Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marjad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Marjad #1 Marjad #2 Marjad #3 Marjad #4 Marjad #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zonee Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pdf

KT küsimuste vastused TAIMNE

Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 ­ 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 ­ 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 ­ 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 ­ 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalusi:

Bioloogia
thumbnail
43
doc

Toiduainete taimne toore

Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett ­ 84 g valke ­ 1,4 g rasvu ­ 0,20 g süsivesikuid ­ 13,8 g tuhka ­ 0,66 g kiudaineid ­ 4,3 g energiat ­ 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi ­ 275 mg kaltsiumi ­ 33,0 mg rauda ­ 1,0 mg magneesium ­ 13 mg fosfor ­ 44,0 mg

Köögiviljandus
thumbnail
28
doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Punane, must ja valge sõstar on Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid. 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Mustal sõstral kuni 12 aastat, Punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat. 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Palju vett, kaaliumi ja C vitamiini rikkad. 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates. Marjad peavad olema: - ühtses pomoloogilises sordis, - kobaras ühtlaselt valminud, - värsked, puhtad, kuivad, - mehaaniliste vigastusteta, - haiguste ja kahjurite poolt kahjustamata, - pole hallitanud, - kõrvalmaitse ja -lõhnata. Marju korjatakse kuiva ilmaga. Korjatud marju ei tohi hoida päikese käes

Toiduained
thumbnail
19
doc

Referaat Puuviljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Toitumisõpetus
thumbnail
19
doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Eesti keel
thumbnail
13
wps

Maailma viljad

säilib väga kaua, saab talv läbi kasutada. Armerimelonid on suurte maitsvate vanilliaroomiga viljadega sordirühm, kasvatatakse peamiselt Kesk-Aasias. Konomonmeloni alamliiki kuuluvaid teisendeid kasvatatakse Indiast Jaapanini; pärit on Ida-ja Lõuna-Aasiast. Vilju tarvitatakse köögiviljadena, mitte dessertköögiviljadena. Viinamari Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad. Kultuuristatult kasvatatakse viinamarjaliaane 2 m kõrgustel spaleeridel. Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni. Sinise põhitooniga viinamarjad sisaldavad rohkem parkaineid ja koores punast värvainet antotsüaani. Paljude sortide marjad kattuvad valmides õhukese, heleda, jahuse, vahaja kirmega, mis tekib sügisel sooja päevase õhu ja öise niiskema ja jahedama õhu vaheldumise tulemusena.

Bioloogia
thumbnail
62
doc

Toiduained

vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid ­ suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.

Toitumisõpetus
thumbnail
44
pdf

Eksootilised-puuviljad

Sugar - 900 grammi Vesi - 420 ml ettevalmistamine: Vala guajaav kastrulis vesi, soojus ja puder. Küpseta, kuni kuni puuviljad on pehmed, siis asetage need marli, mis katted nagu tekid kaussi või muu roog, ja jäta ööseks enne tühjendada mahla. Valage 1,5 liitrit vedelikku ja valage mitte suhkru juurde. Vala kastrulisse ja keetke 6-8 minutit. Valage purkideks ja korgist. Füüsal ● Füüsal ehk inkamari on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond ● Marjad sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini ning ka olulisi B-grupi vitamiine. ● Nende korjamisaeg on sügis. Viljade valmimisest annab märku nende varisemine. ● Pakutakse vastuvõttudel puuviljavalikus või pannakse kookide peale. ● Füüsalit kasutatakse rohkem kaunistusena Juustukook hurmaast Hurmaa ajalugu Hurmaad pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik idadiospüür

toiduainete sensoorse hindamise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun