Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia.
Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp, 2009) Õli saagikus Madalaim oli 1,5t ha(Thyrow, 2009), kõrgeim 3,5t ha(Hohenschulen, 2008)
TAIMEKASVATUS TALIRAPS KOOSTAJAD: MS I kursus 3. laborirühm TALIRAPSI TÄHTSUS MAAILMAS Raps on kolmas kõige tähtsam taimse õli allikas maailmas pärast sojauba ja palmi õli. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Raps on maailmas teine juhtiv proteiinieine allikas. Kasutatakse Euroopas suuresti loomasöödaks. Igapäevaelus kasutame rapsi peamiselt toiduõlina. Suurimad rapsitootjad 2005 Maailma (miljonit tonni) rapsitoodang Hiina 13,0 (miljonit tonni)
kündmine. Samuti kivikorjamine ja libistamine. Kuna töid on palju, siis kaasatakse osade tööde jaoks nii talgulisi kui ka sulaseid. Põllutöödega alustatakse aprillis taliviljade väetamisega. Algavad suveviljamaadel kevadtööd; lägalaotamine, pindmine mullaharimine, libistamine (libistiga põldude ülekäimine), kivikorjamine. Esimesena külvatakse hernes, seejärel suvioder ning lõpuks nende väetamine. Mais alustatakse taliviljade- ja rapsi taimekaitsega. Järgneb umbrohutõrje talirapsi ja nisu maadel ning nende väetamine. Järgmiseks tööks on suviviljade taimekaitse. Juuni alguses kestab suvi viljade taimekaitse, millele järgneb tali- ja suviviljade väetamine. Kuu lõpus tehakse talikultuuride haigustõrjet. Juulis saab alguse suviodra haigustõrje. Toimub talirapsi külviks maa ettevalmistus, mis on olnud eelnevalt rohumaad. August on koristuskuu, toimub nii hilise kui ka varase odra koristus, samuti talinisu ja talirapsi lõikamine
seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud
2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina, ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud
30%.Kasvutingimuste suhtes on raps nõudlik, talle sobivad raskema lõimisega viljakad parasniisked ja neutraalse reaktsiooniga mullad ning põld peab olema korralikult haritud. Taime erilisus Seemneil on terav kibe maitse, algselt oli neis rohkesti tervist kahjustavaid glükosinolaate ja rapsiõli sisaldas eruukhapet, aga sordiaretusega on need puudused kõrvaldatud. Rapsiõlil on pikk säilivus-aeg- pimedas ja jahedas kohas kuni neli aastat. Kasutamine: Eestis kasvatati rapsi, eriti talirapsi, algul söödakultuurina haljasmassi saamiseks. 20. sajandi viimasel kümnendil suurenes rapsi tähtsus õlikultuurina ja tema kasvupind laienes tunduvalt. Maailma suurimad rapsikasvatajad on Hiina, Kanada,India, Saksamaa ja Prantsusmaa. Rapsi seemneid on 36–50% õli, mida kasutatakse toiduõlina (margariini, toidurasvade jms valmistamiseks) ning tehnilise õlina (diislikütuse, määrdeainete, värvide, lakkide jms valmistamiseks).
TALIRAPS Uurimistöö metoodika · Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´Express´, ´Votan´. · Katse neljas korduse blokk-asetuses, · Katselapi suurus 10m², · Külvisügavus 2...3(4) cm, · Külvisenorm 100; 150 ja 200 idanevat seemet m². · Külviaeg 9. august, 16. august, 23. august ja 30. august Eelvili · Mustkesa TALIRAPSI TALVITUMINE Kõkkuvõte: · Esimesel kolmel külviajal talvitusid talirapsi taimed kõige paremini 150 külvisenormiga · 30. augustil külvatud taimed ei suutnud talvitumiseks ette valmistuda, ning hävinesid. Sort `Wotan'on külviajas suhtes tolerantsem, kui `Express' · Taliraps `Express'talvitus kõige paremini 23. augusti külvil · Taliraps `Wotan'talvitus paremini 16. ja 23. augustil tehtud külvil
külvataval talirapsilon eeldusi heaks talvitumiseks siis, kui varrealge (kasvukuhik) jääb lühikeseks (1 cm) ja juurek aela läbimõõt umbes 8 mm. Talvitumise edukus sõltub suurel määralsordist, külviajast, külvisenormist,kasvutingimustest, sügisese vegetatsioonipikkusest ja soojuse summast sellelperiood il s.o. kõigest sellest, millest oleneb taime kasvu ja arengu seisund ennetalvitumist. Meie talvede looduslike tingimuste mitmekesisus sügisel ja talvel võibpõhjustada ka talirapsi talvitumise ebastabiilsuse. Mitmel aastal hästi talvitunud sortvõib ühel aastal eelmistest erineval talvel hukkuda. Kõige suurema tõenäosusegatalvitub taliraps augusti I dekaadi külvi korral. Soojemalsügisel võib juuli lõpuskülvatud raps ,,üle kasvada", kuid septembris külvatudnormaalselt talvituda. 20. Õlilina (Linum usitatissimum L.) Õlilina seemneid kasutatakse kiiresti kuivava linaõli saamiseks. Seda õli kasutatakse tehniliste materjalide (nt
aastat. Sobivamad on teraviljad, mis ei kanna samu haigusi · raps ise sobib külvikorda teraviljade vahele, et ta täidaks "sanitari" ülesannet ning on võimeline suurendama järgneva teraviljakultuuri saagikust 15 20 % võrra. Taliraps Brassica napus var.oleifera subvar.biennis Seemnesaagi saamiseks külvatakse talirapsi meil augustis, haljasmassi saamiseks aga kevadel, mai algul, et suvel ja sügisel samadelt taimedelt kaks haljasmassisaaki niita. Annab enam haljasmassi kui suviraps. Sobib maheviljelusse, kuna kahjurite kahjustus pole nii ulatuslik maakirpude ja hiilamardikate intensiivne elutegevus teistel perioodidel. Kartul Solanum tuberosum Kartulit on nimetatud meie teiseks leivaks, peale selle on võimalik valmistada temast mitmeid tooteid nagu tärklis, etüülalkohol, liim,
tudraõli, tehniliseks otstarbeks,2)poolkuivav õli toiduks päevalille,rapsi ja sinepiõli,3)mittekuivav-meditsiini ja tehniliseks otst,riitsinus. 57)Suvi-ja taliraps, seemnete kvaliteet, agrotehnika põhiküsimused. Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) , 00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps erinevad vegetatsiooniperioodipikkuse poolest, külmakindluse poolest. Suvirapsi kasvatamisel kestab vegperiood 105-110 päeva.Tõusmetest õitsemiseni kulub suvirapsil 30-50 päeva ja õitsemise algusest valmimiseni 40-60 päeva. Suvirapsi seemnekasvatuseks ei sobi turvasmullad, sobivad raske lõimisega toitainerikkad struktuursed mullad
toiduks päevalille,rapsi ja sinepiõli,3)mittekuivav-meditsiini ja tehniliseks otst,riitsinus. 57)Suvi-ja taliraps, seemnete kvaliteet, agrotehnika põhiküsimused. Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) ,00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps erinevad vegetatsiooniperioodipikkuse poolest, külmakindluse poolest. Suvirapsi kasvatamisel kestab vegperiood 105-110 päeva.Tõusmetest õitsemiseni kulub suvirapsil 30-50 päeva ja õitsemise algusest valmimiseni 40-60 päeva. Suvirapsi seemnekasvatuseks ei sobi turvasmullad, sobivad raske lõimisega toitainerikkad struktuursed mullad
- piima, - likööride ja teiste jookide maitsestamiseks 42. Olulisemad õlikultuurid maailmas, Eestis. Euroopa kesk- ja põhjaosas on kõige sobivam viljeleda rapsi. Lõunaaladel kasvatatakse päevalille. Vahemere ääres viljeldakse oliive. Kogu Euroopas vähemal määral õlilina. Lääne-Euroopas (Saksamaal, Põhja-Prantsusmaal, Poolas, Austrias, Tsehhimaal, Sloveenias) kasvatatakse põhiliselt talirapsi (saagipotentsiaal suvirapsist märksa suurem). Rootsis, Taanis ja Inglismaal kasvatatakse nii suvi- kui talirapsi. Soomes ja Norras kasvatatakse peamiselt suvirüpsi, vähem suvirapsi. Eestis: Raps, Rüps, lina(vähene tootmine veel) 43. Olulisemad rapsi- ja rapsiõlitootjad maailmas. · Hiina, Kanada, India · Rapsiõli: Hiina, saksamaa, India 44. Rapsiõli toiteväärtus. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastunud rasvhappeid (100 grammis 7,2 g) , rohkem
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Külv oleks tehtud 60- 70 päeva enne haljasmassi vajadust, nii võib suve jooksul kasvatada suvirapsi. Suviraps on talirapsist kuivaine rikkam, alates õitsemisest väheneb haljasmassi toorproteiini sisaldus kiiresti. Taliraps annab rohkem haljasmassi. Kasvatus kahel viisil, sügisel külvates saadakse halajsmass kevadel. Võib ka kevadel küslvata, nii saab haljasmassi suvel ja sügisel. Võrreldes suvirapsiga on kevadel külvatud talirapsi haljasmass pikema aja vältel kõrge kvaliteedi ja koristusaeg ei ole piiratud. Söödakapsas Kasutatakse põhiliselt siirdesöödana, suure proteiinisisaldus ja kõrge saagikus. Võib kasutada silokultuurina. On lisaks kõrgele seeduva proteiinile, mineraalainete ja vitamiinidele ka suhkruid 6-8%. Soodustab haljasmassi sileerimist, kiiresti tõuseb happesus. Sirdesöödaks kasutamist õigustab suur külmakindlus sügisel. Stabiiselt suure saagiga. Söödakapsas on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
