Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks (1)

3 KEHV

Esitatud küsimused

Millistele toiduainetetööstuse saadustele?
Millest lähtuda kartulisordi valikul?
Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates?

Lõik failist

Toiduainete taimne toore
Kordamisküsimused – III

Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel).
Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel:
- viljapuudeks,
- marjakultuurideks.
Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid:
- arktilised,
- mõõduka parasvöötme kultuurid,
- subtroopilised,
- troopilised
Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma:
- puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid),
- põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure),
- puhmikud (maasikad),
- liaanid (viinapuu)
Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades:
- seemneviljalised (õunviljalised – õunapuu, pirnipuu , küdoonia, ebaküdoonia),
- luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin),
- tsitrusviljalised ( sidrun , apelsin , mandariin, greipfruut),
- pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu),
- marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari , maasikas, vaarikas , pampel , aroonia , astelpaju )

Õunapuu iseloomustus.
Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.
Seemneviljaline.
Heitlehine lehtpuu.
35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu.
Kõrgus 5–12 meetrit ( kaasajal madalakasvulised vormid 1 – 6 m).
Õied valged, roosad, punased.
Vili on õun.

Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi.
- suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul),
- sügissortideks (valmivad septembris või oktoobris ),
- talvesortideks (valmivad mitu kuud pärast koristamist).

Tuntumad õunte suvisordid, sügissordid, talisordid.
Sügissorte:
‘Aia ilu’, ‘Antonovka’, ‘Dolgo’, ‘ Kaimo ’, ‘Kaja’, ‘Kanni’, ‘Karamba’, ‘ Koit ’, ‘Krista’, ‘ Kuku ’, ‘Lembitu’, ‘Liivi kuldrenett’, ‘ Melba ’, ‘Pärnu tuviõun’, ‘Sõstraroosa’, ‘Sügisdessertõun’, ‘Sügisjoonik’, ‘Tiina’, ‘Vahur’.
Talisorte:
‘Cortland’, ‘Kaari’, ‘Karksi renett’, ‘Katre’, ‘Kikitriinu’, ‘Krameri tuviõun’, ‘Liivika’, ‘ Meelis ’, ‘Paide taliõun’,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #1

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #2

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #3

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #4

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #5

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #6

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #7

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #8

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #9

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #10

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #11

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #12

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #13

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #14

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #15

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #16

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #17

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #18

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #19

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #20

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #21

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #22

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #23

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #24

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #25

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #26

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #27

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks #28

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sten673 Õppematerjali autor

marja kartul kuiv mahl kartuli mugul kohv mugula Toiduainete taimne toore

Sarnased õppematerjalid

doc

Toiduainete taimne toore

Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge

Köögiviljandus

pdf

KT küsimuste vastused TAIMNE

- mingil muul viisil kuumtöödeldult Valmistatakse iseseisvaid roogi. Kasutatakse toitude lisandina. Salatite, kastmete, ühepajatoitude koostisosana. Sobib hästi sügavkülmutamiseks. Tööstuslikult valmistatakse porrulaugust konserve, kuivprodukte. Roheliste lehtedega võib asendada murulauku ja talisibulat. Neid lisatakse suppidele ja hautistele. 30. Püsiksibulakultuurid. Murulauk, longus lauk, talisibul, rindeline sibul Kordamisküsimused III 31. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised

Bioloogia

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused

1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid Kõrge karotiinisisaldus (muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C- vitamiini vähem. - kaaliumiühendeid- naatriumi-, - kaltsiumi-, - fosfori-, - magneesiumiühendeid. 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. vajalik õhuniiskus 98 100%.Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides.Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil

Toitlustus

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

- vili ei tohi kuumeneda enne kuivatamist, - algniiskuse 18 - 21°C juures ei tohiks kuivatamistemperatuur tõusta üle 48 °C; - teri ei tohi surnuks kuivatada. 31. Rukki kasutamise võimalused. Kogusaagist umbes pool kasutatakse leiva tootmiseks. Ülejäänud osa jaguneb järgmiselt: - seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine 32. Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga 33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34

Toiduainete õpetus

doc

Referaat Puuviljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Toitumisõpetus

doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

Eesti keel

doc

Marjad

Marjad Juhendaja: Katrin Jurs Nimi: Kaldin Raidväli Grupp: K113 Kool: Tartu khk Millise marjaga on tegemist ? 1.Valdav osa läheb veini valmistamiseks, umbes kümnendik tarbitakse toorelt ja veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte. Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Korindid on väikestest tumedat

Bioloogia

doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt..

Toitumisõpetus

Rohkem sarnaseid