RK on EV parliament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja, 101 liiget, 4a. tähtsaim töö seaduste vastuvõtmine Valitsuskoalitsioon on erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid ühise valitsuse moodustamiseks koalitsioonierakonnad sõlmivad koalitsioonilepingu (ühised eesmärgid) Opositsioon on RK erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu. Valitsuskoalitsioonist välja jäänud. nende ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda lahendusviise Vabariigi Valitsuse seab ametisse RK koos presidendiga Presidendi valib RK üksi või kohalike omavalitsuse esindajatega kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president loodava koalitsiooni liidri peaministrikandidaadiks. Rahvas -> valib iga 4 aasta tagant RKsse oma esindajad RK -> valib iga 5 aasta tagant presidendi
Inimene ja hiskond 1.hiskond- tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mjutavad ksteist. Avalik sektor Erasektor Kolmas sektor nt. vallavalitsus nt. hotell nt. noortekeskus Kodanikud ja demokraatia Tingimused, et tiskasvanu saaks taotleda kodakonsust: 1)Eesti keele algtaseme eksami sooritamine 2)Phiseaduse ja kodakonsusseaduse tundmise eksami sooritamine 3)Antud isik on Eestis elanud vhemalt viis aastat Erakondade tegevuse eesmrk on saada vimule. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad I.R.L ja Reformierakond. Opositsiooni moodustavad Keskerakond ja SD. Demokraatia: 1.Riik peab arvestama vhemuse igustega. 2.Kik inimesed on seaduse ees vrdsed. 3.Vimude lahusus. Totalitarism: 1.Vim on koondunud he isiku vi grupi ktte. 2.Riik sekkub inimeste eraellu. 3.Riigis kehtib range tsensuur.
valitud esindajate kaudu. Kodakondsus- inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Valitsuskoalitsioon- erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. Opositsioon- parlamendi erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda välja uusi lahendusviise. Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja. Lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust. Kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek või istung oleks otsustusvõimeline.
Parlamendi peamine funktsioon algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Enamik seaduseelnõud valitsuse algatatud. Parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Olulised on : - häälte arv - valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni ühtsus, hääletamiseks ühtne positsioon. Riigipea roll seadusloomes seaduste väljakuulutamine. Kui riigipea leiab, et seadus pole sobilik, saadab ta selle seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel sekkub riigikohus. Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu,
erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonna poolt veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina. Novembris 1996 otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda. 7. märtsil 1999 toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus. 17
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Ükski riik ei eksisteeriks, kui tal pole oma kodanikkonda, kes maksaks makse, avaldaks arvamust ja räägiks kaasa riigi põhiküsimustes. Igas riigis kehtivad seadused, mida kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna liikmed väga lahked, lubades inimestele kokku maad ja ilma ning kergekäeliselt ja läbi mõtlemata valitaksegi neid, kes lubavad paremat elukvaliteeti, kõrgemaid palku, madalaid makse ja muud taolist. Kuid valmimiste lõppedes naeravad võitjad kodanike üle, kes olid nii rumalad ja uskusid nende katteta lubadusi, sest neile, kes tahavad võimule pääseda, on
traditsiooniline. 11) Kas Sinu hinnangul on tegemist parem- või vasakpoolse maailmavaatega erakonnaga? EKRE on parempoolne, ise nimetavad end rahvuslasteks. 12) Milline oli erakonna tulemus viimastel Riigikogu valimistel? Kui palju erakonna esindajaid on hetkel Riigikogus? 2019. aasta Riigikogu valimistel kogus erakond 17,8% häältest ja sai parlamenti 19 kohta. 13) Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Keskkonnaminister Rain Epler Maaeluminister Arvo Aller Rahandusminister Martin Helme Siseminister Alar Laneman Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem 14) Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Hetkel ei oskagi vastata, mulle hakkab tunduma, et ma kohati pooldan
Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit) Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioonis on Keskerakond, Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised. VASAK: olulised on neile sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest riigil PAREM: igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eesti, inimest peab innustama ja suunama, kaitsevad rikaste ettevõtjate huve.
lääneriikide toel aset leidnud presidenide B. Jeltsini ja L. Meri tippkohtumsel Moskvas andis suure läbimurde. Riigipead kirjutasid alla lepingule, pärast mida võõrväed Eestist 1994. aastal lahkusid. 4) Milliste poliitiliste jõudude vahel toimus sisepoliitiline võitlus 90.ndate aastate Eestis? Eelkõige erakondade vahel. Viiest erakonnast koosnev Koonderakond ja Maarahva Ühendus(KMÜ). Peaministriks sai Tiit Vähi. Samuti ka Reformi erakond, Mart Siimann, kes moodustas uue valitsuskoalitsiooni. Siim Kallas moodustas valitsuse, kuhu kuulusid Reformierakond ja Keskerakond. Ka Juhan Parts, Andrus Ansip ja Arnold Rüütel. 5) Kirjelda protsessi, kuidas on toimunud Eesti liitumine Euroopa ja Maailma organisatsioonidega Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika orienteerus algusest peale Läände eesmärgiga end võimalikult tihedalt siduda Euroopaga. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949
EETIKACASE – Jürgen Ligi vürtsikas postitus (meediakajastuse alusel) 22. oktoobril 2014 läheb Eesti Televisioonis eetrisse poliitikasaade Foorum, teemaks 2015. aasta riigieelarve. Saates osalevad teiste seas rahandusminister Jürgen Ligi ning haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Saate lõpuminutitel antakse sõna Kadri Simsonile, kes väidab, et järgmise aasta riigieelarve ei tee midagi inimeste massilise väljarände peatamiseks. Sellepeale teatab Ligi, et kõiges on süüdi nõukogude võim ja et me ei ole piisavalt kiiresti jõukamatele riikidele järgi jõudnud ning inimesed lahkuvad, maailm on avatud. Ossinovski aga ei ole sellega nõus, et me võime veel 23 aastat peale taasiseseisvumist ikka süüdistada nõukogude võimu. Tema arvamus on, et me peaksime hakkama lõpuks ise vastutama selle eest, mis seisus me hetkel oleme. Samuti mainib ta 20 viimase aasta puuduliku kutsehariduse mõju ning väidab, et see maksab meile veel 10-20 aastat kätt...
*heakorra ja keskkonna planeerimine. *organiseerida ühistransport. *korraldada koolide, lasteasutuste ,muuseumide ja rahva raamatukogude ülalpidamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda: Valimisel saavad osaleda, osaleda selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a Eesti kohtusüsteem I Maakohtud ja halduskohtud II ringkonnakohus III riigikohus Riigikogus on praegu esindatud 6 erakonda . valitsuskoalitsiooni moodustavad : reformierakond, rec/ isamaaliit ja sotsiaal demokraadid opositsiooni moodustavad Keskerakond, Rahvaliit , Rohelised. VASAKS POOLSED TSENTRISTLIKUD PAREMPOOLSED * keskerakond * Rohelised * reformierakond * Rahvaliit * Rec/isamaliit * Sotsiaal demokraadid Peamised inimõigustealsed dokumendid on: * Euroopa inimõiguste konventsioon.
kohtuotsuse langetamist. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte. ERAKONNAD & AMETIÜHINGUD Huvide realiseerimise kanalid : 1) ühiskondlikud liikumised 2) huvi (surve) grupid 3) erakonnad 4) kodanikuosalus Riigikogus on esindatud 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad: Reformierakond, IRL ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond. Vasakpoolsed erakonnad sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest peab olema riigil. [ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS
Riigikogu ülesanded on: esindab poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutab ja tasakaalustab erinevaid vaateid, võtab vastu seadusi, valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle, võtab vastu riigieelarve. Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel. b) Olulist rolli etendavad Riigikogu tegevuses erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Meil moodustavad valitsuskoalitsiooni Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa Liidu asjade komisjon, Keskkonnakomisjon, Kultuurikomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Põhiseaduskomisjon,
kelle emakeel pole eesti keel. Arvan, et peame olema tolerantsemad. Kas Sinu hinnangul on tegemist parem- või vasakpoolse maailmavaatega erakonnaga? Arvan, et EKRE on paremtsentristlik partei. Milline oli erakonna tulemus viimastel Riigikogu valimistel? Kui palju erakonna esindajaid on hetkel Riigikogus? EKRE sai Riigikogu valimistel 46 772 häält, mis moodustas 8.1% häältearvust. Nad said kokku 7 mandaati ehk 7 kohta Riigikogus. Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Erakond ei kuulu koalitsiooni, seega mnistrikohti neil pole. Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Vastus väga lihtne.Minu hääl läkski EKRE-le. Pooldan muutust,Reformierakond on liiga kaua valitsenud ja nende skandaalid ja valitsemisstiil mulle ei istu. Eriti vastumeelne on mulle uus lastekaitseseadus, mis on nii määratlemata ja perekonna kui terviku vastane
ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kui riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministrid valitsusse. Koalitsioon riigikogu erakonnad, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon riigikogu erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda uusi lahendusviise. 3. Riigikogu: mis ta on, peamised ülesanded, kuidas tekib, mõisted Riigikogu komisjon ja fraktsioon (lk 24-26), mis parteid kuuluvad praegu Riigikokku, kes neist on koalitsioonis, kes opositsioonis? Riigikogu Eesti Vabariigi parlament, rahava esinduskogu, seadusandliku võimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. Ülesanded:
ÜHISKONNA KONSPEKT 1. Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 2....
Tagada inimväärne elatustase Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid Garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng Kaitsta elu- ja looduskeskkonda Välissuhtluse vallas: Korraldada suhtlemist teiste riikidega (diplomaatia, majandus- ja kultuurilepped) Tagada riigi välisjulgeolek Valitsemisprogramm – Plaanid, mida üks või teine valitsus nendes valdkondade teha kavatseb, lepitakse kokku valitsuskoalitsiooni moodustades 4. Maakonnad ja omavalitsused Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsusega töötava ametnikkonnaga. Maavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara Korraldab piirkonnas ühistransporti, tervishoidu kultuuri ja haridust Planeerib regiooni arengut Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid
saavutas SDE hiilgava võidu: kolm kohta kuuest ning ligi 40% valimas käinute toetusest. Toomas Hendrik Ilves kogus üksipäini rohkem hääli kui mitu Eesti sots parlamendierakonda kokku. Kaks aastat hiljem, 23. septembril 2006 valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. 2007. aasta märtsivalimistel saatis sotsiaaldemokraate taas edu: uues Riigikogu koosseisus saadi 10 kohta ning üle mitme aasta kaasati erakond valitsuskoalitsiooni. Erakonna esimees Ivari Padar tõusis uues, Andrus Ansipi juhitavas kolmikliidu valitsuses rahandusministriks, Jüri Pihl siseministriks ja Urve Palo rahvastikuministriks. Vaevalt kolm nädalat ametis olnud valitsusel tuli seista silmitsi aprillimässuga. Just siseminister Pihli jõuline tegutsemine aitas hoida ära rahutuste levimise. Aasta aega hiljem seisavad sotsiaaldemokraadid uue töölepinguseaduse arutelu ajal kindlalt
1) Kuidas moodustatakse EV valitsus? V: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 2) Kes juhib valitsuse tegevust? V: Peaminister 3) Kellest koosneb valitsus? V: Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. Valitsuse liikmete maksimaalne
VALITSUSE MOODUSTAMINE Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse
*Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest *Lahendada tülid rahumeelselt *Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. *Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. *Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. *Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. *Edendada koostööd riikide vahel. *Järgida Rahvusahelise õiguse norme. MINISTRID: Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Peaminister - Andrus Ansip Haridus- ja teadusminister - Jaak Aaviksoo Justiitsminister - Hanno Pevkur Kaitseminister - Urmas Reinsalu Keskkonnaminister - Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister - Rein Lang Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister - Jürgen Ligi Regionaalminister - Siim Valmar Kiisler Siseminister - Ken-Marti Vaher
(kool) Eesti Vabariik Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED...................................................................4 PÕHISEADUS.............................................................................................5 RIIGIKORD................................................................................................5 RIIGIKOGU...............................................................................................6 EESTI VABARIIGI VALITSUS.......................................................................7 EESTI MAJANDUS......................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................
16) Selgita valitsuse moodustamise protseduuri Eestis. V: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 17) Valitsuse ülesanded. (15) V: Õigusalase tegevuse vallas: ¨ estitab parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid;
teenimise) ühiskondliku eesmärgiga, kus toodete/teenuste müügiga pakutakse lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Valitsuse moodustamine • President määrab peaministri kandidaadi (kuni 14 päeva jooksul pärast eelmise valitsuse taandumist) • Peaminister paneb kokku valitsuskabineti • Parlamentaarse riigi tava näeb ette valitsuse moodustamise võimaluse andmise valimistel enim hääli saanud erakonna liidrile (või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet üles näidanud erakondadest enim hääli saanud erakonna liidri) Vabariigi Valitsus • Täidesaatev riigivõim • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (kokku täna 15) – Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3) • Mõned ministrid on nn. ‘portfellita ministrid’ • VV suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Vabariigi valitsus läheb laiali kui: –On kokku tulnud uus Riigikogu koosseis;
Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud Kodanike riigi manifest. 1995-1996 8. ja...
pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka
7 2.4Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
Valitsus ja kohalik omavalitsus IX klassile Valitsus IX klassile Valitsus vahetub: Pärast Riigikogu valimisi Pärast valitsuskriisi Valitsuse moodustamine Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule Riigikogu hääletab poolt Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima Valitsused: Üheparteiline valitsus Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 06.4.2011 Praegune valitsuse ...
7.??????????????????? 8. Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka
Ansip isiklikult sai üle 22,500 hääle; kõige suurem häältetulemus Eesti Vabariigi ajaloos. Talle anti taas ülesanne moodustada valitsus, aga nüüd president Toomas Hendrik Ilvese poolt. Ta moodustas koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Tema teine valitsusaeg peaministrina algas 5. aprillil 2007. Andrus Ansipi esimene valitsus Andrus Ansipi esimene valitsus astus ametisse 13. aprillil 2005 andes ametivannet Riigikogu ees. Valitsuskoalitsiooni kuulusid kolm erakond: Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakong ja Eestimaa Rahvaliit. Reformierakond ja Eestimaa Rahvaliit olid osalenud ka eelmises valitsuses, mida juhtis Juhan Parts. Vahel kutsuti seda küüslaugu- koalitsiooniks, sest leppele jõuti Tallinna vanalinnas asuvas vastavas restoranis. Andrus Ansipi valitsus asus ametisse pärast kakas aastat töötanud Juhan Partsi valitsust, mis lagunes. Valitsus astus tagasi Riigikogu XI koosseisu avaistungil 2
Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Rohelised (Bündnis90/Grünen) ja Ida-Saksa kommunistidest võrsunud Demokraatlike Sotsialistide Partei (PDS) jäävad vasakule. Tegelik võitlus võimu pärast käib siiski vaid kahe suurema partei, CDU ja SDP, vahel. 2005. aasta septembris toimunud liidupäeva (Bundestagi) ennetähtaegsetel valimistel võidu saanud Kristlik-Demokraatlik Liit ja Kristlik-Sotsiaalne Liit (CDU/CSU) moodustas sotsiaaldemokraatidega (SPD) valitsuskoalitsiooni. 3 http://www.vm.ee/est/kat_228/ (19.02.2009) 7 2. LOODUS Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima. Looduslikult jaguneb Saksamaa kolmeks piirkonnaks: jääaja liustike poolt vormitud madalaks põhjaks, paleosoikumi ajastul välja kujunenud mägiseks tihedate metsadega Kesk- ja Ida-Saksamaaks ning mäestikuliseks lõunaregiooniks Alpide jalamil. Põhjas piirneb Saksamaa Põhja- ja Läänemerega
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.......................................................................................7 4Kokkuvõte.....................................................................................................................13 5Kasutatud kirjandus...........................................................................
Milles see erinevus seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 8. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 10. Kas mõni Eesti poliitiline erakond võiks sinu arvamust mööda lähitulevikus moodustada valitsuse üksi? Põhjenda. 11. Millal lähed esimest korda valima sina? Mis valimised need on, kas parlamendivalimised, munitsipaalvalimised või hakkad hoopis valima meie saadikuid Europarlamenti? 12. Kas meie praegune valitsus on parempoolne, vasakpoolne või tsentristlik?
Temast kujunes Jüri Vilmsi kõrval Radikaalsotsialistliku Erakonna (hiljem Tööerakonna) tuntumaid tegelasi. 4 Alates 1927. aastast oli Strandman Eesti saadik Varssavis, 1929 kutsuti ta uuesti kodumaale ja talle anti ülesandeks moodustada uus valitsus. Vaatamata ülemaailmsele majanduskriisi ebasoodsatele mõjudele, suutis riigivanem Otte Strandman lahendada kerkinud probleemid edukalt, püsides riigitüüril kogunisti 19 kuud. Pärast valitsuskoalitsiooni lagunemist saavutas ta enese määramise saadikuks Pariisi, kuhu ta jäi järgmiseks kaheks aastaks. Tema positsiooni diplomaadina raskendas autoritaarse riigikorra kehtestamine Eestis--ühelt poolt pidi Strandman saadikuna olema lojaalne valitsusele, teisalt ei suutnud ta eraisikuna leppida demokraatlike vabaduste kitsendamisega. II maailmasõja puhkemisega lõppes Otto Strandmani poliitikukarjäär. Pariisist naasnud, elas ta hilissügisest 1939 oma Kadrina kodus. Nõukogude
veebruarist 1. märtsini 1990 ning kokkukutsumisega 11.-12. märtsil 1990. Eesti Kongress oli Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu, mis nõudis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel, olles seega ERSP tähtsaima eesmärgi kandjaks ning deklareerijaks. Eesti Kongressi 465 saadikukohast kuulus ERSP-le 76 ja Eesti Komitees saadi 21 kohta (sama palju kui Rahvarinne). 1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ning Mõõdukatega. ERSP-le kuulus uues valitsuses (Mart Laari esimene valitsus) siseministri (Lagle Parek, hiljem Heiki Arike), kaitseministri (Hain Rebas) ja kultuuriministri portfellid (Peeter Olesk). ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Tegutses koos EMS-iga rahvuslikke tähtpäevade taastamise nimel. Asutati MRP-AEG baasil. Trivimi Velliste EMS eestvedaja. Töökohad:
1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tulevase valitsuse tegevusprogrammist
vabatahtlikule (palgaarmee), 2) kaasajastada tuumarelvastust, koondades need allveelaevadele ja lennukikandjatele, 3) tahetakse aktiivselt osaleda Euroopa kaitsejõudude loomisel, mis suudaks võistelda USA omadega jne. Prantsusmaa relvajõudude koosseis väheneb tulevikus 1/3 võrra. 1997. a. aprillis kuulutas Chirac välja ootamatult ennetähtaegsed parlamendivalimised. President lootis sel moel kindlustada paremtsentristliku valitsuskoalitsiooni võitu vasakopositsiooni üle, kuna valitsuskoalitsiooni populaarsus oli viimasel ajal pidevalt kahanenud. Prantslastele ei olnud nimelt meelt mööda valitsuse karm, Euroopa Liidu ühisrahale üleminekust põhjustatud kokkuhoiupoliitika ning suutmatus vähendada tööpuudust. Valimistulemused olid aga rabavad: vasakpoolsed eesotsas Sotsialistliku Parteiga võitsid parlamendi 577 saadikukohast 334. Chirac sai enda kõrvale nüüd sotsialistist peaministri Lionel Jospini, kelle populaarsus on aga jätkuvalt kasvanud. VÄLISPOLIITIKA
kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Et valitsust moodustada peab peaministrikandidaat saama volitused Riigikogult. Peaministrikandidaadi määrab Vabariigi President oma otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas. Põhiseaduses ei ole sätestatud, millistel alustel president peaministrikandidaadi määrama peaks, kuid üldiselt nagu parlamentaarsetes riikides kohane, peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Vabariigi Presidendi poolt määratud peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks, selleks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus
roll. Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus 5 astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus
9.4. Vabariigi Valitsuse moodustamine Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. 9.5. Vabariigi Valitsuse liikme õiguslik seisund ja volituste lõppemine, VV liikme õiguslik seisund VV astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3)
" 77,8% vastas jah, sealhulgas 1/3 muulastest. Sellega seoses uue liidulepingu sõlmimist ei arutatud. 20. august 1991. "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest". EV taastati de facto ja de jure. moodustati Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks oli uue Põhiseaduse välja töötamine. esimesena tunnistas EV Island ja teisena NSVL. 1991 septembris astusid Eesti, Läti ja leedu ÜROsse. 3. juuli 1992 jõustus uus Põhiseadus. 20. sept. 1991 presidendi ja Riigikogu valimised. L. Meri. Valitsuskoalitsiooni moodustasid "Isamaa", ERSP, Mõõdukas. Peaminister Mart laar. 1993. okt. kohalike omavalitsuste valimised. 1992 juunis rahareform. 1. jaan 1995 vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1994 aasta juulilepingute alusel lahkusid 31. augustiks 1994 Eestist võõrväed. index.htmlindex.html Copyright © 2000 Brooklyn Duke
sellisest tarbimisest nagu tähelepanu tõmbav tarbimine. Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetisism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel. III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad. Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal. PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN-Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor. Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis.
sellisest tarbimisest nagu tähelepanu tõmbav tarbimine. Inimesed tarbivad selliselt, et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetišism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel. III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad. Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal. PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN-Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor. Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis.
funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus töötada hääletamiseks välja ühtne positsioon. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Parlamendi üks oluline, seadusloomega tihedalt seotud funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Nende esmane kohustus on edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Mis on lobism?
e. Riigieelarve vastuvõtmine 22) Parlamendi nimed erinevates maades a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a. Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises b. Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused c. Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed d. Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president e
Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tä...
1) valitsus peab toetuma parlamendi enamuse usaldusele 2) parlamendil peab olema riigivalitsemise juures oluline kaasarääkimisõigus. 22. Kuidas moodustatakse EV Valitsus (koosseis)? Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud
teatud tingimustel saab täidesaatev võim riigipea ning valitsusjuht; ellu kutsuda parlamendi valimisi; Ministrite nimetamine ning ametist riigipea ning valitsuse rollid on lahutatud, vabastamine on presidendi suvaotsus; riigipea täidab peamiselt tseremoniaalseid ning President valitakse kindlaks ametiajaks, formaalseid ülesandeid (riigipea ei saa määrata parlament ei saa presidenti poliitilistel omal äranägemisel valitsuskoalitsiooni motiividel ametist tagandada; koosseisu ega ministriportfelle); Parlamendi laialisaatmise eesõigus on Peaminister koos valitsuskabinetiga on presidendil; vastutav nii poliitika kujundamise kui ka selle Presidendil on seadusandliku initsiatiivi elluviimise eest. õigus; Täidesaatev võim ei sõltu parlamendi
seisnes? 3. Millist Eesti erakonda võib pidada tsentristlikuks? Kes on Eestis tsentristide juht? 4. Mida tähendab sõna ultra? Kelle kohta seda võib tarvitada? 5. Milline vahe on sotsialistidel ja kommunistidel? 6. Kas tänapäeva maailmas on ultravasakpoolseid (kommunistlikke) riike? 7. Millise erakonna liige oli Toomas Hendrik Ilves enne Eesti Vabariigi presidendiks saamist? 8. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 10. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 11. Kas mõni Eesti poliitiline erakond võiks sinu arvamust mööda lähitulevikus moodustada valitsuse üksi? Põhjenda. 12. Millal lähed esimest korda valima sina? Mis valimised need on, kas parlamendivalimised, munitsipaalvalimised või hakkad hoopis valima meie saadikuid Europarlamenti?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
