Litauen, weil damit an die Länder und deren Geschichte gedacht wird Singen ist für die Menschen dort ein Zeichen für ihre Landestreue In den Länder gibt es extra für diese Feste ein Stadium, in dem gefeiert wird Mitden Festen drücken Sie ihr Nationalgefühl aus 1869 das erste Sängerfest in Dorpat (estnisch Tartu) in Estland 1873 das erste Fest in Lettland 1924 das erste Fest in Litauen Während "Latvija" zunächst ein neuer Begriff war, der alle Gebiete bezeichnete, die von den Letten bewohnt wurden, verstanden die russischen Herrscher es als Forderung nach nationaler Eigenständigkeit und verboten das Wort "Latvija". Es wurde durch "Baltija" ersetzt. 18.11.1918 "Dievs, svl Latviju" (dt.Gott, segne Lettland), die Hymne der Letten 11.Sept. 1988 bei Tallinn das Festival "Estland Lied 1988" 300 000 Menchen sangen die einst verbotene Nationalhymne
Kulinaa AS TKM Auto Kaubam ria Beau AS aja ty Kinnisva Eesti ra SIA Vikin SIA TKM Selver g Latvija Latvija Motor s AS SIA Foru m Auto UAB
Läti muusika Üldine Muusikaelu keskuses Riias asuvad Läti Ooperi- ja Balletiteater, ooperiteater (asut.1945), konservatoorium (1919) ja filharmoonia (1941). Tuntumad muusikakollektiivid on riiklik sümfooniaorkester (asut.1926), riiklik akadeemiline koor "Latvija"(1942), kammerkoor "Ave Sol" (1969), ning televisiooni ja raadio segakoor (1940) ja ka estraadiorkester (1966) Ajalugu Kunstmuusikat hakati looma 1860. aastal. Oluline osa muusikakultuuri arengus kuulub laulukooridele. Laulupidusid korraldatakse 1870.a.-ist, esimene üldlaulupidu peeti 1873 Riias. Tolle aja tähtsad muusikategelased olid J.Cimze, K. Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias.
Läti rahvamuusika Enamus läti rahvalaulud on ühehäälsed, kuid esineb ka vähest mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi,
400.000 reisija aastas 258 000 kaubaühikut aastas Noteeritud NASDAQ OMX Baltic - TAL1T Kaupade jaemüügi areng ning müük tooterühma kohta Finantsnäitajad Tallinki brändi iseloomustavad Usaldus Innovatiivsus Kliendisõbralikkus Professionaalsus Rõõmsameelsus Struktuur Tallink Silja Oy- Soome-Rootsi liinidel operaator AS Tallink Duty Free, Tallink Silja AB- müük ja turundus Soomes OÜ Hansaliin- Müük ja turundus Rootsis AS Tallink Latvija- müük ja turundus Lätis Tallink-Ru- müük ja turundus Venemaal OÜ HT Hulgi Tolliladu- Avalik tolliladu OÜ HT Meelelahutus- Meelelahutus laevadel OÜ Tallink Travel Club- Reisibüroo teenused Laeva struktuur Müük ja turundus Tallinkil on kontorid Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis ja Venemaal. Igas kontoris on oma müügi- ja turundusjuhid olemas. Müügi ja turundusosakond on jagatud kolmeks 1) müük, mis vastutab B2B, sealhulgas reisikorraldajate suunal tehtava müügi eest;
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass Läti referaat TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti
Rahvaarv: 60,0 miljonit Pindala: 543 964 km² SKT: 25 500 OJS elaniku kohta Iirimaa (Ireland/Éire) Pealinn: Dublin (Dublin / Baile Átha Cliath) Rahvaarv: 4,1 miljonit Pindala: 70 273 km² SKT: 32 300 OJS elaniku kohta Itaalia (Italia) Pealinn: Rooma (Roma) Rahvaarv: 58,5 miljonit Pindala: 301 333 km² SKT: 23 600 OJS elaniku kohta Küpros ( Kpros/Kibris) Pealinn: Nicosia ( Lefkosia/Lefkoþa) Rahvaarv: 0,7 miljonit Pindala: 9240 km² SKT: 19 700 OJS elaniku kohta Läti (Latvija) Pealinn: Riia (Riga) Rahvaarv: 2,3 miljonit Pindala: 64 589 km² SKT: 10 800 OJS elaniku kohta Leedu (Lietuva) Pealinn: Vilnius (Vilnius) Rahvaarv: 3,4 miljonit Pindala: 65 300 km² SKT: 11 900 OJS elaniku kohta Luksemburg (Luxembourg) Pealinn: Luxembourg (Luxembourg) Rahvaarv: 0,5 miljonit Pindala: 2586 km² SKT: 53 900 OJS elaniku kohta Ungari (Magyarország) Pealinn: Budapest (Budapest) Rahvaarv: 10,1 miljonit Pindala: 93 029 km² SKT: 14 400 OJS elaniku kohta Malta (Malta)
Koostis: vesi, suhkur, tee-ekstrakt(0.2%), lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator(sidrunhape), säilitusained(kaaliumsorbaat, naatriumbenosaat). Säilitada temperatuuril 0- +25 kraadi. Kaitsta otsese päikesevalguse eest. Parim enne: vaata pudelilt. Lubatud loomulik sade. Pakendatud gaasikeskkonda. 100 ml sisaldab: energeetiline väärtus: 28 kcal/ 119kj valgud: 0-1g süsivesikud: 7g rasvad: 0g Tootja: SIA"CIDO Grupa" Ostas iela 4, Riga, LV-1034, Latvija www.cido.lv 3 Karboniseeritud ja mineraliseeritud vesi ,,VÄRSKA" 1.5 L Värska Originaal on Värskas villitav looduslik, karboniseeritud mineraalvesi. Vesi asub 470 meetri sügavusel ja seetõttu on Värska Originaal mikrobioloogiliselt puhas, värskendava toimega ja tervistav mineraalvesi. Meeldivamaitseline Värska Originaal sobib hästi janujoogiks. Vett
KONKURENDID · AS PÕDRA MAJA · AS VATER SER · AS TRASSID · AS VK EHITUS TÜTARETTEVÕTTED AS K&H TALLINN Peterburi tee 81 11415 Tallinn Telefon: 632 1700 Faks: 632 6858 E-post: [email protected] http://www.khtln.ee/ TREVALI OÜ Kadaka tee 5 10621 Tallinn Telefon: 462 2743 Faks: 462 2743 E-post: [email protected] http://www.trevali.ee/ BALTOKS-T OÜ Punane 40 A 13619 Tallinn Telefon: 632 7263 Faks: 632 7291 E-post: [email protected] SIA VIDES PROJEKTS Mrupes 22 LV-1002 Riga LATVIJA Telefon: + 371 6761 4453 Faks: +371 6761 4426 E-post: [email protected] http://www.videsprojekts.lv KONTAKTID AS K&H Turu 45D 50106 Tartu Telefon: 730 8100 Faks: 730 8111 E-post: [email protected] Äriregistri kood: 10241710 Käibemaksukohuslase reg-nr: EE100274367 Arvelduskonto: 1120077307 Swedbank
hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115) 2000/2001 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S., Tallinn, July 20, 2000. The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105) 2002 Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele. Raivo Vetik (toim). Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik, Tallinn ISBN 9985-58-234- 9 2002 Igaunija un Latvija: desmit gadi pc atjaunotas neatkarbas. Estonia and Latvia ten years since the renewal of the independence. Sareztais gjums: veltjums Latvijas Republikas neatkarbas atjaunosanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn 2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline
Rahvaarv: 60,0 miljonit Pindala: 543 964 km² SKT: 25 500 OJS elaniku kohta Iirimaa (Ireland/Éire) Pealinn: Dublin (Dublin / Baile Átha Cliath) Rahvaarv: 4,1 miljonit Pindala: 70 273 km² SKT: 32 300 OJS elaniku kohta Itaalia (Italia) Pealinn: Rooma (Roma) Rahvaarv: 58,5 miljonit Pindala: 301 333 km² SKT: 23 600 OJS elaniku kohta Küpros ( Kpros/Kibris) Pealinn: Nicosia ( Lefkosia/Lefkoþa) Rahvaarv: 0,7 miljonit Pindala: 9240 km² SKT: 19 700 OJS elaniku kohta Läti (Latvija) Pealinn: Riia (Riga) Rahvaarv: 2,3 miljonit Pindala: 64 589 km² SKT: 10 800 OJS elaniku kohta Leedu (Lietuva) Pealinn: Vilnius (Vilnius) Rahvaarv: 3,4 miljonit Pindala: 65 300 km² SKT: 11 900 OJS elaniku kohta Luksemburg (Luxembourg) Pealinn: Luxembourg (Luxembourg) Rahvaarv: 0,5 miljonit Pindala: 2586 km² SKT: 53 900 OJS elaniku kohta Ungari(Magyarország) Pealinn: Budapest 15 Rahvaarv: 10,1 miljonit Pindala: 93 029 km²
330 töötajale. Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluvad tütar- ja sidusettevõtted Kaubamaja AS, Selver AS, Kulinaaria OÜ, AS Tartu Kaubamaja, Topsec Turvateenused OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, TKM Auto OÜ, TKM Beauty OÜ, TKM Beauty EestiOÜ, Ülemiste Autokeskus OÜ, KIA Auto AS, Viking Motors AS, OÜ Suurtüki NK, AS ABC King ja Rävala Parkla AS on registreeritud Eesti Vabariigis. Selver Latvia SIA, SIA TKM Latvija, KIA Automobile SIA, SIA Suurtuki ja SIA ABC King on registreeritud Läti Vabariigis ja KIA Auto UAB Leedu Vabariigis. 2009 aasta oli Tallinna Kaubamaja kontsernile vastutusrikas, keeruliste otsuste ja olulise optimeerimise aasta. Kogu jaekaubandusele suure languse aasta andis kontsernis tunda nii käibe kui kasumi vähenemises. 2010-nda aasta tähtsaimaks ülesandeks oli kasumlikkuse taastamine. Jaekaubandusturu jätkuv langus jättis selleks võimaluse vaid
kes aktiivse heliloojana enam ei tegutse, kuid kes väidab, et tegemist on tal rohkem kui kunagi varem. Intervjuust selgub, et emeriithelilooja (nagu ta ise ennast nimetab) tegeleb muusikaakadeemias ja Viljandi kultuuriakadeemias noortele regilaulu õpetamisega, mille tulemusena on noorte hulgas märgata rahvamuusikahuvi tõusu. Teda on kutsutud Ameerikasse ülikooliloenguid pidama. Rootsi koor Svanholm Singers kutsus endaga koos esinema ja hiljem plaati tegema. Segakoor Latvija tähistas Riias Tormise juubelikontserdiga Eesti Vabariigi aastapäeva. Inglismaale on kutsutud. Helilooja on ka interpreedina, orelimängijana, katsetanud. ,,Minu orelikarjäär lõppes sellega, et konservatooriumi oreliklass pandi 1940-ndate lõpus kinni kui Nõukogude ühiskonnas ebavajalik. Kõik, kes seal õppisid, otsisis mingi muu ameti kes hakkas koorijuhiks, kes pianistiks, kuidas keegi. Minust ei 15 Eesti muusika biograafiline leksikon, 1990, Tallinn, Valgus, lk 264-266 16
avada. Käesoleval aastal alustatakse kaupluste hoonete projekteerimis- ja ehitustöödega ning aastatel 2008-2009 toimub kaupluste avamine klientidele. Selveri keti kaupluseid hakkab arendama ja opereerima A-Selver AS 100%-line tütarettevõte Selver Latvia SIA. Esialgsete plaanide kohaselt toob Selver Läti jaekaubandusturule nii supermarketi kui hüpermarketi formaati kauplused. Esimesed Selveri kauplused planeeritakse rajada Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 100% tütarettevõtte TKM Latvija SIA poolt ostetud endistele Lidl Latvija SIA kinnistutele, mis asuvad Cecises, Jelgavas, Jurmalas, Liepajas, Rezeknes, Riias, Salaspilsis ja Tukumsis. Lisaks nimetatud asukohtadele otsitakse võimalusi Selveri keti kaupluste rajamiseks ka teistes suuremates Läti linnades nagu Daugavpils, Ventspils, Jekabpils ja Ogre. Samuti jätkatakse täiendavate asukohtade otsimisega Riias. (Puusepp 2007) 2.1.1. Hankijad
..........................................15 Кухня................................................................................................................ 15 VIII.Образование................................................................................................. 16 Высшие учебные заведения...........................................................................16 I. Основная информация Лаа твия (латыш. Latvija), официальное название — Латвиа йская Респуа блика (латыш. Latvijas Republika) — государство в Северной Европе. Население по оценочным данным на январь 2012 года составляет 2 217 053 человек, территория — 64 589 км². Занимает сто сорок седьмое место в мире по численности населения и сто
nägid ilmavalgust alles 19.saj. 1806 Tarto maa rahva Näddali-Leht, suleti peagi. I lätikeelne ajaleht Latviezu Avizes Miitavis 1822 (K.F.Watson), Nikolai I ajal ahendas krijastamisvõimalusi. Aleksander II ajal lätikeelne Majas Viesis 1856, mida toimetas Ansis Leitans ja eestikeelne nädalaleht Perno Postimees 1857 (Johann Voldemar Jannsen). Võttis esimest korda väljende ,,eesti rahvas". Juris Alunans ajalehe Majas Viesis veergudel ,,Latvija". Luulekeelsed sõnad hakkasid omandama poliitlist tähendust 1880.aastal, mil sellega hõmati juba ka Vitebski kubermangus elavaid latgaleid, kes seni olid ennast identifitseerinud pigem katoliku usu kui läti keele alusel. - Innustatud 1835.aastal avaldatud soome ,,Kalevalast", koostasid kaks Tartu ülikooli artsiteaduskonna eestlasest lõpetajad Friedrich Faehlmann ja Friedrich Kreutzwald
annaabi.ee 
