Kärt Kuivjõgi 12a Vaimse iseolemise mõttekus Tõesti pime on see maailm, vaid väheste pilk on selge. Vaid vähesed tõusevad taevasse nagu püünisest vabanenud linnud.
Näituse retsensioon Külastasin näitust ,,ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki" Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud, seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid. Jäädvustus tekitas minus väga segaseid ja erinevaid emotsioone. Esimeseks emotsiooniks oli viha, mis tekkis mõrvarite vastu, teiseks aga kurbus,...
Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu · Maarjamäe lossis · Pirita tee 56, Tallinn · Avatud K-P kl 10-17 ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu EKSKURSIOONIDE TELLIMINE Näitusele ,,Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki" on võimalik tellida ekskursioone telefonil 6228 633 või triin.siiner(at)ajaloomuuseum.ee vähemalt 1 nädal ette Ekskursioone saab tellida ka vastavalt teemadele: ,,Võim ja valitsus Eesti riigi lugu" ,,Hea elu eestimaalaste elust ja olust läbi 90 aasta" ,,Vaimu jõud eesti meelest ja keelest läbi sajandi" ,,Võitlus ja vastupanu - iseolemise tahe "
1. slaid EV 93 Homme möödub 93 aastat päevast, kui Tallinnas kuulutati välja EV iseseisvus. Iseseisva riigi väljakuulutamine 1918. aastal oli tulemus, milleni oli viinud mitte ainult tolleaegsete eestlaste jõupingutused, vaid ka varasemate põlvkondade püüded, lootused ning ettevõtmised. Enese harimine kasvatas eestlasetes iseolemise ja mõtlemise tahet. 2. slaid ,,Tean, kes ma..." Noore laulja Chalice (loe saliisi) kaunis mõte on saatnud nii mõnigi kord paljude noorte igapäevaseid tegemisi. Täna on õige aeg meenutamiseks. 3. slaid Jaan Poska Iseolemise ja mõtlemise soovist olid kantud esimesest eestlasest Tallinna linnapea Jaan Poska tegemised. 4. slaid Jaan Tõnisson Iseseisvuse saavutamise soovist oli ajendatud ka Jaan Tõnissoni juhitud Eesti esimese
viisil, millest lugeja ometi ühemõtteliselt aru sai.1920. aastal sündinuna kuulus Kross ühtaegu kõige õnnelikuma, samas kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest, kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks. Sõna ja mõtte jõuga tehtu eest omistas president Lennart Meri Jaan Krossile Riigivapi I klassi teenetemärgi. 3 Pildid Jaan Kross 1967 a. Jaan Kross oma naise Ellen Niidiga 1985 a. Jaan Kross 1990 a. Jaan Kross 2007 a. 4
enam oma riigi loomise eest võitlema. Siiski tuleb teda hoida ning edasi arendada, suureks ühiskonnaks. Kuigi meie riigi ehitamine ei ole veel kaugeltki läbi, võime me oma seniste saavutustega rahul olla. Eesti Vabariigi aastapäev on suur juubel ning seda tuleks kindlasti tähistada- tuleks rõõmustada selle üle, et meil on oma riik, kultuur ja ajalugu. Me oleme väikeriik, kes on suutnud järjekindlalt oma iseolemise eest seista, ning selliseid pisimaid pole maailmas palju. Me oleme tõestanud, et ka väike riik võib paljuära teha, kui on tarkust, hakkamist ja julgust. .
Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aga ta nägi ka meie iseseisvuse kaotust. Krossil kannatada nii natside kui kommunistide vangistuse ja küüditamise läbi. Mõlema kuritegeliku rezhiimi ühesugune käitumine pani meistri enda hiljem sageli muigama, nägema ja näitama ajaloo irooniat. Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest, kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks.................................................................................................4 Elulugu....................................................................................................................................5 Kirjanduslik tegevus..............................................................................
hirm ja arm. Saare maakond oli erakordselt tugev Eesti maakond, kus elanikkonna tihedus oli tõenäoliselt suurim Eestis. Ka olid nad otsapidi seotud viikingite (normannidega) ja omasid tugevaid sõjalisi traditsioone. Andekate meremeestena olid saarlased tuntud ka kui võimekad kauplejad ja õnneks/kahjuks ka kui mereröövlid. Arvestades kõike eeltoodut, ei pane meid ilmselt imestama Saarlaste tuntud isepäisus ja püüdlus iseolemise suunas. Ning ega me ka kindlad saa olla selles, millise riigi koosseisu Saaremaa kuuluks, kui ajalugu oleks kergelt vääratanud. Liiga palju seoseid oli Saaremaal erinevate ümbritsevate riikidega ning sotsiaalsete- ja poliitiliste meretuultega. Kui saarlastel oleks nende vallutuste ajal eksisteerinud ka mingi osalus koos teiste eestlastega oleks ilmselt võit koju jäänud, kuna aga ühine riik ehk riiklus puudus jäi võit napilt saamata
G. Forselius Eesti- ja Liivimaa kubermangude rahvakoolide inspektoriks, aga tagasiteel hukkus ta Läänemerel, tõenäoliselt 19. novembril 1688. 19. sajandil oli eestlaste kirjaoskus Lääne-Euroopa rahvastega võrdsel tasemel, seeläbi sai võimalikuks ärkamisaeg, seltsielu, valdade omavalitsused, laulupidude traditsioon, kodanikuühiskonna areng. Kooliaastapäevade tähistamine peaaegu igas Eestimaa nurgas oli osa võitlusest oma kultuuri ja vaba iseolemise eest. Seepärast on 300-aastaste rahvakoolide liikumine fosforiidisõja ning loomeliitude pleenumi kõrval laulva revolutsiooni eelkäija (Lundi Ülikooli ajalooprofessor Klas-Göran Karlsson: Ajalugu kui relv. – Postimees, 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22. veebruaril 1989. a Tartu Õpetajate Seminaris (siis pedagoogiline kool) ajalootõe kaitseks B. G. Forseliuse Seltsi, mille esimeheks sai prof. Arnold Rüütel (auesimees 9
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asualapiiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele. Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20.
teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad võimud ei lubanud. Riigi taastamise eest tuldi ühisel rindel välja terve rahvaga. Rahvustunne on olnud tähtis Eesti ja eestlaste arengus. Ilma selleta poleks kunagi saanud maarahvast eestlasi ja praegu polekski võib-olla Eesti riiki. Tänu rahvusmeelsetele liikumistele kogu Euroopas nakatusid iseolemise tahtest ka siinsed elanikud ning soovisid saada rahvaks ja tuua end maailmakaardile. Nüüd on Eesti juba 18 aastat jälle iseseisev olnud ning rahvas tunneb end päris mugavalt. Oleme liitunud Euroopa Liidu ja NATO-ga ning seetõttu paistab eesti rahvas rahulolev. Ma arvan, et liitumine nende ühendustega ei toonud endaga kaasa mitte ainult positiivseid muudatusi. Eesti on küll saanud Euroopast palju toetusrahasid, aga samas on piiratud eestlaste tegevust erinevate euronormidega
rahva haridusele. Korraldatakse loenguid jms). Jätkas küll eestikeelne ajakirjandus. Ilmusid ka eestikeelsed raamatud. Rahvusliku liikumise ajal külajutud jms kirjandus. Kujunenud saksa rahvusromatiulises stiilis. Venestamise ajal jõuab esimest korda sünkrooni L. - Euroopa kirjandusega realism Vilde ja Juhan Liiv. Rahvuslik liikumine kaotas küll palju, kuid ei kadunud; teisenes. II etapp ühiskonna politiseerumine, 'Tartu renessanss'. Teine tunnus, mis hakkab tähelepanu koguma iseolemise probleem. I perioodil taotleti ainult samu õigusi, mis valitsevatel sakslastel. II perioodil aga juba iseolemise ideed. Aktsioonid, mängu- ja lauluseltsid. Laulukoorid, pasunakoorid. Esimene pasunakoor Väägveres. Algselt kirikukoorid, suured mõjutused sealt. Vennaste koguduste mõju seltsiliikumise kultuurile? Tegu väga kaudse mõjuga. Tekkib 18. saj, alguse saab Saksamaalt. Meile tuleb nimega 'pietistlik liikumine' peale 30aastast sõda olukord meeleheitlik, pöördutakse usu poole.
1. Miks võib 1208-1227 aasta sündmuste puhul vaid tinglikult kasutada nimetust „eestlaste muistne vabadusvõitlus? Sest see tekkis rahvusromantilisel foonil 1920. aastatel, kui 13. sajandi võitlusi kõrvutati Vabadussõjaga. 13. sajandi alguses polnud eestlasi veel rahvana otseselt olemas, pealegi ei sõdinud nad enamasti mitte kogu Eesti, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. 2. Võrdle esimeste Liivimaa piiskoppide strateegiad siinsete alade ristiusustamisel. Mille poolest need erinesid? 3. Millised sammud aitasid 13. sajandi alguses kindlustada ristisõdijate positsioone Vana-Liivimaal? Selgita. Mõõgavendade ordu rajamine. Sest ordu oli selleks, et Liivimaal viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi ega sõltutaks ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. 4. Millal tegid taanlased esimese katse Eesti aladel kanda kinnitada?
koosseisu ning selle mängijatel oli liitriigi koondises alati kindel koht. 1930. aasta MM-il osalenud Jugoslaavia meeskonna 24 mängijast 12 olid Splitist pärit horvaadid ning kauges Uruguays jõudis lõunaslaavlaste esindus poolfinaali. 6 Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Horvaatia end taas iseseisvaks ning 2. mai 1940 toimus esimene maavõistlus - Budapestis võideti Ungari 1:0. Iseolemise aeg jäi aga lühikeseks, sest peatselt okupeeris riigi Saksamaa ja seejärel sattus piirkond taas Jugoslaavia kontrolli alla. 1987. aastal tuli Jugoslaavia meeskond juunioride maailmameistriks ning selle meeskonna horvaatidest liikmetest tõusid tähtedeks Zvonimir Boban, Robert Prosinecki, Davor Suker ja Robert Jarni. 1991. aasta juunis sai Horvaatia taas iseseisvaks ning 1992.aastal astuti FIFA liikmeks. 1998.
sajandi algul asusid sajad tuhanded juudid USAsse ja Palestiinasse. Viimase puhul on samuti oluline osundada nendele meeleoludele, mis valitsesid 19. sajandi teisel poolel Euroopa rahvaste teadvuses. Teatavasti tabas just sel ajajärgul Euroopat rahvusliku ärkamise palavik. Impeeriumide väikerahvad teiste hulgas ka eestlased tunnetavad järjest selgemalt ja jõulisemalt oma erisust ning hakkavad ühtlasi üha sihikindlamalt võitlema oma kultuurilise identiteedi ja poliitilise iseolemise eest. Erandiks polnud selles ka juudid, kes samuti organiseerusid ning tõstsid muu hulgas kilbile loosungi naasmisest oma ajaloolisele kodumaale, kust roomlased nad omal ajal maailma laiali pillutanud olid. 1897. aastal asutatud Maailma Sionistliku Organisatsiooni ning Juudi Rahvusliku Fondi eestvedamisel hakataksegi Palestiinas maad ostma ja juudi asundusi rajama, loomaks sel moel kondikava tulevasele juudi rahvusriigile Eretz Israelile.
Fromm samastas selle tüübi psüühilise harmoonia, küpsuse ja tervusega. Loov natuur eelistab kaitsemehhanisme vältides näha asju nii, nagu need tõeluses on. Tervus saab teoks vaid tingimusel, et ollakse avatud, tundlik ja tühi (zeni mõistes). Tervus näib lausa eeldavat loovust oma võimete ja võimaluste saavutamist nõnda, et ühiskonna hüved suureneksid. Eskapism Kuna iseseisvust on väga raske hoida ja vabaduse koormat raske kanda, pageb inimene söaka iseolemise väljakutse eest erinevatesse irratsionaalset laadi uutesse sõltuvustesse. Nii tekib mitu eksapismiliiki. Masohhistlikud tungid avalduvad oma tühisuse tunde, alistuvuse, alaväärsuse, jõuetuse, enesepõlgamise, enesehaletsuse kujul. Kõiki eelnimetatud tundeid põhjustab sõltuvus välistest jõududest. Masohhist piirab taotluslikult iseenda vabadust kellegi teise juhi, valitseja, despoodi, ekspluateerija, tagakiusaja, ahistaja kasuks. Selle hoiaku
,,Voog ja kolmpii" 1971. aastal ilmunud valikkogu, mis Jaan Krossi luule kenasti kokku võtab. Sisaldab loomingut aastaist 1938 1968. ,,Põhjatud silmapilgud" 1990. ,,Maailma avastamine" 2005. Jaan Krossist on saanud rahvuse vanaisa. Pole kedagi teist, kes jutustaks sellise ulatuse ja metoodilise põhjalikkusega ,,sellest, mis kunagi oli". Tänu tema loomingule teab ka muu maailm Eestit ja eestlasi. Ta keskendus oma loomingus oma rahvale ja riigile. Ta aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri ning hoidis rahva vaimuvärskust. ,,Eesti Vabariigi kõige katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri) Luule analüüs Olla laev Olla laev poole lastiga teel täie lasti järele Olla laev üleval meremüha soolases ioonidepilves mis teeb hingamise imeliselt kergeks Milleks laevale merede milleks laevale tõdede kivine merepõhi Kõige koledam asi kiilu surmakrigin tõemadalail
kirjutas teaduslikke raamatuid eesti aja- ja kultuuriloost 25. Rahvusliku liikumise uued juhid 1890.-1900. aastatel. Rahvusliku liikumise politiseerumine. Liikumine koondus seltsidesse, uued juhid Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts 26. Jaan Tõnisson ja tema tegevus ,,Postimehe" toimetajana. Tartu renessanss. Tõnissoni vaadete iseloomustus. Tõnisson sisendas eestlastesse usku kultuurilise iseolemise võimalikkusesse, võitles venestamise pärast tekkinud passiivsusega, õhutas rahvast oma huvide eest seisma. Kutsus lugejaid üles mitte häbenema oma rahvust ja emakeelt, kõneles demonstratiivselt eesti keelt. 27. 1902 esimese Eesti panga rajamine Tõnissoni eestvedamisel. Eesti laenu- ja Hoiuühisus, esimene eestlastele kuuluv rahaasutus 28. Konstantin Päts ja tema tegevus ,,Teataja" väljaandjana.
laenulise päritoluga. Müüti rakendatakse ideoloogilistel eesmärkidel ja põhjus on selles, et rahvuskultuur ise kujutab endast selles ühiskonnas ideoloogilist konstrukti. Pärimuslikke müüte kasutatakse ideoloogilistel eesmärkidel. Põhjus on selles, et see rahvuslik omang omakorda kujutab endas rahvuskultuuri komponenti, kultuur on määratud teenima ühiskonna ühistedvust, endi kollektiivset kuuluvust. Läbivalt on eesmärk ideoloogiline. Identiteet- ideoloogiliselt laetud. Rahvuslik iseolemise ideoloogia käib kultuuri kaudu. Siit saame teesi: eesti rahvuslus sündis kultuurrahvuslusena. Kultuurist hangiti, ammutati need ideoloogilised konstruktid, millega formeeriti eesti rahvusteos. Üks rahvusteadus erineb teisest. 7. Eesti vaimueliidi kujunemisest ja rollist 19. Sajandil. Eesti vaimueliit oli eesti kultuuri kandja mõtestaja. 19.saj teise pooleni oli mõjukamaks kommunikatsioonikanaliks kirik. Seal said noored kohtuda kuni 19.saj keskpaigani. Sealt
Propaganda peamine teravik oli suunatud juutide vastu. Saksa okupatsioon ei toonud loodetud muutusi. Natsionaliseeritud omandit tagasi ei antud, hoopis Saksa firmad võtsid ettevõtted üle. See süvendas veendumust, et üks okupatsioon oli lihtsalt asendanud teisega. Jätkusid mobilisatsioonid. Paljud pered jäid meesteta ning kodu ülalpidamine jäi naiste õlule. Suur osa eestlasi ei võtnud omaks ei üht ega teist okupatsioonivõimu. Rahvuslikult mõtleva eestlaskonna iseolemise tahet ei suutnud siiski murda ei nõukogude ega ka natslik ideoloogia. Vaimset vastupanu väljendasid esmajoones noored: õpilased kandsid rahvusvärvidega märke või linte, viisid vabariigi aastapäeval Vabadussõja tähistele lilli, korraldasid mälestusõhtuid ja levitasid lindlehti. Protesti elati välja pilkelauldes, luuletustes ja karikatuurides. Rahvas ihkas tagasi kaotud iseseisvust ning oli selle nimel valmis kinni haarama igast õlekõrrest. Teise maailmasõja lõpp 8
Eestlased, seal hulgas rahvuslased, kohanesid uute olude ja nõudmistega, õppisid ära vene keele ja oskasid kasu lõigata laias impeeriumis ning selle pealinnas avanevatest karjäärivõimalustest. Pidev varjtud vägikaikavedu venestamisega muutus aga tugevneva eesti intelligentsi otsekui loomulikuks seisundiks, mis väsitas,aga ka õpetas. Kõige väärtuslikum õppetund oli muidugi see, et rahvusliku iseolemise taotlustes ei maksa mõistmist oodata ei sakslastelt ega venelastelt. EESTI JÕUAB XX SAJANDISSE Maamajandus · talude päriseksostmine jätkus (Vene võimu lõpuaastaiks oli päriseks ostetud juba 4/5 talumaast) · ümber kujunesid ka mõisad. Teolistest ilmajäämine sundis mõisnikke üle minema palgalisele tööjõule ja oma majandamist muulgi viisil kaasajastama ( mille
parlament, kuid ei nõudnud ilmtingimata monarhia kaotamist. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele ning tekkis 19. Sajandil. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asuala piiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele.
aastateni kasutati seda terminit Eestis väga üldiselt ja ilma mingi kriitikata, sest saksa-eesti vastandus sobis väga hästi nõukogude olustikku. Seejärel hakaksid eesti ajaloolased aga 'muistsesse vabadusvõitlusesse' tunduvalt kriitilisemalt suhtuma. On leitud, et see mõiste on üsna sobimatu, sest 13. sajandil olid olemas küll Eesti territooriumil elanud hõimud, aga mitte eesti rahvast, pealegi ei võidelnud nad ilmselt mitte Eesti muistse vabaduse, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. Siiski pole välja pakutud ka uut sobivat terminit, mis võiks muistse vabadusvõitluse asendada: Balti, Põhja või Liivimaa ristisõjad/ristisõda on liialt laiad mõisted, ainult Eesti territooriumiga seotud mõistet aga pole. Seetõttu on ka muistne vabadusvõitlus üldiselt kasutusse jäänud. Problemaatilised on ka 'muistse vabadusvõitluse' piirid, sest need on antud vaid ühele allikale, Henriku Liivimaa kroonikale tuginedes. Ehkki tolle aja kohta äärmiselt täpne, on
Kuid jällegi, kui väga erineb Euroopa Liidu elaniku keskmine õnnemudel traditsioonilise aafrika pere omast! Meie maailma väärtus seisnebki kultuuride mitmekesisuses. Kahjuks on ajalugu näidanud, et pealesurutud õnn ei tee kedagi õnnelikuks: tuletagem meelde Iraaki, Iraani, Lähis-Ida, Afganistani... Meile, eestlastele, on see eriti selge, kuna 50 aasta jooksul vastavalt Moskvast tulnud käskudele ei jõudnud ikkagi õnn meie õuele. Pigem oldi nõus iseolemise eest kartulikoori sööma. Täna on Eesti Euroopa Liidu üks kiiremini arenevama majandusega riik. Selle aluseks on traditsiooniliselt hea haridus, mis ei lasknud eestlasel ka okupatsiooniajal muutuda homo sovjeticuseks. Kuidas mina, täna 18-aastane abiturient elluastuja, kujutan ette oma õnneotsinguid? Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku.
Paljusi keeli ei suudeta juba praegu tõlkida. Hetkel toimib vabatahtlik keele ja kultuuri angloseerumine, mida paraku ka infotehnoloogia areng toetab. Kas üldse tasub raha raisata eestikeelsetele aabitsatele? Võib-olla loobuda üldse sellest maarahva keelest? Selge on aga see, et Euroliidu esindajate juba praegune aktiivne huvi meie kodakondsus- ja keelepoliitika "täiustamise" vastu võib pikemas perspektiivis suurendada üldlevinud hirme rahvusliku iseolemise ja eesti kultuuri kadumisest. Samuti on aeg näidanud, et võõramaalsed, kes on Eestisse elama asunud, ei suuda meie kombeid ja tavasi omaks võtta. Seejärel hakkavad nad oma kultuuri n-ö peale suruma, mis põhjustab jällegi lahkhelisi. Liikmesriigina peab Eesti ka paljude muude oludega leppima. Näiteks osa küsimusi tuleb otsustada koostöös teiste Euroopa Liidu liikmetega ning kui Eesti soovib, et teised liidu riigid
Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal Kolm kohta Eestimaal,milliseid kindlasti tahaks tutvustada oma sõbrale: 1.Maarjamäe loss Pirita tee 56 10127 TALLINN Telefon 6228600 Faks 6228601 post(at)ajaloomuuseum.ee Maarjamäe loss on avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 1017 Piletihinnad Maarjamäe lossis: Täiskasvanud: 3 Sooduspilet: 1,50 Perepilet: 5,50 Tasuta külastuspäevad: Iga kuu viimane neljapäev Rahvusvaheline muuseumipäev, 18. mai Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811...
üksikkonsonant heli pidevust, monotoonsust, ühetaolist korduvust (vrd nt pladisema ja platsuma, plädistama ja plätsutama). Eesti deskriptiivne ja onomatopoeetiline sõnavara on lahtine hulk, mida iga eestlane tarviduse korral vaevata täiendab. Seesuguste sõnade loomise mallid on eestlase keeletunde sees. H. Rätsepa loendatud põhiline onomatopoeetilisdeskriptiivne tüvevara on sugenenud alles läänemeresoome algkeele aegadest peale, eriti aga eesti keele iseolemise ajal (95%il neist tüvedest ei ole vasteid kaugemais sugulaskeelis). Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Laenamise all mõistetakse teisest keelest uute keeleelementide võtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), liide (nt vene laen nik), tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), tüvi, sõna, väljend või tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine.
lugejale. Noorteromaanide maailm noortekirjanduse tasandil: *noored ja ühiskond – kool, töö, poliitika *noored ja perekond – suhtlemise vähesus, lagunenud pered *noored omavahel – erikeelsed, moesläng, sõprus, armastus, ambitsioonid *suhe iseendale – eksistensiaalsed probleemid, nooruse vaevad Noore peategelase identiteediprobleemid: oma mina otsimine, enese väärtustamine, vastuolulised ootused, soovid, valikud, iseolemise soov. Muinasjutt lastekirjanduse alusena Lastekirjanduse kontekstis tuleb rääkida kunstmuinasjutust ja autorimuinasjutust. *kunstmuinasjutt on kirjanikupoolne teisendus, milles rahvajutu motiivid on esitatud tuntava kunstilise omapäraga või suisa pahupidisel viisil *autorimuinasjutt võib põhineda autori vabal fantaasial *kunstmuinasjutt võib olla romaanimõõduline arendus e keerukas süžee, välja arendatud
Eriti saarlased püüdsid mitmel korral võõrvõimust vabaneda. Nimetus 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' on tinglik ja problemaatiline mõiste, sest see tekkis rahvusromantilisel foonil 1920. aastatel, kui 13. sajandi võitlusi kõrvutati Vabadussõjaga. Selle kontseptsiooni nõrkusi on mitu: nimelt ei olnud 13. sajandi alguses eestlasi veel rahvana otseselt olemas, pealegi ei sõdinud nad enamasti mitte kogu Eesti, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. Mingi ühtse Eesti tunnetus võis sel ajal eksisteerida, kuid see ei sarnanenud kindlasti 19. sajandil kujunenud rahvusliku ühtsustundega. Muistset vabadusvõitlust loetigi aga varaste Eesti ajaloolaste poolt üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Viimasel ajal on ajaloolased aga sellisest kontseptsioonist loobunud ning muistse vabadusvõitluse mõiste tugeva kriitika alla
ümbruskonna kultuurilisteks, vaimseteks valgustajateks, koori- ja seltsitegelasteks, rahvusliku liikumise kandjateks. Töö rahvuskultuuri levitamisel ja osavõtt rahvuslikust liikumisest tegi koolmeistri ja kõrgharitlase aatekaaslasteks. Tänu sadade koolmeistrite tõusule nii koolituselt kui oma ühiskondliku tegevuse vaatekohast haritud inimese tasemele, saavutas eesti intelligents kriitilise massi ja laia toetuspinna, mis võimaldas kujundada modernset eesti ühiskonda. 10.Kultuurilise iseolemise kujutelmadest rahvusideoloogiani. Eesti kultuur rahvusideoloogia kandja ja peegeldajana(kultuurirahvuslusest poliitiliste ideoloogiateni): Kõige vanem ja kestvam ühiskondliku mõtte vool ja liikumine on eestlastele rahvuslus (natsionalism). Kui räägitakse rahvuslusest mõistetakse selle all rahvuse vaimset külge ja omadust, seisundit ja põhjendust, indiviidide selliste ideede, hoiakute ja tunnete väljendust, mis moodustab rahvust koos hoidva ühiskondliku jõu.
sõnastab raskepäraselt ja selgelt MA EITAN SURMA KUID MA JAATAN JÄÄD (,,Vaikus ja vägivald") Selles protsessis kaotas oma identsuse ka traditsiooniline luuleline kujutelm ise. Pildil polnud enam ainult üks suund, ta võis viskuda igasse suunda, ta polnud mitte ainult ambivalentne vaid poivalentne. Pildimolekul kaotas selles atomiseerivas ringluses oma iseolemise. Luulelise kujustuse eesmärgiks sai kujutelmade liikumine, hingesööst, mis viib üle piltide, mitte kujutlus ega kujukus. Seda luulesüsteemi iseloomustavad ilmselt kõige paremini ,,Ankruketi lõpus..." korduvad ,,ahelpoeemid", milles pildid ja tähendused purskuvad otsekui raketist, et lõpuks tühjeneda või hajuda tundmatusse: "Pilkude valevõtmed/ tähtede lukkudes/ tähtede valevõtmed/ laotuse lukkudes/ laotuse valevõti/ millele lukku ei leidu" (Mikrokosmos 34)
Niisiis on nad paratamatute suhete kontsentraat. See paratamatus ei ole lihtne ega ühetähenduslik, kuid on olemas teatav semantiline invariantsus (see iseloomustab gruppi (piiratud arvul9 transformatsioone). See loogika meenutab kaleidoskoopi, kus samuti killukesed moodustavad struktuurseid mustreid. Killud tekivad juhusliku iseloomuga lagunemise protsessis, aga selle protsessi saadused peavad olema teatavas mõttes homoloogilised. Seeläbi kaotavad killud oma iseolemise ja defineeritavuse. Iseolemist on aga piisavalt siis, kui nad osalevad kasulikult uut tüüpi mustritest koosneva nähtuse moodustamisel. See nähtus koosneb mustritest, kus peeglite mäng teeb peegeldused samaväärseks tegelike objektidega (märgid võtavad tähistatavate koha). Nende mustrite arv ei ole lõpmatu (kuigi on väga suur), kuna see arv on lõpliku arvu kehade konstellatsioonide funktsioon. Oluline sarnasus on ka see, et juhuslikkkuse
domineeriva enamuse emotsioonidel klaverit mängivad otsustajad? Pronksiöödel ja pärast neid paljastus Eesti riigi reaalsus. "Ootamatult" sai väga selgeks, et Eestis elavad erinevad rahvused ja erinevad inimesed, kellega on vaja, kuid ei soovita suhelda ega suhestuda. Ja sai ka selgeks, et Eesti üks suuri vaenlasi on konservatiivne ksenofoobne mõtteviis, nagu sooviksid kõik, kes veidigi Eesti standardist erinevad, aina meid vallutada, okupeerida ja jäädavalt hävitada väikerahva iseolemise imet. Kes vihkab Eesti riiki? See ületamatuna näiv kompleks on pideva manipulatsiooni emapiimaks ning kõik veidigi vabamasse õhku murda püüdvad diskussioonid takerduvad viimaks ikka ja jälle väikerahva hirmude traagelniitidesse. Ja oleks väär väita, nagu poleks poliitikutel nende foobiate võimendamisel ja ärakasutamisel edu olnud. Arvan, et muulased ei vihka Eesti riiki. Usun, et nad armastavad Eestimaad. Eesti on nende kodu.
Põhjuseks on asjaolu, et suhteliselt suur osa põhi- või vähema haridusega inimestest on üle tööea ja tööjõuturul 29 seega suhteliselt väheaktiivsed. Teiselt poolt on vähema haridusega inimestel raskem tööd leida. Vähem haritud naiste hulgas on palju neid kes on lakanud tööd otsimast. 2.2.4. Läti kultuur Baltimaade rahvad on kindlasti sarnased oma tugeva rahvusliku identiteedi poolest. Inimesed on uhked oma iseolemise üle, aga samas selles teemas ka üsna tundlikud. Märkimisväärne on ka ühine soov ,,läänestuda". Paljud välispartnerid on leidnud, et baltlaste maailmavaade on võrreldes enamiku teiste riikidega väga tänapäevane, armastatakse väga uusi tehnoloogiaid ja uuendusi. Lätlased soovivad alati olla hästi informeeritud, seega ei tohiks nendega suheldes olla pinnapealne, vaid võimalikult põhjalik ja otsekohene. Otsustusprotsessis ei maksa neile survet avaldada see toimib
kolme põhitunnust: 1. territoorium ehk maa-ala, 2. rahvas (elanikkond) ning 3. suveränne riigivõim (avaliku võimu organisatsioon). Erialakirjanduses on viimastel aastakümnetel esitatud veel neljas riigi põhitunnus: tegelik võime olla täies mahus rahvusvahelise suhtlemise, st rahvusvahelise õiguse subjektiks. Seejuures riigi tõeliselt suveräänsest iseolemisest võime rääkida, kui on tagatud riigi suveräänsuse ehk riigi tegeliku iseolemise elemendid ehk põhitingimused. Kaasaegne riik on diferentseeritud organisatsioon. Organisatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks. Riigil on: kõik tüüpilise organisatsiooni tunnused; võime moodustada teiste võrdväärsete subjektidega (resp riikidega) rahvusvahelisi ühendusi (näit ÜRO1; NATO2), samuti teatud. 27. Põhiseaduse põhimõtted - Vabariigi põhimõte - Inimväärikuse põhimõte 1 2
Novg demokraatlikus tinglik, selles osalesid linlased. Linn valitses maad. Novg jagunes pjatiinadeks (viiendikeks). Viiendike jaotus pole midagi sellist mis läheks V-Novg aega. Novg. oli Hansa oluline partner. Vahendas Lääne-Eur sissevedu Mosva, Vladimirimaale.Neil ka oma kontor, kaubahoov ja kirik seal. Tihe läbikäimine. Esmajoones geogr determineeritus. Novg huvides, et saksa kaupmehed ei rändaks edasi ida poole. Oldi oma vahendaja monopolist huvitatud. Suurel määral Novg iseolemise grantiks vastasseis Moskva ja Leedu vahel (see kuidas nad üksteist tasakaalustasid). Novg ise ka piisavalt võimas 15.saj; hiljem Novg sõjaline potentsiaal jääb eelnevale kahele alla. Fjodor Strjati-Late kirik- nende freskod, kreeka tegijate freskod. Tüüpiline hiliskeskaj. kirik. Eeskujuks mitmetele hilisematele Novg kirikutele, gooti mõju, nähtud ka Tlna eeskuju. Lunastaja kirik Novg teravkaare motiiv, petikaknad. Novg-s 5 linnaosa. Novg ainuke gooti
Reimani ja Grenzsteini juhtimisel sai alguse karskusseltside loomine ainus lubatud seltsi liik Hermann sai Postimehe, mis sai päevaleheks, peatoimetajaks, 1896. a ostsid Postimehe Reiman ja Jaan Tõnisson, algas võitlus Postimehe ja Oleviku vahel, mille võitis Postimees Postimehe põhiseisukoht: kui ei saa kaasa rääkida poliitikas, tuleb arendada kultuuri ja ühistegevust, tuleb leida vene ja saksa mõjude vahel oma kultuurilise iseolemise niss 1900. a pandi Olevik seisma ja Postimehe suund oli saavutanud võidu, Grenzstein läks Prantsusmaale
Eestimaa pole abstraktne ideede kogum, mida katsuda ei saa, vaid konkreetne keha, millele on orjaajal viga tehtud. Eesti on samuti saanud lõas kantud orjaks. Sellele valemile annab põhjust järgmine ruum: midagi üllatuslikku pole, kuna orjusest rääkimine luuakse vastandite kaudu: orjus VS vabadus, mis loob ilukirjanduses ja ka ajalookirjanduses orjusest rääkimise konteksti, st orjust hinnatakse kunagise vabaduse foonil. Seega tähendab see iseolemise kaotust. Kui loosungliku luule kõrvale jätta, siis J. Liivi luules säilib tume, suruv ja negatiivne orjaaeg. Kui ta räägib olevikust või minevikust, siis kõlab selles jutus alati hoiatavana kaasa ka minevik tumeda kuminaga. Orjus ei kao rahva kogemustest. Kujutamisruum luuakse lihtsa vastandusega. Kehalisus, kehalisuse ja orjuse suhtes on silmatorkavaim kehalise karistuse teema – sellega viiakse täide valitseja õigus. Kehalise karistamise puhul on mitu elementi. Üheks neist on kepi
omaseks kolme põhitunnust: 1) territoorium ehk maa-ala, 2) rahvas (elanikkond), 3) ning avaliku võimu organisatsioon. Erialakirjanduses on eriti viimastel aastakümnetel esitatud veel neljas riigi põhitunnus: tegelik võime olla täies mahus rahvusvahelise suhtlemise, st rahvusvahelise õiguse subjektiks. Seejuures riigi tõeliselt suveräänsest iseolemisest võime rääkida, kui on tagatud riigi suveräänsuse ehk riigi tegeliku iseolemise neli elementi ehk põhitingimust (vt Truuväli - § 5, lk 32). § 2. RIIGI TERRITOORIUM Riigi territoorium on maakera pinna osa, selle all olev maapõu ning selle kohal olev õhuruum, aga samuti riigi akvatoorium koos selle all asuva kontinentaalselfiga, mis kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt tunnustatud riigi ülemvõimu (jurisdiktsiooni) alla. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
