Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid tooteid?
  • Milliseid toitaineid?

  • Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 – 8% süsivesikuid
    Kõrge karotiinisisaldus (muutub organismis A-vitamiiniks).
    Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini vähem. - kaaliumiühendeid- naatriumi-,
    - kaltsiumi-, - fosfori-, - magneesiumiühendeid.
  • Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures.
    vajalik õhuniiskus 98 – 100%.Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides.Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt.
    Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust.
  • Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt ,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent : - toorsalatite koostises,- suppide ,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine.
    Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas.
  • Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu .Väga hinnatud köögivili.
    Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim.
    1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja .
    2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku.
    Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega
    Õied: - kahesugulised, - väikesed.
    Viljad : - asuvad ligistikku, - 2 – 5 kaupa kokku kasvanud
    Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused,
    - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad.
    Sisu värvus varieerub : - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni.
    On olemas ka oranžpunase, kollase või valge sisuga sorte .
    Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti.
    Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult,
    - marineeritult.
  • Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid
    Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige:
    - mineraalainete,
    - vitamiinide allikana .
    Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid.
    Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid.
    • Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%).
    • C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed.
    • Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest.
    • Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid.

    Sisaldab palju kaaliumi .
    - keedetult, - küpsetatult, - hautatult, - samuti toorelt toorsalatite koostisosana.
    • Kasulik on süüa vitamiinidevaesel kevadtalvel.Soovitatakse kõhukinnisuse puhul. vastunäidustatud ägedate mao- ja soolehaiguste puhul.

  • Naeri väärtus ja kasutamine.
    Hinnatud mineraalainete ja vitamiinide allikana.
    Juurikad sisaldavad rohkesti:
    - kaaliumi, - kaltsiumi, - B-rühma vitamiine, - eeterlikke õlisid,
    - karotiini (kollaseviljaline).C-vitamiini sisaldab kuni 40 mg.
    Hea söögiisu tekitaja (väävlit sisaldavad eeterlikud sinepiõlid).
    - toorelt,- hautatult,- küpsetatult,- keedetult.
    Magusam kui kaalikas
  • Maapirni päritolu, olulisus, säilitamine ja kasutamine.
    Kodumaaks on: - Lõuna- Kanada ,- USA idaosa .
    Sisaldab rikkalikult inuliini
    Nüüdisajal maapirn tervisliku toitumise tähelepanu keskmes.
    Põhjus peitub maapirni koostise biokeemilises eripäras.
    Taime süsivesikuliseks varuaineks on mugulatesse koonduv inuliin.
    Inuliini lagunemisel moodustub fruktoos . See on magusaim looduslik suhkur.
    Maapirnist saab maitsvaid toite:
    - keetes või aurutades,
    - ahjus küpsetades,
    - grillides.
    Väga maitsvad on maapirnid värskena:
    - toorelt krõbistamiseks,
    - riivituna või õhukeste viiludena salatites.
    Aurutatud maapirn sulab suus kui sulavõi ja nii eemaldub kergesti ka koor.
    Maapirnist valmistatakse ka mahla, mida segatakse teiste köögiviljamahladega
  • Kurgi päritolu ja levik.
    Pärineb troopilisest Ida- Indiast
    Euroopas hakati kasvatama 17. saj lõpul. Eestisse ja Põhja-Euroopasse toodi kurk Venemaalt.
  • Suurimad kurgitootjad maailmas. Madalmaad, Saksamaa, Poola, Hispaania , Kreeka, Bulgaaria .
  • Kurgi jagunemine kasutusviisi järgi
    - hapendamissordid,- marineerimissordid, - salatisordid
  • Kurgi põhiliste toitainete sisaldus.
    - vett 95 – 96%
    - kuivainet 4 – 5% (sealhulgas suhkruid 2%)
    - valke 1%- rasvu 0,1%- kiudaineid 0,7%- tuhka 0,4%
    - vähesel määral karotiini ( koores ),
    - B1, B2- ja PP-vitamiini,- C-vitamiini 10 – 20 mg
  • Kurgi realiseerimisnõuded ja kasutusviisid.
    Kurgid peavad olema:
    - värsked,
    - puhtad,
    - ilma mehhaaniliste vigastusteta,
    - haigustest ja kahjuritest tabandumata,
    - moondumata,
    - antud botaanilisele sordile tüüpilise kuju ja värvusega.
    Pikaviljalised ja poolpikad kurgisordid on mõeldud värskelt salatina tarbimiseks .
    Lühiviljalisi sorte kasutatakse kõige rohkem:
    - hapendamiseks,
    - marineerimiseks.
    Toiduks: - värskelt,- hapendatult,- soolatult ,- marineeritult jne.

    - toniseerib näonahka,- puhastab ja värskendab seda,
    - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale).
  • Suurimad tomatitootjad maailmas. - Hiina, - USA, - Türgi.
  • Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Kaalium , Fosfor, Magneesium , Kaltsium, Naatrium , Raud Viljade küpsusastmed:rohelise küpsuse faas:
    - vili tihke , - normaalse suurusega, - roheline kuni kahvaturoheline värvus.
    piimküpsuse faas: - vili tihke, - läikiva pinnaga, - koor valkjasroheline, - viljaliha heleroheline.
    roosaküpsuse faas:
    - vilja tihedus väheneb,
    - suurem osa vilja pinnast roosakas , - viljaliha roosa ,- viljad kõlbavad värskelt tarvitada.
    täisküpsuse faas: - sordile iseloomulik värvus, - viljaliha konsistents ,
    - maitse.
    Üleküpsemisel viljade: - värvus tumeneb,
    - viljaliha muutub vedelamaks, - maitse halveneb.
  • Tööstuslikult toodetakse tomatist milliseid tooteid? - mahla,
    - mehu,- püreed, - pastat, - kastmeid (nt ketšupit),
    - kuivprodukte (tomatipulbrit, - helbeid ), - konserve.
  • Paprika säilitamise nõuded.
    Säilitatakse kuni 14 päeva: 0 - 4°C juures,90 – 95% suhtelise õhuniiskuse juures. Toatemperatuuril säilivad 5 – 6 päeva.
  • Suurimad kõrvitsakasvatajad maailmas ja Euroopas. USA, Hiina. - Itaalia, - Hispaania, - Rumeenia, - Prantsusmaa, - Kreeka, Bulgaaria.
  • Valminud kõrvitsa viljad sisaldavad milliseid toitaineid?
    Valminud viljad sisaldavad:
    - rohkesti süsivesikuid (suhkruid, tärklist),- kuivainet 6 – 8%,
    - suhkruid (polüsahhariide) keskmiselt 5 – 6, mõnedel sortidel kuni 10%,
    - tärklist 2 – 7%,- C – vitamiini 15 – 20 mg,
    - karotiini, lämmastikaineid, orgaanilisi happeid , kiudu , pektiinaineid.
    Seemned sisaldavad kuni 50% õli.
  • Kõrvitsa säilitamise nõuded.
    Kabatšokki ja patissoni saab säilitada: - kuni 14 päeva 0 - 4°C,
    - suhtelise õhuniiskuse 90 – 95% juures.Toatemperatuuril säilivad 5 – 6 päeva.
    Harilikku ja suureviljalist kõrvitsat saab säilitada:
    - kuni pool aastat 10 - 12°C, - 70 – 75% õhuniiskuse juures.
  • Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused.
    Suurimad tootjad – Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan , USA.
    Euroopas – Itaalia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Makedoonia , Ungari, Prantsusmaa, Albaania .
    Sisaldab rohkesti mineraalaineid, eriti Kaaliumi.
    • Süüakse peamiselt värskelt (toorelt) delikatessköögiviljana.
    • Valmistatakse: - keediseid, - marmelaade, - nn arbuusimett.

    Süüakse ka soolatult.
  • Salati toiteväärtus ja säilitamine. Toiteväärtus pole kõrge.
    Madal energeetiline väärtus (100 grammis 11 kcal).
    Meil üks esimesi varakevadisi vitamiinirikkamaid köögivilju.
    Lehed sisaldavad: - valke, - süsivesikuid, - mineraalsooli.
    Vitamiinidest : - C-vitamiini (10 – 30m%), - karotiini, - B1-, B2-, E-, PP-, K- jt vitamiine.
  • Aedtilli toiteväärtus.
    Värsked tillilehed sisaldavad:
    - kuivainet 7,4 – 13,4% (sealhulgas lämmastikaineid 1,4 – 4%, suhkruid 0,4 – 1,6%), - C-vitamiini kuni 150m %,
    - karotiini kuni 7m%,- märkimisväärselt B1-, B2-, PP- ja P- vitamiini,
    - eeterlikke õlisid (annavad erilise lõhna ja maitse).
    Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi.
  • Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias ,- kondiitritööstuses,
    - veinitööstuses.
    Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- želeed,
    - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm.
    • Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks.

  • Olulisemad sibulad ja laugud . Olulisemad:
    - harilik sibul – küüslaukporrulauk - murulauk (püsik)
    - longus lauk (püsik)
    Tuntud on:- talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik)
  • Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas.
    Suuremad söögisibula tootjad maailmas:
    - Hiina, - India, - USA, - Pakistan , - Türgi,
    - Egiptus , - Venemaa, - Brasiilia, - Jaapan.
    Euroopas suuremad sibulatootjad:
    - Hispaania, - Madalmaad, - Poola, - Itaalia.
  • Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus.
    Keemilise koostise alusel rühmitatakse:
    - kibedateks,
    - poolkibedateks,
    - magusateks.
    Kibedad: - sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid,
    - kasutatakse kulinaarselt töödelduna,
    - palju kuivainet (14 – 21%), suhkruid (9%),
    - pika puhkeperioodiga (säilivad hästi),
    - ‘Peipsiäärne’, ‘Jõgeva 3’.
    Poolkibedad:
    - eeterlikke õlisid vähem,
    - kuivainet (12%),
    - suhkruid (8%),
    - vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri,
    - säilivad keskmiselt.
    Magusad:
    - kõige vähem eeterlikke õlisid,
    - kuivainet vähem (10%),
    - suhkruid (6%),
    - maitse tundub magus (toorelt
    - nõudlik soojuse suhtes,
    - säilib halvasti.
  • Sibulate säilitamise nõuded
    Korralik kuivatamine sundventilatsiooniga kuivatis 2 – 3 päeva temperatuuril 25 - 35°.
    Lisaks soojendamine 8 – 10 tundi 45° juures.Optimaalne säilitustemperatuur 0°C.Õhuniiskus 65 – 70%. Hahkhallituse tõrje.
    Kodustes tingimustes säilitada:- võrkkottides, - palmikutes ülesriputatult.
  • Olulisemate mineraalainete sisaldus küüslaugus. - kaaliumi, - kaltsiumi,
    - magneesiumi, - rauda, - vaske, - mangaani, - seleeni , - joodi jt.
  • Porrulaugu olulisus ja kasutamine. Rohkesti mineraalaineid ja eetrlikke õlisid. Lehed C-vitamiini.
    Toiduks tarvitatakse lehetuppedest moodustunud õrnakoelist 10 – 30 cm pikkust ebavart koos sellest ainult veidi jämedama selgelt eristumata sibulaga.
    Samuti noori lehti.
    Tarvitatakse: - toorelt, - keedetult, - praetult, - mingil muul viisil kuumtöödeldult
  • Püsiksibulakultuurid. Murulauk, Longus lauk, Talisibul, Rindeline sibul
  • Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused #1 Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused #2 Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused #3 Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused #4 Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor made4 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    KT küsimuste vastused TAIMNE
    13
    pdf

    KT küsimuste vastused TAIMNE

    - mingil muul viisil kuumtöödeldult Valmistatakse iseseisvaid roogi. Kasutatakse toitude lisandina. Salatite, kastmete, ühepajatoitude koostisosana. Sobib hästi sügavkülmutamiseks. Tööstuslikult valmistatakse porrulaugust konserve, kuivprodukte. Roheliste lehtedega võib asendada murulauku ja talisibulat. Neid lisatakse suppidele ja hautistele. 30. Püsiksibulakultuurid. Murulauk, longus lauk, talisibul, rindeline sibul Kordamisküsimused III 31. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised

    Bioloogia
    TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks
    20
    doc

    TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

    - vili ei tohi kuumeneda enne kuivatamist, - algniiskuse 18 - 21°C juures ei tohiks kuivatamistemperatuur tõusta üle 48 °C; - teri ei tohi surnuks kuivatada. 31. Rukki kasutamise võimalused. Kogusaagist umbes pool kasutatakse leiva tootmiseks. Ülejäänud osa jaguneb järgmiselt: - seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine 32. Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga 33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34

    Toiduainete õpetus
    Köögiviljad ja seened
    23
    docx

    Köögiviljad ja seened

    2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja s

    Kokandus
    Köögiviljad
    5
    docx

    Köögiviljad

    Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad ­ taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul ­ peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul ­ kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul ­ peab vastama nii s?

    Toiduaine õpetus
    Toiduainete taimne toore
    43
    doc

    Toiduainete taimne toore

    Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge

    Köögiviljandus
    Puu-ja köögiviljad
    6
    doc

    Puu-ja köögiviljad

    VÄRSKED PUU ­ JA KÖÖGIVILJAD Tähtsal kohal inimese igapäevatoitumises. Suurepärased suhkrute, vitamiinide ja mineraalainete allikad. Keemiline koostis: Vesi ­ sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained ­ üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente ­ Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud ­ puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed ­ omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat,

    Toitumisõpetus
    Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks
    28
    doc

    Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

    - kastmetele, - täidistele, - karridele, - hautistele. Viinamarjadest tehakse: - keedist, - zeleed. Sobivad hästi kokku linnu-, uluki- ja jäneseliha, kala ja mereandide, vasikamaksaga. Seemnetest valmistatakse toiduõli. Mitmel pool maailmas, näiteks Vietnamis ja Kesk-Aasia maades, süüakse ka viinapuulehti. Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV (IX ­ XII loeng) 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. - hakkavad vara saaki andma, - viljakandvus püsiv, - saagid ühtlased, - kerge paljundada, - leplikumad kasvutingimuste suhtes, - suurema kohanemisvõimega, - kannatavad vähem ilmakahjustuste all, - lihtsam hooldada, - ebaõnnestumise korral kahju väiksem,

    Toiduained
    Toiduainete taimne toore-kordamisküsimused
    14
    doc

    Toiduainete taimne toore, kordamisküsimused

    2) väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK- väetisi külvieelsel mullaharimisel; 3) koristusega ei tohi viivitada pärast vajaliku küpsuse saabumist (1 päev koristusega hilinemist võib alandada langemisarvu 20 sekundit). 35.Rukki kasutamise võimalused. Leiva tegemiseks, seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid.

    Toiduainete taimne toore




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun