Kartuli-kiduuss Eliise Hendrikson 8b klass Kartuli-kiduuss kollane kartuli-kiduuss kahvatu kartuli-kiduuss ümarussid kuulub ohtlike taimekahjustajate nimekirja avastamisel rakendatakse kohustuslikud tõrjeabinõud peremeestaimed on enamasti maavitsalised, põhiliselt kartul,tomat ja baklažaan põhjustab suuri saagikadusid Emased ja isased Isased on ussikujulised silmaga nähtamatud, ca 1200μm pikkused Emased on ümarad läbimõõduga ca 450μm mooniseemnesuurused tsüstid paksenenud kestaga
Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse. Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt. Kuna talle ei osatud nime anda, siis võeti kasutusele kartuli indiaanikeelne nimetus ,,batata", millest tuleneb ka inglise keelne sõna ,,potato". Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna selle kartuli mugulaskond on suurem, lühema kasvuajaga ja paremate maitseomadustega.
tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja
liiga niiskes aga kasvavad juured ja arenevad haigused. KARTULIPANEK. Kartulivaod peaks olema haritud vähemalt 25 cm sügavuselt. Kartul tahab kergemat õhurikast mulda. Mulla temperatuur peaks olema vähemalt +8°. Varajasel kartulil võiks ajada vaod ette, eelsoojenema. Ka idanenud mugulad võiks tõsta üheks ööpäevaks umbes 20-25° juurde sooja. Ainult et kontrast mulla soojuse vahel ja mugulate soojuse vahel ei tohiks olla väga suur, et kartul ei satuks stressi. Varase kartuli võiks kiirema saagi saamiseks katta kateelooriga. Parimaks mahapaneku ajaks loetakse aega, mil toomingas õitseb. Tihedus oleneb vao laiusest, tavaliselt 3- 4 mugulat meetrile. Mulda tuleks viia ka toitaineid. Toitainete puuduse korral muutuvad taimed haigustele vastuvõtlikuks, maitse ja säilivus halveneb. Kasutama peaks hästi lagunuenud komposti ja spetsiaalset kartuliväetist. Värsket sõnnikut ei tohi panna.
Kartul Ander Asur Tanel Säde Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • ...
mõnusaid talviseid lõhnu täis. Koostis neljale 1 kg kartuleid 1 suurem sibul 4 dl Farmi rööska koort (10%) 200 g Farmi köögi toorjuustu Valmistamine Soola, pipart Koori ja puhasta kartulid ning lõika seejärel toored kartulid viiludeks (mitte väga õhukesteks, aga ka mitte väga paksudeks). Lõika sibulad viiludeks. Aseta sibulaviilud ja kartulid segamini ahjuvormi. Raputa peale soola ja pipart ning sega kartuli sibulasegu läbi. Pane koor ja toorjuust potti ning kuumuta pliidil kuni toorjuust on sulanud. Lisa ahjuvormi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 45 minutit. Serveeri.
Üle kogu Eesti levib Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava on alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid levis Mulgimaalt mujale Eestisse ka mulgi pudru söömise ja valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi odratangud või odrajahu, olles iga roa tähtsaim koostisosa, nii peetaksegi vanemateks roogadeks just segatoite. Üheks selliseks segatoiduks on ka mulgi puder. Mulgid hakkasid siis esimesena tangupudrule 19
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia
018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5. porgand kg 0.01 0.005 0.0300 0.024 6. kuivatatud rosmariin kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 7. jahimehe maitseained kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 8. sool kg 0.00 0.001 0.0060 0.006 Kartuli-kaalikavorm: 9. kartul kg 0.06 0.045 0.3000 0.2 10. kaalikas kg 0.03 0.021 0.1500 0.1 11. rõõsk koor 10% kg 0.08 0.080 0.4000 0.4 12. sool kg 0.00 0.001 0.003 0.0 Mustsõstrakaste: 13. praeleem või lihapuljong kg 0.10 0
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitmed neist on
KOOL NIMI E223 mõju kartuli säilumisele ja organoleptilistele omadustele Uurimustöö JUHENDAJA Tallinn 2013 Resümee inglise keeles An important issue that has always pestered mankind: how to preserve food products for longer duration without degrading the quality. In the current paper, the use of synthetic preservative E223, its advantages and side effects
Müüdid toitumise kohta Nagu väga paljude teiste asjade kohta on olemas müüdid, nii on ka toitumise kohta. Ja mõned võivad isegi sellised olla, mis panevad üllatama. On müüt, et kolesterool on halb. Tegelikkus aga on see, et tuleb vahet teha nn heal ja halval kolesteroolil. Kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on vaja rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa. Kolesterooli müüdi kohta on veel see, et munade söömisest tuleks loobuda, kuna need sisaldavad liiga palju kolesterooli. Tegelikkus on see, et muna ise ei ole halb, selles on palju vitamiine, aga olenemata sellest, et munarebu sisaldab palju kolesterooli, siiski tõstab vere ko...
TOIDU NIMETUS Sealiha-juustušnitsel pariisi kartuli ja valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut
Karastusjookides, kuivatatud puuviljades, viljalihaga jookides, veinides, siidrites, salatites Omadustelt on tegemist antioksüdandist säilitusainega. Sünteetiliselt valmistatud anorgaaniline aine Mitmed kõrvalmõjud, kokkupuutes nahaga põletushaavad Eeltöötluse vajalikkus Kartulite eeltöötlus on vajalik pikemas või lühemas perspektiivis nende säilitamiseks Kartulite kulinaarse ehk eeltöötlemise viise on kaks Külmtöötlemine ja kuumtöötlemine Kartuli säilumist mõjutavad tegurid Geneetilised omadused (liik, sort) Kasvatamistingimused Koristusküpsus Koristusaeg ja tehnoloogia Säilituskeskkond Kvaliteet ei ole püsiv. Kvaliteedi languse kiirus on varieeruv Katse Katses valmistati naatriummetabilsulfiti lahus ning uuriti selle tõhusust kahele kartulisordile. Seejärel võrreldi sulfideeritud kartuli organoleptilisi omadusi sulfideerimata kartuli omadega
Süüa võib aga tatart, maisi ja riisi. 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. · Valitakse sobiv liha tükk · Liha tükeldatakse kuubikuteks, kangideks või viiludeks risti kiudu · Pruunistatakse väheses rasvas · Lisatakse eraldi rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, vedelik ja maitseained · Pannakse haudepotti kaane alla hauduma 140*c juures · Lihatoidud rulaad, klops, asuu, guljass, raguu, pilaff, risoto, stroogonov. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid. · Kartulikroketid · Kartulilaastud · Kartuliroosid · Täidetud kartulid · Hasselbacki kartulid · juustukartulid 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaisest kalast. Kirjelda vähemalt 2.roa valmistamist · Kalapikkpoiss · Kalarullid · Kalasupp · Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus.
Kartul Ranno Vaarikmäe Andres Talts Eesti Maaülikool Kartuli ajalugu Pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast Peetakse vanimaks kultuurtaimeks maailmas Indiaani hõimud kasvatasid seda rohkem kui 4000 a. tagasi. Euroopasse jõudis kartul 16. sajandil. Eestisse jõudis kartul 18.sajandi alguses. Kartuli toitainete sisaldus Kartuli kasvatamine Seeme Oluline on valida võimalikult kvaliteetne seeme ja selle ettevalmistamine istutamiseks. Mulla ettevalmistamine Seemne istutamiseks peab pinnas olema piisava niiskusega, soe ja sõmer. Seemne istutamine Emamugula alla peab jääma pehme sõmer muld. Õige vao moodustamine (optimaalselt lai, trapetsikujuline, mitte liiga kõrge ja mitte liiga madal).
Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; · 1840 1850 kartulikasvatuse levik põldudele; · 1850 1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; · 1870 1880 suureviisiline kartulikasvatus.
Probleemi püstitamine: Kartuli saagikuse sõltuvus suve soojusest Taustinfo kogumine: vaatasin Internetist erinevaid uuringuid ja uurisin, millest kartuli kasvamine ja viljakus üldse sõltub. Uurisin, kas on erinevaid sorte, mis annaks uuringus erinevaid tulemusi. Hüpoteesi sõnastamine: Kartuli saagikus on suurem, kui suvi on soe. Hüpoteesi kontrollimine: Uurisin eelmiste aastate kartulisaake ja aasta keskmisi temperatuure ja sademeid. Uurisin, kas suvi peaks olema soe ja kuiv või soe ja niiske. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine: Sain teada, et mu hüpotees pidas osaliselt paika. Kartuli saagikus on kõige suurem, kui suvi on soe, kuid kui mullas on ka piisavalt niiskust. Seega järeldan et Kartuli saagiks on suurem kui suvi on soe ja niiske.
SISSEJUHATUS Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult. Pirne kasutatakse mitmesuguste toitude, pagaritoodete, veinide, siidri, siirupite, mahlade, kompottide jm valmistamisel. Väikeses koguses omandab inimese organism pirne suurepäraselt. Pirnid korrastavad seedimist. Dieettoitudes on sageli pirnid tähtsalt kohal, eriti diabeedikute toitmuses. Kartul1 on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv hariliku kartuli mugul. Kartul on enamasti hallika ja pruuni värvusega, kuid olemas on ka rohekaid ja punaseid kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana. Samuti saab kartulist valmistada tärklist, piiritust, siirupit, mitmesuguseid poolfabrikaattooteid jm. 1 Peruna 3 1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus
KARTUL REILI LAASMÄE KATI MOSES Päritolu: o 8000 aasat tagasi Lõuna-Ameerikast o Euroopasse viisid kartuli 1570. aasta paiku koju naasvad Hispaania konkistadoorid. o Esimene teadaolev retsept pärineb 1581. aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess)
4.Lisan tomatipasta ja jahu ning kuumutan läbi. 5.Lisan juurde segades vee või puljongi ja kuumutan läbi kuni on paisunud. 6.Kõige lõpus lisan happukoore ja maitsestan lõplikult. 7serveerin tillikartuli ja toorsalatiga. TILLIKARTUL 1.Pesen ja koorin kartulid 2.Panen kartulid soolaga maitsestatud vette keema. 3.Kui vesi on tõusnud keema lasen keeda veel 5 minutit. 4.Nõrutan kartulid. 5.Teen kartulitest viilud. 6.Eemaltan tilli vartest ja hakkin peeneks. 7.Panen ahjuvormi kartuli viilud lisan või kartuliviilude vahele ja puistan üle tilliga 8.Lasen ahjus küpseda kuni valmimiseni. PORGANDI SALAT 1.Pesen ja koorin porgandi 2.Riivin porgandi peeneks. 7serveerin tillikartuli ja toorsalatiga. TILLIKARTUL 1.Pesen ja koorin kartulid 2.Panen kartulid soolaga maitsestatud vette keema. Mai 2006 3.Kui vesi on tõusnud keema lasen keeda veel 5 minutit. 4.Nõrutan kartulid. 5.Teen kartulitest viilud. 6
Seened Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005 Aspergillus Kärbseseen Kübarseene ehitus Kartuli- lehemädanik Kartuli- lehemädanik mikroskobis Nõiaring Penicillium Penicillium Punguv pärmseen Pärmseene ehitus Pärmseente koloonia Pärmseente paljunemine Pärmseente pungumine Saprolegnia Seeneniidistik Puravik Tuletael ja ebatuletael Kübarseened
1800 1 0,99856 0,007752 0,480636 2000 1 0,999843 0,001283 0,079527 62 0,999843 61,99024 hemikku 400-2000. am 120,00% 100,00% 80,00% 60,00% Column J 40,00% Column K 20,00% 0,00% 0 1800 2000 Ülesanne2 Kas 85 ja 88 aasta keskmised kartulisaagid on võrdsed? 85 kartuli 88 kartuli saak saak 169 135 H0 dispersioonid on võrdsed 140 129 H1 dispersioonid ei ole võrdsed 172 106 153 102 p= 0,585202 seega dispersioonid on võrdsed 157 95 119 133 144 54 t-Test: Two-Sample Assuming Equal Variances 113 112
Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest, peamiselt Peruu ja Boliivia vahel asuva kõrgmäestikujärve Titicaca ümbrusest. Arvatakse et kartul avastati 9 sajandil. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskpaiku. Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt
Ma ostan talle mänguasju, komme, viin teda lasteaia ja võtan lasteaiast, poputan teda jne. Muidugi, kui ta käitub havlasti või teeb midagi pahat, siis ma arvant, et absoluutselt ausalt ma võin teda karistada, ent ma ei kasuta mitte kunagi füüsilist karistust, ainult hääletooni. Me kõik teame, et lapsed ikks rohkem eeldavad süüa komme, küpsiseid ja tiedi igasugusi niknäkke, mitte juurvilju ega liha, näiteks. Minu vennaga me lepime alati kokku, et alguses ta sööb kartuli viineritega taldrikut, seejärel ma annan talle magustoitu. Muidugi, paar aastat tagasi ta hakkas kohe nutma, aga mõne aja pärast ta sai aru, et pisarad ei aita ning kõige parem viis kommi saamiseks ongi kokku leppimine minuga. Praegu ta sööb „täiskasvanute“ toitu rahulikult, ilma jonnita, sest teab et pärast ta saab mida soovib. Samuti, lapsed armastavad multikat vaadata. Kahjuks, ikka multikad ei ole parem viis lapse arenemiseks, vaid lapsele on vaja meele lahutust
või ka puljongitassi, mis on asetatud alustaldrikule. Lisandiks suppide serveerimisel võib pakkuda hapukoort, hakitud maitserohelist, küpsetatud leiva- või saiatooteid. Pidulikel puhkudel serveeritakse suppe tirinas. Kui suppi serveeritakse tirinas ja ettenähtud on antud supiliiki väljastada hapukoorega, antakse see lauale eraldi kas koorekannus või väikeses kausis, mitte ei panda tirinasse. Eestis levinuimate köögiviljasuppide nimetusi : · Värskekapsasupp · Kartuli-frikadellisupp · Kartuli-klimbisupp · Kartuli-makaronisupp · Aedviljasupp · Hakklihasupp
Pikkus kaudne: Saame mõõtarvu arvutuste teel, nt. mõõdame traadi läbimõõtu, keerame traadi 10-20 korda umber pliiatsi ja mõõdame saadud mähise pikkuse ja jagame selle keerdude arvuga. Pindala otsene:leian ristküliku kujulise papitüki pindala, mõõtes iga külje pikkuse ja liites kõik need pikkused kokku. Pindala kaudne: leian ruudukujulise papitüki pindala, mõõdan ühe külje pikkuse ja siis korrutan selle pikkuse iseendaga. Ruumala otsene:Kartuli ruumala leidmiseks sukeldan kartuli mõõtesilindrisse, kus on nt. 20 dm3 vett, asetan vette kartuli, vesi tõusis 0.5 dm3 võrra, seega on kartuli ruumala 0.5 dm3. Ruumala kaudne: Kuubikujulise klotsi ruumala leidmiseks, mõõdan ühe külje pikkuse ja korrutan seda pikkust iseendaga kolm korda, tulemuseks saangi klotsi ruumala. 5. Kiiruse valem, tähised, ühikud ja ühikute teisendamine v=s:t v=kiirus s=teepikkus t=aeg 1km/h : 3.6=m/s ; m/s x 3.6=km/h 6
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Teenindusosakond Inna Raud KOKK I KUTSEEKSAM Aruanne Juhendaja:Ariaane Truu Viljandi 2013 1. MENÜÜ Eelroog : Kartuli-sibulapüreesupp praetud kukeseente ja friteeritud kartuli ribadega Pearoog : Mozzarellaga täidetud paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega Järelroog : Riivleib vahukoorega Minu menüü sobib talviseks õhtusöögiks ka suuremale selts- konnale. Eelroaks pakun soendavad kartuli-sibulapüreesuppi mille kaunistan friteeritud kartuli ribadega.Supp sobib talvisel ajal kõige paremini. Pearoaks pakun sea välisfilee paneeringus täidetud mazza- rellaga ja jüürde suurepärase kõrvitsakoogi köögiviljakastmega.
Karl Parts Sten Jõgi 11B Kartul Mis see on ? Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. Kasvatamine Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 78° C.
- sidrun- ja õunhapet, - suhkruid (3-6%), - pektiinaineid, - mineraalaineid (mangaani, vaske, kroomi, alumiiniumi, räni, kaaliumi), - rohkesti lenduvaid eeterlikke õlisid (tugev mikroobe hävitav toime). Murakavili on parim värskelt. Sobib hästi külmutamiseks. Marjadest valmistatakse: - mahla, - keedist, - kompotti (omas mahlas), - veini. 26. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kartulit peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tiilis ja Peruus. Palju metsikuid kartulivorme, mida Tsiilis söödi juba 13 000 aastat tagasi, esineb ka Mehhikos ja Kesk-Ameerikas (ei saa lugeda kultuurkartuli esivanemateks). Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16
Eesti rahvuskalaks on räim, keda püütakse läänemerest umbes 40 000 tonni aastas. Rahvuskalast räimest on tehtud eraldi lõigud. Üllatusena mulle tuli, et räim on tegelikult heeringas, täpsemalt Läänemere heeringas ehk Atlandi heeringa alaliik, kes asustab Läänemerd. Tema väiksem vend on teine Läänemeres elutsev heeringlane kilu. Kellel huvi, saab lugeda ka räime nimede kohta läbi aegade, millised on olnud ta nimed läbi aegade. Kartuli kohta on raamatus pikk peatükk. Sealhulgas pikk seletus kartuli minevikust, statistikast ning kuidas ta tuli eestlaste toidulauale. Millegipoolest on Eestis kartuli tarbimine viimase tosina aasta jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra. 143 kilolt 1995. aastal 67 kiloni 2007. aastal. Kokku kasvatatakse Eestis ligi sadat kartulisorti, neist päris kodumaist päritolu on kümmekond. Köögiviljad, aedviljad ja juurviljad on pikim peatükk raamatus
2003 528 150,0 2003 549 150,0 1. Ül.9.1. 2003 561 150,0 (Points: 7) Kasutage eelmise ülesande faili hypoteesid.xls. Lah 2003 646 150,0 järgmised ülesanded: 2003 658 150,0 1. Leht2 - kontrollida t-testiga, kas üldkogumite keskväärtused on 2003 757 150,0 (NB! tegemist on samade ettevõtete andmetega erinevatel aasta 2003 790 150,0 2. Leht3 - kontrollida üldkogumite dispersioonide ja keskväärtuste 2003 792 150,0 3. Leht1 - leida kartuli saagikuse keskväärtuse 95% usalduspiirid 2003 823 150,0 Vastused vormistada tekstina lühidalt vastusekasti. 2003 661 154,8 4. Leht4 - leidke vastus esitatud küsimusele. Vastusekasti kirjuta 2003 718 155,0 küsimusele, hii-ruut-emp ja hii-ruut-teor. 2003 603 158,3 - leida kartuli saagikuse keskväärtuse 95% usalduspiirid. 2003 212 160,0 Vastused vormistada tekstina lühidalt vastusekasti. 2003 514 160,0
e. mitmeaastased. Mis kasvavad ühekohapeal 4-5 a. enam levinud on rabarber, mädarõigas, hapu obikas, spargel. Rabarber- Kuulub tatraliset sugukonda, kõigetuntum meil püsiköögivili, sööme leht vart süüjakse ka noori lehti Paljundatakse seemnega kui ka vegetatiivselt Kuivatatakse ja külmutatakse 3kt Kartul · Maavitsaliste sugukonda · Mullapealset osa nim vars ja õied · Mullaalumiseks osaks mugul e. stoolon · Kartuli viljaks on mari · Paaritusulgjas lihtleht · Viietini õis valge kuni lillalni · Narmas juurestik · Mullasiseseks osaks mugul · Pinnapealne juurestik · Periterm korgistanud koor: kaitsta mugulat · Pruun, kollane, punane , must koore värv · Valge, kollane, punane kartuli sisu värv · Söögikartul jaguneb lauakartul, friikartul, krõpsukartul · Lauakartulil peab olema hea maitse, hea keeduomadused, üldiselt eelistatakse suuri mugulaid ja kollase sisuga. Peab keema ühtlaselt. Ei
kaasaaitamine Ülesanne Proua Männikmets soovis müüa maha oma maa. Kuigi tema kinnistu piiridesse jäi lääne sõrmkäpa (I kat.) kaitseks loodud väike kaitseala, varjas ta müügilepingus sellega seostuvaid kitsendusi ja kohustusi, et saada kõrgemat hinda. Uus omanik härra Kobarpea märkas kevadel kaunilt õitsevaid käpalisi. Ta kaevas mõned neist üles ning istutas oma aeda. Sõrmkäpa endise kasvukoha kündis ta üles ning pani sinna kartuli. Milliseid seaduseid rikuti? proua Männikmets härra Kobarpea § 14 lg 1 §55 lg 7 Varjas müügilepingus Kaevas I kat. kaitsealuse looduskaitse kitsendusi taime üles ja kündis taime § 56 lg 3 kasvukoha Ei registreerinud tehingut keskkonnaregistris Rikutud seadused § 14 lg 1 (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava
Kartulimardikal on täismoone. Ta võib korraga muneda kuni 800 muna ku- ni kolm korda aastas. Ta muneb harili- kult kartulitaimede lehtedele. Munakur- nad munetakse 5-6. päeval peale mardi- kate ilmumist. Vastsed kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed kasvavad täis ja lähevad mulda nukkuma juulis. See on aeg, mil kartulitaimed alustavad õitse- mist. Noormardikad hakkavad mullast välja tulema , kui kartulipõllud on täis- õites. Nad toituvad 3-10 päeva kartuli- lehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. Pika sügi- se korral jõuavad noormardikad ka muneda, kuid tavaliselt II põlvkond hävib meie kliimas. Kahjulikkus või kasulikkus. Kartulimardikas on tavakahjur. Kartuli- mardikad tekitavad palju kahju kartulipõldu- del. Munadest väljuvad tõugud, kes põhjus- tavad kartulile kõige rohkem kahju. Kui tõu- gud lahkuvad,on taim raagus. Väiksematel
Tomat Tomat on üks maailma soositumaid ja enimkasvatatavaid köögivilju. Tomat on pärit LõunaAmeerikast, ta on nii baklazaani kui ka kartuli sugulane. Tomat on soojuselembeline taim ja seetõttu on teda kõige parem kasvatada kasvuhoones, kuid proovida võib ka kasvatada tomateid päikesepoolse müüri ääres või rõdul. Tomat kuulub taimeriiki ning on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta kuulub maavitsaliste perekonda,sugukonda ja seltsi. Alamklass on Asteridae ning ta kuulub kaheiduleheliste klassi. See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda
2. Kodujuust, 4,0% 150 grammi LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 200 grammi 2. Valge kaste (piim 2,5%) 50 grammi 3. Porgandi-kaalikasalat 100 grammi ÕHTUSÖÖK 1. Juustu-singipirukas, pärmitaignast 1 tk 2. Tee, valmis jook, suhkruta 0,5 tass Reede: HOMMIKUSÖÖK 1. Jogurt, biojogurt, R 2% 200 grammi LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 250 grammi 2. Pruun põhikaste 70 grammi ÕHTUSÖÖK 1. Kartuli krõpsud 200 grammi 2. Hapukoore-tomatikaste 50 grammi Laupäev: HOMMIKUSÖÖK 1. Kaerahelbepuder (piim R 2,5%), rasvata 200 grammi 2. Leib, Tallinna peenleib 20 grammi LÕUNASÖÖK 1. Kartuli-munasalat, hk+maj 300 grammi 2. Mahlajook, virsikumahl 1 pakk ÕHTUSÖÖK 1. Pitsa 250 grammi 2. Coca-cola 1 pudel 0,5l HILISÕHTUNE LISAPALA 1.Õlu 50 grammi 2. Gin 200 grammi 3. Viin 100 grammi 4
Tonger – piirivalvur taherberi - lahja õlu Öördama – manguma timmerjaan – pune (maitsetaim) Nirku – mannerg, nõu Kiilama – külma pärast valutama (kui tuled sooja Kõlk – kelk tuppa ) Kartsas – redel tuhliunik - kartulikoobas kartuli üle talve Õllekiha – õllenõu hoidmiseks, enne keldri tulekut. Kaju – kaev tuhlikook - kartulikonks käsitsi kartuli võtmiseks Maged – õllelinnased raand – puuämber (toruga) Tahelberi – teist korda läbi aetud lahja õlu mättima - ennast meikima Soova(d) – õled või kadakad õllenõu põhjas kört - vedel jahusupp
Pintsliga trükkides tõsta pintslit kogu aeg paberilt üles ühte pidi, et värv valguks ühtlaselt. Ornamendi tegemiseks võib teha eelnevalt hariliku pliiatsiga abijooned, sektorite jaotuse jne. Katsetada võib trükkimist pintsli küljega, otsaga, võib proovida erinevate pintslitega. KARTULITRÜKK. Kartulitega saab trükkida toredaid pilte. Kõige olulisem on trükkimise juures meeles pidada, et kartul oleks värske, kõva ning piisavalt suur, et sinna soovitud motiiv peale mahuks. Kartuli võib lõigata lihtsalt pooleks (soovitavalt pikkupidi) või teha sellest kujundi. Kui sa oled kartuli pooleks lõiganud, võid kujundi tegemiseks kasutada nuga. Kanna soovitud muster lõikepinnale ning lõika noaga mustri ümbert kogu üleliigne materjal maha nii, et mustri osa jääks kõrgem. Teine võimalus mustri tegemisel on kasutada küpsise või piparkoogivorme. Selleks pane kartul lauale, lõikepind üles poole. Vajuta vorm läbi kartuli ning murra üleliigne osa kartulist ära.
riigi aladest on allpool merepinda ja tihti liiga niisked. 2. Majanduslikud eeldused b) Hollandis on põllumajanduses hõivatud umbes 2% tööjõust. c) Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. d) Põllumajandusliku tootmise vormideks on enamasti spetsialiseeritud suurtalud ja segatalud. 3. Spetsialiseerumine a) Enamiku külvipinnast hõlmavad söödataimed ja niidud. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti kurke ja tomateid, ning lilli, eelkõige tulpe. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. b) Holland on suurim tulbikasvataja maailmas c) Enim levinud loomakasvatusharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. 1985. oli
Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad
..................................................................3 Menüü......................................................................................................................................... 4 Põhjendused:............................................................................................................................... 5 Kalkulatsioonikaart ,, Täidetud tomat suitsukalasalatiga".......................................................... 6 Kalkulatsioonikaart ,, Kartuli-frikadellisupp".............................................................................7 Kalkulatsioonikaart ,,Kanasnitsel"..............................................................................................8 Kalkulatsioonikaart ,, Keedetud kuskuss"...................................................................................9 Kalkulatsioonikaart ,, Punapeedi-küüslaugusalat"....................................................................10
Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud kultuuri, planeeritavat kultuuri ja teisi tingimusi. 5. Kuna on õige aeg kartuli koristuseks vm Toidukartul koristatakse siis kui kartuli mugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgitumises. 6. Väetamine( Kuna on õige aeg väetamiseks ja mismoodi väetada ja mis tegureid ma väetamise juures arvestan) Teraviljade toitumise seisukohalt otsutavad tähtsateks toituelemeentideks NKP, mida nimt, põhitoituelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskonnas olema Ca, Mg ja S poolnikroelemendid.
.................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp................................................................................................................... 5 Chilli con carne/ keedetud riis.................................................................................................7 Astelpajukissell kohupiimavahuga..........................................................................................9 Kartuli-lillkapsavorm............................................................................................................11 Kihiline heeringasalat leivaga...............................................................................................12 Seenevinegrett.......................................................................................................................13 Hiina kapsa ja kurgisalat................................................................................
leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl 93 kcal Kokku : 1904.3 kcal 4.päev Hommiksöök toimus kell 7.15 Pratud muna 362 kcal Piim- 130 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Seljanka 280 kcal leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Marineeritud kurgid 9 kcal Kanaliha- 496 kcal friikartulid -355 kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Kokku: 1778.5 kcal 5.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Neljaviljahelbepuder - 800 kcal piim 130 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartuli-juustuvorm 307.5 Apelsinimahl 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Hakkliha pitsa 575.5 Apelsinimahl 97.5 Kokku : 2008 kcal 6.päev Hommikusöök toimus kell 12.30 Riisi-tuunikala salat 522.5 kcal Ananassimahl 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 16.00 Kartuli-vorsti salat 748kcal Õunamahl 93 kcal Õhtusöök toimus kell 19.00 Hakkliha lasanje 403.8 kcal Piim -130 kcal Kokku : 1994.8 7. päev - Hommikusöök toimus kell 13.00 Ahjuõuna jogurt- 90 kcal
· Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli. · Kõrvale söödi hapukurki, kes tahtis, praadis kõrvale ka liha. · Joodi hapupiima või tehti jahukastet, et nii kuiv ei oleks. · Õhtul keedeti leivapudi, keeva piima sisse pandi leivatükikesed. Teisipäev · Hommikul söödi niisama leiba, saia, võid. · Kui oli, võeti kõrvale liha või kala. · Lõunaks keedeti kartuleid. · Õhtul valmistati kartuli- klimbisuppi ehk pullisuppi. Kolmapäev · Hommikul soojendati pullisuppi. · Päeval keedeti kala- kartuleid, kõrvale tehti jahukaste või panniga liha. · Õhtul keedeti kartuliputru, kes tahtis, võis jahu ka sisse panna. Neljapäev · Hommikul soojendati putru. · Seda, mida parajasti võtta oli, söödi ka leiva kõrvale. · Päeval keedeti räimi-kartuleid (leotatud soolaräim keedeti ka piima sees). · Õhtul keedeti lihasuppi.
5.08 oli praktika koha tutvumine ja kokka abistamine. 6.08 ma tükeldasin juurvilju roogade jaoks. 7.08 valmistasin Türgi suppi. See oli minu jaoks uus. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga. Kuumutasin pannil või ja praadisin selles paar minutit sibulat, küüslauku ning porgandit. Lisasin pannile tomatipasta, segasin läbi ja praadisin veel umbes minut. Kala peale puljong, lisasin loputatud läätsed ja tükeldatud kartuli. Lisasin ka loorberilehte ja sidrunimahla. Keetsin, kuni läätsed on pehmed selleks vaatasin nende keemisaega pakendi pealt. Maitsestasin soola ja pipraga Raputasin peale maitserohelist ja serveerisin pigista sisse värsket sidrunimahla. 8.08 valmistasin erinevaid salateid. Neid oli palju, et isegi ei jätnud meelde. 9.08 valmistasin kokka jaoks kastmeid. Nad olid vürtsilised, soolased ja magusad. 10.08 tükeldasin juurvilju. 11.08 Valmistasin jälle erinevaid salateid. 12
Kõige vähem sigu on Hiiumaal, Ida- Virumaal ja Valgamaal. Sealihatoodang põllumajandusliku maa kohta aastas oli kõige suurem Saaremaal, Raplamaal,Viljandimaal ning Lääne-Virumaal. Linnukasvatus aga on suurem Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Väike aga Ida-Virumaal, Läänemaal, Hiiumaal ja Võrumaal. Mis kõige tähtsam meie jaoks, on kartulikasvatus. See on meil kõige suurem Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.Ülejäänud paikades on see enamasti võrdne toodang. Kõige suurem kartuli saagikus oli aastal 2000 ja 2001 ning kõige väiksem oli aastal 1998. Tavaliselt on kartuli saagikus kõige suurem Järva ja Raplamaal. Piimatoodangust rääkides on kõige suurem veiste arv Pärnu-, Jõgeva-, Järvamaal ning Lääne-Virumaal. Piimatoodang lehma kohta on aga suurim Järvamaal. Veiste arv on aga kõige suurem Jõgeva-, Pärnu- ja Järvamaal. Piimatoodand lehma kohta Eestis oli 2002. aastal 5151 kg aastas. Eestis on põllumajandumaa osatähtsus riigi kogupindalast 23,1 %
Laste kolmekäiguline menüü (talv) MENÜÜ Eelroog: Kana-köögiviljasupp Mitmeviljaleib, Pearoog: Kodune hakk-kotlet, keedetud kartuli, kaalika- porgandisalat, lihaleeme kaste teraviljaleib, arooniamahl Dessert: Lusika pannkoogid õunamoosiga Piim TÄNAN KUULAMAST
annaabi.ee 
