TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks (1)

Q: Milleks tarvitatakse teraviljatooteid?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Kuivatatult millise niiskuse juures?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Mis rikub vilja kvaliteeti?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Q: Millised on kaks tähtsamat nisu liiki?

Vastus leiad õppematerjalist: TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Toit - Toiduainete õpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks tarvitatakse teraviljatooteid?
Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised?
Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad?
Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud?
Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist?
Kuivatatult millise niiskuse juures?
Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti?
Mis rikub vilja kvaliteeti?
Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem?
Millised on kaks tähtsamat nisu liiki?
Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad?
Milliseid tooteid?
Milliseid toitaineid?

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE
Kordamisküsimused – I (I–III loeng)

Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused.
Taimekasvatustoodangut saab suurendada:
- kasvupinna laiendamise või
- saagikuse tõstmise teel.
Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused).

Eestis enamkasvatatavad teraviljad .
Oder , kaer , rukis,( nisu)

Milleks tarvitatakse teraviljatooteid?
Teraviljatooteid tarvitatakse:
- toiduks,
- loomasöödaks,
- tehniliseks otstarbeks.
Teraviljast valmistatakse jahu, tangu , kruupe, helbeid jm.
Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib.
Tööstustoorainena kasutatakse teravilja:
- tärklise-,
- piirituse-,
- õlle-,
- konservitööstuses jm.
Teraviljapõhku kasutatakse:
- katte- ja pakkematerjalina,
- paberitööstuse toorainena,
- mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne.

Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised?
Tuuma kattev aleuroonkiht – koosneb kiulistest kihtidest, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid.
Need kihid:
- ergutavad seedeelundkonna motoorikat ,
- aitavad vältida kõhukinnisust.
Teraviljadest proteiinirikkaim – nisu.
Rukkil on valgusisaldus kõige madalam.
Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu).
Tärkliserikkaim – rukis.
Tärklisevaeseim – kaer.
Kõrge tuhasisaldus – kaer, oder
Teravili inimesele tähtis valguallikas.
Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku.
Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga.
Eriti väärtuslik on kaera valk.
Kaer on kõige suurema rasvasisaldusega
Oluline on teraviljade suur glutamiinhappesisaldus (kahealuseline monoaminohape).
See soodustab vaimsete võimete arengut

Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad ?
Teraviljad on rikkad Ca, P, Mg, K, Cl, Fe, Mn, Zn, Cu poolest

Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud ?
Kõige rohkem esindatud on B-rühma vitamiinid ( veel on esindatud E ja karotiin)

Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist?
Isekuumenemine
Hingamisel vabanev soojus põhjustab vilja isekuumenemist.
Isekuumenev niiske vili on soodne elukeskkond mikroorganismidele (nende elutegevus tõstab temperatuuri veelgi).
Niiske teravili võib isekuumeneda kuni temperatuurini 65º C.
Isekuumenenud vili muutub:
- idanemisvõimetuks,
- toidu- ja söödakõlbmatuks.
Isekuumenenud teravili ja sellest valmistatud jahu on mürgine ka pärast kuivatamist.
Isekuumenemise vältimiseks:
- kuivatada teravili alla 14%-lise niiskuseni,
- säilitada erilistes tingimustes (vilja temperatuuri tõus ja kvaliteedi langus välditud).

Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures?
Kuivatatult säilitamine 13-14%-lise niiskuseni

Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti?
iseloomustavad:
- niiskusesisaldus ,
- mahumass,
- langemisarv ,
- kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet,
- gluteen -indeks,
- klaasisus ,
- valgusisaldus,
- 1000 tera mass.

Mis rikub vilja kvaliteeti?
Riknemine põllul (mükotoksiinid, tungaltera , langemisarv).
Kvaliteedi halvenemine koristusjärgsel töötlemisel (kuivatus, segamini ladustamine ).
Riknemine hoiul (aidakahjurid, mükotoksiinid)

Toodangu mahu järgi kõige olulisemad teraviljakultuurid maailmas.
Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid:
- mais (33%) - osakaal teraviljade toodangust),
- nisu (27%),
- riis (27%).
Kokku moodustavad need kolm kultuuri 87% maailma teraviljatoodangust

Riis pärineb? Pärineb Kagu-Aasiast

Suurimad riisitootjad maailmas.
Hiina, India, Indoneesia , Bangladesh , Vietnam, Tai jne.

Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem?
Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K.
Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6).
Riis sisaldab teraviljadest kõige vähem valke.

Riisi kasutamisvõimalused.
Teriseid tarvitab põhitoiduks (kooritult tangudena, vähem jahuna) 3/5 maakera rahvastikust.
Riisist toodetakse:
- tärklist,
- puudrit
- jooke :
- viina (arrakit),
- veini (saket),
- piiritust ,
- õlut,
- riisipiima.
Riisiõlgedest valmistatakse:
- riisipaberit ( parimat sigaretipaberit),
- korve, matte, köisi,
- kübaraid, sandaale.
Riisi kuivatatud õisi kasutatakse:
- kosmeetikas ,
- valmistatakse ka hambapulbrit

Nisu olulisus.
Nisu on tähtsaim toiduteravili maailmas.
Üle poole maailma elanikkonnast kasutab toiduks nisu.
Nisutera sisaldab inimorganismi normaalseks arenguks palju:
- valke,
- aminohappeid ,
- vitamiine (B-rühma, PP jt).

Millised on kaks tähtsamat nisu liiki?
Tähtsaimad liigid on:
- pehme nisu ehk harilik nisu (saianisu; toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusest),
- kõva nisu (tehakse makaronitooteid),
- speltanisu.

Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad?
Mõjutavad mitmed tegurid:
- agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik ),
- sordi valik,
- rakendatud agrotehnoloogia,
- taimehaiguste esinemine,
- lamandumine.
Et kvaliteedinäitajad sõltuvad sordist, jääb teiste tegurite mõju ~ 30% ulatusse.
Kasvataja ei saa mõjutada ilmastikku, küll aga teisi tegureid (kasvukoha valik, väetamine, taimekaitse)

Nisu kasutame milleks?
Nisu kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks.
Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid:
- makarone,
- kooke.
Nisust valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani.
Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena.
Nisu kasutatakse ka loomasöödaks.
Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal
Nisujahu leiab laialdast kasutust :
- pagaritööstustes saiatoodete ja väikesaiade;
- kondiitritööstustes tortide, keekside, küpsiste jne. valmistamisel.
Et saada maitsvaid, hea poorsusega nisutooteid, on vajalik taigna kobestamine.
Rasva- ja suhkrurikaste jahuliste kondiitritoodete valmistamisel kasutatakse sealjuures keemilisi kobestajaid.
Biokeemiline kobestamine annab hea maitse ja aroomiga tooted, mis on kergesti omastatavad organismi poolt

Suurimad odra tootjad maailmas.
Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina , Kanada

Olulisemad mineraalained odra koostises.
Kaalium 93,0 mg
Fosfor 54,0 mg
Magneesium 22,0 mg
Kaltsium 11,0 mg
Naatrium 3,0 mg
Raud 1,3 mg

Suurimad kaeratootjad maailmas.
Venemaa, Kanada, Poola, USA

Nõuded kaerasortidele.
Saagikus
Seisukindlus
Kasvuaeg
Haigus- ja kahjurikindlus
Tera kvaliteet

Toiteelementide sisaldus kaeras.
Vesi 8,2 g
Kalorsus 389 kcal
Valgud 16,9 g
Lipiidid 6,9 g
Tuhk 1,7 g
Süsivesikud 66,3 g
Kiudained 10,6 g
Kaltsium 54,0 mg
Raud 4,72 mg
Magneesium 177,0 mg
Fosfor 523,0 mg
Kaalium 429,0 mg
Mangaan 4,9 mg
Tsink 4,0 mg
Naatrium 2,0 mg
Vask 0,63 mg

Peamised tooted, mida saadakse kaerast .
Kaerast saadakse peamiselt:
- kaerajahu ,
- kaerahelbeid (herkulot),
- kaerakliid

Suurimad rukkikasvatajad maailmas.
Venemaa, Saksamaa, Poola

Rukki kasvatamise vähenemise põhjused.
Rukki osakaalu vähenemise põhjuseks on:
- tema väiksem saagikus võrreldes odra ja nisuga,
- töömahukas koristamine ,
- raskused kvaliteetse tera saamisel.

Talirukki laialdasem levik Eestis ja sellega kaasnevad muutused.
Talirukki laialdasem levik algas 11. sajandi teisel poolel.

Olulisem talirukkisort Eestis ja kogu maailmas, tähtsus.
Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus von Berg .
1939. a ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi ‘Sangaste’ edasiaretamise õiguse.
Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas.
Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste‘ (1875), ‘Jõgeva 112’ (1963), 'Vambo‘ (1976), 'Tulvi‘ (1986), 'Elvi‘ (1993; Sordileht).
Krahvi pojapoeg Rene Roman Alexsander von Berg jätkas ‘Sangaste’ rukki aretamist Kanadas (‘ Kodiak ’, 1971 ).
Väidetavalt valmistatakse ‘Sangaste’ rukki järeltulijast (sordist ’Kodiak’) viskit Canadian Gold.
Talirukkis on talvekindel

Mida peaks tegema talirukki kvaliteedi tagamiseks.
Külvama õigeaegselt ja optimaalsele sügavusele
1) valida kasvatamiseks stabiilse langemisarvuga sort;
2) väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK- väetisi külvieelsel mullaharimisel;
3) koristusega ei tohi viivitada pärast vajaliku küpsuse saabumist (1 päev koristusega hilinemist võib alandada langemisarvu 20 sekundit).
4) kuivatamisel tuleb arvestada samade nõuetega kui teiste toiduviljade juures:
- vili ei tohi kuumeneda enne kuivatamist,
- algniiskuse 18 - 21°C juures ei tohiks kuivatamistemperatuur tõusta üle 48 °C;
- teri ei tohi surnuks kuivatada.

Rukki kasutamise võimalused.
Kogusaagist umbes pool kasutatakse leiva tootmiseks.
Ülejäänud osa jaguneb järgmiselt:
- seeme ,
- loomasööt (lüpsikari),
- keemia- ja tekstiilitööstuse toore,
- biokütuse tooraine ,
- piiritusetööstuse tooraine

Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena.
Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid).
Seetõttu paljudele kultuuridele:
- headeks eelviljadeks,
- rikastavad mulda lämmastikuga

Tuntumad kaunviljad Eestis.
aedhernes,
- aeduba ,
- põlduba,
- lääts (vanemal ajal).

Herne kasutusviisid.
Kasutusotstarbe järgi:
- valmimata terad - roheline hernes toiduks,
- valminud terad - kuivatatud herned toiduks ja söödaks,
- söödahernes - kogu taim haljasmassiks
Hernest kasutatakse toiduks:
- värskelt,
- konserveeritult,
- marineeritult,
- kuivatatult,
- külmutatult.

Põldoa väärtuslikkus.
Põlduba on nii väärtuslik toiduaine, et ainuüksi temast võib elada pool aastat ilma, et organism kahju kannataks.
Toiteväärtuselt on põlduba enam-vähem võrdne aedherne ja -oaga.
Valgusisaldus on isegi mõnevõrra kõrgem (valgud on raskemini omastatavad kui loomsed valgud).
Vitamiine on rohkem rohelistes terades:
- eriti C- vitamiini – 80 mg%,
- ka karotiini,
- B-rühma ja
- PP- vitamiini.
Valminud kuivad terad sisaldavad:
- valku 27–30%,
- süsivesikuid 50–55%,
- rasva 1%,
- mineraalaineid 3–3,6% (kaalium, magneesium, fosfor, vask, tsink, raud).
100 g keedetud ube sisaldab:
- valke – 7,6 g
- rasva – 0,4 g
- süsivesikuid – 19,6 g
- kiudaineid – 5,1 g
- vett – 71,5 g

Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas.
Aeduba on väärtuslik toiduaine:
- head maitseomadused,
- asendamatud aminohapped (lüsiin, arginiin jt).
Toiteväärtuselt lähedane aedhernele.
Poolvalminud kauntes ja terades on valke 6–10%, valminud terades kuni 20%.
Aedoavalku peetakse isegi lihavalgust väärtuslikumaks (organismi poolt hästi omastatav).
Vitamiinidest on kauntes:
- peaaegu kõik B- rühma vitamiinid,
- leidub C- vitamiini (keskmiselt 20 mg%),
- karotiini,
- K- vitamiini.
Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt:
- 22% valku,
- 58% süsivesikuid,
- 1,5% rasva,
- 4,5% mineraalaineid

Aedoa kasutamisviise.
Toiduks tarvitatakse aedoal:
- poolvalminud kaunu ja teri,
- valminud teri.
Valmistatakse ka nagu sparglit.
Kui kaunad on kiulised, siis terad poetatakse ja keedetakse .
Aeduba süüakse keedetult.
Toorelt ei kasutata, sest aeduba sisaldab kahjulikku glükosiidi fasiini, mille toimel punased verelibled käkruvad.
Keetmisel ja hapendamisel fasiin laguneb, muutub kahjutuks .
Kulinaarias tarvitatakse aeduba väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks.
Poolvalminud kaunu:
- hapendatakse,
- soolatakse,
- sügavkülmutatakse.
Aeduba on ka tähtis konservitööstuse tooraine (eriti Euroopas ja USAs).
Nii kauntest kui teradest valmistatakse rikkalikus valikus kõikvõimalikke konserve.
Valmistatakse ka aedoajahu, millest:
- küpsetatakse leiba,
- toodetakse makarone jm

Läätse toiteväärtus.
Väärtuslik aminohapete koostise poolest.
On oluline foolhappe, B- grupi vitamiinide ja kaaliumi allikas.
Märkimisväärses koguses sisaldab lääts rauda, fosforit ja magneesiumi, ka tsinki, vaske.
Lääts sisaldab:
24–32% proteiini ,
50% süsivesikuid,
2% rasva.
Oluline on kiudainetesisaldus.
100 g kuivatatult/keedetult sisaldab:
valku – 9 g
rasva – 0,4 g
süsivesikuid – 20 g
kiudaineid – 3,9 g
vett – 69,6 g
toiduenergiat – 116 kcal

Suurimad hirsitootjad maailmas. India, Niger, Nigeeria

Toiteelementide sisaldus hirsis.
Kaltsium - 3,0 mg
Raud - 0,63 mg
Magneesium - 44,0 mg
Fosfor - 100,0 mg
Kaalium - 62,0 mg
Naatrium - 2,0 mg
Tsink - 0,91 mg
Vask - 0,16 mg
Mangaan - 0,27 mg
Seleen - 0,90 µg

Hirsi kasutamisvõimalusi.
Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana.
Terisest valmistatakse tangu, millest keedetakse peamiselt putru.
Terisest valmistatakse ka jahu ja helbeid ning söödetakse koduloomadele ja -lindudele.

Sorgo päritolu ja kasutusviisid.
Kultuuristati Aafrikas vähemalt 5000 aastat tagasi.
Levis sealt Aasiasse .
Käesoleval ajal kasvatatakse rohkesti Indias, USAs, Aafrika riikides, aga ka Kesk-Aasias, Taga-Kaukaasias jm.
Kasutatakse:
- toiduks (Aafrika ja Aasia riigid),
- loomasöödaks (haljasmass väärtuslik sööt),
- tehniliseks otstarbeks.
Hiinas, Koreas , Jaapanis kasutatakse teda käsitööesemete valmistamiseks.
Teradest toodetakse tangu ja jahu,
Hiinas on populaarne sorgoviin.
Loomasöödaks kasutatakse sorgot silo ja haljassöödana.

Tatra toiteväärtus.
Tatar on väga kasulik toiduaine, tal on kõik täistera head omadused.
Tatras on:
- palju kiudaineid,
- vähe kaloreid ja rasva.
Tatratoitude söömine soodustab seedimist, võib ära hoida mitmesuguseid vähkkasvajaid
Tõstab organismi võimet suhkrut muundada, mis võib aidata ära hoida suhkruhaigust.
Tatar varustab organismi täiuslikuma valgu vormiga kui paljud teised teraviljad.
Sobib seetõttu suurepäraselt taimetoitlastele
energiat - 328 kcal
proteiini - 11 g
süsivesikuid - 65 g
rasva - 2 g g
kiudaineid - 5,8 g
naatriumi - 1 mg
rauda - 3,8 mg
Kaaliumi - 460 mg
Magneesiumi - 180 mg

Köögiviljade olulisus.
- väärtuslike dieetiliste omadustega tervistav toit,
- sisaldavad rohkesti vett, suhteliselt vähe valke ja rasvu,
- energeetiline väärtus võrdlemisi madal,
- tõstavad söögiisu,
- parandavad valkude jt toiduainete omastamist.
Otsese raviva toimega on fütontsiide sisaldavad köögiviljad (küüslauk, söögisibul, mädarõigas jt).
Lisaks põhilistele toidukomponentidele ( valkudele , rasvadele, süsivesikutele) sisaldavad köögiviljad rohkesti:
- vitamiine,
- mineraalaineid,
- orgaanilisi happeid ,
- ballastaineid jt koostisosi.
Need omakorda:
- normaliseerivad ja stimuleerivad seedenäärmete sekretsiooni,
- pidurdavad käärimisprotsesse seedekulglas,
- viivad organismist välja mürkaineid ja kolesterooli.

Maailma suurimad köögiviljakasvatajad.
Käesoleval ajal on maailmas suuremad köögiviljakasvatajad USA, Venemaa, Jaapan, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, Kreeka, Hispaania , Portugal , Holland , Rumeenia , Ungari, Kuuba

Köögiviljanduse areng Eestis.
Esimesed kirjalikud teated köögiviljade kasvatamise kohta Eestis pärinevad 13. ja 14. sajandist.
Andmeid on väikeste aedade olemasolu kohta linnades ja kloostrite maadel .
Köögiviljadel oli nii feodaali, linlase kui ka talupoja söögilaual tähtis koht.
13. sajandi lõpul olevat Saksa ordu müünud kohalikele elanikele sibulat koos teiste köögiviljadega.
Tolle aja tähtsaim juurvili oli naeris (külvati tavaliselt ale- ja kütisemaale).
Köögiviljaaias domineeris kapsas, sealt köögiviljaaia nimetus „kapsaaed“, „kapsamaa“.
Kapsa kõrval kasvatati kaalikat, sibulat, hernest ja uba.
Tõenäoliselt rahuldasid siinsed mõisad oma köögiviljavajadused omaenda „kapsaaedade“ abil, nagu see oli kombeks ka järgnenud sajanditel.
Ulatuslikumalt hakkasid köögiviljad levima 19. sajandil, kui nad mõisa- ja kirikuaedadest olid jõudnud ka taluaedadesse.
Enim levis köögiviljakasvatus linnade ümber.
Tallinna, Tartu ja Narva ümbruses hakkas arenema ka nn turuaiandus.
20. sajandi esimesel veerandil rajas Eestimaa köögiviljaaedadesse endale teed tomat , (peeti algul tervisele ohtkikuks köögiviljaks).

Olulised nüansid köögiviljade säilitamisel.
Värskete mahlakate köögiviljade elutegevus jätkub nende säilitamisel.
Säilitamise tulemus oleneb:
- oskusest reguleerida köögiviljade elutegevust,
- vältida taimeorganite enneaegset vananemist ,
- kasutada ära säilitatava kaitsereaktsioone.

Köögiviljade säilitamise mõjurid.
Säilitamistingimustest on olulisemad:
- temperatuur,
- niiskus.
Enamike köögiviljade puhul on sobiv temperatuur säilitatavas kihis 0ºC lähedal.
Optimaalne õhuniiskus 90 – 95%.
Säilitatav köögivili peab säilitamise ajal olema kuiv.
Säilitatavaid köögivilju ümbritsev keskkond peab olema madalama temperatuuriga.
Tagatud peab olema normaalne ventilatsioon .
Säilitamisel oluline valgus.
Köögivilju säilitatakse pimedas (valgus intensiivistab elutegevust).
Sanitaarsete tingimuste täitmine.
Abinõud jagunevad:
- hoidlate õigeaegne ettevalmistamine uue saagi vastuvõtmiseks,
- köögivilja koristuse ajal tehtavad tööd pikaajalise säilivuse tagamiseks,
- sanitaarsete tingimuste jälgimine ja kindlustamine säilitamise ajal.

Köögiviljadele esitatavad standardnõuded.
1) valminud (ka eritingimustele vastav valmimisaste – kaugele transporditav);
2) vastavate mõõtmete ja kujuga;
3) määrdumata;
4) värske (närbumise, hõõrdumise, muljumise tunnusteta);
5) terve (ilma mehhaaniliste vigastuste, lõhedeta);
6) väliselt kuiv, sibul nt kuivatatud;
7) ilma kahjurite ja haiguste vigastusteta;
8) külmast kahjustamata;
9) ilma kasvudeta;
10) liigile omase meeldiva maitse ja lõhnaga, ilma kõrvalmaitse ja lõhnata

Köögiviljade töötlemisviisid.
Köögiviljade töötlemise põhilised viisid:
- hapendamine,
- soolamine,
- marineerimine ,
- konserveerimine,
- kuivatamine ,
- külmutamine.

Erinevad kapsateisendid.
Peakapsad (valge, punane, kähar peakapsas ), lill-, spargel -, roos- ja nui-, pekingi kapsas, paksoi ja dekoratiivkapsad

Maailma suurimad kapsakasvatajad.
Tänapäeval maailma suurimad kapsakasvatajad:
- Hiina,
- Korea,
- Indoneesia,
- Jaapan,
- USA,
- Venemaa.
Euroopa suurimad kasvatajad – Poola, Rumeenia, Inglismaa, Saksamaa, Itaalia.

Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas.
Mineraalainetest leidub:
- kaaliumi (170 mg),
- kaltsiumi (40 mg),
- fosforit (26 mg),
- magneesiumi (12 mg),
- rauda (0,47 mg),
- naatriumi (18 mg).
Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini.
100 grammi valget peakapsast annab 25 kcal energiat.

Valge peakapsa sordid jagunevad.
varajasteks,
- keskvalmivateks,
- hilisteks.

Valge peakapsa kasutusviise.
Kapsast võib süüa:
- toorelt (salatina),
- kuumtöödeldult.
Hapendamine:
- teeb kapsa kergemini seeditavaks,
- muudab köögivilja tekstuuri ja maitset ,
- säilitab vitamiinid ja mineraalained
Peakapsast võib töödelda mitmel erineval viisil:
- aurutada,
- hautada,
- pruunistada,
- täita,
- hapendada,
- konserveerida,
- töödelda mahlaks.
Kapsast lisatakse:
- suppidesse ,
- hautistesse,
- vokiroogadesse

Valge peakapsa hapendamine.
Hapendamine on kuivatamise ja soolamise järel vanemaid säilitusviise.
Hiinlased tundsid kapsa hapendamist juba 6000 aastat tagasi.
Euroopas hakati kapsast hapendama veidi hiljem.
Rooma sõdalased kandsid kaasas kapsatünne ja hindasid hapukapsast kõrgelt.
Hapukapsad on sakslaste, venelaste, hindude , korealaste, hiinlaste ja eestlaste lemmiktoit .
Riivitud kapsad pannakse ettevaatlikult tünni, peale raputatakse soola, tambitakse puust nuiaga seni, kuni mahl välja tuleb.
Nii tehakse iga kapsakihiga, kuni tünni ääreni jääb paarkümmend sentimeetrit.
Pealmine kiht kaetakse tervete puhaste kapsalehtedega ja puhta linase riidega.
Peale pannakse puust ümmargune kaas, selle peale vajutuseks puhtaks pestud põllukivi.
Hapendatakse algul soojas , seejärel säilitatakse jahedas.

Punase peakapsa olulisus ja kasutusviisid.
Pead on väga tihedad, ei lõhene kasvamisel.
Hilisemaid sorte saab säilitada üle talve.
Väljas võib teda hoida kuni püsivate külmade saabumiseni
Kõrge toiteväärtusega köögivili.
Sisaldab valku, süsivesikuid, mineraalainetest kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi.
C-vitamiini sisaldus on teistest peakapsa liikidest suurem.
100 grammi annab 22 kcal energiat
Punasest peakapsast valmistatakse:
- toorsalateid,
- hautisi.
Sobib:
- toitude garneerimiseks,
- marineerimiseks,
- maitsvaks lisandiks linnu- ja metslooma liha juurde.
Hapendamiseks passib ta vähem kui valge peakapsas.

Kähara peakapsa tähtsus ja kasutamine.
Sügisel talub kähar peakapsas lühiajaliselt kuni 8 kraadi külma
Kähar peakapsas sisaldab rohkem:
- valku,
- süsivesikuid,
- mineraalaineid (kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi),
- C-vitamiini kui teised peakapsad.
100 grammi annab 25 kcal energiat.
Õrnakoelist, hea maitse ja suure toiteväärtusega käharat peakapsast tarvitatakse toiduks värskelt analoogselt valge peakapsaga.
Eriti sobib:
- suppide ,
- ühepajatoitude,
- hautiste valmistamiseks.
Toorsalatite koostisse sobib vähem.
Rohke valgusisalduse tõttu ei sobi hapendamiseks

Lillkapsa olulisus.
vitamiine:
- C-vitamiini 70–75 mg%,
- B-grupi ja
- PP-vitamiine.
Mineraalainetest sisaldab:
- kaaliumi,
- fosforit,
- kaltsiumi,
- magneesiumi,
- rauda.
Valk on organismile kergesti omastatav, sisaldab palju asendamatuid aminohappeid.
100 g lillkapsast annab 23 kcal energiat

Lillkapsa kasutusviise
Toiduks tarvitatakse lillkapsa õisikut:
- sobib suppide,
- ühepajatoitude,
- vormiroogade,
- salatite valmistamiseks.
Lillkapsas sobib:
- hoidiste tegemiseks,
- sügavkülmutamiseks.
Värskelt säilib ta lühikest aega.

Spargelkapsa väärtus ja kasutamine.
Spargelkapsas sisaldab:
- asendamatuid aminohappeid,
- süsivesikuid,
- karotiini,
- C-vitamiini ja B-grupi vitamiine,
- mineraalainetest kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda.
100 g spargelkapsast annab 26 kcal energiat.
Spargelkapsas on kõrge toiteväärtusega väga maitsev köögivili.
Toiduks tarvitatakse spargelkapsa õisikut koos lihakate sparglit meenutavate õievartega.
Spargelkapsast kasutatakse:
- suppide,
- hautiste,
- salatite jm valmistamiseks.
Sobib hästi:
- konserveerimiseks,
- säilitamiseks sügavkülmutatult.

Rooskapsa väärtus ja kasutamine.
Rooskapsas on mineraalaineterikkamaid kapsaliike, sisaldab neid kuni kolm korda rohkem kui valge peakapsas.
Temas on palju:
- kaaliumi,
- fosforit,
- kaltsiumi,
- täisväärtuslikke ja kergesti omastatavaid valke.
Märkimisväärne on C-vitamiini sisaldus (100 g peakestes 115 mg).
100 g rooskapsast annab 35 kcal energiat
Rooskapsas on suure toiteväärtusega delikatessköögivili.
Toiduks tarvitatakse varrelehtede kaenlais moodustuvaid 1–5 cm läbimõõduga peakesi.
Neist valmistatakse:
- suppe ,
- hautisi,
- liharoogade lisandeid.
Sobib hästi:
- konserveerimiseks,
- külmutamiseks.
Rooskapsa noored lehed on söödavad.

Nuikapsa väärtus ja kasutamine.
Nuikapsas sisaldab rikkalikult C- (65 mg%) ja A- vitamiini,
Mineraalainetest sisaldab enim.
- kaaliumi,
- kaltsiumi,
- fosforit,
- magneesiumi,
- rauda.
150 g nuikapsast katab täiskasvanu C- ja A-vitamiini päevavajaduse, B2-vitamiini vajadusest 70%.
100 g nuikapsast annab 24 kcal energiat.
Toiduks tarvitatakse ümaralt paksenenud varreosa, nn varsvilja.
Sellest valmistatakse:
- toorsalateid,
- suppe,
- vormiroogi.
Vatsvilja:
- hautatakse,
- paneeritakse
Maitsvad on nuikapsa noored lehed,
- sisaldavad mineraalsooli ja vitamiine 2–3 korda,
- karotiini kuni 100 korda,
- kaltsiumi umbes 10 korda rohkem kui varsvili

Hiina e. pekingi kapsa olulisus ja kasutamine.
Pekingi kapsas sisaldab:
- palju valku,
- vajalikke mineraalaineid (kaalium, kaltsium, fosfor, magneesium, raud),
- A- ja C- vitamiini.
100 g kapsast annab 13 kcal energiat
Euroopas süüakse maheda maitsega õrna pekingi kapsast toorelt salatiköögiviljana.
Kagu-Aasias tarvitatakse sagedamini keeduviljana
Toiduainete taimne toore
Kordamisküsimused II

Porgandi toiteväärtus.
Sisaldab 7 – 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud ).
Kõrge karotiinisisaldus (4 – 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks).
Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini.
C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 – 6 mg).

Nõuded porgandi säilitamisele.
Säilitatakse temperatuuril 0°C juures.
Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 – 100%.
Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides.
Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt.
Närbumine põhjustab:
- kaalu vähenemist,
- kvaliteedi langust.

Porgandi kasutusviise.
Porgandit süüakse:
- toorelt,
- keedetult,
- hautatult.
Hinnatud komponent :
- toorsalatite koostises,
- suppide,
- ühepajatoitude valmistamisel.
Palju kasutamisvõimalusi:
- külmtoitude,
- soojade roogade koostises.
Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele).
Porgandimahl:
- väga tervislik,
- rauaühenditerikas.
Pidev porgandi tarvitamine parandab nägemisteravust (kõrge karotiinisisaldus).

Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused.
Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim.
1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja .
2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku.
Lehed on:
- mahlakad,
- pikarootsulised,
- laia kolmnurkse lehelabaga,
- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest).
Õied:
- kahesugulised,
- väikesed.
Viljad :
- asuvad ligistikku,
- 2 – 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili).
Mulda sattunud liitviljast tekib 1 – 5 idu.
1000 liitvilja mass 14 – 20 g.
Idanevus säilib 4 – 5 aastat
Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti.
Peeti süüakse:
- toorelt,
- keedetult,
- küpsetatult,
- konserveeritult,
- marineeritult
Juurvilja ja noori lehti kasutatakse:
- salatite,
- suppide valmistamiseks.
Populaarne peedisupp on borš.
Maitsvamad on väiksemad juurviljad .
Peedist tehakse ka kohvi aseainet

Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid
Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige:
- mineraalainete,
- vitamiinide allikana .
Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid.
Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid
Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%).
C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed.
Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest.
Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid.
100 g kaalikat annab 10 kcal energiat.
Toiduks tarvitatakse kaalikat:
- keedetult,
- küpsetatult,
- hautatult,
- samuti toorelt toorsalatite koostisosana.
Võib kuuluda mitmesuguste roogade koostisse.
Toored kaalikaviilud on väga hinnatud väikelaste menüüs.
Kasulik on süüa rohkesti toorest kaalikat vitamiinidevaesel kevadtalvel.
Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul.
Kaalikas on vastunäidustatud ägedate mao- ja soolehaiguste puhul.

Naeri väärtus ja kasutamine.
Hinnatud mineraalainete ja vitamiinide allikana.
Juurikad sisaldavad rohkesti:
- kaaliumi,
- kaltsiumi,
- B-rühma vitamiine,
- eeterlikke õlisid,
- karotiini (kollaseviljaline).
C-vitamiini sisaldab kuni 40 mg.
Naeri juurvilja tarvitatakse toiduks:
- toorelt,
- hautatult,
- küpsetatult,
- keedetult.
Mõnel pool süüakse ka lehevarsi (Hollandis, Prantsusmaal jm).
Naeris on magusam kui kaalikas.Hea söögiisu tekitaja (väävlit sisaldavad eeterlikud sinepiõlid).

Maapirni päritolu, olulisus, säilitamine ja kasutamine.
Kodumaaks on:
- Lõuna-Kanada,
- USA idaosa .
Indiaanlased tarvitasid toiduks.
17. sajandi algul toodi taim Euroopasse, täpsemalt Prantsusmaale.
Algul levis ülikute ja kirikutegelaste aedades.
Hiljem hakkas ka lihtrahvas seda kasvatama.
Maapirn ehk topinambur ehk mugul -päevalill on korvõieliste sugukonda, päevalille perekonda kuuluv taim.
Mullapealne osa sarnaneb päevalillega, mullas kasvavad mugulad nagu kartulil .
Seetõttu nimetatakse maapirni ka mugulpäevalilleks
Mugulad sisaldavad:
- kuni 30% kuivainet (sealhulgas 10 – 15% inuliini, 2% valku),
- rikkalikult B- rühma vitamiine,
- C-vitamiini,
- mineraalaineid (kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid).
100 g annab 70 – 80 kcal energiat.
Pealsed sisaldavad:
- kuni 30% kuivainet (Eestis 18,4%),
- palju süsivesikuid,
- vähe kiudu ,
- proteiinis asendamatuid aminohappeid.
Mugulaid on õigem koristada varakevadel (mullas säilivad kõige paremini).
Kevadel on saak 15 – 20% suurem kui sügisel.
Kevadel ei tohiks maapirni mugulaid kauaks mulda jätta.
Idanema hakanud ja kasvama läinud mugulate maitse pole enam suurem asi.
Seetõttu tuleb kevadine saak varakult koristada ja sorteerida välja seemnemugulad raskusega 20–40 g.
Mugulaid võib hoida ka niisketes panipaikades, kuid siis peab ikkagi arvestama nende riknemise ja kiire närtsimisega.
Osaliselt saab veekaotusest tingitud muutusi korvata, kui enne söömist mugulaid külmas vees turgutada.
Maapirnist saab maitsvaid toite:
- keetes või aurutades,
- ahjus küpsetades,
- grillides.
Väga maitsvad on maapirnid värskena:
- toorelt krõbistamiseks,
- riivituna või õhukeste viiludena salatites.
Aurutatud maapirn sulab suus kui sulavõi ja nii eemaldub kergesti ka koor.
Noorte mugulate korral ei tasu ennast koorimisega vaevata.
Harjaga voolava vee all puhastada .
Kuumtöödeldud mugulaid on hiljem palju lihtsam puhastada, koorimiskaod on väiksemad.
Õhuhapniku toimel tumeneb toores riivitud või tükeldatud maapirn kiiresti.
Tumenemist aitab vältida:
- ülepiserdamine sidrunimahla või
- nõrga sidrunhappelahusega
Maapirnist valmistatakse ka mahla, mida segatakse teiste köögiviljamahladega (näiteks peedi - või porgandimahlaga).
Topinamburi kodumaal pruugitakse neid mahlasegusid rahvameditsiini soovitusel veresuhkru stabiliseerimiseks ja ka liigse söögiisu taltsutamiseks

Kurgi päritolu ja levik.
Viljeldud rohkem kui 5000 aastat tagasi.
Pärineb troopilisest Ida- Indiast .
Kasvatatud ka Egiptuses vähemalt 4000 aastat tagasi.
Egiptusest levis Vahemere maadesse ( antiikajal viljelesid kreeklased ja roomlased ).
Keskajal levis slaavlastega asustatud aladele .
Euroopas hakati kasvatama 17. saj lõpul.
Eesti alalt esimesed kirjalikud teated 17. sajandi lõpust.
Eestisse ja Põhja-Euroopasse toodi kurk Venemaalt.
Esialgu kasvatati lühikeseviljalisi sorte.
Nüüdisajal kasvatatakse kogu maailmas:
- kasvupind ligi 100 000 ha,
- kogutoodang ligi 15 mln t.
Ligikaudu 2/3 kogutoodangust annavad Aasia maad.
Euroopas suuremad kurgi tootjad (ka eksportijad) Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria .

Suurimad kurgitootjad maailmas.
Ligikaudu 2/3 kogutoodangust annavad Aasia maad.
Euroopas suuremad kurgi tootjad (ka eksportijad) Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria

Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi

Kurgi põhiliste toitainete sisaldus.

Kurgi realiseerimisnõuded ja kasutusviisid.
Kurgid peavad olema:
- värsked,
- puhtad,
- ilma mehhaaniliste vigastusteta,
- haigustest ja kahjuritest tabandumata,
- moondumata,
- antud botaanilisele sordile tüüpilise kuju ja värvusega
Pikaviljalised ja poolpikad kurgisordid on mõeldud värskelt salatina tarbimiseks .
Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem:
- hapendamiseks,
- marineerimiseks.
Tarbimisküpsuses kurgi:
- koore värvus on enamasti roheline kuni tumeroheline,
- viljaliha värvus heleroheline.
Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus:
- värskelt,
- hapendatult,
- soolatult ,
- marineeritult jne.
Kosmeetikas kurgimahl:
- toniseerib näonahka,
- puhastab ja värskendab seda,
- parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale).

Suurimad tomatitootjad maailmas.
Suurimad tomatitootjad maailmas:
- Hiina,
- USA,
- Türgi

Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis.
Viljade küpsusastmed:
rohelise küpsuse faas:
- vili tihke ,
- normaalse suurusega,
- roheline kuni kahvaturoheline värvus.
piimküpsuse faas:
- vili tihke,
- läikiva pinnaga,
- koor valkjasroheline,
- viljaliha heleroheline.
- vilja tihedus väheneb,
- suurem osa vilja pinnast roosakas (kollaseviljalistel kollakas ),
- viljaliha roosa (valkjaskollane),
- viljad kõlbavad värskelt tarvitada.
täisküpsuse faas:
- sordile iseloomulik värvus,
- viljaliha konsistents ,
- maitse.
Üleküpsemisel viljade:
- värvus tumeneb,
- viljaliha muutub vedelamaks,
- maitse halveneb.
Kaalium 237 mg
Fosfor 24 mg
Magneesium 11 mg
Kaltsium 10 mg
Naatrium 5 mg
Raud 2,3 mg

Tööstuslikult toodetakse tomatist milliseid tooteid?
Tööstuslikult toodetakse tomatitest:
- mahla,
- mehu ,
- püreed,
- pastat,
- kastmeid (nt ketšupit),
- kuivprodukte (tomatipulbrit, -helbeid),
- konserve

Paprika säilitamise nõuded.
Säilitatakse kuni 14 päeva:
0 - 4°C juures,
90 – 95% suhtelise õhuniiskuse juures.
Toatemperatuuril säilivad 5 – 6 päeva

Suurimad kõrvitsakasvatajad maailmas ja Euroopas.
Pea poole toodangust annab Hiina.
Euroopas suuremad tootjad:
- Itaalia,
- Hispaania,
- Rumeenia,
- Prantsusmaa,
- Kreeka,
- Bulgaaria.

Valminud kõrvitsa viljad sisaldavad milliseid toitaineid?
Valminud viljad sisaldavad:
- rohkesti süsivesikuid (suhkruid, tärklist),
- kuivainet 6 – 8% (üksikutel sortidel 15 – 20%),
- suhkruid (polüsahhariide) keskmiselt 5 – 6, mõnedel sortidel kuni 10%,
- tärklist 2 – 7%,
- C – vitamiini 15 – 20 mg,
- karotiini, lämmastikaineid, orgaanilisi happeid, kiudu, pektiinaineid.
S Mineraalainetest on enim:
- kaaliumi,
- kaltsiumi,
- fosforit,
- rauda.
Soodne on viljalihas naatriumi ja kaaliumi suhe.
Leidub fermente, mis:
- soodustavad seedimist,
- valkude omastamist.
Madal kalorsus: 100 g kõrvitsat annab 24 kcal enetgiat. eemned sisaldavad kuni 50% õli.

Kõrvitsa säilitamise nõuded.
Kabatšokki ja patissoni saab säilitada:
- kuni 14 päeva 0 - 4°C,
- suhtelise õhuniiskuse 90 – 95% juures.
Toatemperatuuril säilivad 5 – 6 päeva.
Harilikku ja suureviljalist kõrvitsat saab säilitada:
- kuni pool aastat 10 - 12°C,
- 70 – 75% õhuniiskuse juures

Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused.
Suurimad tootjad – Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan , USA.
Euroopas – Itaalia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Makedoonia , Ungari, Prantsusmaa, Albaania
Viljaliha sisaldab:
- suhkrut 5 – 10%
- pektiinaineid
- vähesel määral tselluloosi
- B1-, B2-, C- ja PP-vitamiini,
- foolhapet
- karotiini.
Süüakse peamiselt värskelt (toorelt) delikatessköögiviljana.
Valmistatakse:
- keediseid,
- marmelaade,
- nn arbuusimett.
Süüakse ka soolatult.

Salati toiteväärtus ja säilitamine.
Toiteväärtus pole kõrge.
Madal energeetiline väärtus (100 grammis 11 kcal).
Meil üks esimesi varakevadisi vitamiinirikkamaid köögivilju.
Lehed sisaldavad valke, süsivesikuid, mineraalsooli.
Vitamiinidest – C-vitamiini (10 – 30m%), karotiini, B1-, B2-, E-, PP-, K- jt vitamiine.
Valke 1,3 g
Rasvu 0,3 g
Süsivesikuid 3,5 g
Vett 94%
Jääsalat säilib paremini kui tavaline salat .
95 – 100% õhuniiskuse juures säilib jääsalat maksimaalselt 4 – 5 nädalat.
Lehtsalat säilib 2 – 3 nädalat.

Aedtilli toiteväärtus.
Värsked tillilehed sisaldavad:
- kuivainet 7,4 – 13,4% (sealhulgas lämmastikaineid 1,4 – 4%, suhkruid 0,4 – 1,6%),
- C-vitamiini kuni 150m%,
- karotiini kuni 7m%,
- märkimisväärselt B1-, B2-, PP- ja P-vitamiini,
- eeterlikke õlisid (annavad erilise lõhna ja maitse).

Rabarberi kasutusvõimalused.
Pikki lihakaid lehevarsi kasutatakse:
- kulinaarias,
- kondiitritööstuses,
- veinitööstuses.
Rabarberivartest valmistatakse:
- kisselli ,
- kompotti,
- keedist ,
- želeed,
- sukaadi,
- marmelaadi,
- pudinguid,
- kastmeid,
- veini,
- kalja jm.
Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks.
Rabarberi kasutamine toiduks mõjutab seedetegevust (normaliseerib

Olulisemad sibulad ja laugud .
Olulisemad:
- harilik sibul
- küüslauk
- porrulauk
- murulauk (püsik)
- longus lauk (püsik)
Tuntud on:
- talisibul (püsik)
- rindeline sibul (püsik)

Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas.
Suuremad söögisibula tootjad: Hiina, India, USA, Pakistan , Türgi, Egiptus , Venemaa, Brasiilia, Jaapan.
Euroopas suuremad sibulatootjad: Hispaania, Madalmaad, Poola, Itaalia.

Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus.
Keemilise koostise alusel rühmitatakse:
- kibedateks,
- poolkibedateks,
- magusateks.
Kibedad:
- sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid,
- kasutatakse kulinaarselt töödelduna,
- palju kuivainet (14 – 21%), suhkruid (9%),
- pika puhkeperioodiga (säilivad hästi),
- ‘Peipsiäärne’, ‘Jõgeva 3’.
Poolkibedad:
- eeterlikke õlisid vähem,
- kuivainet (12%),
- suhkruid (8%),
- vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri,
- säilivad keskmiselt.
Magusad:
- kõige vähem eeterlikke õlisid,
- kuivainet vähem (10%),
- suhkruid (6%),
- maitse tundub magus (kasutatakse enamasti toorelt – salatisibul)
- nõudlik soojuse suhtes,
- säilib halvasti.

Sibulate säilitamise nõuded
Korralik kuivatamine sundventilatsiooniga kuivatis 2 – 3 päeva temperatuuril 25 - 35°, lisaks veel soojendamine 8 – 10 tundi 45° juures.
Optimaalne säilitustemperatuur 0°C.
Õhuniiskus 65 – 70%.
Hahkhallituse tõrje.
Kodustes tingimustes säilitada võrkkottides või palmikutes ülesriputatult.

Olulisemate mineraalainete sisaldus küüslaugus.
Mineraalainetest leidub kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, seleeni , joodi jt,

Porrulaugu olulisus ja kasutamine.
Ebavars sisaldab:
- süsivesikuid 10%,
- valke 2%,
- rohkesti mineraalaineid (kaaliumi, rauda, magneesiumi, kaltsiumi),
- rohkesti eeterlikke õlisid.
Noored lehed sisaldavad:
- C-vitamiini 28 – 40 m%,
- B-grupi ja PP-vitamiine,
- katotiini.
Toiduks tarvitatakse lehetuppedest moodustunud õrnakoelist 10 – 30 cm pikkust ebavart koos sellest ainult veidi jämedama selgelt eristumata sibulaga.
Samuti noori lehti.
Tarvitatakse:
- toorelt,
- keedetult,
- praetult,
- mingil muul viisil kuumtöödeldult
Valmistatakse iseseisvaid roogi.
Kasutatakse toitude lisandina.
Salatite, kastmete, ühepajatoitude koostisosana.
Sobib hästi sügavkülmutamiseks.
Tööstuslikult valmistatakse porrulaugust konserve, kuivprodukte.
Roheliste lehtedega võib asendada murulauku ja talisibulat.
Neid lisatakse suppidele ja hautistele.

Püsiksibulakultuurid.
Murulauk, longus lauk, talisibul, rindeline sibul,

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 54 allalaadimist

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #1

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #2

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #3

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #4

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #5

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #6

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #7

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #8

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #9

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #10

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #11

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #12

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #13

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #14

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #15

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #16

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #17

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #18

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #19

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks #20

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sten673 Õppematerjali autor

kapsa tera viljad kapsas köögivilja teravilja peakapsa TOIDUAINETE TAIMNE TOORE

Sarnased õppematerjalid

pdf

KT küsimuste vastused TAIMNE

- mingil muul viisil kuumtöödeldult Valmistatakse iseseisvaid roogi. Kasutatakse toitude lisandina. Salatite, kastmete, ühepajatoitude koostisosana. Sobib hästi sügavkülmutamiseks. Tööstuslikult valmistatakse porrulaugust konserve, kuivprodukte. Roheliste lehtedega võib asendada murulauku ja talisibulat. Neid lisatakse suppidele ja hautistele. 30. Püsiksibulakultuurid. Murulauk, longus lauk, talisibul, rindeline sibul Kordamisküsimused III 31. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised

Bioloogia

doc

Toiduainete taimne toore, kordamisküsimused

2) väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK- väetisi külvieelsel mullaharimisel; 3) koristusega ei tohi viivitada pärast vajaliku küpsuse saabumist (1 päev koristusega hilinemist võib alandada langemisarvu 20 sekundit). 35.Rukki kasutamise võimalused. Leiva tegemiseks, seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid.

Toiduainete taimne toore

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused

1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid Kõrge karotiinisisaldus (muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C- vitamiini vähem. - kaaliumiühendeid- naatriumi-, - kaltsiumi-, - fosfori-, - magneesiumiühendeid. 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. vajalik õhuniiskus 98 100%.Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides.Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil

Toitlustus

docx

Köögiviljad ja seened

2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja s

Kokandus

doc

Toiduainete taimne toore

Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge

Köögiviljandus

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

- kastmetele, - täidistele, - karridele, - hautistele. Viinamarjadest tehakse: - keedist, - zeleed. Sobivad hästi kokku linnu-, uluki- ja jäneseliha, kala ja mereandide, vasikamaksaga. Seemnetest valmistatakse toiduõli. Mitmel pool maailmas, näiteks Vietnamis ja Kesk-Aasia maades, süüakse ka viinapuulehti. Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV (IX XII loeng) 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. - hakkavad vara saaki andma, - viljakandvus püsiv, - saagid ühtlased, - kerge paljundada, - leplikumad kasvutingimuste suhtes, - suurema kohanemisvõimega, - kannatavad vähem ilmakahjustuste all, - lihtsam hooldada, - ebaõnnestumise korral kahju väiksem,

Toiduained

doc

AEDVILJAD

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett

Köögi õpetus

docx

Köögiviljad

Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii s?

Toiduaine õpetus

Rohkem sarnaseid