Marjad (0)

Marjad
Juhendaja : Katrin Jurs
Nimi: Kaldin Raidväli
Grupp: K113
Kool: Tartu khk
Millise marjaga on tegemist ?
1.Valdav osa läheb veini valmistamiseks, umbes kümnendik tarbitakse toorelt ja veelgi väiksemast osast valmistatakse rosinaid. Värvus võib olla kollakasrohelisest kuni sinakasmustani. Ka suurus ja kuju võivad olla erinevad. Tavaliselt on neis seemned, kuid aretatakse ka seemneteta sorte . Süüakse värskelt, suurepäraselt sobivad nad ka juustuvaagna, salatite, tortide ja muu garneerimiseks. Marjade toiduenergia oleneb suurel määral nende suhkrusisaldusest. Suhkrutest on enam glükoosi ja fruktoosi. Sisaldavad palju K, vitamiin C sisaldus on väga madal. Rosinaid saadakse seemneteta õhukesekooreliste viinamarjade kuivatamisel kas päikese käes või kunstlikus soojuses. Rosinate tähtsaks kvaliteedinäitajaks on suhkrusisaldus, mis peab olema kõrge. Esile tuleb tõsta rosinate suurt kaaliumisisaldust. Korindid on väikestest tumedatest marjadest valmistatud rosinad. Sultanarosinad on kollased , väga magusad ja õhukese koorega .
Tegemist on .viinamarjaga
2. Hakati kultiveerima juba möödunud sajandil ja on Eestis enamtuntud rabas kasvav mari. Kultuurmari on tunduvalt suurem ja mõnevõrra vähem hapu. Üldiselt on aga väga suure happesisaldusega (3%), mistõttu toorelt üksinda üldiselt ei sööda, küll aga suhkruga . Ta sobib suurepäraselt mahlade, siirupite ja kissellide valmistamiseks. Säilub hästi jahedas keldris vees või külmutatult. Energiasisaldus on väike (28 kJ/31 kcal ), kuid suure happesuse tõttu tuleb lisada tublisti suhkrut, mis energiasisaldust tõstab. Vitamiini C sisaldab 14 mg%. Tegemist on .jõhvikaga
3. On umbes 1 - 2 cm läbimõõduga punased marjad. Vili koosneb paljudest kokku liitunud osaviljadest. Säiluvad väga halvasti. Valmistatakse eelkõige hoidiseid, kuid neid võib süüa toorelt ja sügavkülmutada. Tuntud on marja tervistavad omadused. Teed soovitatakse külmetushaiguste puhul. Toimib ka diureetikuna, mistõttu soovitatakse teda neeruhaigetele. Sisaldab 7-8% suhkruid, energiasisaldus on 100 g kohta 40 kcal. Sisaldavad ligi 2 korda rohkem rauda kui maasikad . Tegemist on vaarikaga
4. On põhjamaine mari, mis männimetsas valmib augustis. Marjad sisaldavad säilitusainena kasutatavat bensoehapet, mistõttu säiluvad hästi. Marjadest valmistatakse enamasti hoidiseid. Tuntud on põletikuvastased omadused. Taimeleheteed kasutatakse paljude haiguste ravil. Energiasisaldus on 48 kcal 100 g kohta. Vitamiinide sisaldus on tagasihoidlik .  Tegemist on pohlaga
5. Jagunevad mustadeks, punasteks ja valgeteks. Väärtuslikuim on must mari , mis sisaldab kuni 300 mg Cvitamiini 100g , teised aga  C vitamiini 30-40 mg. Suhkruid sisaldavad 6-7%, happeid 2-3%, mineraalainetest  eriti K, pektiinaineid ja teisi vitamiine. Kasutatakse peamiselt mahlade, mooside, tarretiste ja veinide valmistamiseks., võib süüa ka toorelt ja sügavkülmutada. Tegemist on sõstratega
6. Sorte on väga palju. Marjade suurus, kuju, värvus ja maitse on väga erinevad. Tooretest marjadest valmistatakse kompotte, mahla, moosi, vesihoidiseid, veini ja marmelaadi. Suhkrusisaldus keskmiselt 10 %, 2% happeid, pektiinained, C vitamiini 100g-s 50 mg. Tegemist on tikriga
7. On Eestis eelkõige tuntud metsamarjana, kuigi neid kultiveeritakse ligi sada aastat. Kultuurmarjad on metsamarjadest tunduvalt suuremad. Marju süüakse toorena, valmistatakse kisselli, kompotti ja keediseid. Hästi sobib sügavkülmutamiseks ja kuivatamiseks. Termiliselt töödeldud hoidiseid kasutatakse ka kõhulahtisuse raviks. Sisaldab 6-7% suhkruid, energiasisaldus on 49 kcal. Märkimist väärt on vitamiin C sisaldus (40-50mg%). Tegemist on mustikaga
8. On üks armastatumaid ja väärtuslikumaid marju Eestis. Aedmarja sorte on väga palju. Nad erinevad üksteisest kuju, suuruse, saagikuse, samuti maitse ja viljaliha õrnuse poolest. Säilivad halvasti. Hooajal süüakse toorelt, aga kuna see aeg on lühike, siis valmistatakse nendest keediseid ja kompotte. Suurepäraselt sobivad sügavkülmutamiseks. Suhkrusisaldus on 7-8%, energiasisaldus on 100 g kohta väike (46 kcal). Rahva seas levinud arvamus, et on üks rauarikkamaid marju, kuid see ei pea paika. On kibuvitsamarja ja mustsõstra järgi üks vitamiin C rikkamaid marju (70-80 mg%). Tegemist on .maasikaga
9. Põhjamaa apelsin on punase või kollase värvusega liitmari. Sisaldab kuni 105 mg C-vitamiini 100 g kohta ja 6% suhkruid. Hinnatud on mari ka mangaani , seleeni ja räni sialduse poolest. Kasutatakse keedise, mahla ja veini valmistamiseks. Parandab ainevahetust. Eestis kasvava marja liigid on raba - , (mesikollane), kitse -, (tumepruun), soo- ehk mesi (punane) .murakaga
10. Kasvab metsikult , kuid kultiveeritakse ka ilutaimena. Liike on palju. Vitamiinirikkamaks peetakse metsikut. Vilju korjatakse augustist kuni oktoobrini enne täisküpsuse saavutamist. Marju kuivatatakse. Kuid suuremarjalistel sortidel võib seemned eemaldada ja valmistada kompotte ning keediseid. Marjad on tõelised vitamiinipommid. Vitamiin C sisaldus on 940 mg%. Väga kõrge on ka retinooli, kaaliumi , kaltsiumi ja vasesisaldus. Tegemist on ..........................................................................
11. Mari o oranžikaspunane kuni kollane. Maitse hapukas, vili sisaldab palju vitamiine (C-, A-, B-grupp, P-, E-, ja Kvitamiine). Sisaldab plaju kiudainet ning oomega- rasvhappeid . Toiduks tarvitatakse toorelt ja töödeldult
sõstar
12. Sisaldab võrreldes vaarikaga vähem suhkruid ja rohkem happeid. Vilja värv sinakasmust kuni must. Marju kasutatakse põhiliselt mahla ja veinide valmistamiseks. Tegemist on põldmarjaga
s
Täida lüngad!
Ananassi viljaliha on magusa maitsega. Viljad on pruunika koorega ja neid transporditakse poolvalminult. Tumedad plekid ja laigud näitavad, et vili hakkab mädanema. Ananasskirss ehk füüsal meenutab tomatit, on kirsi suurused värvuselt .kollased, oranzid ja lillad.
Nende maitse on .maasikaliste sarnane. Marja kaitseb paberjas leht/lehed, milles ka vili valmib. Banaanid sisaldavad palju süsinikku, mis küpsemise edenedes muutub suhkruks. On väga pehme ja säilitades neid alla 13 kraadi, omandavad ebameeldiva välimuse. Granaatõun on oma kujult nagu õun.
Vili on punaka värvusega ja sisaldab hulgaliselt seemneid. Iga seeme on ümbritsetud .viljlihaga
Grenadilli vili on pealt kõva. Viljas on palju seemneid, mida ei tarvitse eemaldada. Guaav ehk guajaav meenutab kujult ja suuruselt muna või pirni , mille viljad on kaetud   sileda koorega. ja koore värvus on kollakas -roheline.. Hurmaa vili meenutab suurt .tomatit., mille värvus on oranz. küpsedes muutub läbipaistvamaks  
Karambool ehk tähtvili on .kollane. Vilja ristlõige on tähekujuline. Kivaano ehk ogameloni koor on ogaline.
Mangostan on mango suurune, kujult ümarjas ja kaetud ..................................................................................................................................... . Pikemal seismisel koor ................................. ja selle eemaldamine ........................................................................
Tamarillo ehk tomatipuu vili on kujult ovaalne.
Viigimari on magus-hapu. kujuline,