TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Majandusteaduskond
Ärikorralduse instituut
Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool
TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE JAEMÜÜGI ETTEVÕTTLUSEKSKKOND LÄTIS
Uurimustöö aines ettevõtte majanduse alused
Juhendaja : professor Maksim Saat

Tallinn 2007

Olen koostanud töö iseseisvalt.
Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite kõikidele töödele,
olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud .
03. mai 2007
Üliõpilase kood:
Üliõpilase E-posti aadress:

Sisukord

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 1
Tallinn 2007 1
Sisukord 3
Sissejuhatus 3
1. Jaekaubandus 5
1.1. Jaekaupluste tüübid 6
1.2. Jaekaubanduskeskkond 7
1.3. Jaekaubanduse rahvusvahelistumine 10
1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond 12
2. Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond 17
2.1. Mikrokeskkond 17
2.1.1. Hankijad 18
2.1.2. Konkurendid 19
2.1.3. Läti tarbija 20
2.1.4. Huvigrupid 21
2.2. Makrokeskkond 22
2.2.1. Läti majanduskeskkond 22
2.2.2. Läti poliitiline keskkond 25
2.2.3. Läti demograafiline situatsioon 27
2.2.4. Läti kultuur 30
Kokkuvõte 33
Kasutatud kirjandus 35

Sissejuhatus

Ettevõtte majandustegevust mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Neist ehk kõige olulisem on ettevõtluskeskkond. Ettevõtluskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Ilma ettevõtluskeskkonna analüüsita on võimatu püstitada firma eesmärke. Samuti on raske ja vastutusrikas ilma analüüsita vastu võtta tegevust mõjutavaid otsuseid. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on analüüsida jaekaubandusettevõtet mõjutavat keskkonda Läti turul. Uurimuse jaoks on kogutud hulgaliselt materjali nii ettevõtet mõjutava mikro - kui ka makrokeskkonna kohta. Lisaks on kirjatööle loodud jaekaubandusteooriast tulenev raamistik. Mõlemad osad on omavahel tugevalt seotud, sest ilma teooriat tundmata on väga keeruline praktilises tegevuses adekvaatset tulemust saavutada. Teema valiku peamine põhjus on töö otsene seotus autori uurimustöö uurimuse vajadustega. Lisaks on ettevõtete laienemine naaberriikidesse järjest tõusev trend ning see muudab uurimustöö aktuaalseks.
Käesolev uurimustöö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks. Jaekaubandus teoreetiline osa ja rahvusvahelisel turul tegutsemise põhimõtted ning praktiline osa, kus on juba teooriast tulenevalt analüüsitud ettevõtet mõjutavat keskkonda Läti turul. Jaekaubandusest pildi saamiseks on autor pidanud oluliseks anda jaemüügi üldine definitsioon, kirjeldada erinevaid jaekaubandusettevõtete tüüpe ning anda teoreetiline ülevaade jaekaubanduskeskkonnast. Kuna uurimus laieneb ka rahvusvahelisele tasandile on vajalikuks peetud anda teoreetiline ülevaade ka rahvusvahelisest ettevõtluskeskkonnast ning seda mõjutavatest teguritest. Uurimuse praktilises osas on samm sammult analüüsitud Läti jaekaubandusturu ettevõtluskeskkonda. Uurimuse teostamisel on tuginetud Selver Latvia SIA-t mõjutava ettevõtlusekeskkonna analüüsile. Kitsenduseks analüüsil on seatud toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubandus, veelgi täpsemalt super - ja hüpermarketite turg . Käesolevat fakti on arvestatud ka konkurentide üldises kirjeldamises ning täpsema mikro- ja makrokeskkonna analüüsil. Mikrokesskonna all on välja toodud põhilised tegevust mõjutavad osapooled nagu firma tegevuse ülevaade Selveri näitel, hankijad, konkurendid, huvigrupid ja tarbija. Makrokeskkonna analüüsil on antud põhjalik ülevaade Läti majanduslikust, poliitilisest, demograafilisest ja kultuurilisest keskkonnast.

Jaekaubandus

Jaekaubanduse on kaupade müük lõpptarbijale isiklikuks, mitteäriliseks kasutamiseks; see on turustuskanali lüli, mis on otseses kohtaktis kauba ja teenuse lõpptarbijaga. (Mallene 2002, 44) Jaekaubanduse pea­ülesanne seisneb tootmise ja tarbija vahelise vahemaa ületamises, pakkudes selliseid tooteid ja teenuseid, mis vastavad tarbijate vajadustele ja soovidele. (Tonndorf 1995: 9) Gilbert (2003) on öeldud, et jaekaubandus on iga ettevõtmine, mis suunab oma ettevõtluseesmärgid lõpptarbija vajaduste rahuldamisele ja toetub selles tegevuses organisatsioonilisele toodete ja teenuste müügile. Jaekaubandusega tegelevad nii tootjad, hulgimüüjad kui jaekaupmehed ise. Enamasti tegeleb jaekaubandusega siiski jaemüüja, selleks on ettevõte, kelle müüginumbrid tulenevad peamiselt jaemüügist. Käesolevas uurimustöös on keskendutud kauplusepõhisele jaekaubandusele.
Selleks, et jaekaubandust tervikuna paremini mõista, on oluline alustada selle üksikosade lahkamisest. Käesolevas uurimustöös on jaekaubanduse analüüsimine jagatud neljaks osaks. Kõigepealt on toodud jaekaupluste tüübid, siis kirjeldatud jaekaubanduskeskkonda, edasi liigutud jaekaubanduses tegutsemise strateegiate juurde ning lõpetuseks käsitletud rahvusvahelise jaekaubanduse eripärasid mis käesolevas töös olulist rolli mängivad.

Jaekaupluste tüübid

Jaekaupluseid on erinevas kujus ja suuruses ning uusi jaekaupluste tüüpe järjest tekib. Neid saab klassifitseerida vastavalt lisateenuste arvule, tootevaliku sügavusele ja laiusele ning hinnatasemele või ka organiseeritusele.
Olemas on spetsiaalkauplused, kes pakuvad kitsast tootevalikut aga laia sortimenti. Riidepood oleks omakorda ühe tootegrupi kauplus, meeste riiete pood oleks piiratud ühe tootegrupi kauplus ja meeste triiksärgipood oleks super spetsiaalne pood.
Kaubamajad, kus pakutakse mitut tüüpi kaupu, tüüpiliselt riideid , majapidamistarbeid, kodukaunistusvahendeid jne. Tavaliselt on sellised kauplused jaotatud osakondadeks kus igas neist on oma ostujuhid.
Kolmanda kategooriana on välja toodud supermaketid. Mis on suhteliselt laia kaubavaliku, madalamate hindade ja kasumimarginaaliga iseteeninduskauplused. Super­marketid on loodud vastama kõikidele tarbija toidu ja majapidamistarvete vajadustele.
Esmatarbekaupade kauplused on suhteliselt väikesed poed , mis asuvad elurajoonide lähedal. Enamasti on nad kõikidel päevadel nädalas hommikust kuni hilisõhtuni avatud, pakkudes limiteeritud esmatarbekaupade valikut suhteliselt kõrgema hinnaga.
Säästukauplustes on enamasti ühtne kaubavalik vähesete erinevate brändidega. Neis kauplustes on enamasti hinnad ja kasumimarginaalid madalamad, teiselt poolt aga läbimüük väga suur.
Ülejäägi kauplused on jaekaupmeeste poed, kes ostavad kaubad keskmisest madalamate hulgihindadega ehk juba allahinnatult ja müüvad odavama hinnaga kui tavalised jaemüüjad. Tihti on tegemist ülejääkidega, praakidega ja rikutud kaupadega . Selliseid kaupluseid esineb näiteks tootjate juures või ka suure jaemüüjate ladudes.
Viimasena on välja toodud superkauplused, mis kujutavad endast väga suuri kaupluseid mis püüavad rahuldada kõiki tavalisi klientide toidu ja tarbekaupade vajadusi. Siia alla kuuluvad ka hüpermarketid, üle 3000 ruutmeetri suuruse müügipinnaga, superkeskused, mis kombineerivad supermarketid ja säästukauplused ning kategooria kauplused, kus on väga lai valik kindlas kategoorias.
Kaupluste ketid on kahest või enamast kauplusest koosnevad ketid kes kuuluvad ühele omanikule ja juhitakse samast süsteemist. Tänapäeval on kaupluseketid üheks levinumaks jaekaubanduse vormiks. Enamasti on tootevaliku kujundamine ja ostmine tsentraliseeritud ning kaubavalik on kõikides müügimajades ühtne. Kõige rohkem esineb kauplustekette supermarketite, riidekaupluste, apteekide ja jalanõude kaupluste puhul.( Kotler jt 2004, 437, 440) Käesoleva uurimustöö keskmes on kauplusteketid.

Jaekaubanduskeskkond

Iga jaekaubandusettevõte peab olema teadlik tõsiasjast, et tema olelustingimused ja eduvõimalused määratakse ära väljaspool tema kontrolli. Jaekaubandust tervikuna, selle iga haru ja üksikut ettevõtet mõjutavad tegutsemiskeskkond ja selle muutused (Tonndorf 1995, 11-12). Muutuseid omakorda on nimetatud jaekaubanduse ainukeseks püsivaks näitajaks, mis ettevõtte tegutsemisele mõju avaldavad. (Gilbert 2003,1) Jaekauban­duskeskkonna moodustavad riigi üldine majanduslik areng ja majanduspoliitika ; elanikkond, sealhulgas kliendid ning nendega seotud demograafilised ja kultuurilised näitajad; lisaks, konkurendid, tehnoloogia ja kulud.
Majanduslik areng ja rahvamajanduse kogutoodangus toimuvad muutused on loomulikult tähtsad mõjurid. Nad määravad ära ostujõu, mis on inimestel käsutada sisseostude ja teiste väljaminekute teostamiseks. Ühtlasi mõjutavad nad konkurentsiõhustikku ja kaubandusstrateegiat. Väikese juurdekasvu või selle puudumise korral püüavad jaekaubandus­ettevõtted esmajoones ratsionaliseerida ja vähendada kulusid ning kasutada kaupade hinnakujundamise võimalusi. Suure juurdekasvu puhul seevastu jääb rohkem mänguruumi uutele ründavat ja ekspansiivset strateegiat eeldavatele äriideedele, mille raskuspunkt ei ole seotud hinnafaktoritega. (Tonndorf 1995: 12) Arvestada tuleb ka inflatsiooni mõjudega. Kõrge inflatsiooniga majanduse korral soovivad kliendid kaupu osta kohe, eelistades kulutada raha kohe kui neil seda tekib. Samas on inimesed vähem teadlikud hindadest, kuna ajaloolise hinnad ei ole enam võrreldavad hetkeseisuga . Sellega seoses kasvab laenamise ja kauplusepõhise krediidi nõudlus. Jaekauplused reageerivad sellele tihti bränditoodete vahetamisega vähem tuntud toodete vastu millel on kõrgem marginaal. Lisaks pannakse rohkem rõhku hinnareklaamile ja vähendatakse imagoreklaame. Hankijad omakorda soovivad kõrge inflatsiooni korral kaupade eest kohe tasu kätte saada ja mitte krediiti anda. Hinda lähevad allahindlused ja pikemad kaupluste lahtioleku ajad. Jaekaubandusettevõtted eelistavad teha koostööd madalamat hinda pakkuvate hulgimüügifirmadega, vahetades seetõttu vajadusel välja oma pikaaegseid koostööpartnereid. (Mason jt 1990,172-173)
Majanduspoliitika, mida kavandab ja viib ellu riik, annab raamistiku erinevate seaduste ja määrustega. Kõige rohkem mõjutavad jaekaubandust näiteks tegevuslitsentsiga seotud seadused, toodete müüki reguleerivad seadused, kaupluse lahtioleku aega mõjutavad seadused, tervisekaitse ja ohutuse nõuded ning seadused ja määrused mis reguleerivad müügikohtade asupaiku. Suurt rolli mängib ka reklaamiga seotud seadusandlus . Jaemüüja kaubatüübid ja loodud formaat tuleneb samuti seadusandluse interaktsioonist. Samas mõjutavad jaekaupmehed omakorda tarbijaid ning valitsust toodete valikus ja neile formaadi arendamises. (Fernie 2003: 16-17)
Järgmiseks suureks jaekaubandusettevõtte keskkonda mõjutavaks teguriks on elanikkond ning seal all kitsamalt tarbija. Üldise rahvaarvu mõjutajad on sündivus ja immigra­tsioon ühelt poolt ning surmade arv ja emigratsioon teiselt poolt. Tänapäeva majandus seisab silmitsi rahvastiku vananemise probleemiga, kus esineb vähene sündivus ja sellest tulenev kesk- ja vanemaealiste inimeste vanuserühma osatähtsuse suurenemine. (Tonndorf 1995, 13) Seda ka eluea pikenemise tõttu. Lisaks sellele suureneb järjest töötavate naiste arv, mis tähendab, et neile loodud toodete järgi on kasvav nõudlus. Teiselt poolt loob see suureneva nõudluse poolfabrikaatide ja valmistoidu järgi, millega on oluline arvestada kaubavaliku kujundamisel. (Riikoja 2004) Teisest küljest on võrdsete õiguste printsiibele vastavalt suurenenud naiste võim ostuotsuste üle. Järjest on suurenenud ka üksikemade arv, kes tegelevad ise nii traditsiooniliste kui mittetraditsiooniliste ostuotsustega aga ka ühest inimesest koosnevate kodumajapidamiste arv. (Lewison jt 1989, 115) Lisaks eelpoolnimetatule tuleb arvesse võtta ühiskonna töötuse taset. Suur töötus mõjub jaekaubandusele negatiivselt, inimeste ostusoovid piirduvad esmavajaduste rahulda­misega. (Alexander 1997, 228) Teiselt poolt madal töötuse tase võib omakorda viia perso­na­li­puuduseni jaekaubanduses.
Tarbijakäitumine on kõikidest jaekaubandust mõjutavatest tingimustest kõige olulisem, sest tänapäeva jaekaubandus koondub tarbija vajaduste rahuldamisele ja nende etteaimamisele. Analüüsida tuleb seda kui palju ja mida tarbijad ostavad, kes on põhilised ostjad , miks ostetakse, kuidas ostetakse ja kust kohast ostetakse. (Lewison jt 1989, 109) Arvestada tuleb sellega, et tarbijad on järjest haritumad ja kaubavalikust paremini informeeritud. Nad on sisseoste tehes kavalamad ja reageerivad negatiivselt, müügi käigus neile avaldatud kõrgendatud survele. Inimesed on aina vähem seotud traditsioonidega ning samas sõltumatumad kui varem majanduslikust ja sotsiaalsest taustast. Ostuotsused tehakse enamasti lähtudes oma individuaalsest maitsest , samas ollakse nõudlikumad ja kvaliteedist teadlikumad. Tarbijad vajavad valikuvõimalusi olles uudishimulikud kõike uut proovima. Uueks trendiks on nauding sisseostude tegemise keskkonnast nagu kaupadest endast. Teisalt hinnatakse aja kokkuhoidu ja mugavust sisseostude tegemisel nagu ka head ligipääsu kauplustele. Inimesed nõuavad psühholoogilist, emotsionaalset ja isiklikku rahuldust tarbimisel ja kaupade hankimisel. Orienteerutakse ka aina paremini ostukohtade imagos ja usaldusväärsuses. Seega esitatakse kõrgeid nõudmisi ümbrusele, teenindamisele ja nõuannetele. Oluliseks peetakse ka noorena säilimist ja tervisele mõtlemist. Ostukäitumises on kliendid aina tujukamad ja ettearvamatumad, otsides sotsiaalset kontakti. Aina suuremaks on muutunud mõju teiste kultuuride tarbimisharjumuste poolt. Tuntakse kasvavat vajadust erinevate teenuste järele. (Tonndorf 1995, 25)
Jaekaubandusettevõte sõltub oma turuosas konkurentidest. Ta peab pidevalt silmas pidama uute konkurentide tekkimist, strateegiat ja tegevust ning põhikonkurentide reageerimisviise. (Tonndorf 1995, 14) Konkureeritakse nii hinna, toodete, müügipunkti asukoha kui ka müügitoetusstrateegiate osas. Jaekaubanduse konkurents on seega keerukam kui vaid kaks ühesugust kauplust võitlemas samade klientide eest. Konkurentsi jaotub tüüpideks nagu intra - ja intertüüpi konkurents, vertikaalne ja süsteemne konkurents. Intra­tüüpi konkurents kujutab endast kahe või enama sama ettevõtte formaati kasutava firma konkurentsi. Intertüüpi konkurentsiks nimetatakse, kui kaks või enam ettevõtet müüvad erineva äriformaadiga müügikohtades samu tooteid. Vertikaalseks konkurentsitüübiks nimetatakse omakorda jaemüüjate ja tootjate või ka hulgimüüjate vahelist konkurentsi, kus hulgimüüjad või tootjad müüvad tooteid otse jaekaubanduse klientidele. Viimaseks nimetatud konkurentsi tüübiks on süsteemne konkurents, mis on kahe või enama vertikaalse ettevõtlussüsteemi konkurentsi. Konkurentsi tüübi analüüsimisel tuleb silmas pidada ühtset süsteemi ja arvestada kõikide otseste ja kaudsete konkurentidega. Teisest küljest on oluline määrata konkurentsi tase. See on funktsioon konkurentide arvust, suurusest ja nende kvaliteedist kindlas piirkonnas. Määratleda tuleb ka konkurentide agressiivsus ja efektiivsus, et nende põhjal omakorda konkurentsi taset hinnata. (Lewison jt 1989, 67-69) Kokkuvõttes on konkurentsis mitmeid selliseid aspekte , millega arvestamine ettevõttele kasulikuks ja õpetlikuks osutub.
Veel üheks jaekaubanduskeskkonna mõjutajaks on tehnoloogia, mida tuleks käsitleda laias mõistes. Ühelt poolt on tehnoloogia mõjutanud tarbijaid andes oma uuendustega inimestele oluliselt rohkem vaba aega. Globaliseerumise tulemusena on inimestele rohkem informatsiooni toodete kohta ja valikuvõimalust nende vahel. Jaemüüjad omakorda kasutavad IT-st tulenevaid võimalusi ära, et jagades informatsiooni oma hankijatega ning olles ühenduses oma klientidega, eriti kliendikaartide kaudu. (Fernie 2003: 16-17)
Viimaseks jaekaubanduskeskkonna teguriks on kulu. Iga kaupmees peab pidevalt võitlema, et tulla toime üha kasvavate kulutustega tööjõule, üürile ja ettevõtlusele. Kasvavad kulud sunnivad ettevõtet tööviljakust tõstma ja oma tegevust ratsionaliseerima senikaua , kuni neid ei ole kompenseeritud hinnatäiendite ja hindade tõusuga. (Tonndorf 1995, 14) Lahenduseks on pikaajaline strateegiline planeerimine mille erinevaid viise järgnevalt ka käsitletakse.

Jaekaubanduse rahvusvahelistumine

Järjest enam on hakanud levima jaekaubanduskettide laienemine rahvusvahelisele turule. Suurtele jaekaubandusettevõtetele, kes kodumaisel turul on edukalt oma ettevõtlusstrateegiat ja inimkapitali arendanud, sobib laienemine rahvusvahelistele turgudele suurepäraselt. Samas väiksemad ettevõtted, kes on loonud tugeva brändi ja jaekaubanduskontseptsiooni, võivad samuti edukalt rahvusvahelistuda. (Gilbert 2003, 396) Hulk ettevõtte olemasolevast oskusteabe on võimalik ära kasutada uutel turgudel konkurentsieelise loomiseks. Põhiline erinevus tootmise rahvusvahelistumise ja jaekaubanduse rahvusvahelistumise vahel, on asjaolu, et jaekaubanduses ei saa endale võtta patenti ettevõtte formaadile või tööprotseduuridele. Uuenduslike ideedega esimesena alustamine on jaekaubanduses küll oluline eelis, kuid paraku ideed kopeeritakse ja täiustatakse kiiresti ning võetakse kasutusele. Ainus lahendus sellele olukorrale on konstantne uuendusmeelsus (innovatiivsus), säilitamaks konkurentsieelist. Kui suured jaekaupmehed avavad uusi kaupluseid uutel turgudel, saab seal kasutada parimaid tegutsemispõhimõtteid. Inimeste, toodete ja tööprotseduuride ülekanne erinevatest keti osadest võib anda suurt kasu ja luua positiivse tugipunkti edasiseks arenguks. (Fernie jt. 2003, 323-324)
Jaekaubanduse rahvusvahelistumine on üldiselt viimase kahekümne aasta trend. Välisturgudele laienemine ei ole ajalooliselt varem toimunud, sest jaekaupmehi on vaadeldud kui kohalikke väikese turujõuga tegijaid , väikesemahulise ja vähearenenud organisatsioonistruktuuriga. Lisaks ei suutnud jaekaupmehed pika aja jooksul luua tugevaid brände, mida saaks üle kanda rahvusvahelisele turule. Puudu oli ka välisturu klientide mõistmisest. Tänapäeva olukord on muutnud ja jaekaupmehed on tugevamad ja suuremad, kohati asudes isegi jaotusketi domineerival positsioonil. Traditsiooniline jaekaubandus on kaotamas oma turuosa kaubanduskettidele, kes pakuvad mitmekülgset kaubavalikut erinevatelt tootjatelt. Kaupluste arv on suhteliselt vähenenud, kuid olemasolevate kaupluste suurus on mitmekordistunud. Jaekaubandus tugevneb ja kontsentreerub ning haru kasumlikkus kasvab järjest. Iga üks nendest muudatustest on mänginud eelduse rolli jaekaubanduse rahvusvahelistumisel. (Gilbert 2003, 396-399)
Järgmine oluline jaekaubanduse rahvusvahelistumisel on sihtturgude valik ja sisenemisstrateegia loomine. Selleks on uuringufirmad jälginud rahvusvahelise tegutsemise aktiivsust ja ettevõtete laienemisi. Enamus näitajaid viitavad asjaolule, et rahvusvahelisel tasandil alustajad, eelistavad madala riskiga strateegiaid ja turgusid. Tavaliselt on need geograafiliselt või kultuuriliselt kodumaisele sarnased. Põhjuseks on asjaolu, et füüsiline distants või kultuurilised erinevus võivad tekitada ettevõttes ebakindluse välisturu suhtes. See võib tekitada kultuurilisi erimeeluseid ja muid ärialaseid probleeme, mis omakorda loovad barjääre kohaliku turuga tutvumisel ja seal edukalt tegutsemisel. Rahvusvahelis­tumisel lainetakse just naaberriikidesse, et oleks võimalik riskantset ettevõtmist kergemini juhtida ja kontrollida. Kui ettevõtted juba kogemusi on omandanud , siis kujundatakse rahvusvahelistumise strateegiad ümber, enamasti uusi laienemisvõimalusi otsides. (Fernie jt. 2003, 328) Turule sisenemise strateegiat on käesolevas töös käsitletud rahvusvahelise ettevõtluse osas.
Viimaks on jaekaubanduse rahvusvahelistumisel olulisel kohal uute turgudega kohandumise tase. On kahesuguseid arvamusi ühelt poolt on võimalik kaupu standardi­seerida ehk pakkuda kõikidele turgudele sama kaubavalikut, teiselt poolt on võimalik kaubavalikut kohandada vastavalt sihtriigi klientidele. Standardiseerimise toetuseks räägib asjaolu, et kõikidel klientidel üle maailma on sarnased vajadused ja ettevõtjad peaksid need ära tundma. Seejuures tuleb siiski tarvitusele võtta spetsiifiline turunduskommunikatsioon, mis sobib sihtriigi turule. Samas kiiresti liikuvate tarbe- ja toidukaupade puhul tuleb kindlasti arvestada kultuuril põhineva maitsega. Jaekaubanduses on kohandumise tase tugevas sõltuvuses kaupluse brändi kuvandist ja sellest kas seda brändi annab üle kanda sihtriiki. Üldiselt toetatakse standardiseerimist, kuid teatud määral tuleb kaubavalikut kindlasti kohandada vastavalt sihtriigi tarbijale.(Fernie jt. 2003, 334)

Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond

Iga firma tegevust mõjutab teda ümbritsev keskkond. Ettevõtluskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Ilma ettevõtluskeskkonna analüüsita on võimatu püstitada ettevõtluse eesmärke. Samuti ei saa vastu võtta muid ärilisi otsuseid. ( Vihalem 1999, 21) Ettevõtluskeskkonda võib liigitada mikro­keskkonnaks ja makrokeskkonnaks. Ettevõtluse mikrokeskkonnaks on need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust . Ettevõtluse mikrokeskkonna analüüsi juures tuleks vaadelda firmat , hankijaid, konkurente, tarbijaid ja huvigruppe. ( Perens jt. 2007) Eelpool käsitletud jaekaubanduskeskkonna osas on peamiselt analüüsitud mikrokeskkonda. Rahvusvahelise ettevõtluskeskkonna osas on analüüsi all peamiselt makrokeskkonda. Ettevõtlu­se makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujutavad endast ettevõtluse ohte ja võimalusi. Makrokeskkonna faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, seda enam pean ta aga neid teadma ja tundma, et nendega arvestada ning võimaluse korral oma huvides ära kasutada. ( Ibid ) Rahvusvahelise ettevõtluse makrokeskkond koosneb koduriigi ettevõtlus­keskkonnast, rahvusvahelisest ettevõtluskeskkonnast ja sihtriigi ettevõtluskeskkonnast. Täpsemalt vaadeldakse käesolevas töös kultuurilise, poliitiliseks, seadusandliku ja tehnoloogilise keskkonna raamistikku. (Vihalem 1999, 21)
Majanduskeskkond näitab riigi praegust ja tulevast tarbimist. Majanduslikud faktorid on olulised inimeste ostujõu kujunemisel.(Vihalem 1999, 22) Rahvusvahelise majanduskeskkonna analüüsimisel tuleb lisaks jaekaubanduse all käsitletud elatustasemele ja majanduse kogutoodangule arvestada ka rahvusvahelise raha stabiilsuse, majanduse tüübi ja arengutaseme ning ettevõtluse tasemega. Valuuta stabiilsus on rahvusvahelises majanduses oluline, sest raha suur kõikumine mõjutab käivet ja kasumit.(Vihalem 1999,22) Tänapäeval tuntakse kahte tüüpi valuutakursse: fikseeritud kurss ja ujuv kurss. Ujuvkursi eelisteks on asjaolu, et see annab võimalust majanduspoliitikat rahvuslikul tasemel mõjutada, hoiab paindlikust, sunnib ettevõtted valmis olema valuutakursi kõikumisteks ning muudab pangad laenamise suhtes ettevaatlikumaks. Ujuvkursi puudusteks on ebastabiilsus, võimalik investorite usaldamatus valuuta suhtes ja keerukus inflatsiooniga võitlemisel. Fikseeritud kursi eelisteks loetakse kindlust ja stabiilsust, et ta seob arenevad riigid stabiilse majandusega riikide külge, loob kasu valuuta suurusele ja julgustab välisinvesteeringute sissevoolu . (Bridgewater jt. 2002, 64) Teise tegurina avaldab rahvusvahelisele ettevõtlusele mõju majanduse arengutase. Ettevõttel tuleks selgitada kas tegemist on traditsioonilise majandusega, kus igasugust konkurentsi nii ettevõtete kui indiviidide vahel taunitakse, majanduse arengut iseloomustab agraarne süsteem, hierarhiline struktuur ning tavadest peetakse tugevalt kinni. Segamajandus, kus toimib küll turumajandussüsteem aga paljud asutused on riigi kontrolli all, sealhulgas post, telekommunikatsioon , vahendid, uudistemeedia, transport ja teised elulise tähtsusega asutused. Kolmanda võimalusena kapitalistlik turumajandus , kus vabaturusüsteem oma nõudlus- ja pakkumisjõududega paneb paika turuhinna, kasumid ja ressursside jaotuse. Konkurents sellises majandussüsteemis on tugev ja kõik soovivad turuliidri rolli võita. (Samli 1993, 49-50) Vastavalt majandustüübile saab määrata majanduse arengutaseme, mis võib olla, traditsiooniline, vähearenenud majandus, tõusumajandus, kus majandusliku arengu üleminekuperioodil ei hoolita eriti toodete kvaliteedist ja toetustest, varajane tarbimismajandus või küps tarbimismajandus. Kolmanda näitajana peab ettevõte arvestama ettevõtluse arengutasemega. Seda näitavad tootevalik, mis sõltub sissetulekute tasemest, hindade tase üldiselt, turustuse struktuur ja infovahendite kättesaadavus, konkurentide eelarved ja ligitõmbavus. (Vihalem 1999, 25-26)
Rahvusvahelise ettevõtluse poliitiline keskkond tähendab riigisiseseid ja rahvusvahelisi poliitilisi faktoreid, mis mõjutavad ettevõtte äritegevust. Oluline on selgeks teha mil määral poliitiline keskkond soodustab või piirab äritegevust. (Vihalem 1999, 27) Turule siseneja peab tundma kõikide sihtriigi poliitiliste parteide filosoofiaid, sest iga üks neist võib tulla võimule ja rakendada enda tõekspidamisi. Rahvusvahelisele turule laienedes tuleb loobuda enda riigi ideoloogiast ja tunnistada sihtriigi poliitilisi tõekspidamisi. Tunda tuleb suundi mida üks või teine parteid enda poliitikas järgib, sest näiteks välisinvesteeringuid pärssivad parteid võivad ettevõtte majandustegevust tugevalt mõjutada. (Cateora jt. 2000, 49) Poliitikas on oluline tunnetada ka sihtriigi natsionalismi taset. See tähendab tugevat rahvuslikku uhkuse taset ning ühtsust, mis võib tekitada negatiivset suhtumist välisinvesteeringutesse. (Ibid) Õigesti tuleb hinnata ka riigi osalust majanduses. Võimalikud riskid on impordikeelud, hinnakontroll, tööjõu probleemid aga ka poliitilise võimu vahetumise sagedus ja vägivaldsus. Otseseks poliitiliseks riskiks ettevõttele on konfiskeerimine, kus sihtriigi valitsus võib ettevõtte üle võtta. Sarnane sellega on ka sundvõõranda­mine, kui võidakse ettevõte üle võtta makstes mõningat kompensatsiooni . Nimetatud on ka natsionaliseerimist, kui riik aitab kohalikul ettevõttel rahvusvahelise firma üle võtta. Veel on toodud kodustamine , kui võõrriigi ettevõte loobub osaliselt või täielikult oma osalusest ettevõttes või piiratakse ja kontrollitakse ettevõtte tegevust ja seotakse välisinvesteeringud kohalike huvidega . See võib olla riigi või sotsiaalse surve tulemus. (Onkvisit jt. 1993,168) Viimaks tuleb märkida ka poliitilisi sanktsioone, kus valitsus võib keelata kauplemise riikidega, kellega ollakse sõjajalal. Seega ei tohi alahinnata rahvusvahelisi suhteid sihtriigi ja teiste riikide vahel. (Samli jt. 2000, 54) Kõiki poliitilisi tegureid ja võimalusi tuleb rahvusvahelisele turule sisenedes arvestada ning võimalusel selle riske vähendada.
Esmalt sihtriigiga seadusandliku keskkonnaga tutvudes tuleb selgeks teha, millise õigussüsteemida seal tegemist on. Tänapäeval on tuntumad õigussüsteemid tavaõigus ja koodeksi õigus. Enamus riikides on levinud koodeksõigus, mis tähendab seaduste ja regulatsioonide ülemvõimu. Tavaõigus on aga paindlikum süsteem kus otsused võtab vastu vandemeestekogu. (Czinkota 1995, 24) Tuntakse ka islami ning sotsialistlikke seaduseid.(Cateora jt. 2000, 66) Lähtudes koodeksõigusest, pakub riigist välja laienevale ettevõttele kõige suuremat huvi seadusandlus, mis reguleerib mingil moel äritegevust. Selleks tuleb uurida sihtriigi kaubandust, ettevõtlust, töösuhteid ja konkurentsitingimusi reguleerivat seadusandlust ning maksuseaduseid. Arvestama peab seda, et paljudes riikides on läbi seadusandluse piiratud kommunikatsioonialast tegevust, seega tuleks ettevõttel uurida sihtriigi lastele suunatud ja võrdleva reklaami regulatsiooni, tähelepanu pöörata teatud toodetele kehtida võivatele reklaamipiirangutele ja reklaami mahulistele ning ajalistele piirangutele. (Perens 2004b,15) Tunda tuleb ka vaidluste lahendamisega seotud seaduseid ning väliskaubanduslikke piiranguid. (Vihalem 1999, 40-41) Käesolevas töös on olulisel kohal ka Euroopa Liidu seadusandlus.
Kultuur on üldine termin kompleksse väärtuste ja normide süsteemi iseloomustamiseks. Ettevõttele, kes alustab tegutsemist rahvusvahelisel turul, on sihtriigi kultuuri õige mõistmine üheks eduka tegutsemise võtmeks. Siinkohal on oluline välja tuua olulised aspektid nagu aja väärtustamine ja reageerimise kiirus, personaalse ruumi vajadus ja ruumide kujundus. Objektid ja nende mõju inimestele, vastavate staatuse sümbolite tekkimine nendega seoses aga ka perekonna väärtustamine ja lähedusaste, mis äriliste kontaktide vahel tekib. Olulisel kohal on sihtriigis kõneletav keel ja seal kasutatavad võõrkeeled, religiooni roll ühiskonnas ning erinevate religioonide osatähtsus. Lisaks nendega seostuvad festivalid ja pidustused mida ettevõtluses arvestada tuleb. Alahinnata ei tasu ka sümbolite tähtsust, sealhulgas värvide, lõhnade aga ka numbrite tähendusi. Hea võimalus määratleda millisesse kultuurilisse keskkonda sisenetakse, koostades rahvusliku kultuuri klassifikatsioon. Seal määratakse riigi asukoht vastavalt võimudistantsi, individualismi-kollektivismi, maskuliinsus-feminiinsus ja ebakindluse vältimise määratlusele. (Bridgewater 2002, 24-26) Loodud süsteemi kõrval tuleb arvesse võtta riigi haridusstruktuuri, väärtushinnanguid, kehtivaid esteetikanorme ja riigile omast ärikultuuri. Põhjaliku analüüsi tegemine selles vallas on oluline, et üldse alustada äritegevust välisriigis. Iga element võib osutuda saatuslikuks, kui temaga õiges osas ei arvestata. Teiselt poolt on oluline arvestada kultuuri suundumusega, et pakkuda inimestele just neid tooteid mida nad tulevikus ihaldama võiksid hakata. (Vihalem 1999, 53-72)
Tehnoloogiline keskkond hõlmab lisaks jaekaubanduse all käsitletud IT arengule ka toodete säilitamist, elektrienergiat, mõõtühikute süsteemi tööolusid ja keskkonnanõudeid. Toodete säilitamisel tuleb arvestada vajaliku tehnoloogiaga juhul kui sihtriigis on teistsugune kliima võrreldes kodumaaga. Elektrienergia kohapealt tuleb arvestada võimaliku erineva pingega. Teistsugused mõõtmisstandardid põhjustavad suurt segadust , ühel pool kasutatakse untse, tolle ja miile teisel aga gramme , meetreid ja kilomeetreid. Sellega tuleb kindlasti erinevate analüüside tegemisel arvestada. Välisriigi firma esindajad võivad kokku puutuda hoopis erinevate tööolude ja tehnoloogi ja tehnikaga. Tehniliste vahendite turvalisuse ja keskkonna nõuded võivad olla riigiti erinevad ja enne uue tehnoloogia juurutamist tasuks läbi kaaluda selle positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. (Vihalem 1999, 72-73) tähelepanu tuleks pöörata ka üldisele ajaga kaasas käimisele ja sihtriigi tehnoloogilise arengutaset õigele tunnetamisele.

Selver Latvia SIA ettevõtlusekeskkond

Järgnevalt on autor analüüsinud Läti jaekaubandusturu mikro- ja makrokeskkonda. Mikrokeskkonna all on toodud ülevaade ettevõtte A-Selver AS tegevusest ja Läti turule laienemise plaanist, analüüsitud hankijaid, antud lühiülevaade konkurentides, tarbijatest ja huvigruppidest. Makrokeskkonna analüüsil on vaadeldud Läti jaekaubandusturu majan­duslikku, poliitilist demograafilist ja kultuurilist keskkonda. Kuna otseselt teaduslikud-tehnilised tegurid Selverit ei mõjuta, siis ei ole käesolevas töös sellele tähelepanu osutatud. Tuleb aga märkida, et tulenevalt teravnevast tööjõuprobleemist on ettevõtte juhtkond juba kaalunud automatiseeritud kassade süsteemi kasutuselevõttu. Ideoloogia poolest sarnaneks see automaatsele tanklale mis on kasutuses näiteks Inglismaal ja Hollandis.

Mikrokeskkond

Ettevõtte mikrokeskkonna analüüsi on oluline välja tuua, et A-Selver AS on Eesti ja Läti linnades tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selveri peamine eesmärk on sõbraliku õhkkonna, kiire ja asjatundliku teeninduse ning kvaliteetsete kaupadega luua ja hoida kliendi usaldust. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja võimaldavad seetõttu kliendile kiiret ja mugavat poeskäiku. Selver tegutseb selle nimel, et saada eestimaalaste lemmikpoeks. Tegemist on registreeritud kaubamärgiga, mis kuulub AS A-Selverile ja on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte. (Selver 2007) Selveris töötab ca 2200 inimest. Ettevõtte tugevusteks on pidev ja kiire areng, kliendikontaktide kõrge arv, kvaliteetse ostukoha maine ja pakutavate lisateenuste mitmekülgne valik. (Ibid)
5. septembril 2006 aastal teatas aktsiaseltsi A-Selver juhtkond, et plaanitakse laieneda Läti jaekaubandusturule. (Vaarmets 2006) 8. jaanuaril käesoleval aastal teatas Selveri emaettevõtte Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp (2007), et eesmärgiks on seatud 2009. aasta lõpuks Lätis vähemalt 15 kauplust ja tsentraalne köök avada. Käesoleval aastal alustatakse kaupluste hoonete projekteerimis- ja ehitustöödega ning aastatel 2008-2009 toimub kaupluste avamine klientidele. Selveri keti kaupluseid hakkab arendama ja opereerima A-Selver AS 100%-line tütarettevõte Selver Latvia SIA.
  Esialgsete plaanide kohaselt toob Selver Läti jaekaubandusturule nii supermarketi kui hüpermarketi formaati kauplused. Esimesed Selveri kauplused planeeritakse rajada Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 100% tütarettevõtte TKM Latvija SIA poolt ostetud endistele Lidl Latvija SIA kinnistutele, mis asuvad Cecises, Jelgavas, Jurmalas, Liepajas, Rezeknes, Riias, Salaspilsis ja Tukumsis. Lisaks nimetatud asukohtadele otsitakse võimalusi Selveri keti kaupluste rajamiseks ka teistes suuremates Läti linnades nagu Daugavpils, Ventspils, Jekabpils ja Ogre. Samuti jätkatakse täiendavate asukohtade otsimisega Riias. (Puusepp 2007)

Hankijad

Ühe põhjendusena Selveri laienemiseks on toodi asjaolu, et Balti turg on muutunud ühtseks ning seetõttu ootavad ka hankijad Selveri laienemist lõuna poole. (Vaarmets 2006) Laienemisotsuse tulemusena on mitmed hulgimüügifirmad, tootjad ja koostööpartnerid otsustanud Selveri plaanidega kaasa tulles samuti Lätti laieneda. Põhjuseks on kindlasti ka asjaolu, et sisseostu hakatakse koordineerima tsentraalselt ja põhiline koostöö jätkub juba tuttavate inimeste vahel. Kauplusepõhises tellimises hakatakse koostööd tegema Eesti firmade Läti filiaalidega. Hankijatega seoses on oluline nende hinnakujundus , tooteinfo tõlkimine, valuutaga seotud küsimused ja hindade ümmardamise küsimused valuuta konverteerimisel. Hankijate seas on põhiliseks muutuseks kaupade erinevus Lätis ja Eestis. Kaubavaliku tegemine on üks olulisemaid otsuseid mis mõjutab Selveri edukust Läti turul. Kuna Eestis on koostöö hankijatega juba välja kujunenud ning levinud on elektrooniline andmevahetus , loodetakse sarnasele kiirele organiseeritusele ka Lätis. (Saar 2007)

Konkurendid

Viimastel aastatel on Läti jaekaubandusturg märkimisväärselt arenenud. Mitmed ettevõtted kes tegutsevad ka Eestis on laienenud Läti jaekaubandusturule. Nende hulgas on Soome kapitalil põhinev Kesko Foods oma Rimi ja Supernetto kauplustega ja Leedu kapitalil põhinev VP market , oma Maxima kauplustega. Toidu ja esmatarbekaupade turg Lätis on oma ülesehituselt sarnane Eestiga . Järjest enam on kasvanud super ja hüpermarketite ning säästukaupluste osakaal ning juhivad 4-5 suuremat ettevõtet. Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskuse (BICEPS) läbi viidud uuringu kohaselt on Läti toidukaubanduse turul Baltimaade võrdluses madalaim küllastus ning tugevaim konkurents. Läti neljale suurimale kaubandusketile kuulub kodumaisest turust 50 protsenti. Uuringu kohaselt on suurim kaubanduskett Läti turul Rimi 22 protsendiga, VP Marketile kuulub 21 protsenti, kaubanduskettidele Mego ja Nelda vastavalt neli ja kolm protsenti.(Vanags jt. 2006,5)
Uuringu tulemustest selgub , et küllastus Läti kaubandusturul on eriti madal, samal ajal on konkurents tugev. (Läti kaubanduses...2006) Käesolevas töös on turu struktuuri hindamiseks kasutatakse kontsentratsiooni näitajaid. Turu kontsentratsiooni näitajatest on enamlevinumad concentration ratio (edaspidi CR4) ja Hirschman- Herfindahl’i indeks (edaspidi HHI).
CR4 on nelja suurima turul tegutseva ettevõtja kumuleeritud turuosa. Kõrge CR4 väärtuse korral on turul eeldatavalt madal konkurentsitase. Seega mida kõrgem on CR4, seda kontsentreeritum on turg, turujõud on vähest suurte ettevõtete käes või on turul kokku vähe ettevõtteid. (Mobiiltelefonivõrgus...2007) Lisas 3 toodud CR, on 4-ettevõtte kontsentratsiooni tase, arvutades ainult 5 ettevõtte põhjal. (Vanags jt. 2006, 7)
HHI arvutamiseks liidetakse turuosaliste turuosade ruudud . HHI väärtused on vahemikus 0 (kui turul on palju väikse turuosaga ettevõtjaid) kuni 10 000 punkti (monopoli korral). Samas on levinud teisendus, kus vastav vahemik on 0 kuni 1. HHI arvestab kõrgema turuosaga ettevõtjad indeksis suurema tähtsusega kui väiksema turuosaga ettevõtjad. Turg ei ole kontsentreeritud kui HHI on väiksem kui 1000 punkti (0,1). Samas on turg on mõõdukalt kontsentreeritud kui HHI on vahemikus 1000 – 1800 punkti (vahemik vastavalt 0,1-0,18) ning turg on kontsentreeritud kui HHI on suurem kui 1800 punkti (0,18). (Mobiiltelefonivõrgus...2007) Lisas 3 toodud HHI on arvutatud kuue suurema turuosaga ettevõtte põhjal välja arvates frantsiising. (Vanags jt. 2006, 7)
Lisas 2 toodud Läti ja Eesti kaupluste konkurentsi võrdluses on näha, et vastavalt HH Indeksile on Eestis mõõdukalt kontsentreeritud turg ja CR4 järgi mõõdukalt koondunud turg, samas Lätis on nimetatud arvutuste kohasel turg suhteliselt tugeva konkurentsiga, samas HH Indeksi järgi ei ole Läti turg väga kontsentreeritud. Konkurentsisituatsioonis tuleb arvestada, et Rimi ja VP marketi kõrval on Lisas 4 toodud tabelis näha, et arvestada tuleb ka Aibe, Elvi ja Mego kauplustekettidega. Samas on Aibe puhul tegemist kauplusteketiga, kus super-, hüpermarketite ning säästukaupluste vormi ei esine, seega ei loeta Aibet otseseks konkurendiks. Selveri jaoks on suuremad konkurendid Elvi ja Mego. Uut turuosa võidetakse Lätis traditsioonilise kaubanduse arvelt nagu avatud turud ja väikekauplused. (Vanags jt. 2006, 10-11)

Läti tarbija

Keskmises Läti peres on kaks last. Enamasti töötavad mõlemad vanemad täiskohaga. Kuigi paljud noored leiavad õpingute kõrvalt endale töö ei ole kodust ära kolimine varajases eas eriti tüüpiline. Keskmise Läti perekonna jaoks on matkamine, reisimine ja jalgrattasõit või kanuumatk meeldivamad kui mugavad reisid välismaale. Viimasel ajal on populaarsust kogunud ka tennise mängimine ja lainelauasõit. Lätlaste perekonna jaoks on olulised ka ühised teatri, kino , näituste ja kontsertide külastused. Kuigi enamus inimesi elab linnades, on peaaegu reegel, et neil on olemas maakodu või vähemalt aiake linna lähedal. Pea kõik perekonnad armastavad aeg-ajalt metsas seenel või marjul käia, mis lääne riikide jaoks on üsna üllatuslik. ( Welcome ...)
Läti peredes on olulisel kohal ka koos söömine. Lätlastele meeldib süüa. Toidud pole küll nii peened kui näiteks prantslastel, pigem lihtsad, kuid ise peavad lätlased end suurteks sööjateks. Toitudes kasutatakse palju liha, kala, juurvilju ja eriti kartuleid. Ka musta leiba hinnatakse Lätis kõrgelt. Muidugi ei ela lätlased ainult hapukapsast ja sealihaviiludest, vaid igas perekonnas on oma traditsioonilised toidud, lisaks pakuvad paljud Läti restoranid rahvusvahelisi toite. Väljas söömine ei ole Lätlaste igapäevane harjumus. Enamasti toimub toidu valmistamine ja söömine kodus ning toidukordade ajal koos olemine on iga pere jaoks oluline väärtus. Toiduvalmistamine on peres enamasti naiste ülesanne. (Ibid)

Huvigrupid

Huvigruppide all mõeldakse erinevaid rühmitusi, kes tunnevad otseselt või kaudselt huvi ettevõtte käekäigu üle ja võivad seda mõjutada. Huvigrupid on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. Huvigrupid jaotatakse kolme rühma. Esiteks grupid kelle huvid langevad kokku ettevõtte huvidega ehk siis investorid ja aktsionärid, ettevõtte töötajad ja juhid. Need on inimesed kelle soovide ja arvamustega peab ettevõte esmajoones arvestama. Teisest küljest sõltutakse ka finantsinstitutsiooni­dest, kellega soovitakse enamasti häid suhteid hoida, et vajadusel krediiti, abi või toetust saada. ( Mauring 2001, 56-57) Selleks hoiab Selver nende institutsioonide silmis positiivset ettevõtte kuvandit.
Teiseks huvigrupid kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole. Esmajoones massimeedia, mis on tänapäeval kõige suurem relv või kõige efektiivsem mõjutamise võti. (Ibid) Ettevõte on huvitatud, et massikom­muni­katsiooni ­vahendid kajastaksid ettevõtte tegevust positiivses valguses. Selle rühmaga tegeleb Selveri turundusosakond kõige otsesemalt. Kommunikatsiooniks luuakse Selveris silmatorkavaid uudiseid ettevõtte käekäigust, antakse intervjuusid ja pressikonverentse jättes inim­sõbralikku ja hoolivat muljet.
Kolmandaks huvigrupikategooriaks on Üldsuse. Selveri jaoks on üldsuse arvamus väga oluline ja ollakse huvitatud arengust ning heaolu suurenemisest. Areneva organisat­sioonina huvitab Selverit oma panuse andmine kohaliku piirkonna elu edendamisse. Selver peab oluliseks eelkõige laste haridust ja vaba aja kasulikku veetmist; pere ja pereväärtusi; tervist; keskkonna hoidmist ja sporti. Selleks osaleb Selver sponsorluses, korraldatakse heategevuslikke üritusi ja toetades ringkonna noori. Selver sponsoreerib sporti ja heategevust erinevate kampaaniatega. Üsna tuntud on Selveri võrkpalli meeskond. See aitab üldsuses pooldavat suhtumist luua.
Neljanda kategooria moodustavad huvigrupid, kes on ette­võtte tegevustest huvitatud, ettevõte aga nende tegevusest eriti huvitatud ei ole. Siia alla kuuluvad riiklikud ja kohalikud võimuorganid ning üksikisikutest kohalikud aktivistid. Need instant­sid on huvitatud, et ettevõtte ja kohalike elanike vahelised probleemid leiaksid lahenduse, et ettevõtte tooted ei kah­justaks tarbijate tervist, ei risustataks loodust ja et järgitaks ausa konkurentsi põhimõtteid. Üksikute aktivistide puhul peab ettevõte arvestama mitmesuguste kohalikku elu puudutavate küsimustega. (Mauring 2001, 56-57) Selver hoiab nende instantsidega samuti positiivseid suhteid, sest erinevate tulevaste projektide puhul mängib eelnev kogemus ettevõttest juba suuremat rolli.
Praeguseks hetkeks on Selveril vaja oma kliente kinnistada ning töö, mida selleks puhuks tehakse, on seotud just positiivse kuvandi loomisega . Selveri turundusmeeskonna ülesandeks on ettevõtte suht­lemisprotsessi organiseerimine ja tegevustest positiivse imago kujundamine.

Makrokeskkond

Läti majanduskeskkond

Lätis on Euroopa Liidu riikidest kõige suurem majanduskasv . Rahvuslik koguprodukt on 2001-2005 tõusnud aastas 8-11%. 2006 aasta lõpuks saavutati 11,9% majanduskasv. Selline kasv on saavutatud läbi ekspordi ja riigi kogunõudluse tõusu. Majanduskasv on toimunud kõikides rahvamajanduse sektorites ja suurimat mõju on see avaldanud kaubandusele, mis tõusis 2006 aastal 18,5%. Siseriikliku nõudluse dünaamika tagab jätkuv sissetulekute kasv, finantssüsteemi stabiilsus, krediidivõimaluste laienemine, liitumine NATO ja Euroopa Liiguga ning positiivsed tulevikuootused. Oodatakse , et kodumajapidamiste sissetulekute tõus ning tarbimislaenude levimine soodustavad pikemaajalist kaubandussektori majanduskasvu, kuid eeldatakse, et majanduskasv hakkab vaikselt vähenema. Investeeringute järsk kasv on avaldanud positiivset mõju ehitusele. 2001-2005 aastani kasvas ehitussektor keskmiselt 11,9% aastas, 2005 aastal isegi 15,5% ja 2006 aasta esimese 9 kuu jooksul 14,8%. Teede, tänavate, elu- ja ärimajade, hotellide ja muude objektide ehitus kasvab kiiresti. Ehitussektoris oodetakse ka tulevikus püsivat arengut, kuna levib eluasemelaenude võtmine, teiste sektorite suur majandusaktiivsus ja investeerimine . (Strods 2006, 8-12)
Läti Rahvuspank kasutab fikseeritud rahvusvaluuta poliitikat. See vähendab ebakindlust, elimineerib rahvusvaluuta ebastabiilsuse ja annab ettevõtjatele stabiilse planeerimise ja hinnakujunduse määratlemise aluse. 1.jaanuaril 2005 aastal seoti Läti latt Euroga kursi juures 1 Euro = 0,702804 Latti. Valuutade sidumise eesmärk on seotud Läti plaaniga liituda Euroopa Liidu ühisrahaga kohe, kui selleks vajalikud kriteeriumid on täidetud. Paraku on sarnaselt Eestile, Lätis kõrge inflatsioon , mis takistab Läti liitumist Euroopa Liidu Ühisraha fondiga. Viimastel aastatel on Lätis täheldatud suhteliselt kõrget inflatsioonitaset. 2004 aastal olid kõrge inflatsiooni põhjusteks mitmete ühekordsete faktorite koosmõju näiteks administratiivselt reguleeritud hindade tõus, kaudsete maksude kooskõlastamine, inflatsioon seoses oodatava üleminekuga Eurole ja kõrged maailma naftaturu hinnad. 2005 ja 2006 aastal säilis suur inflatsioonitase, peamiselt maailma naftaturu hindade tõusust ja eelmiste perioodide inflatsiooni inertsist tulenevalt. Palkade tõusu tekitatud siseriikliku nõudluse kasv ja laenamise suur kasv tugevdasid teise ringi inflatsiooni veelgi. Ka 2007 aastaks on oodata suhteliselt suurt inflatsiooni, seoses administratiivselt reguleeritud hindade tõusu ja aktsiisimaksude tõusuga. Valitsus plaanib kasutusele võtta inflatsiooni vähendamise meetmeid ja inflatsiooni aasta teises pooles pidurdada. Läti riigieelarve defitsiit on väike ja ei ületa nõutud seatud kriteeriumeid, jäädes ühe madalama hulka Euroopa Liidus.
Üks suurimaid Läti majandusarengu riske on suhteliselt suur jooksevkonto defitsiit, mis tähendab, et riigis toodetakse vähem väärtust kui tarbitakse. See tuleneb suurest siseriiklikust nõudlusest ja järsust investeeringute vajaduse kasvust. Tugev negatiivne kaubandusbilanss on põhiline jooksevkonto defitsiidi põhjus. Sellegipoolest on jooksevkonto defitsiit kaetud otseste välisinvesteeringute ja pikaajaliste laenudega. Jooksevkonto defitsiit ei kujuta endast otsest ohtu makromajanduslikule stabiilsusele, kuid paneb hindama majanduse arengu jätkusuutlikust. Oodetakse jooksevkonto defitsiidi vähenemist seoses ekspordi kasvuga, kuigi importkaupade nõudlus püsib suhteliselt kõrgel tasemel, tulenevalt majanduse arengu moderniseerimisest ja selle kasvavast avatusest. Tuleb nentida, et Euroopa Liidu ühisrahaga liitumisel kaovad valuutaga seotud riskid peaaegu täielikult. Läti põhilised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu riigid, sealhulgas ka Eesti 9% ekspordimääraga koguekspordist. Koos majanduskasvuga kasvab ka inimeste sissetulek. Töötajate sissetuleku tegelik kasv on 2000-2005 aastani olnud kokku 33%, kuid ainuüksi 2005 aastal oli sissetulekute kasv 9,7% ja 2006 aastal on sissetulekud võrreldes 2005 aasta sama perioodiga kasvanud 23,3%, tegelik palga tõus, võttes arvesse hindade tõusu ja inflatsiooni on 2006 aastal olnud 16,4%. Samuti on tõusnud pensionid 2005 aasta septembri kuuga võrreldes tõusid pensionid 19,1 %. Samas tuleb märkida, et inimeste tulu kasv on ebavõrdne, sest pensionid kasvavad oluliselt aeglasemalt kui töötajate sissetulek. Lätis kehtivat miinimumpalka on tõstetud 90 lati pealt 2006 aastal 120 latini (~2670 EEK) 2007 aastal ja maksuvaba miinimumi määra 32 lati pealt 2006 aastal 50 latini (~1110 EEK) 2007 aastal. Lati kurss Eesti Pangas (20.04.2007) on 22,2727. Kiired palgatõusud on üheks suuremaks majandusarengu riskiks Lätis.
Kõige paremini saab Läti majanduskasvu potentsiaali kirjeldada investeeringute kasvuga. Alates 2000 aastas on investeeringute arv igal aastal kasvanud keskmiselt 15,7%. Suur investeeringute kasv ja nende osa rahvuslikust koguproduktist on tõstnud Läti kõrgeima investeeringute osaga riigiks Euroopa Liidus. Investeeringuid julgustavad mitmed faktrotid, sealhulgas finantsstabiilsus, ettevõtluskeskkonna jätkuv paranemine, kõrge siseriiklik nõudlus, suhteliselt madalad tegeliku intressi määrad ja väliskapitali sissevool. Samas on Lätis suhteliselt madal maksumäär ja tootmise müüginumbrite kasv on avaldanud ettevõtete finantssituatsioonile positiivset mõju. Selle tulemuseks on järjest paremad investeerimisvõimalused. Kolm neljandikku otsestest välisinvesteeringutest on pärit Euroopa Liidu liikmesriikidest, kusjuures suurimad investorid on ettevõtjad Rootsist (17% kogu välisinvesteeringutest), Eestist(13,1%) ja Saksamaalt (11,7%). (Strods 2006, 8-12)
Selver Latvia SIA jaoks on suurim risk Läti turu tööjõusituatsioon, suur inflatsioonimäär ja palkade jätkuv kasvamine. Läti turu eelisteks on kõrge majanduskasv ning sellest tulenev jätkuv tarbimise kasv ja ehituse jätkuv kasv, sealhulgas uute kaubanduskeskuste loomine, mis annab jätkuvad võimalused laienemiseks.

Läti poliitiline keskkond

Läti poliitika on üsna sarnane Eestile. Tegemist on parlamentaarse demokraatliku vabariigiga, kus valitsuse eesotsas on peaminister ja kehtib mitmepartei süsteem. Läti on alates 1. maist 2004 Euroopa Liidu liige. Seda otsust pooldas 66,7 % rahvast. NATO liige on Läti alates 29.märtsist 2004. Presidendil, kui riigi juhil on enamasti esindusroll. Läti valimissüsteem on meie omaga üsna sarnane. Jagamisele läheb 100 kohta, kandideerida võivad erakonnad ja valimisliidud, esindatus Seimis, mis on Läti riigikogu, nõuab 5-protsendise valimiskünnise ületamist. Parlament ja president valitakse neljaks aasaks. (Politics of...2006) Läti poliitikamaailm on siiani olnud ebastabiilne. Viimastel valimistel püüdsid hääli 19 parteid ja valimisliitu, ühtekokku 1024 kandidaati . Seimi jõudis ettearvatult kuus jõudu, mille jaotus on toodu uurimustöö Lisas 1. (Arjakas 2006) Läti poliitiline süsteem on killustunud mitmete parteide vahel. Ei ole joonistunud välja selget kolme-nelja parteilist parem-vasaktelge. Selle asemel läheb juba üksnes koalitsiooni moodustamiseks tarvis viite parteid, (Coalition Agreement 2006) parlament koosneb kokku seitsmest fraktsioonist ja ühest parteitust liikmest (Parliamentary Groups 2006).
2006 aasta oktoobrikuised parlamendivalimised näitasid valijate ülekaalukat toetust nii-öelda tavalistele parteidele. Radikaalsete vaadetega poliitikud ja poliitilised organisatsioonid, olgu nad siis vasak- või parempoolsed , jäid kindlalt kaotajate sekka. Erakondade poliitilise programmi võib kokku võtta lihtsa loosungiga: “Las head ajad kesta!” Läti kiirest majandusarengust tagant kihutatuna ei soovi need erakonnad majanduskasvu aeglustumist. Nad ei taha avada kõrvu, kuigi järjest rohkem on asjatundjaid, kes hoiatavad valitsust läheneva kriisi eest, kui see ei loobu taotlusest pigistada Läti majandusest võimalikult lühikese ajaga välja võimalikult suur majanduskasv. Vaid ühe näitena võib märkida, et Rahvusvaheline Valuutafond väljendas oma 2006 aasta oktoobri algul avaldatud aruandes Läti puhul muret maa “praeguse vohava majanduskasvu” üle ning nentis, et “peamiseks poliitiliseks väljakutseks, on juhtida majandus ülekuumenenud rajalt kõrvale ja reguleerida haavatavaid valdkondi”. Peamised ohud, mida tekitab valitsuskoalitsiooni arutu jõukuse tagaajamine, on sisemaised ning seotud juba nähtavalt ülekuumenenud majanduse ja püsivalt kõrge inflatsiooniga (alates 2004. aastast üle 6%), mis soodustab jooksevkonto defitsiiti ja kinnisvaramulli. Poliitika keskendub lühiajalisele kasvule ja eirab pikemaajalisi tagajärgi. Läti pole suutnud luua ka ühtset liitumisjärgse välispoliitika raamistikku, mis aitaks kaasa otsuste tegemisele, millest ollakse nõus loobuma millegi saavutamiseks. Samas on eesmärkideks seatud vaba tööjõu liikumise tagamine Läti tööjõuturul, mis on Selver Latvia jaoks oluline tööjõu puuduse situatsiooni tekkimisel ja EL-i liikmesmaade maksude ühtlustamine, mis võib liiga kõrgete määrade korral tegevuse takistuseks saada. Kõrvaltvaatlejale võib jääda mulje, et formuleeringud on sihilikult umbmäärased võimaldamaks valitsuse mänguruumi. (Raudseps 2006)
Lätlased on ise oma riigi ja institutsioonide suhtes kriitilised . 2006 aasta septembri lõpul selgus, et 81% küsitletutest peab Lätit korrumpeerunud riigiks. Koguni 37% tunnistas , et on andnud altkäemaksu, pooled olid teinud seda viimase aasta jooksul. Täpselt analoogilist küsitlust Eestis pole tehtud, ent ligilähedased küsimused-vastused näitavad Eesti madalamat korruptsioonitaset. Ühtmoodi ollakse aga kriitilised parlamendi suhtes: eelmiste valimiste järel, 2002. a. lõpul usaldas Seimi 47,9%, 2006 aasta valimiste eelselt langes see näitaja 25,5 protsendile. (Arjakas 2006)
Nagu sajandeid varem, iseloomustab Läti alasid ka praegu vahendajaroll. Ida ja Lääne ehk siis tänapäeval Venemaa ja Euroopa Liidu vahel asumine on paraku nii tugevus kui nõrkus. See annab võimaluse teenida kopsakaid vahendustulusid, kuid sellest ehk olulisem on lätlaste inimpotentsiaal.
Hetkel on Läti suhteliselt odava tööjõu maa, mis asub potentsiaalsete investorite koduriikidest vaid sadade kilomeetrite kaugusel. See loob positiivse kliima välisinvesteeringutele. Siiski on see trump kiire kaduma, kuna Läti siht on jõuda kiires tempos järele arenenud riikidele, mis tähendab ka palgataseme kasvu.
Läti eeliseks on veel soodne majanduspoliitika. Välisettevõtteid meelitatakse erimajandustsoonide ja vabasadamatega, aga ka madala maksukoormaga. On ju näiteks Läti ettevõtete tulumaks praegu 15% (On enterprise...2005, 39) ehk tunduvalt madalam kui madalate maksudega uhkustama harjunud Eestis (kus see on 22%, kuigi jah, reinvesteeritud tulult 0%) ( Invest in...2007, 1).
Läti tugevuste sekka lisandub loomulikult väiksemaid aspekte nagu Riia linna olemasolu, mis annab oma suurust arvestades pigem terve Baltikumi, mitte vaid Läti pealinna mõõdu välja. Olenemata Balti koostöö haprusest, sobib Riia kas või oma asukoha poolest suurfirmade Baltikumi harude peakorterite asukohaks.
Selver Lativa SIA-t mõjutab otsesemalt Läti seadusandlus. Äriühingute asutamist, registreerimist, juhtimist ja reorganiseerimist ning Äriregistri tegevust reguleerib Lätis 01.01.2002.a. kehtima hakanud Äriseadustik. Seadustiku ettevalmistamisel olid aluseks peamiselt Saksa ja Eesti vastavad seadused, seetõttu on see Eesti Äriseadustikuga paljuski sarnane. Selveri Latvia SIA asutamiseks oli nõutav asutamiskapital 25 000 LVL (ca 560 000 EEK). Aktsiaseltsi juhtorganid on aktsionäride üldkoosolek, juhatus ja nõukogu. Nõukogu moodustamine on kohustuslik. Nii nõukogus kui juhatuses peab olema vähemalt 3 liiget. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema Läti alalised elanikud (siin mõeldakse residenti ehk juhatuse liikmeks sobib samuti Läti elamisluba omav välismaalane). Loodav äriühing tuleb registreerida Läti Äriregistris. Kõik Äriregistri kanded avaldatakse ametlikus väljaandes Latvijas Vestniesis kolme päeva jooksul kande tegemisest, need omandavad juriidilise jõu alates avaldamisest.
Teatud tegevusaladel tegutsemiseks tuleb taotleda litsentsi. Litsentseeritud tegevusalad ja muu sellega seotu on määratletud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiviga 96/71/EÜ, 16. detsembril 1996, äriseadustikuga, kohalike omavalitsuste seadustega. Selveri jaoks on oluline alkoholi-, ja tubakatoodete kaubandusega seotud litsentside olemasolu.
Läti maksusüsteemi aluseks on Seadus maksudest ja lõivudest. Läti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud paljude riikidega, sealhulgas Eestiga. Läti maksusüsteem on sarnane Eesti maksusüsteemiga, kuid arvestada tuleb erinevate maksumääradega. Kuna Selver kasutab Läti turul raamatupidamisettevõtte teenuseid siis käesolevas uurimustöös sellel pikemalt ei peatu. (Ligipääs turule 2005)

Läti demograafiline situatsioon

Läti pindala on 64 589 km2, mis on 1/3 võrra suurem Eesti pindalast. Seal elab ligikaudu 2,28 miljonit inimest, Eesti 1,3 miljoni vastu. Läti elanikest 13,6% on kuni 14 aastased lapsed, 69,6% elanikkonnast moodustavad 15-64 aastased inimesed, ja 16,7% elanikkonnast on üle 65 aastased inimesed. Lätis sarnaselt Eestile on 100 naisterahva kohta 86 meest. Viimasel ajal on poisslaste sündivus ületanud tütarlaste sündivuse. Rahvastiku puhul ei saa jätta mainimata negatiivset iivet. Ühtpidi tingib see kogu rahvastiku vähenemise, mis võib luua kaugemas tulevikus aluse migratsioonile Lätisse. See tähendab tulevikus valulist lööki lätlastest põhirahvusele, mille osakaal võib arengute tulemusena taas 50% piirimaile langeda. Teisalt tähendab negatiivne iive elanikkonna vananemist , mis tõotab maksumaksjatele ühe raskemat koormat, mida kanda. Lätis sünnib 2007 aasta prognoosi kohaselt iga 100 inimese kohta kõigest 67 last. Lisaks on täheldatud suurt emigratsiooni, kuna iga tuhande inimese kohta lahkub riigist 2,27. Läti keskmine eluiga on 71 aastat, kusjuures naiste ja meeste eluea vahe on 11 aastat. 99,8% lätlastest on kirjaoskajad. (The world...2007). Lätis kõneleb läti keelt, mis on ametlik riigikeel, vaid 58,2% elanikkonnast Vene keelt kõneleb 37,5% elanikkonnast ning Leedu ja muid keeli 4,3% elanikkonnast.
Läti üks nõrkus on seotud rahvastikuga. Moodustavad ju lätlased kui enamusrahvus Läti elanikest vaid ligikaudu 59 protsenti. Paraku pole ka teised rahvused ühtlaselt hajutatud ning nende hulgas domineerivad venelased , kes moodustavad elanikkonnast ligikaudu kolmandiku ehk 29 protsenti (vt. Lisa 2). Kui aga arvestada, et valdav osa endistest Nõukogude Liidu vennasvabariikidest Lätisse saabunud elanikest on venestunud, läbib see üsna ohtlik keelelis-kultuuriline eraldusjoon Läti ühiskonda palju rohkem keskelt kui eelpool toodud numbritest paista võis. Ühel pool seisavad lätlased ja teisel vene keelt kõnelev segu. Perspektiivis on tunda siiski pinge leevenemist ja seda lätlaste kasuks. Mängib siin rolli kas või fakt, et Läti on juba üle kümne aasta iseseisev riik ning sealne arengutase on kiirem kui näiteks Vene Föderatsioonis. (Integration... 2007)
Ühe suurema pingemaandaja rolli mängib asjaolu, et on vene keelt kõnelev kontingent on ise killustatud. Lisaks etnilisele mitmekesisusele (venelased, valgevenelased, ukrainlased , grusiinlased, juudid , aserid, armeenlased, tatarlased jt) eristab neid omavahel elukoht ja kodakondsus . Venesõbralikumad jõud on tugevamal positsioonil Latgale regioonis ja suuremates linnades. Kodakondsuse alusel jagunetakse Läti kodanikeks, muu riigi (Venemaa) kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks. (Muizinieks 2004)
Pingetes on süüdi ka Läti karm kodakondsuspoliitika, mis hoiab suure hulga elanikke otsustusprotsessidest eemal. Siinkohal on näitajaks sama, suhteliselt pikk iseseisvusaeg. On selge, et muulased Lätist enam kuskile ei lahku (kui, siis hoopis Euroopa Liidu rikastesse riikidesse), mistõttu on totter neid otsustusprotsessidest ja kodakondsusest eemal hoida. Nii vaid lõhestatakse ühiskonda ja ei lasta neil identifitseeruda Läti riigiga. Samuti annab see Venemaale trumbi Läti siseasjadesse sekkumisel jne.
Läti suur majanduskasv on positiivselt mõjunud sealsele tööjõu situatsioonile. Aastas on töötavate inimeste arv kasvanud 1-2%, 2006 aastal isegi 7,2% võrra, samas töötuse tase on vähenenud 14,4% (Strods 2006, 8-12) pealt 2000 aastal 5,7%-ni 2007 aasta veebruari kuus. (Latvia...2007) Kuigi tööjõulise elanikkonna arv Lätis väheneb, siis majanduslikul aktiivsete inimeste arv kasvab ja töötuse tase väheneb. Naiste osa tööjõuturul on Lätis suurem kui Euroopa Liidu keskmine, suurenedes aasta aastalt. (Strods 2006, 8-12) 15-74 aastaste inimeste hulgas on 58,7 % naistest ja 71,1 % meestest on tööjõuturul aktiivsed. Lätis on 40 tunnine töönädal, kusjuures uuringus osalenud inimestest 25,8% töötab üle seaduses määratud tööaja püüdes teenida lisasissetulekut. Igal võimalusel püütakse teenida lisaraha . (On labour...2007) Tööjõuturul esineb soolist ja vanuselist diskrimineerimist, kus töökuulutuses märgitakse otsitava töölise soovitav sugu või ka vanus. Lisaks makstakse naistele sama töö eest väiksemat palka. (Krupenkovs 1998, 4)
Töötuse tase on langenud lisaks töö leidnud inimeste arvu kasvule ka suure emigratsiooni tõttu seose Läti elanikkonna sisenemisega Euroopa Liisu tööjõuturule. Paljud inimesed on läinud tööle vanadesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, nagu Iirimaa , Inglismaa ja Rootsi. (Strods 2006, 8-12) Oma lahkumisest on teatanud 50 000 Lätlast, kuigi tegelik lahkujate arv on veelgi suurem. (Karnite 2006) Seega Läti tööjõuturul on teatud sektorites tekkinud tööjõu puudus. (Strods 2006, 8-12) Järsk tööjõuturu situatsiooni muutus Läti turul on genereerinud nii sotsiaalse kui majandusliku efekti. Tööjõu puudus püsib vaatamata suhteliselt suurele töötuse tasemele mõnes regioonis. Tööandjad kurdavad, et suurest emigratsioonist tingitud tööjõu puudus kahjustab nende ettevõtlust ja üldist Läti majanduse arengut. Läti riigi valitsusele, on selle olukorra parandamiseks tehtud ettepanek koostada seadus, mis lubaks külalistööjõu kasutamist ja julgustaks Läti kodanike kodumaale naasma. (Karnite 2006)
Demograafilise näitajana töötuse määra juures mängib suurt rolli haridustase. Mida kõrgem on haridus seda väiksem on tõenäosus jääda töötuks. Põhjuseks on asjaolu, et suhteliselt suur osa põhi- või vähema haridusega inimestest on üle tööea ja tööjõuturul seega suhteliselt väheaktiivsed. Teiselt poolt on vähema haridusega inimestel raskem tööd leida. Vähem haritud naiste hulgas on palju neid kes on lakanud tööd otsimast.

Läti kultuur

Baltimaade rahvad on kindlasti sarnased oma tugeva rahvusliku identiteedi poolest. Inimesed on uhked oma iseolemise üle, aga samas selles teemas ka üsna tundlikud. Märkimisväärne on ka ühine soov „läänestuda”. Paljud välispartnerid on leidnud, et baltlaste maailmavaade on võrreldes enamiku teiste riikidega väga tänapäevane, armastatakse väga uusi tehnoloogiaid ja uuendusi . Lätlased soovivad alati olla hästi informeeritud, seega ei tohiks nendega suheldes olla pinnapealne, vaid võimalikult põhjalik ja otsekohene . Otsustusprotsessis ei maksa neile survet avaldada – see toimib pigem vastupidiselt. Konsensusele saab aga kenasti jõuda ühise arutelu kaudu. Suhtlemisel lätlastega võiks meeles pidada, et alati mõjub hästi, kui näidata välja austust Läti intellektuaalide ja kunstnike suhtes – seda osatakse hinnata. (Meltsa jt 2005) Kuna lätlased asuvad Eestile geograafiliselt lähemal on nendega tunduvalt lihtsam äri ajad, kui näiteks leedulastega, sest usaldus tuleb kiiremini. Samas on eestlased märganud, et lätlased ei pea kellaaegadest kinni, nende jaoks on tähtis positsioon. Kokkulepped tuleb lätlastega äri ajades alati kirjalikult vormistada (Vahemets 2001) ning pitsatiga tembeldada. (Saar 2007)
Üldiselt kirjeldatakse lätlaste iseloomu kui eestlaste ja leedulaste vahepealset. See tähendab, et lätlased on emotsionaalsed nagu leedulased . Teatud situatsioonides säilitavad nad aga sarnaselt eestlastele külma ja põikpäiselt ratsionaalse olemuse. Lätlased on kohati kergemeelsemad ja avatumad kui eestlased, samas nad naeratavad rohkem. (Latvians 2001) Lätlased on enamasti reserveeritud ja isegi suhtlemisvaesed, emotsioonide näitamine ja fanatism on lätlaste puhul harv nähtus. Nad vajavad tutvumiseks ja sõprade leidmiseks rohkem aega kui näiteks venelased. Lõunanaabrite hulgas on rohkem inimesi, kes usaldavad ainult enda võimeid ja vähem neid kes on valmis võtma riske. Samas on globaliseerumine ja Läti kultuuri tausta mitmekesisus paljuski perekondi venelastega seganud ja seeläbi on raske puhast lätlast ära tunda. (Mežs 2005)
Esmapilgul võivad lätlased tunduda eemalolevad, samas on neile oma moodus poolehoiu ülesnäitamiseks. Lätlased armastavad lilli kinkida isegi ilma suurema põhjuseta kõigile, nii naistele kui meestele. Lillede kinkimise komme pole vaid viisakusavaldus vaid lätlaste viis näidata mida nad inimesest arvavad . Külalislahkus ja abivalmidus on reeglid mida lätlased järgivad. (Welcome...)
Suur enamus lätlasi on luterlased . Peaaegu kõik Läti venelased on vene õigeusku või katoliku usku. Lätlased on erinevate usulahkude suhtes väga tolerantsed, vahest korraldatakse ühes ja samas kirikus isegi mitme usulahu üritusi. Seepärast on lätlastel raske mõista religioonikonfliktide iseloomu mujal Euroopas. (Mežs 2005)
Sümboliteks on olulisel kohal paganlikust usust pärit puude, aga ka lindude, nagu luiged ja toonekured, austamine. Kurgede pesitsemist kodu lähedal loetakse õnnistuseks. (Mežs 2005) Lätlaste jaoks on kultuur rahvusliku identiteedi sümbol. Kultuur keerleb muusika ümber. Rahvuslaulud ja tantsud on Läti aarded. (Latvians 2001)
Kehakeele poolest võivad lätlased esmapilgul külmad tunduda, kuid neil on kindel veendumus , et inimeste nägu reedab tema tõelise olemuse. Seepärast on oluline kohtumisel lätlastega neile kindlasti silma vaadata. Lätlastel on sarnaselt eestlastele suur personaalse ruumi vajadus. Žestikuleerimine pole neile kombeks ja seda peetakse halvaks tavaks, küll aga kasutatakse ohtralt miimikat oma tunnete näitamiseks. Kohtumistel on kombeks kätt suruda, kuid rohkem üksteist ei puudutata. Inimesed on üsna ebausklikud ja väldivad rääkimast oma plaanidest enne nende täitumist. Samas on lätlased avatud uuendustele. (Karpenko 2003)
Tänapäeva üks tuntumaid kultuuriuurijaid hollandlane Geert Hofstede selgitas oma uurimuses, et kultuurid on kirjeldatavad neljamõõtmelises ruumis, mille dimensioonid on võimudistants, individualism , maskuliinsus ja ebakindluse vältimine. Nimetatud dimensioonide kohaselt on Läti individualistlik, suhteliselt suure võimu­distantsiga, maskuliinne ja pigem ebakindlust vältiv kultuur. Lätlased ei ole ajaloo jooksul kunagi üksteisele väga lähedal elanud. Alati on eralduseks olnud mets, jõgi või põld. Igaüks peab kandma hoolt iseenda ning lähimate pereliikmete eest. Lastele õpetatakse juba varakult mina-vormis mõtlemist. Lätlased hindavad ausust ja otsekohesust. Haridus parandab majanduslikku järge ja tõstab enesetunnet . Tööalane edutamine, on seotud oskuste ja reeglitega ning töötaja-tööandja suhe on ärisuhe. Kõik nimetatud näitajad, on omased individualistlikule kultuurile , kuhu käesoleva autori arvamuse kohaselt Läti kuulub. ( Pajupuu 2004, 2) Suhteliselt suure võimudistantsi on autor Lätile omandanud, kuna riik on väga ebavõrdne. Üla- ja alaastme palgad on väga erinevad. Ühelt poolt elavad Lätis väga rikkad inimesed teiselt poolt on paljud vaesuse piiril , mis on samal ajal täielik vaesus. Hierarhia peegeldab ülemuse ja alluva vahelist ebavõrdust. Olulisel kohal on positsioon. Vanemad õpetavad lastele kuulekust ja vastutasuks kohtlevad lapsed vanemaid austusega. Vastukaaluks sellele viitab väikesele võimudistantsile asjaolu, et õpetajad õpetavad lapsi õppekava järgi. Samas algatusvõime tuleb enamasti õpetajalt, mis on suure võimudistantsi märk. Ülemuste eelisõigusi ja positsioonitunnuseid soositakse ning ideaalne ülemus on heatahtlik isevalitseja kelle käske ja korraldusi alluvad ootavad. (Pajupuu 2004, 1) Pigem maskuliinseks peab töö autor Lätit, kuna ühiskond väärtustab edu ning arengut, olulised on raha ja asjad, sümpaatia kuulub tugevatele. Normiks on parim õpilane, kultuurile on omane, et poisid ei nuta . Juhtidelt oodatakse otsustusvõimelisust ja jõulisust. Väärtustatakse õiglust ja õigust ning töökaaslaste vahelist võistlust. Teiselt poolt on Lätil ka feminiinse kultuuri omandusi, kuna erimeelsused eelistatakse lahendad kompromissidega, ideaaliks on seatud heaoluühiskond, rahvusvahelised konfliktid tuleb lahendada läbirääkimiste ja kompromissidega ning poliitikute hulgas esineb ka naisterahvaid. Maskuliinsusele poliitikas viitab näiteks veel uskumus , et suur ja kiire on kaunis, põhitähelepanud on suunatud majanduskasvule. Naiste vabastamine tähendab seda, et naistel võimaldatakse siirduda tegevusaladele, kus varem olid ainult mehed. (Pajupuu 2004, 3) Pigem ebakindlust vältivaks peab käesoleva töö autor Lätit, kuna pika okupatsiooni tulemusena tekitab ebakindlus ohutunde, mille vastu tuleb võidelda. Kardetakse riskida , palju on seaduseid ja erilist peetakse ohtlikuks. Õpetajad peavad teadma kõiki õigeid vastuseid. Suhteliselt palju muretsetakse töö pärast ja inimestel on sisemine sund teha kõvasti tööd. Poliitika ja mõtlemisviisi ebakindluse talumatus peegeldub täpsetes seadustes ja määrustes, asjaolus, et ametnik teab kodanikust paremini mis on õige, usutakse asjatundjatesse ja erialateadmistesse ning inimeste meelest on vaid üks tõde. Samas viitab ebakindlust hästi taluvale kultuurile, et inimesed on huvitatud heast ja arendavast vestlusest, aega peetakse suunatavaks, täpsus on õpitav omadus, riik on rahvusvaheline ja püüab liita oma vähemusi. (Pajupuu 2004, 4)

Kokkuvõte

Kõige tugevamalt mõjutavad ettevõtete tegevust erinevad keskkonnategurid , mida saab liigitada mikro- ja makrokeskkonnaks. Mikrokeskkonna alla kuuluvad ettevõtte sisesed mõjutajad nagu tarbijad, hankijad, konkurendid ja muud huvigrupid. Jaekaubandusettevõttele on oluline valida endale sobivad hankijad, kes aitaksid kaasa kaubavaliku kujundamisele, määratleda ja tundma õppida oma konkurente, et nende vigadest või eelistest õppida. Kõige olulisem on ilmselt tunda oma tarbijaid, neid õigesti määratleda ning nende vajadustest tulenevalt oma kaubavalik kujundada, samas tuleb arvestada erinevate huvigruppidega, kes oma tegevusega võivad olla nii kasuks kui kahjuks ettevõtte tegevusele. Makrokeskkonna hulka kuuluvad majanduslik, demograafiline, kultuuriline, poliitiline ning teaduslik keskkond. Majandusliku keskkonna puhul tuleb arvestada majanduse liikumissuunda ja kiirust, töötuse määra ning üldist elatustaset, et saada ülevaade tervest majandusest. Demograafiliste näitajate puhul on olulised märksõnad vanuseline struktuur, emigratsioon ja immigratsioon , eluiga ja iive, sest nende põhjal saab teha prognoosi tuleviku kohta. Kultuuriliste eripärade mõistmiseks tasub koostada kultuuriprofiil. Kultuuri saab kirjeldada neljamõõtmelises ruumis, mille dimensioonid on võimudistants, individualism, maskuliinsus ja ebakindluse vältimine. Lisaks on hulk muid detaile millega kultuuri mõistmiseks tuleb tutvuda, nende hulgas on aja väärtustamine, perekonna struktuur, hobid, harjumused ja muu sarnane. Poliitilise keskkonna adekvaatseks tajumiseks tuleb uurida kõikide erinevate poliitiliste parteide tõekspidamisi, sest ühe või teise partei võimule pääsemise tulemus ei tohiks ettevõttele negatiivse üllatusena tulla. Poliitilist stabiilsust või ebastabiilsust tuleb kindlasti arvestada võõrriigis tegutsemist alustades. Teadusliku keskkonna arvestamine on oluline ettevõtte innovatiiv­suse seisukohalt. Käesolevas töös on teaduslikku keskkonda vaid pealiskaudselt hinnatud.
Läti jaekaubandusturu mikrokeskkond koosneb hankijatest, konkurentidest, tarbijatest ja huvigruppidest, makrokeskkond majanduslikest, poliitilistest, demograafilistest ja kultuurilistest näitajatest. Selveri hankijate valik Läti turule sisenemisel on olnud hõlbus, sest mitmed neist on otsustanud koos Selveriga laieneda. Samas on oma koostööd pakkunud mitmed juba laienemise läbi teinud ettevõtted. Paljuski on ettevõtluskeskkonda mõjutamas konkurendid. Läti jaekaubanduskeskkonna kohta on öeldud, et sealne konkurents on küll tihe, kuid mitte liialt kontsentreerunud. On mitmed tugevad konkurendid, kuid kuna ühelgi neist ei ole piisavalt turupositsiooni ning positsioon ei ole kellelegi kindlustatud, siis on seal veel uutele ettevõtetele ruumi. Läti tarbijad on keskmise eestlase ja leeduka vahepealsed. Ühelt poolt väga emotsionaalsed, teiselt poolt vaoshoitud. Läti tarbijad hoolivad väga oma perekonnast ning lastest. Samas austavad lätlased traditsioone. Huvigrupid on osapooled, kelle tegevusest ettevõte otseselt huvitatud ei ole, keda aga huvitab ettevõtte käekäik. Selver püüab erinevate osapooltega ühiskonnast hooliva ettevõttena hästi läbi saada. Läti majanduslik olukord on üsna sarnane Eestile. Ühelt poolt on näha suurt majanduskasvu, teiselt poolt ka kõrget inflatsiooni. Tööpuudus on aastate jooksul järjest vähenenud, palgad ning elatustase tõusnud. Võib hinnata, et Läti majandus on oma arengus Eestist paari aasta võrra maas , kuid samas on tema majanduskasvust näha, et liigutakse pikkade sammudega Eestile järgi. Läti poliitiline situatsioon on suhteliselt sarnane Eestile, samas on nende poliitika veidi ebakindlam ja sihitum. Poliitikad on oma tegevuse suunanud majanduskasvu jätkumisele, mis Selveri jaoks on positiivne uudis. Ka demograafiliste näitajate poolest sarnaneb Läti Eestile, kuna sealgi on täheldatud negatiivset iivet, suurt emigratsiooni ning rahvastiku vananemist. Kultuuriliste näitajate poolt hinnatuna on Lätlaste puhul tegemist individualistliku, suhteliselt suure võimudistantsiga, enamuses maskuliinse ja ebakindlust vältiva kultuuriga .
Kokkuvõtteks võib öelda, et Läti jaekaubandusturu ettevõtluskeskkond on väga mitmekülgne. Arvestada tuleb paljude detailidega millele enne uurimuse kirjutamist osanud tulla. Selgus, et majanduslikust ja poliitilisest seisukohast vaadatuna on riigid väga sarnased, kuid erinevused on kultuurilised. Kokkuvõttes on ettevõtlus Läti jaekaubandusturul väljakutse.

Kasutatud kirjandus

Alexander, N. (1997) International retailing. Oxford : Blackwell Publishers
Arjakas, K. (2006) Valimiste vaikelu Lätis. Kesknädal Oktoober 2006 [E-ajakiri] http://www.kesknadal.ee/?aid=7871 (22.04.2007)
Bridgewater, S., Egan, C. (2002) International marketing relationships. Basingstoke: Palgrave
Cateora, P.R., Ghauri, P.N. (2000) International marketing. London: McGraw-Hill
Coalition Agreement of the 9th Saeima Fractions forming the Cabinet of Ministers. (2006). [WWW] http://www.mk.gov.lv/index.php/en/?id=1242 (22.04.2007)
Czinkota, M.R., Ronkainen, I.A. (1995) International marketing. Fort Worth: Dryden
Fernie, J., Fernie, S., Moore , C. (2003) Principles of retailing. Amsterdam : Butterworth-
Gilbert, D. (2003) Retail marketing management . Harlow: Financial Times/Prentice Hall
Integration Policy in Latvia A Multi-Faceted Approach. (2007) Ministry of Foreigin affairs [WWW] http://www.mfa.gov.lv/en/policy/4641/4642/4649/ (23.04.2007)
Invest in Estonia.com (2007) [WWW] http://www.investinestonia.com/pdf/Taxes2007.pdf (22.04.2007)
Karnite, R. (2006) Labour shortages due to emigration of Latvian workers . – EIROnline, 21.08.2006 [e-ajakiri] http://www.eurofound.europa.eu/eiro/2006/05/articles/lv0605029i.html (22.04.2007)
Karpenko, Z. (2003) Latvian – luck or diagnosis? [WWW] http://www.ecml.at/cando/files/Zane.ht m (12.04.2007)
Kotler, P., Armstrong , G. (2004) Principles of marketing. Upper Saddle River (N.J.) : Pearson/Prentice Hall
Krupenkovs, I. (1998) Unemployment problems in Latvia. Ministry of Economy of the Republic of Latvia. www http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/nispacee/unpan005870.pdf (22.04.2007)
Latvia - Standardised unemployment. (2007) European Central Bank - Statistical Data Warehouse [WWW] http://sdw.ecb.int/quickview.do?SERIES_KEY=132.STS.M.LV.S.UNEH.RTT000.4.000 (20.04.2007)
Latvians. (2001) Riga an introduction . City paper . [WWW] http://www.balticsworldwide.com/tourist/latvia/#Latvians (20.04.2007)
Lewison, D.M., DeLozier, W. (1989) Retailing. Columbus (Ohio): Merrill : Bell & Howell Information Company
Ligipääs turule (2005). Eesti Suursaatkond Riga. [WWW] http://www.estemb.lv/lang_1­/rub_1317/rub2_1320 (22.04.2007)
Läti kaubanduses on Baltikumi karmem konkurents. (2006) Ärileht online [e-ajaleht] http://www.epl.ee/artikkel/366400 (02.05.2007)
Mallene, Ü. (2002) Kaubandusleksikon. Tallinn: Ilo Prin
Mason, J.B., Mayer , M.L. (1990) Modern retailing : theory and practice . Boston: Irwin Inc.
Mauring, T. (2001) Turunduse alused I. Õppematerjalid internetis [WWW] http://www.mtk.ut.ee/doc/Turundus.doc (2.05.2007)
Meltsa, M., Varts, R. (2005) Kuidas ajada äri teisest rahvusest partneritega? Postimees Online 04.01.2005. [e-ajaleht] http://www.postimees.ee/060105/lisad/tegija/154180.php (26.04.2007)
Mežs, I. (2005) The Latvians. The characteristics of the average Latvian. Latvian Institute. [WWW] http://www.li.lv/en/?id=74 (21.04.2007)
Mobiiltelefonivõrgus rahvusvahelise võrgukülastusteenuse riigisisesel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse kavand. (2007) Sideamet. WWW http://sa.riik.ee/atp/failid/M17_otsuse_kavand.pdf (24.04.2007)
Muiznieks, N. (2004) Russians in Latvia - History, Current Status and Prospects. Republic of Latvia www http://www.mfa.gov.lv/en/policy/4641/4642/Muznieks/ (22.04.2007)
On Enterprise Income Tax. Translation © 2005 Tulkošanas un terminoloģijas centrs Translation and Terminology Centre http://www.fm.gov.lv/likumi/uin/Par_UIN_20050101_en.pdf (23.04.2007)
On labour force survey results in 2006 (2007) Lativjas Statistaka WWW http://www.csb.gov.lv/csp/events/?lng=en&mode=arh&period=03.2007&cc_cat=471&id=2836 (22.04.2007)
Onkvisit, S., Shaw, J.J. (1993) International marketing: analysis and strategy . New York : Macmillan
Pajupuu, H. (2004) Kultuuridimensioonid. Alajaotused 1-4 [WWW] http://www.eki.ee/teemad/kultuur/dimens/dimens.html (21.04.2007)
Parliamentary Groups. (2006) Latvijas Respublikas Saeima. http://www.saeima.lv/deputati_eng/1deputati_frakcijas.html (22.04.2007)
Perens, A. (2004b) Turgude analüüs ja sihtturu valik. Loengumaterjalid
Perens, A., Järve, E. (2007) Turundusplaani koostamise juhend [WWW] www. aktiva .ee/338/Turundusplaani_koostamise_juhend.html?Session=20394a569ed7ec8d1d18d53b0f2dbce (20.04.2007)
Politics of Latvia. (2006)Wikipedia, Internetipõhine entsüklopeedia [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Politics_of_Latvia (24.04.2007)
Puusepp, R. (2007) A-Selveri arenguplaanid Lätis. [WWW] http://www.kaubamaja.ee/11185?id=11903 (20.04.2007)
Raudseps, P. (2006) Las head ajad kesta! Aga kui kaua? Diplomaatia Nr 38 • November 2006, [e-ajakiri] http://www.diplomaatia.ee/est/artikkel.php?id=183 (24.04.2007)
Riikoja, H. (2004) Kauplused laiendavad valmistoidu valikut. Postimees online. 13.04.2004 [e-ajaleht] http://www.postimees.ee/130404/esileht/majandus/131471.php (24.03.2007)
Saar, M. (2007) Selveri laienemine Läti turule. G-A. Aaslaid intervjuu. Üleskirjutus, Tallinn 04. aprill. A-Selver AS Keskus
Samli, A.C., Still , R. Hill, J.S. (1993) International marketing: planning and practice. New York: Macmillan
Selver. [WWW] http://www.selver.ee/?id=1044 (20.04.2007)
Strods, J. (2006) Economic development of Latvia. – Report . Ministry of Economics
The world facktbook. Latvia (2007) CIA https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/lg.html (22.04.2007)
Tonndorf, H.G. (1995) Jaekaubandus. Tallinn: Külim
Vaarmets, T. (2006). Selver tungib Läti turule. [WWW] http://www.kaupmeesteliit.ee/index.php?leht=ebd49fbfa5843889bf51&alam=85 (20.04.2007)
Vahemets, L. (2001) Välispartnerid tegutsevad isemoodi . Äripäev online 27.08.2001 e-ajaliki http://www.aripaev.ee/1983/new_eri_artiklid_198306.html (22.04.2007)
Welcome to Latvia, the pearl of the Baltics! (autor ja kuupäev tadmata) YFU Latvia http://www.yfu.lv/aboutl_eng.ht m (23.04.2006)
Vihalem, A. (1999) Rahvusvaheline turundus . Tallinn: Külim
2