Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalusi:
Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg
Punane, must ja valge sõstar on Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid. 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Mustal sõstral kuni 12 aastat, Punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat. 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Palju vett, kaaliumi ja C vitamiini rikkad. 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates. Marjad peavad olema: - ühtses pomoloogilises sordis, - kobaras ühtlaselt valminud, - värsked, puhtad, kuivad, - mehaaniliste vigastusteta, - haiguste ja kahjurite poolt kahjustamata, - pole hallitanud, - kõrvalmaitse ja -lõhnata. Marju korjatakse kuiva ilmaga. Korjatud marju ei tohi hoida päikese käes
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................
säilib väga kaua, saab talv läbi kasutada. Armerimelonid on suurte maitsvate vanilliaroomiga viljadega sordirühm, kasvatatakse peamiselt Kesk-Aasias. Konomonmeloni alamliiki kuuluvaid teisendeid kasvatatakse Indiast Jaapanini; pärit on Ida-ja Lõuna-Aasiast. Vilju tarvitatakse köögiviljadena, mitte dessertköögiviljadena. Viinamari Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad. Kultuuristatult kasvatatakse viinamarjaliaane 2 m kõrgustel spaleeridel. Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni. Sinise põhitooniga viinamarjad sisaldavad rohkem parkaineid ja koores punast värvainet antotsüaani. Paljude sortide marjad kattuvad valmides õhukese, heleda, jahuse, vahaja kirmega, mis tekib sügisel sooja päevase õhu ja öise niiskema ja jahedama õhu vaheldumise tulemusena.
vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.
Sugar - 900 grammi Vesi - 420 ml ettevalmistamine: Vala guajaav kastrulis vesi, soojus ja puder. Küpseta, kuni kuni puuviljad on pehmed, siis asetage need marli, mis katted nagu tekid kaussi või muu roog, ja jäta ööseks enne tühjendada mahla. Valage 1,5 liitrit vedelikku ja valage mitte suhkru juurde. Vala kastrulisse ja keetke 6-8 minutit. Valage purkideks ja korgist. Füüsal ● Füüsal ehk inkamari on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond ● Marjad sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini ning ka olulisi B-grupi vitamiine. ● Nende korjamisaeg on sügis. Viljade valmimisest annab märku nende varisemine. ● Pakutakse vastuvõttudel puuviljavalikus või pannakse kookide peale. ● Füüsalit kasutatakse rohkem kaunistusena Juustukook hurmaast Hurmaa ajalugu Hurmaad pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud eelajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik idadiospüür
Kõik kommentaarid