Referaat Puuviljad (0)

Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Hanna Riiberg
T11HT
PUUVILJAD KULINAARIAS
Referaat
Juhendaja : Riina Laht
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. PUUVILJAD 4
2. EKSOOTILISED PUUVILJAD 5
3. TSITRUSED 11
4. LUUVILJALISED 15
5. RETSEPTID 17
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19

SISSEJUHATUS

Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte , kus kasutatakse puuvilju . Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule.

1. PUUVILJAD

Viljapuud on kultuuris ja looduslikult kasvavad puud ja kõrgekasvulised põõsad, mis kannavad söödavaid vilju .
Enamik põhjapoolkeral parasvöötmes kasvatatavaid viljapuid kuulub roosõieliste sugukonda..
Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega. Samuti kasutatakse palju magustoitudes ja erinevates kookides. Tehakse mahla ja siirupeid. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju.
Eksootilised viljapuud on mangopuu, melonipuu, viigipuu, granaadipuu jne. Eksootilised puuviljad on kõik need, mis transporditakse troopilise kliimaga maadest . Samuti on neil spetsiifilised maitsed ja lõhnad ning värvid. Puuviljadeks nimetatavad banaan ja ananass on tegelikult rohttaimede seemneteta viljad .
Tsitruselised viljapuud on sidruni-, apelisin, - laimipuud. Üldiselt on tstrused levinumad peamiselt troopikas . Puud on igihaljad ja lõhnavate valgete õitega. Kasvatatakse Vahemeremaades ja USA lõunaosas. Väga C – vitamiini rikkad. Värvus, suurus ja maitse erinev liigiti kui sorditi. Koosneb koorest ja sisust. Koor koosneb peamiselt värvilisest, palju eeterlikke õlisid sisaldavast kihist . Sisu koosneb lõikudest, neil moodustuvad mahlakotikesed, lõikudes seemned.
Luuviljalised on kirsipuu , ploomi -, kreegi-, aprikoosi - ja virsikupuu. Luuvili on lihakvilja üks tüüpidest. Tema viljakest on kolmekihiline : õhuke väliskest, võrdlemisi paks mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet .

2. EKSOOTILISED PUUVILJAD

Ananass
Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpse vilja pind tundub pehme, sellel on nõrk peen aroom . Küps vili säilib +6-7 temperatuuril kuni 2 nädalat. Külmutamist ei talu, juba alla +5 temperatuuril tekivad viljalihas pruunid plekid . Toiduks tarvitatakse eelkõige toorelt seibideks, viiludeks või tükkideks lõigatuna. Söödav osa moodustab ca 70% vilja kaalust . Kasulikum on osta suuremaid vilju, sest neil on söödavat osa rohkem.
Avokaado
Müügil on  nad tavaliselt poolvalminuna, mil vili on veel kõva. Toasoojuses valmivad järele paari päevaga. Vili on tarbimisküps, kui sõrmedega vajutades koor veidi järele annab ( tundub pehmena) ja raputades on tuuma loksumine vilja sees kuuldav . Süüakse peamiselt toorelt. Vili lõigatakse pikuti pooleks, tuum võetakse välja ja viljaliha süüakse lusikaga. Lõikepindu tuleb kohe sidrunimahlaga üle piserdada, muidu läheb viljaliha tumedaks.
Kasutamine: Avokaadot võib süüa lihtsalt niisama, kuid kivi väljavõtmisel tekkivat õõnsust võib täita salatitega või kasutada avokaadot ennast pidulike kokteilsalatite koosseisus . Üha enam populaarsust võidab meil kuulus Mehhiko avokaadokaste guacamole , mistõttu tasub selle toreda vilja juures pikemalt peatuda .
Banaan
Banaan on maailma suurim rohttaim , mis kasvab 6-8m kõrguseks. Kõige olulisemaks ekspordiartikliks on tarbijaskonna hulgas levinud dessert-ehk puuviljabanaanid. Tarbimisküpsust näitavad koorele tekkivad mustad täpid või väikesed plekid. Sellised banaanid on parimate maitseomadustega ja kõrgeima toiteväärtusega. Banaani küpsusastet hinnatakse 7- astmelise skaala järgi, kusjuures 2 on veel roheline, 7 aga täisküps banaan. Banaanid väga mitmekülgse kasutusalaga viljad.
Bataat
Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, keda tuntakse ainult kultuurtaimena. Tema arvatav kodumaa on tõenäoliselt Lõuna-Ameerika. Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel.
Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Kariloomad söövad meelsasti ka võsusid. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. Üks olulisemaid tärklise- ning toidutaimi, samuti annab tooret alkoholi valmistamiseks.
Granaatõun
Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania , Portugal ja Itaalia. Vili on võrdlemisi hästi transporditav ja säiliv. Poolvalminult koristatud rohekad viljad valmivad hästi järgi. Söödav osa on helepunane seemneümbris. Kokku moodustab söödava osa umbes poole vilja kogukaalust. Toitainetest sisaldab rohkesti sidrunhapet, C-vitamiini, parkaineid ja suhkruid. Valmistatakse siirupit, mahla. Kasutatakse liha- ja kala roogadele.
Gujaav
Pärineb Ameerika troopilistelt aladelt . Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tume roosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast.
Sisaldab provitamiini A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit .
Kasutmaine: Enim sobilikud toorelt söömiseks, kooritult ja tükeldatult. Sobib kasutamiseks moosides, jookides. Eriti sobilikud õuntega, näiteks õunakoogis või hoopis suhkru, sidrunimahla ja vahukoorega. Säilib lühikest aega.
Karambool ehk tähtvili
Väikese kurgi taolised, kantide ja sügavate vagudega viljad. Ristlõige on viieharulise tähe kujuline ( sellest ka nimetus ,,tähtvili,, ) Maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või küdooniat. Viljad on täisküpsed, kui merevaiguvärviline sisu helendab läbi koore. Kasutatakse eeskätt värskelt. Liha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb ka sama värskelt aga palju hapukamalt. Koor on sile ja seda saab süüa.
Kasutada saab kaunistuseks salatitele, kokteilidele-jookidele ja mitmesugustele teistele külmadele toitudele, kuid mitte kuumadele toitudele.
Kirssananass ehk füüsal
Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid .
Kasutamine: Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks.
Kiwano
Ogamelon ehk kiwano on kurgi ja meloni sugulane, pärit Uus-Meremaalt. Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist želeed ning on söödav koos seemnetega.
Ogamelon on hapukasmagusa kergelt kurki, laimi ja banaani meenutava toniseeriva maitsega. 100g ogamelonis on vaid 22kcal energiat, lisaks aitab ogamelon organismist väljutada liigset vett ja jääkaineid.
Kasutamine: Kõige lihtsam on ogamelon pikuti pooleks lõigata ja lusikaga tühjaks süüa. Kuumadesse roogadesse ogamelonit ei tasu lisada. Süüakse enamasti värskelt või puuviljasalatite koostises.
Küdoonia
Küdoonia kodumaa on Kesk- Aasia , Kaukaasia , Kreeka, Iraan , Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti  oluline, želeede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks.
Viigimari
Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas , sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske. Värske vili sisaldab kiudaineid, vitamiine ning suhkruid. Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi -, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli.
Serveerida toatemperatuuril, süüakse peamiselt toorelt, või kasutatakse kompottides, magustoitudes, praadide juurde. Värskeid vilju süüakse kooritult – lõigatakse pooleks ja urgitsetakse sisu poolmetest välja, kuivatatud vilju süüakse koos koorega.  
Rambutan
Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun , ploomisuurune, karvane puuvili . Viljaliha on pehme, libe viljaliha, kivi ei sööda. Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli, mille tulemusena koor ja kivi hõlpsasti eristuvad. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Viljad kuivavad kiirelt.
Kasutamine: Süüakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveerida jäätisega, või teha moosi . Viigimarju võib süüa niisama kas järelroana või lisandina liharoogade juurde. Kui viigimarja koor väga paks ei ole, võib ka seda süüa.
Liche
Näeb küpsena välja nagu punane pehme okastega muna. Meeldivalt magushapu. Viljaliha on želeetaoline, milles on kuni 24% kuivainet, peamiselt suhkrut. Seemet ja kesta ei sööda. Küpsed litid on väga aromaatsed. Puuvili on eriti armastatud Hiinas. Päikesekuivatatud litðit kutsutakse inglise keeles litðipähkliks (Lychee nut) ning see erineb värskest litðist oluliselt. Väliskest on pruun ja viljaliha meenutab suurt rosinat.
Litði sobib salatitesse ja kokteilidesse. Samuti sobib neid niisama kohvi kõrvale näksida.
Mango
Pärit Ida-Aasiast. Värvus võib varieeruda rohekas-kollasest kuni punane. Õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline , munakujuline ning raskesti eemaldatav luuseeme. Tuntakse seedimist soodustava toime poolest.
Kasutamine: Süüakse eeskätt värskelt, vili lõigatakse pikuti või risti pooleks, eemaldatakse noa abil viljaluu ja süüakse mahlakat sisu lusika abil. Serveeritakse suhkru, vanilje ja vahukoorega. Kasutatakse puuviljasalatites, kompottides, kookide valmistamisel.
Mangostan
Pärinevad Kagu-Aasiast.Küpse vilja koor on tume lilla. Liha on jaotunud viieks osaks ning on lumivalge, marmelaaditaoline pehme, piklike kollakate söödavate seemnetega. Paks koor tuleb enne söömist eemaldada. Peetakse eriti oivaliseks puuviljadeks, nende maitse on segu virsikust, viinamarjast, ananassist, aprikoosist ja apelsinist, sisaldades rohkesti kaltsiumi ja C-vitamiini.
Kuna nende maitse on nii õrn ja aromaatne, siis ei sobi nad küpsetamiseks. Parimad on süüa värskelt. Sobib kasutada kookides, küpsetites, puuviljasalatites.
Passion
Pärineb Ameerikast . Küpset vilja iseloomustab kortsuline nahkne lillakas -pruun nahk. Söödavaid seemneid ümbritseb aromaatne rohekas- oranz   viljaliha, mida iseloomustab magushapu maitse.
Sisaldavad Vitamiine A ja C. Küpse vilja tunneb ära selle järgi, et ta on raskem kui ta välja paistab, tugeva, kergelt kortsus koorega.
Söömiseks lõigata vili pooleks ja süüa lusikaga viljaliha ning seemned. Viljaliha sobib jäätise, jogurtiga, kohupiimakooki, röstitud saiale.  
Papaia
Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased või oranzid. Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad.
Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. 
Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures.

3. TSITRUSED

Kumkuats ehk kääbusapelsin
Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ), Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega. Vili sisaldab rohkesti kaltsiumi ja märkimisväärsel hulgal C-vitamiini.
Kasutamine: Tuntud on siirupis konserveeritud kääbusapelsinid, mida kasutatakse puuviljasalatite ja kreemide koostises ning tortide ja magustoitude garneerimiseks. Asendamatu jääkuubikuteks külmutatult aperitiivides, boolides ja kokteilides.
Laim
Kodumaa on Lõuna-Aasia troopiline piirkond, eriti Malaisia . Tavalisest sidrunist mahlasemad, aromaatsemad ja sageli seemneteta. Viljaliha on väga hapu, rikas kaaliumi-, kaltsiumi-, ja fosforiühendite, aromaatsete õlide ja C-vitamiini (30mg%) poolest. Säilivad halvemini kui sidrunid .
Kasutamine: laim sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Sobivad eriti hästi liha, kala toitude juurde, salatite ja kokteilide koostisesse.
Limkuats
Kääbussidrun ehk limkvaat on saadud eriti külmaõrna limeti ristamisel külmakindla kääbusapelsiniga (kumkvaadiga). Tänapäeval viljeldakse kõikjal troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Viljad on õhukese kollakas -rohelise söödava koorega. Sisu on helekollane, mahlaks, mõrkjashapu, kuid siiski küllalt maitsev. Sisaldab rohkelt mineraalaineid ja C-vitamiini. Nad ei talu järske temperatuuri kõikumisi ega muljumist.
Tükeldatud viljad on hinnatud tordikaunistustus, samuti liha ja kalatoitude juures, kokteilide ja alkohoolsete jookide valmistamiseks
Pomelo
Pärit Iisraelist ning on saadud pompelmuusi ja greibi ristamisel – seega välimuselt meenutavad kõige rohkem greipi. Vili on pirnikujuline või tipust ümaralt teravnev. Roheline, kollane või roosa kest on paks ja kergesti eemaldatav. Vilja tuleb valida koore järgi, mida kleepuvam ja krobelisem, seda maitsvam. Greibist vähem mahlane, stimuleerib söögiisu. Võib lisada puu- või juurviljasalatitele, suhkrustada või pressida mahlaks. Sobib ka kookide katteks. Sisaldab rikkalikult C vitamiini ja kaaliumi.
Pomerants
Kasvatatakse kõigis Kagu-Aasia, Vahemeremaades, Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Kariibimere saartel. Hea pomerantsikoor on oranz, valge sisepinnaga, jahvatatult kollakas.
Väikse apelsinitaolise ereda oranžikas-punase vilja liha on mõrkjashapu. Mahlast saab väga head marmelaadi, samuti karastusjooke.
Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses.
Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt. Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tavaliselt toodetakse lehtedest ja õitest essensi või eeterlikku õli, mida kasutatakse likööri, vähem ka kompvekitööstuses.
Greip
Ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu ( pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili.
Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru.
Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga ja seejärel eraldatakse tsentrifuugi abil kergem eetrlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks.
Greipfruudi koor on mõru ja sellest toodetakse mõruainet limoliini. Mõruaine tekitab söögiisu. Vilja koorest valmistatakse ka pektiini.
Kasutamine: esmalt peske vilju hoolikalt. Lõigake vili pooleks, lisage veidi suhkurt ja sööge viljaliha lusikaga. Kreip sobib pardi , kana , sealiha ja vähiliste juurde, samuti segasalatite, juustukoogi, puuviljasalatite ja sorbeti kõrvale. Kreibiga võib retseptides asendada apelsini või ananassi. Kreibist saab värskendavat mahla.
Apelsin
Üks tuntumaid tsitrusvilju, mida läänemaailmas kasutatakse peamiselt mahla valmistamiseks.
Apelsini kodumaaks loetakse Hiinat. Hiina õun ehk apelsin on maailma populaarsemaid puuvilju. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. Maitse on mahlane ja hapukas.
Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks.
Apelsin on diureetilise, toniseeriva ja nõrgalt lahtistava toimega. Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid.
Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid.
Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist , zeleed, siirupit ja kastet . Koort saab kasutada roogade maitsestamiseks.
Sidrun
Sidrun on pärit Pakistanist ja Indiast. Sidrunit kasvatatakse aastaringi. Sidruneid on palju erinevaid sorte, mõned neist erinevad välimusepoolest, mõned eristad alles vilja pooleks lõikamisel. Mõned on rohelised ja mõned väga kollased . Sidrunipuu õitseb mitu korda aastas
ja see on väga eriline tsitrusviljade seas. Sidruneid korjatakse enamasti siis kui nad on valmis. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Hapukas maitse.
Vilja koores leidub palju eeterlikku õli. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Limonaad , see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastujooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Kasutatakse jookide, toitude maitsestamiseks. Kuivatatult, värskelt, hoidisena.
Mandariin
Mandariinid on maitselt lähedased apelsinidele. Viljad on väiksema ja õhema koorega kui apelsinid ja pisut laiaks litsutud väliskujuga. Punaka varjundiga oranž koor eraldub viljalihast väga kergesti. Koores leidub eeterlikku õli, mida pressitakse; saadust nimetatakse mandariiniõliks. Mandariinid sisaldavad rohkesti provitamiini A ja C-vitamiini.Tarvitatakse peamiselt värskelt söömiseks.
Kasutamine: mandariine süüakse kõige sagedamini värskelt. Neid sobib lisada puuviljasalatitele, kastmetele, pudingutele, pirukatele, riisisalatile, kanale ja mereandide juurde. Tuntud on mandariinimahl. Eriliseks muudab mandariin jäätise, samuti on mandariin asendamatu tortide kaunistamisel.

4. LUUVILJALISED

Kirss
Kulinaarsest vaatevinklist võib kõik kirsisordid jagada maguskirssideks ja hapukirssideks. Kasutamine: Maguskirsse süüakse lihtsalt maiustusena või kasutatakse väga vähese töötlemisega. Hapukirssidest tehakse pirukaid, kooke, kompotti, moosi, mahla, likööri ja veel palju muudki maitsvat ning pruulitakse kuulsat kirsiviina nimega Kirsch ja likööri Maraschino, mida mõlemat kasutatakse ka magusroogade ja küpsetiste maitsestamisel. Pisikestesse purkidesse pakitakse suhkrustatud kokteilikirsid, millega nimetusele vastavalt kaunistatakse kokteile ja pidulikke järelroogi.
Ploom
Ploom on ploomipuu magus luuvili. Küps ploom on kollane, punane või lillakasmust, seda katab vahakirme. Eestis kasvatatav ploomipuu on hübriid, mille looduslikud eellased on Laukaploom (Eestis haruldane ) ja Kaukaasia haraline ploomipuu ehk Alõtša. Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune . Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome. Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini.
Ploome süüakse värskelt ja kuivatatult. Neist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, veini ja likööri.
Aprikoos
Aprikoos pärineb Hiinast. Aprikoosi on väga raske transportida, kuna ta läheb kiiresti plekiliseks ja rikneb. On kirsi ja ploomi sugulane. Aprikoosil on väga palju erinevaid sorte, näit. Itaalia aprikoosid on pealt sileda pinnaga, mandel aprikoosi seemneid kasutatakse nagu tavalisi mandleid. Aprikoos sisaldab kuni 12% suhkrut, rohkesti karotiini, B-rühma vitamiine ja C- vitamiini. Puuviljad on enamasti kollase- punase kirjud . Värske puuvili sisaldab rohkesti karotiini ja A ja E-vitamiini. Maitse on mahlakas ja hapukas.
Sobib valmistada keediseid,magustoite,likööri,veini,konserveerida. Säilitatakse kuivatatult või hoidistena. Kasutatakse palju kookides, magustoitudes, võib samuti niisama süüa, samuti sobivad snäkiks.
Virsik
Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Roosakasoranzh küps virsik on nii isuäratav, et enamasti süüakse teda lihtsalt puuviljana. Karvane koor irdub vilja küljest hõlpsasti, kui kastate vilja 30 sekundiks keeva ning seejärel kiiresti jääkülma vette, et peatada kuumuse tungimine vilja sisemusse. Kasutamine: Kompotivirsikud on meil müügil aastaringselt ning neid saab väga mitmekülgselt kasutada järelroogades – puuviljasalatites, koogikattena, jäätise juurde ja ka lihtsalt värskendava kompotina.
Pirn
Harilik pirn jõudis Euroopasse Väike - Aasiast läbi Vana - Kreeka ja Rooma . Loomulikult tuntakse seal ka väga palju ja väga erinevaid pirnitoidu retsepte. Eestis kasvatatakse erinevaid pirnisorte väga vähe, sest külmakartlik pirnipuu ei sobi Eesti kliimasse eriti hästi.. Lõunapoolsed viljad sisaldavad C-vitamiini rohkem. Maitselt magus ja mahlane.
Kasutamine Suurepärase maitsekombinatsiooni annavad pirn ja juust, nad mõlemad on ka üpris tervislikud . Sellepärast on ka soovitav juustutaldrikule lisada alati pirne. Suurepärased on salatid , mille koostisesse kuuluvad nii pirn kui ka juust. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks ja vormiroogadeks ning loomulikult küpsetisteks.
Aiva e ebaküdoonia
Õuna- või pirnitaolise viljaga puu või põõsas kasvab Vahemeremaades. Iidsetest aegadest tuntud õunataoline puuvili, mis kasvab Vahemere ääres ja mitmetes teistes samadel laiuskraadidel asuvates maades. Aiva soodustab seedimist ja toimib baktereid hävitavalt. Toorelt on aiva kivikõva ja kibe, kuna sisaldab ohtrasti tanniini; seepärast tehakse aivast hoidiseid – mahla, keedist, püreed ja kompotti. Aiva portugalikeelne nimetus marmelo on andnud nime marmelaadile.

5. RETSEPTID

Papavosalat - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=1041
Grillitud kana Tai moodi - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=8171
Apelsinirull - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=758
Hurmaasalat - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=7896
Kapsa-virsikusalat - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=6030
Lambaliharoog kirssidega - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=5599

KOKKUVÕTE

Puuviljad ja puuviljatoidud on inimestele väga olulised igapäeva elus, kuna neis on väga palju vitamiine ja mineraalained . Antud töös sain teada, kui tähtsat rolli mängivad puuviljad meie elus. Samuti tutvusin paljude uute puuviljadega, millest polnud varem kuulnud . Sain teada, millises toidus sobiks kasutada teatud puuvilju. Leidsin ka huvitavaid retsepte, kus saab kasutada puuvilju.

KASUTATUD KIRJANDUS

www.toidutare.ee ( 30.09.2009)
www.rigual.ee ( 01.10.2009)
www.wikipedia.ee ( 01.10.2009)
Kasemäe, M. Toiduaine õpetuse konspekt: 2009
19