles ta parasjagu on. ( Bourne, 2007 : 23) Paanikahäiret iseloomustavad liigse kartuse või tugeva hirmu ootamatud episoodid, mis tekivad ilma nähtava põhjuseta. Tugev paanikahoog ei kesta tavaliselt kauem kui paar minutit,
Hüpertoonia esineb ligi pooltel üle 65-aastastel inimestel, kuid vähestel põhjustab seda mõni haigus. Kaebusteks on väsimus, närvilisus, nägemise halvenemine, peavalu ja ringlus, üldine halb enesetunne koos peavaluga, südame kloppimine ja töövõime langus. Hüpertoonia on süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Sellest pole võimalik vabaneda, aga on võimalik leevendada. Järjekordselt tuleb järgida samu samme. (Delfi, 2011) (Tartu Ülikooli Kliinikum) (Terviseportaal Inimene) Kokkuvõte Referaati tehes sain teada, mis juhtub inimese kehaga, kui ta vananeb. Minu jaoks üllatavalt on rohkem sisemisi muutusi kui välimisi. Referaat aitas mul aru saada miks mingi muutus 10 toimub ning kuidas me saame ennast ise aidata, et vanadusepõlv oleks lihtsam. Pani mind mõtlema, kuidas ma peaksin oma vanavanemaid aitama ja toetama. Algul oli raske leida
Ossinovski: pagulased ei too massiliselt nakkushaigusi , Eestis on kokku lepitud, et kõik pagulased läbivad tervisekontrolli ja kui neil on nakkushaigusi, siis need ravitakse kiiresti välja. Eestis on pidev valmisolek nakkushaiguste raviks. Kokku on nakkushaiguste raviks olemas 157 voodikohta, nende hõivatus on keskmiselt 65 protsenti, seega on kapiisav varu. «Pädevuskeskusteks nendes teemades on meil Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, kus ka ööpäevaringne valve on tagatud,» lausus Ossinovski. «See valmisolek diagnostikaks ja raviks peabki olema pidev, ja ongi, kuna reisimine, ka Eesti inimeste reisimine teistesse riikidesse, on üsna aktiivne,» lisas Ossinovski.
Tartu Ülikooli Kliinikum Silmakliinik Basalioom: etioloogia, kliiniline pilt, ravi Referaat aines Silmahaigused Koostaja: Aleksandr Petrojev 4.kursus, XI rühm Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................................... 3 Etioloogia ............................................................................................................................................................ 4 Kliiniline pilt ...................................................................................................................................................... 4 Ravivõimalused ................................................................................................................................................ 5 Kokkuvõte...
Ööpäevaringne valve: ü vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti ü sisearst, kardioloog, neuroloog, pulmonoloog ü pediaater, ü psühhiaater, ü kirurgilise eriala arst, ortopeed, ü otorinolarüngoloog, ü günekoloog, ü anestesioloog, ü radioloog ü infektsioonhaiguste arst. Teeninduspiirkond 500 000-1 000 000 inimest Piirkondlikud haiglad 4 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla; 2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum; 3) SA Tallinna Lastehaigla. Lisaks 2 Erihaiglad: võib osutada tervishoiuteenuseid piirkondliku haigla nõuetele vastavalt Taastusravihaigla - ööpäevaringselt peavad töötama arst ja üldõed. Hooldushaigla - osutatakse kõiki statsionaarseid ja ambulatoorseid hooldusravi tervishoiuteenuseid. Arst ei pea ööpäevaringselt töötama. Kohalik haigla puudub ööpäevaringne erakorraline kirurgiline valveteenistus. Jõgeva, Põlva, Rapla. Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 - 2015 6
Creaktiivne valk SCRP T66112 1,84 Kokku 28,01 http://www.itk.ee/kliinikud/diagnostikakliinik/diagnostikakliinikust/kesklabor/anee Kasutatud kirjandus: Aneemia http://et.wikipedia.org/wiki/Aneemia (16.04.2012) Tartu Ülikooli Kliinikum http:// www.kliinikum.ee/ho/infopatsiendile/54aneemiad Laanpere, E. Tervis sõltub rauast http:// www.kodutohter.ee/arhiiv/jaan02/main2.htm Pildid aneemiast: https ://www.google.ee/search?hl=en&sugexp=frgbld&pq=f%C3%BCtaat&cp=5&gs_id=26& cf.osb&biw=1366&bih=667&um=1&ie=UTF8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi http://www.toitumine.ee/raud2/ Dr.Vestman, T Sisehaiguste osakond (2005) Aneemia http:// www.haiglateliit.ee/images/files/Patsiendid/Aneemia%20dieetravix.pdf Tänan kuulamast ! KÜSIMUSI ?
html (20.12.2009) Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus http://www.verekeskus.ee/static/files/1.Slaidid%20%C3%B5ppematerjali%20juurde.ppt#6 (11.12.2009) Soosaar, A. (2004). Biomedicum. http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/oppetoo/veri2.ppt#6 (10.12.2009) Kumar, V., Cotran, R., Robbins, S. (2003). Robbins basic pathology. Philadelphia: Saunders Laks, T. Hematoloogia http://kmi.ttu.ee/upload/File/haigus6petus_Hematoloogia.Anat.ppt#2 (27.03.2010) Tartu Ülikooli Kliinikum http://www.kliinikum.ee/ho/index.php? option=com_content&view=article&id=54:aneemiad&catid=5:info- patsiendile&Itemid=143 (27.03.2010) 10
rohkem teadmisi nende õppimisteooriate kasutamisest inimõppimisel. Töö eesmärgiks on anda ülevaade klassikalise ja operantse tingimise olemusest ja nende kasutusest koolis ja õppetöös. Referaadis püüan selgitada, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad, kes on tähtsamad klassikalise ja operantse tingituse uuriad ning kuidas saab kasutada neid õppimisteooriaid õpetamisel. Referaadi valmistamisel kasutasin interneti allikat (www.kliinikum.ee), kuid põhiliselt kasutasin materjali Edgar Krulli raamatust ,,Pedagoogilise psühholoogia alused". Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis selgitan üldiselt, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad. Teises peatükis kekendun klassikalisele tingitusele. Ning kolmandas peatükis annan ülevaate operantsest tingitusest. 5 1. BIHEIVIORISTLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD
esmaseid hügieeninõudeid (pesta käsi, mitte kasutada võõraid voodilinu ega saunalinu jne). Seksuaalvahekordade ajal tuleks kasutada kondoomi või turvakilet. Herpes on väga nakkav 6 ning seetõttu tuleb oma käsi alati pärast ravimi tarvitamist või nakkuspiirkonnaga kokkupuutumist pesta. 7 ALLIKALOEND Sigur,U. (2006). Ühendlabori käsiraamat III. Tartu .Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Fandejev, L. (1958). Naha-ja suguhaigused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Herpes http://www.hambaarst.ee/artiklid/296/ http://www.derma.ee/articles.php?id=66 http://www.inimene.ee/?disease=o&sisu=disease&did=346 8
ka pea võimatu. Oluline on pere ja sõprade toetus, abi ja arusaamine. 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Barnard, Martha Underwood. Kuidas aidata depressioonis last: lapsevanematele mõeldud tegevusjuend. Oakland: New Harbiner Publications, 2003. Print. 2. Mehilane, Lembit. “Nooreea depressiivsed häired.” Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik, 1997. Print. 3. Tartu Ülikooli Kliinikum kodulehekülg. Depressiooni ravi. www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/depr-ravi.htm
- Ortopeediakeskus OÜ: ortoosid, proteesid, ortopeedilised jalatsid, tugikorsetid - Ortoosimeister OÜ: ortopeedilised abivahendid - Tervise Abi OÜ: liikumis-, hooldus- põetusabivahendid - Invaru OÜ: liikumis-, hooldus- põetusabivahendid, inkontinentsitooted - OÜ Manual: tava- ja elektrilised ratastoolid ja auto käsijuhtimisseadmed - Kuulmisrehabilitatsioonikeskus MTÜ, SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kõrvakliinik,Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik: kuulmisabivahendid - OÜ Laservisioon: nägemisabivahendid - OÜ Laservisioon: nägemisabivahendid - Adeli Eesti OÜ: pehmed ortoosid, moodusistmed ja seljatoed ratastoolide kohanduseks - MTÜ Inimeselt Inimesele: tehnilised kommunikaatorid -
Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid muutuvad suitsetajale aina tähtsamaks elu osaks ja haaravad ta järjest enam oma võimusesse. Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavamaid aineid. Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Suitsetatavad tubakatooted on sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, piibutubakas, vesipiibutubakas, bidi ja kreek (enam levinud Indias ja Indoneesias). Lisaks on veel üks suitsetamise eriliik, milleks on passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Näiteks lapsed, kelle juuresolekul teised suitsetavad. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt
Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti (artikkel Äripäevast). Muidugi ei tasu olla tänamatu ning olla rahul sellega, et üldse palgatõusu lubati, kuid minu aravtes oleks hooldajatel ning õdedel seda veelgi suurendama. Nende töö on ju tegelikkuses kõige suurem ning vaevalisem. Kahjuks loorberitele puhkama jääda ei lasta. 24.oktoobril avaldatud artiklis ,,TÜ kliinikum uurib, kas streik on seaduslik" tuleb välja, et need õed, hooldajad ning arstid, kes tööl kollektiivlepinguga, ähvardab kohtusse kaebamine. Tööandjate keskliit on juhtinud Reili Kardmaa RM11 tähelepanu, et tervishoiutöötajad, kes töötavad kehtiva kollektiivlepinguga haiglates, ei saa streigist osa võtta. Nii on Tartu ülikooli kliinikumi töötajatel kehtiv kollektiivleping oma
tööd pole siis teha?( Anti Liiv 2009) 2.Uimastavate ainete mõju inimesele. Uimastavate ainete pidev kasutamine peegeldab tihtipeale kasutaja suutmatust toime tulla iseenda ja ümbritsevaga. Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud uimastavate ainete üldist mõju inimesele, mis individuaalselt võib olla väga erinev. See sõltub uimastava aine omadustest, selle mõjudest vaimsele ja füüsilisele tervisele, samuti mängib oma osa ka millises situatsioonis ja kus ainet kasutatakse (Kliinikum 2009) 2.1 Kanep Kanepit tarvitatakse oraalsel teel, suitsu sisse hingamisel, selleks toiminguks kasutadatakse tavaliselt piipu või bongi, levinud on ka joindi, ehk kanepisuitsu tegemine. Bong on seade, mis võimaldab kanepisuitsetajal tarvitada kanepit, suitetades seda läbi vee ja seega filtreerida kanepitossu, muutes seda vähem tervist kahjustavaks (Vikipeedia 2009). Kanepit nimetatakse väravauimastiks, sest sellest meelemürgist saab kogu asi alguse.
e-tervis.ee/index.php/et/eesti-etervise-sihtasutus/eesti-e-tervise-sihtasutus 21 http://www.e-tervis.ee/images/stories/est/dokumendid/etsa_pohikiri_2011.pdf 22 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile/patsiendiportaal 8 Eesti E-tervise Sihtasutus Eesti E-tervise Sihtasutus loodi 2005. aastal ning asutajaks olid: EV Sotsiaalministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Haigete Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit. 20 E-tervise sihtasutuse ülesandeks on EV tervishoiu infosüsteemi haldamine ja arendamine. Samuti süsteemiga kaasnevate probleemide lahendamine ja raviasutuste omavahelise koostöö organiseerimine.21 Patsiendiportaal Patsiendiportaal on infosüsteemi veebirakendus, kus patsiendil on võimalik näha oma tervist
Kunstnikud: John Constable, T.Rousseau, J.F.Millet, H.Daumier, G.Courbet, E.Manet tegelik, ilustamata, Prantsuse revolutsioon, Barbizoni koolkond: loodusest värvitoonid, kompositsioon, Pariisi maalikunstnikud REALISM VÄLJASPOOL PRANTSUSMAAD. FOTO SÜND kunstnikud: Adolph von Menzel (Rauavalutehas, 1875) Ilja Repin, Vassili Surikov, Anders Zorn, Eero Järnefelt skulptorid: Constantin Meunier, Amandus Adamson(hülgekütt pakri saarel) Fotograafid: August Matthias Hagen (Tartu ülikooli kliinikum ja raamatukogu, 1832) Nicéphore Niépce (Vaade aknast Le Gras’is, 1826) peredvižnikud- Vene. tegutsenud Rändnäituste Ühingu liikmed, prop. Vene realist. Kunsti, V.pero Dagerrotüüpia on esimene laiemalt levinud fotomenetlus, mida esitleti 1839. aastal IMPRESSIONISM 1860 Sai alguse Claude Monetist, nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, valgus ja selle muutumine, igapäevased teemad, ei segatud värve palju, ei lasknud värvikihtidel kuivada
Protseduur ei põhjusta valuaistinguid, kuid kindlasti tähendab see magamist ebatavalises olukorras. Praktika on näidanud, et enamikule uurimisalustest ei ole meetod ebameeldivusi valmistanud ning nad saavad uinuda ja magada nagu tavaliselt. Tulemused, mis sellise meetodiga saadakse, on äärmiselt olulised unehäirete olemuse ja raskuse selgitamiseks ning adekvaatse ravimeetodi rakendamiseks. 8 UNEHÄIRETE RAVILE SPETSIALISEERUNUD KESKUSED EESTIS o Tartu Ülikooli kliinikum o Kõrvakliinik, Kuperjanovi 1, Tartu Väsimuse ja unehäirete diagnostika: · Polüsomnograafline uuring (PSG) ehk kogu öö uneuuring · 24 tunni hapnikuvarustuse sõeluuring · Autojuhtimise simulatsiooni uuring DASS · Väsimust ja unehäireid hindavad testid · Ninahingamise funktsionaalne uuring (rinomeetria) · Neelu- ja keelelihaste toonuse testimine (müomeetria) · Nina-kurguhäirete patoloogia/normi hindamine
http://www.bmj.com/content/313/7070/1431.short (11.11.2015) 7. Part, K. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus. „Abordist“.. http://tnk.tartu.ee/0abordist.html (11.11.2015) 15 8. Puusepp, L 2011. "Laste saamise, abordi ning raseduse katkemisega kaasnevad emotsioonid". Lafuente: Pärnu 9. Rull, K., Part, K. Tartu Ülikooli Kliinikum naistekliinik. Raseduse katkemine. http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/naitehaigused/haigused/43-raseduse-katkemine (11.11.2015) 10. Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik. Psühholoogiline abi. http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/psuehhologiline-abi (11.11.2015) 11. Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015. Abort. https://et.wikipedia.org/w/index.php? title=Abort&oldid=4220169 (11.11.2015)
erivajadustega õpilastele takistusteta juurdepääsu üldharidusele, koos vajaliku abi ja toetusega. Kaasav haridus pakub lastele võrdseid võimalusi. See on vanemate vabadus valida oma laste jaoks paim (Erivajadustega..., 199?). 2006. aasta Riigikontrolli auditiaruandest (2006) selgub, et tavakoolis käis 2005/2006. õppeaastal teadaolevalt 1842 kuulmislangusega õpilast. Neist 11 käis tavakooli eriklassis ja 1831 tavakooli tavaklassis. SA TÜ Kliinikum Kõrvakliinikumi kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilsoni (2005) andmeil oli 2004. aasta seisuga kuulmislangusega laste arv Eestis ~ 800. 2000. aasta Laste õiguste konvensiooni aruandest võib kuulmislangusega laste arvuks tavakoolis lugeda 50. (Laste olukord...,2007). Väga suure kõikumise ilmselt olulisemaks põhjuseks on varasem andmebaaside puudulikkus. 2005/2006. õppeaasta seisuga peavad koolid sisestama EHISesse õpilase haridusliku erivajaduse
**( Organisatsiooni) Divisjonaalne mudel ( ratsionaalsete eesmärkide mudel) - Toimivad muutuvas, ent ennustatavas keskkonnas; Programmide realiseerimine; Juhtimine eesmärkide alusel; Kliendi huvidele keskendumine; Iseseisvad allüksused. Juhile autonoomia ja vastutus; Tulemuspalk; Tulemused jätkusuutlikud; Finantsautonoomia Standardid kui metoodilised juhised; Juhtimisoskuste tõus; Hea finantsjuhtimise süsteem. Nt. ministeeriumi valitsemisala, kliinikum, töötukassa. **Adhokraatia ( õppiv organisatsioon) - Suur paindlikkus; Õppivad organisatsioonid; Töötaja suudab ise oma töö ümber Organiseerida; Juhtimine väärtuste alusel; Innovaatilisus, kiiresti muutuv ja keeruline keskkond. Organisatsiooni imago; Üleminek konkurentsikeskkonda – grandid; Kodanike kõrgemad ootused; Vajaduste pidev muutumine; Konfliktsed huvid;
Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: TAI, Eesti Toitumisteaduse Selts; 2006. 18.Pavel B, Rein K, eds. Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina; 2004. 19. Lönnqvist J, Heikkinen M, eds. Psühhiaatria. Tallinn: Medicina; 2006. Alkoholisõltuvus AS Medicina 2012 Tallinn Seppa,K.,Alhu,H.,Kiianmaa,K. 12. HARDIMAN, Michael. Sõltuvus. Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler. Tänapäev, Tallinn, 2000. RHK-10-V Psüühika- ja käitumishäired. Tartu Ülikooli Kliinikum. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.). Grossmann G Ajakirjast HIPPOKRATES, november 1999(11) 24
uuringuid kõigile vastsündinuile. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja. «Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis ta. Ideaalis peaks kuulmispuue olema diagnoositud kolmandal ja kuuldeaparaadid sobitatud kuuendal elukuul. Seetõttu alustas TÜ Kliinikum mullu sügisel vastsündinute kuulmise uuringuga, millega aasta alguses liitusid ka Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks viima selleni, et uuring tehakse kõigile vastsündinuile. Ei oska kahtlustada Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid, võimalik paljusid neist lastest aidata nii, et nad on võimelised kuulma ja rääkima.
käsiraamat. Tallinn: AS Medicina, 360-369 Nurse Practitioner Clinical Practice Guidlines (2005). Respiratori Assessment of Children in the Emergency Department. http://www.health.nsw.gov.au/resources/nursing/practitioner/pdf/joc_hornsby_paed_assess_cpg20 05.pdf Olufolabi, A. J., Charlton, G. A., Spargo, P. M. (2004). Effect of head posture on tracheal tube position in children.// Anaesthesia, 59(11), 1069-1072 Padari, H., Gontmacher, A. 2004. Vastsündinute CPAP ravi. SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Loengumaterjal Pesta, Irina. (2006). Erakordselt väikese snnikaaluga enneaegsete vastsndinute naha terviklikkuse tagamine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Diplomitöö]. Pharmaca Estica 2007/2008. 2007. Tartu: OÜ Greif Raivio, K., Siimes, M. A. 1999. Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, 407-411 Reinhard, V. 2004. Anesteesia iseärasused erakorralises meditsiinis. SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Loengumaterjal Reisdorff, E. J., Roberts, M. R., Wirgenstein, J. G
o Leppida kokku, et sa ei tee enne mitte midagi kui... nt enne kui me kohtume järgmisel korral. Ennetamine: Probleemi varane märkamine ja õigeaegne sekkumine Põhjuste väljaselgitamine konkreetse juhtumi korral 19 Abi otsimine muuta normatiivseks usaldus, teadmine, et võib rääkida. Teavitustö vanemte hulgas Koolitada õpilasi (neist võivad saada tugiisikud). Tartu Ülikooli Kliinikum, Psühhiaatria kliinik, lastepsühhiaatria osakond. Erakorralised telefonid, ka söömishäirete keskus. Koolist väljalangemine ja riskifaktorid Riskifaktorid: KODU. Perekonnasüsteemi funktsioneerimine: o Homeostaas (kohanemisvõime), tasakaal perekonnas, muutused. o Reeglid ja tõekspidamised perekonnas (kuidas on perekonnas rollid muudetud) o Perekonna paindlikkus (kuidas suhtume muutustesse)
www.kinnisidee.wordpress.com) Avaldumine: 1) Hirm tüsenemise ees 2) Tugev kõhnumiskatse 3) Energiarikaste, kergesti seedivate ja suurte toidukoguste kiire söömine teiste eest varjatult 4) Liigsöömise järgne masendus ja enesehalvustamine 5) Normaalkaalulisus 6) Hambaemaili kahjustused 7) Suunurkade lõhenemine 8) Söömishoo lõppedes mao tühjendamine oksendamise või ravimite abil 9) Ajutised tugevad kehakaalu kõikumised (E. Eensalu ja A. Tõnissoo, buliimia, www.kliinikum.ee, 2013) Kontrollimatut ülesöömist võib esineda nii anoreksia- kui ka buliimiahaigetel, kuid kompulsiivse ehk kontrollimatu söömishäirega inimesed üldjuhul pärast söömist ei kutsu esile oksendamist. Kui kontrollile allumatut ülesöömist toimub keskmiselt kaks-kolm korda nädalas kolme kuu jooksul on tegemist kompulsiivse söömishäirega. Enamik tõsise kompulsiivse söömishäirega inimesi sööb ebatavaliselt suuri koguseid. Sellega kaasneb ka
pöörduma. Kuna uurimustöö käigus sain vastused kõigile küsimustele, võin lugeda töö eesmärgi saavutatuks. Seejuures ei saa aga väita, et teema oleks end ammendanud, sest erinevaid suundi, mida edasi uurida, on üsna mitmeid. 36 KASUTATUD KIRJANDUS Aasmaa et al = Aasmaa, A.; MD; MBA; SA Eesti Vähifond; Ulp, S.; SA Tartu Ülikooli Kliinikum Radioloogiateenistus. 2004. Rinnavähi varajase avastamise tegevusjuhend. http://www.legeartis.ee/failid/File/Rinnavahi%20varajase%20avastamise%20projekti %20tegevusjuhend_21.01.2005.pdf, (28. veebruar 2011) Abrahams, P. 2005. Pere Terviseentsüklopeedia. Tallinn: TEA Kirjastus Biopsia = Biopsia. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/?itemId=671812, (2.märts 2011) Biopsiast... = Biopsiast lähemalt. http://www.rinnavahk.ee/diagnoosimine/?itemId=678953, (2. märts 2011) BR = Bioloogiline ravi
o Osutavad tasulisi teenuseid o Riik määrab tasu o Avalik-õiguslik korporatsioon loob või lõpetab avalik-õigusliku asutuse. o Näited asutustest: ERR, Rahvusraamatukogu 3) Avalik-õiguslikud sihtasutused o Valitseb eraldatud vara. o Täidab avalike ülesandeid sihtasutuse asutaja määratud eesmärgi saavutamiseks. o Avalik võim on antud seaduse alusel o Näited: Pärnu haigla, TÜ kliinikum SA, Keskkonnafond, kultuurkapital) o Avalikud ülesanded: 1) Avaliku võimu teostamisega seonduvad a. Ei saa edasi delegeerida. 2) Avalike teenuste osutamine a. Võimalus edasi delegeerida füüsilistele isikutele (FIE) ja eraõiguslikud juriidilised isikud (OÜ) kuid mõlemad on kutse- või majandustegevuses tegutsevad o Haldusorgan o On ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik.
Viitab sihtkapitalile. Isik ei sa amingi põhjusel oma vara valitseda, siis sobib SA. Enamasti luuakse neid testamendi alusel. Meil on teine olukord testamendi alusel on SA tehtud vaid üksikuid. Sest inimestel pole olnud midagi pärandada. Nt sihtasutus võib anda paremaid võimalusi vara valitsemiseks. Nt SA iuridicum peamine eesmärk on toimetada Juridicat. Raha saab ajakirja müügist ja 42 annetustest (justiitsasutused). TÜ Kliinikum SA vormi väär kasutus. Kliinikumil pole sihtkapitali, see osutab raviteenuseid ja see on ÄRI. Miks on SA haiglat pidav Riühing on eetilsielt vastuvõetamatu. Oluline on see, et siin on seaduses täielik IMERATIIVSUS. Mõndasid kohti saab seadusega määrata. Sihtasutusel pole liikmeid. Lünk on siin, mis tuleb põhikirjaga ära täita määrame ära selle, kes määrab nõukogu liikme. Vorm on suhteliselt kallis. Range juhtimisstruktuur ja igaaastane audiitorikontroll
majandustegevuse. Reeglina piiratud vastutus, kui osakapital on rohkem kui 40000. (Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik). · Mittetulundusühingud mittemajanduslik eesmärk, mitte kasu saamine, põhineb liikmelisusel. Nt erakonnad, kirikud ja kogukonnad · Sihtasutused liikmeid ega osanikke pole; loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
(Esimesed 4 põhinevad äriseadustikul, viimasel juhul kehtib ka äriseadustik). · Mittetulundusühingud mittemajanduslik eesmärk, mitte kasu saamine, põhineb liikmelisusel. Nt erakonnad, kirikud ja kogukonnad 18 · Sihtasutused liikmeid ega osanikke pole; loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutajad distantseeruvad (TÜ Kliinikum asutajad Tartu linn, Tartu Ülikool ja Eesti riik). §25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
annaabi.ee 
